Haldjatants Referaat Koostaja: Eva Hein 9. Klass Juhendaja: Hele Kriisa Laagi 2009 Sisukord Sissejuhatus 1. Raamatu autor 2. Raamatu tegevusaeg ja koht 3. Sisututvustus, põhiprobleemid 4. Tegelased 5. Lemmikraamat 6. Kasutatud materjal Sissejuhatus "Miks sa seda tegid?" Vaikisin ja põrnitsesin vistrikku naispolitseiniku vasakul põsel. Mis vahet seal on, kas ütlen midagi või ei, nagunii ei saa mitte keegi mitte millestki aru. Poevargusega vahelejäämine oli lõpp. Kõik oli purunenud. "Koolist öeldi, et sa oled tubli tüdruk. Sinu klassijuhataja oli täiesti endast väljas, kui kuulis." Nii, kool samuti. Sinna ei saanud ma ka enam minna. Kõik teed olid püsti ees. Põrnitsesin oma käsi. Küünealused olid mustad, sinine veresoon tuksles vasakul käelabal otsekui väike oja, mille vabadus oli liiga kitsasse sängi aheldatud. See katkend on raamatu alg...
PAL-TÄNAVA POISID PAL-TÄNAVA POISID Suure ungari kirjaniku Ferenc Molnàri noorteromaan. Ilmus 1907. aastal. Teosest on tehtud mitmeid teatri ja filmiversioone. Iseloomustused Boka Boka oli 14 aastane poiss ja tema näos oli veel vähe mehelikkust. Tema hääl oli tasane, sügav ja tõsine ning mis ta ütles oli samataoline kui ta hääl. Ta oli tark poiss ja oli ausa mehe eest alati väljas. Nemecsek Nemecsek oli väikest kasvu valgepäine poiss. Ta oli väga kohusetundlik ja oskas tunda rõõmu selle üle mis tal oli. Ta ei jätnud sõpru isegi nende viimases võitluses, kuigi sõber oli talle vaid Boka. Teised poisid ei hoolinud väiksest Nemecsekist üldse. Feri Ats Feri Ats oli nägus, laiade õlgadega, päevitunud näoga poiss. Ta oli julge ja karm pealik. Talle ei meeldinud kui keegi võitis ebaausalt. Ta nõudis teistelt korda...
Soomeugri rahvad Handid Mairo Mere 2011 6. klass Handide asuala Handid elavad peamiselt HandiMansi ja Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis kuulub Vene Föderatsiooni Tjumeni oblastisse, geograafiline asend jääb Obi jõe keskjooksu alale, KeskUurali mäestikust itta. Pealinn on HantõMansiisk. Handide asuala Handide elukoht kaardil. Handide rahvaarv 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati hantide rahvaarvuks 29 000 inimest. Handide ajaloost · Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. · Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakkideks (). Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. · 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega ,,jugralased". · Handid kuuluvad riiklikult tunnus...
Paide Ühisgümnaaium Oskar Luts Referaat Karmen Tafitsuk 7.b klass Paide 2010 Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. Töötas aastast 1903 apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, aastast 1908 Tallinnas ja Peterburis; õppis 1911-14, ühtlasi töötades, Tartu ülikoolis rohuteadust. Võttis farmatseudina osa I maailmasõjast, oli 1919-20 tööl ül...
Kui ma oleksin vihmauss Kui ma oleksin vihmauss, siis ma muudkui roomaks ja roomaks. Mind hakkaks roomamine juba varsti ära tüütama. Istuksin maha ja püüaksin ajalehti lugeda. Aga kuna ma lugeda siis ei oskaks, ei saaks ma seda teha. Sellepärast tuleks mul edasi roomata. Kui oleks kevad, põõnaksin ma päikese käes, kui talv, siis poeksin mullakoopasse sooja. Kõige rohkem vihkaksin ma kalamehi, sellepärast ei tahaks ma, et mu maja oleks veekogu lähedal. Sellegipoolest -- vihmauss-olemisel oleks ka mõned head asjad. Oleksin sõbralik ja hästi kasvatatud. Kui läheksin uhkemasse seltskonda, ütleksin alati: ,,Tervist, daamid ja härrad, kuidas teil läheb sel ilusal päikesepaistelisel päeval?" Kui aga peaksin ennast tutvustama, siis ütleksin: ,,Mina olen parimates aastates vihmaussinoormees. Kui ma oleksin vihmauss, tahaksin endale kodulooma -- nimelt sitasitikat. Kindlasti võtaksin ühe koju. Ma toidaksin teda ja käiks sitik...
Unistan saada tippjalgpalluriks Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid sportmänge üle maailma. Tippjalgpalluritest on saanud avaliku elu tegelased. Enamikus riikides on parimad jalgpallurid elukutselised sportlased, kelle aastapalk võib ulatuda üle saja miljoni krooni. Jalgpalli olen mänginud juba 3 aastat. Nende aastatega olen õppinud väga palju. Ma olen muutunud rohkem iseseisvamaks ning teen rohkem ise otsuseid. Kõikide jalgpallurite unistuseks on mängida mingis tippklubis. Oma tippjalgpalluri karjääri tahaks alustada Hispaanias. Seal mängiksin alguses kuskil noortekoondises. Edasi tahaksin mängida Hispaania liiga gigantklubis Real Madridis. See jalgpalliklubi on minu lemmik, kuna seal on kõik maailma parimad mängijad. Ma oleksin väga õnnelik, kui mul avaneks võimalus minna Hispaaniasse karjääri tegema. Kõige meelsamini mängiksin ründaja positsioonil, kuid saaksin hakkama ka poolkaitses. Selle karjääriga seoses pole kõik ainult p...
KORDAMINE TASEMETÖÖKS Kirjavahemärgid, suur ja väike algustäht 1. Pane puuduvad komad ja lõpumärgid. A. Üksik mees istus järve ääres sest ta püüdis kala Järsku tundis ta et õnge otsa on hakanud mingi kala Mees tiris ja tiris Tirimisega kaotas ta tasakaalu ja kukkus järve Tulge kõik ruttu appi Naabrid kuulsid appihõikeid Kes seal niimoodi kutsub Naabrid kiirustasid kuid üks mees oli kõige kiirem Ta andis abivajajale käe ning nii saigi mees päästetud Ära ole hooletu vee ääres B. Kuhu me nüüd läheme Me kiirustame bussile sest peame maale sõitma Head aega Meelis lehitses pildiraamatut et midagi teha Kes on pildil Sellel olid kolmikud Kati Mati Mart ning õde Kärt Oi juba olemegi maal Aitäh meeldiva sõidu eest C. Kord elasid kana rott ja lammas Nad olid suured sõbrad Mis võis juhtuda et nende sõprus sai otsa Kust sai alguse tüli ja pahandused Kana andis lamba kätte kotitäie teri aga lam...
docstxt/1313225148141509.txt
Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte Autor: Hannu Mäkelä Lehekülgede arv: 255 Illustreeria: Anu Juurak Tegelased: 1.jutus: Pekka, Haldjas, Rebaseneiu, Karu, Kassikakk, Susi Suur ja tema valvurid. 2. jutus: Sanna, KalleJuhani, Liisukka, Ahv, Öökull, Majahaldas, Suvilahaldjas, Metsahaldjas, Laevahaldjas, Jänku, Hobu, Unelev Poiss, Harmoonikamängija, Maatuska. 1. Pekka Kartmatu Ühes majas elas üks poiss Pekka. Ühel õhtul, kui Pekka läks magama, märkas ta, et jättis raamatu teise tuppa. Raamutule järele minnes kõndis ta mööda pikka koridori, aga koridor ei lõppenud ega lõppenud otsa. Pekka jõudis õue ja ehmatas väga, et kuidas ta sinna sattuda sai. Pekka tädi elas metsa teises otsas ja poiss hakkas mööda kitsat teerada tädi maja juurde jooksma. Teerada, mis pidi viima majani, kus tädi elas, ei lõppenud otsa, mets läks aina sügavamaks ning Pekka jäi seis...
Kordamine eesti keele eksamiks I 1) Loe luuletus hoolikalt läbi ja lisa järgnevasse teksti puuduv(ad) sõna(d). Vaata näidet. Vastastikune mõistmatus Heli K. Tamme Mitu päeva, mitu ööd Ei leia hing mul rahu. Oleks nagu öelda sõnu, Ometi jääb kuivaks huul. Tean, et kasu sellest vähe Piinan end kui mõeldes vaid; Ometi tean tuleb aeg, Mil süda leiab rõõmu. Lauseid räägitud on palju, Rohkemgi veel maha jäetud Miks küll tähti ritta seada On nii raske vahel? Siit saad valida sõnu: Tõsi, vale, mõistmatus, sõprus, raskus, aeg. 1) Mõistmatus ajab parimadki sõbrad tülli. 2) .......... parandab kõik haavad. 3) ................... on lühikesed jalad. 4) ............ on aeg, millal sõprus paneb end proovile. 5) ........... on tunne, mida ei saa osta mingi hinna eest, küll aga võita oma hinnangutega. 6) Vale suitseb suus, ............ jahutab pead. ...
KONTROLLTÖÖ ,,EESTI JA SÜMBOLID" 1. Millises Eestimaa osas asuvad: Võrumaa, Hiiumaa, Harjumaa, Pärnumaa, Põlvamaa, Järvamaa? 2. Ühenda! Eesti lipul on Eesti lipul on need värvid: kolm värvi ...
Teenistuskäik: Alates AS Lambimeister juuni 2011 tootmisdirektor Ettevõtte tegevusala: valgustite tootmine Põhilised tööülesanded: Tootmisprotsessi korraldamine, vastutamine toodangu kvaliteedi ja tähtaegse valmimise eest, materjalide tellimine, tootmisosakonna töö juhtimine, 80 alluvat. Minu osakonna juhtimisel on käivitatud uus tootmisliin. Võõrkeelteo eesti keel - emakeel skus: inglise keel hea kõnes ja kirjas vene keel lihtsamate tekstife mõistmine soome keel rahuldav kõnes Huvialad: Sport (suusatamine, ujumine), arhitektuur.
,,Iidsete aegade lood" Stephaniedesed Tegelased: Uranos, Kronos, Zeus, Hera, Aphrodite, Apollon, Hermes, Demeter, Artemis, Hephaistos, Ares, Athena, Poseidon ja Hestia. Kord lõi jumal Kaos jumalanna Maa, hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Seejärel sünnitas jumalanna Maa armastusjumalanna, sinise Taeva, Mäed ja Mered. Võimsaim ja suurim neist oli Taevas, Uranos. Too võttis endale naiseks Maa ja ta sünnitas talle palju lapsi. 12 neist olid titaanid. Ühel päeval vihastas Uranos titaanide ja sajakäelisete hiiglaste peale ning viskas nad Tartarose pimedasse sügavikku. Ema abiga põgenes sealt Kronos, kes hakkas ise valitsejaks. Hirmust isa needuse vastu neelas Kronos alla oma viis last. Ellu jäi Zeus, kes sündis Kreeta saarel, Dikte mäel ühes koopas. Suuremana päästis Zeus oma vennad ja õed. Toimus suur lahing olümplaste ja titaanide vahel. Pea...
Keeleuuenduse lõpmatu kurv 1. Tänu kirjakeele rikastumisele muutus ka kirjandus mitmekesisemaks, eksperimenteerivamaks ja kunstiliselt mõjuvamaks. 2. Keeleuuenduse kõrgaeg oli 1910.-1920. aastatel, just sel perioodil tuli eesti keelde palju uusi sõnu ja sõnavorme olgu siis tegemist sõnatuletisega, laenudega murretest ja teistest keeltest. 3. Keeleuuendusliikumise eesotsas olid kaks üsna eripalgelist keelemeest Johannes Aavik (1880-19739 ja Johannes Voldemar Veski. 4. Johannes Voldemar Veski tegeles eelkõige teaduskeele, erinevate oskuskeelte (loodusteadused, meditsiin, tehnikateadused jm) arendamise ning eesti kirjakeele korrastamine ning ühtlustamisega. 5. Johannes Aavik aga pidas kõige olulisemaks keele kui terviku ilu, võimalusterohkust ja kõlavust, mõjutades seeläbi esmajoones ilukirjanduskeele küpsemaks ja väljendusrikkamaks muutumisel. 6. Lisaks emakeelele valdas ta üheksat keelt: Üla...
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn (14. märts (2. märts vkj) 1801 Riia 4. august (23. juuli vkj) 1822 Riia) oli eesti kirjanik. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Ta õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820...
VASTLAPÄEV!! Vastlapäev on kevadiste liikuvate pühade seas esimene kuulutab katoliku kirikukalendri paastu algust. Vastlapäevaga lõppes talviste koduste tööde periood. Kuna paastu ajal liha ei söödud , ssis on vastlapäeva nimetatud Lõuna-Eestis ka lihaheite päevaks: ,,Vanasti olevat lihaheitepäeval perele viimast korda liha süüa antud ja siis üeldud ,et soo, nüüd on liha ära heidetud ja nüüd tulevad räimed käsile võtta. Vastlapäev on alati teisipäeval ning paikneb ajavahemikus 8.veebruarist 7. märtsini. See tuleneb liikuvate kevadiste pühade väljaarvestamise reeglist ,kus olulised on ühtaegu nii kuu kui päike.Vastlad on alati noorkuu ajal. Vastlapäeva tavanditoidud valmistati nii viljast kui ka lihast. Eriti Lõuna-Tartumaal ,aga ka mujal Lõuna-Eestis keedeti odratangu-või odrakruubiputru.Siit pärineb pudrupäeva nimetus.Saaremaal küpsetati leiba (siis leib ei lähe sel...
Gulliveri reisid Jonathan Swift I osa Esimene osa kirjeldab teekonda Lilliputti. Autor jutustab endast ja oma perekonnast. Ta läheb laevale ,,Antiloop" laevaarstiks. Laev sattus tormi kätte, uppus, ning ilmselt hukkusid ka kõik Lemuel Gulliveri kaaslased hukkusid. Gulliver ujus ja sattus kaldale kus jäi väsimusest kohe magama. Ärgates oli ta kinni seotud ning umbes kuuetollised inimesed jalutasid ta peal ja ümber. Kui tuli keiser, siis anti käsk tõsta ta platvormi peale, millega ta toimetati pealinna. Gulliver vabastas oma vasaku käe ja juuksed kuid sai kohe nooltevalangu osaliseks. Gulliverile anti koduks vana tempel, ta nöörid seoti lahti ja ta pandi ketti. Kuna ta oli heatahtlik ja lahke vabastati ta ahelast, aga ilma loata ta riigist lahkuda ei tohtinud. Gulliveril paluti hävitada vaenlase laevastik, millega ta kergesti toime tuli. Pärast seda ant...
Kool Referaat AUGUST KITZBERG Autor: Juhendaja: 2011 Elulugu August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Ta sündis 1855. aastal. Tal oli kaks venda Ado ja Jaan. Tema oli oma pere poegadest kõige noorem. Ta elas lapsena Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister ning ta käis samas koolis, kus ta vend oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Venestusperioodil 1893 lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti ning aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas. Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja, Tartus "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises" ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikutele. Rännuaastad ei olnud loominguliselt...
KOKKU LAHKU Täiendsõna ainsuse nimetavad Täiendsõna ainsuse omastavas käändes või lühenenud (inimelu) näitab kuuluvust (ema silm) Täiendsõna ainsuse omastavas Hulka või kogu väljendava ühendi näitab liiki või laadi (emakeel) eesosa on liitsõna (paekivi hunnik) Ühend väljendab hulka või kogu Täiend kuulub täiendi juurde (kivihunnik) (selle koera kuut) Täiend kuulud põhisõna juurde Mitmuse omastavas käändes olev (see koerakuut) täiendsõna tavaliselt lahku (õpetajate tuba) Mitmuse omastavas olev Tavaliselt omasud-, arv- ja täiendsõna on kahelsilbiline või asesõna nimisõnast lahku (noor tekib omaette tähendusega ühend mees) (lasteaed) Omadus-, arv- ja asesõna Tavaliselt omadussõna teistest kirjutatakse nimisõnaga kokku sõnadest lahk...
Arvestus kaalutlus Arvutus - tehete sooritamine Erakordne haruldane, eriline Erakorraline korralisele lisanduv, mitmekorraline Erapooletu mitte ühtki poolt Erapoolik üht poolt eelistav eelistav Muudatus muutmise tulemus Muutus muutumise tulemus (elu-, kliimamuutus) Reaalne tõeline, teostatav Relistlik realismil põhinev Massiline hulgaline, suuri hulki Massiivne seest täis; raske, kogukas hõlmav Sõitja lühikese sõidu tegija Reisija pikema sõidu tegija Tänapäevane asjakohane, nüüdne, Kaasaegne kellegagi või millegagi nüüdisaegne üheaegne Käsitlema arutama midagi Käsitsema käte abil kasutama Kohandama vastavusse viima Kohaldama seadust rakendama Loendama kokku lugema Loetlema ükshaaval ni...
Miks inimese riietus nii suur probleem on. Tegemist on ühe teemaga, mis mind sügavalt huvitab ning mille puhul mulle reegleid väänata meeldib, kuna selleks nad ongi, kuid seda pigem neile, kes sellega väärikalt hakkama saavad ja välja kannavad, sõna otseses mõttes. Usun, et enamus mõistab asjaolu, et tööriided peavad olema töökindlad, vastupidavad ja mugavad. Näiteks spetsiaalsed riided a la tunked ja joped ehitajatele, mida võib näha ehituspoodides. Nende eeldamine ja olemasolu õigustab end, kuna liibuvas siidsärgis ja kallites kingades tellingutel ronimine oleks absurdne ja need esemed saaksid kergesti rikutud, mistõttu oleks tegu raha raiskamisega. See poleks mõistuspärane. Kuid kuidas teeb tavalise inimese töö või suhtluse naeruväärseks (või tegelikult harjumatuks) tavaliste igapäevariiete a la teksade ja t-särkide kandmine, kui need ei saa loogiliselt võttes lõpptulemust mõjutada, kui just tegu pole modelliga, kes peab hoopis t...
Mõttekriips ja koolon Kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna, siis kasutatakse mõttekriipsu ning kui tahetakse eriliselt rõhutada eelmise osalause tähendust: Opossum, kaamel, känguru ja jääkaru need loomad mulle meeldivad. Rebane jäi magama ta oli väsinud. Kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna, siis kasutatakse koolonit ning kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kohal olid kõik meie klassi poisid: Uku, Juku, Eku ja Puku. Kõik olid õnnelikud: karu sai terveks. Rindlause Liitlause, mis koosneb üksteise järele trükitud võrdväärsetest psalausetest, mis võiksid olla ka iseseisvad laused: Kokk küpsetab saia, koristaja küürib põrandat, elektrik parandab veekeetjat ja mina vaatan seda kõike ja tunnen rõõmu. Põimlause Liitlause, kus üks lause (pealause) on teise laused (kõrvallaused) endale alistanud: Õpetaja, kes meile asendustundi andis, ütles, et me oleme tublid, sest meil on nii palju häis mõtteid. Lauselühend Öel...
SÕNA OMASTA OSASTAV SAMAMOODI KÄÄNDUVAD V SÕNAD Pesa Pesa Pesa Onu, tädi, mõru, vilud, nüri, südi Tore Toreda Toredat Kole. nõme, väle, sale Kõne Kõne Kõnet Male, pere, tare, kere Mõni Mõne Mõnd ehk Käsi Käe mõnda Mesi, vesi, lüsi, tõsi, susi : soe : sutt, esi : Vaene Vaese Kätt ee : ett Tubli Tubli Vaest Paene, luine, puine, jäine Number Numbri Tublit Roosa, lilla, vedru, auto Tütar Tütre Numbrit Suhkur, kamber, ämber, liiter, meeter, Ballett Balleti Tütart peegel Kontsert Kontserdi Balletti Aken, peenar, küünal, kannel, sammal Puu Puude Kontserti Avanss, kusett, ressurss, epohh, piiskop, Idee Ideede Puid ehk pankrot, kompvek, kabinet, kotlet Õpik Õpikute puusid Teemant, anekdoot, transport, apteek Õnnelik Õnn...
Astmevahelduseta tegusõnad töötama : töötada : töötan : töötain : töötagu : töötav : töötanud : töötatakse : töötatud (muutuma, kaotama, tuututama) tulema : tulla : tulen : tulin : tulgu : tulev : tulnud : tullakse : tuldud (surema, minema) müüma : müüa : müün : müüsin : müügu : müüv : müünud : müüakse : müüdud (viima, lööma, tooma, jooma, looma) Laadivahelduslikud tegusõnad käskima : käskida : käsin : käskisin : käskigu : käskiv : käskinud : kästakse : kästud (kiskuma, laskma) pelgama : peljata : pelgan : pelgasin : peljaku : pelgav : peljanud : peljatakse : peljatud (hülgama, sülgama, jändama, värbama, embama, undama) karglema : karelda : karglen : karglesin : karelgu : karglev : karelnud : kareldakse : kareldud (kaeblema, püüdlema, õmblema, riidlema, juurdlema, liuglema, ristlema) hüüdma : hüüda : hüüan : hüüdsin : hüüdku : hüüdev : hüüdnud : hüütakse : hüütud (püüdma, hoidma, needma, võidma, seadma, jooksma= Vältevahelduslikud teg...
Magav Mõrv Agatha Christie Gwenda Reed, kes oli 21 aastane abielu naine, tuli laevaga Inglismaale. Giles oli ta mees, kes tuli Inglismaale hiljem, sest ta töö ei võimaldanud koos Gwendaga tulla. Aga naine oli sellega nõus ja otsis ennem maja ära. Lõpuks ta leidis selle maja, millest ta oli unistanud, mitte väga suur, ega liiga väike, vaid parajalt vanamoeline koos ilusa aiaga. Ta ajas paberiasjad korda ja lasi ka Gilesile pärandatud mööbligi ära tellida, mis sobis ideaalselt sinna. Gwenda hakkas majja ka tapeeti valima. Alustas just magamis toast, sest ta oli juba mõelnud millist tapeeti sinna tahab. Nimelt moonidega, kus on väiksed võililled kõrval. Hakkas vanat kappi eest ära tõstma ja järsku kiljatas ning läks värisedes voodile. Seinas oli sama tapeet, mis ta oli ette kujutanud, siis ta hakkas järgi mõtle...
,,Hulkur Rasmus" Autor: Astrid Lindgren Illustraator: Reet Rea Tegelased: Rasmus, Oskar,Martina,preili Hök, politseinikud, pätid. Rasmus oli 9-aastane poiss, kes elas Västerhaga lastekodus. Seal oli kuri kasvataja preili Hök ja poisile ei meeldinud seal. Ühel öösel otsustas ta põgeneda. Rasmus sattus öösel heinaküüni, kus ta magas ja hommikul ärgates avastas, et ta pole üksi seal. Küünis oli üks hulkuri välimusega mees nimega Oskasr. Nad said sõpradeks ja hakkasid koos ringi rändama. Nad teenisid söögiraha pilli mängides ja lauldes.Ükskord kui Sandös olid vargad käinud, võttis politsei Oskari kinni. Kuid kuna tõendeid ei olnud, siis lasti ta vabaks.Ühel päeval kui Oskar ja Rasmus tahtsid minna proua Hedbergi juurde raha teenima, sattusid nad röövlitele peale. Kuna nad midagi teha ei saanud, läksid nad sealt ära. Hiljem nägid nad neid röövleid veel. Kui nad üheks ööks läksid mahajäetud külla ööbima, tulid samad vargad nende majja ja ...
Sookoll oli armas laiade kõrvade, karvase keha ja hea südamega mehike.Tal oli rabas oma maja. Ta oli hea koll ja tal oli palju sõpru. Sookured, rabakukk, rabakana, rästik ja konn olid tema parimad sõbrad. Neid ta hoidis väga.Tema kõige südamelähedasem asi oli sisaliku saba ja roopill. Roopilli mängis ta igatsusest ja sisaliku saba oli ta kogemata metsas sisalikult ära tõmmanud. Ta ei teadnud, et sisalikule uus saba kasvab ja sellepärast otsustas ta metsa seda sisalikule tagasi minna viima. Metsas juhtus temaga õnnetus, ta jäi puu okste alla kinni ja muutus seal nii kurjaks, et isegi tema sülg muutus mürgiseks. Igale poole kuhu ta sülitas surid taimed ära. Samuti kadus tal ära mälu. Välja pääses ta puude alt siis kui põdraema teda jalaga kogemata lõi. Lõpuks jõudis sookoll sisaliku juurde ja püüdis ta kinni. Ta ei mäletanud enam miks tal sisalikku vaja oli ja toppis ta märssi ning viis koju. Ta tahtis hakata koos sisalikuga rabas elama. ...
PÕDER ÜLDISELOOMUSTUS Põder on Eesti suurim sõraline. Tema kasukas on hallikaspruun, talvel pisut heledam. Ta võib kasvada üle 2 m kõrguseks ja kuni 3 m pikkuseks. Põdrale annavad põdra näo pikk ülamokk ja mitmekümne- sentimeetrine lõuahabe. Kõrvad on põdral suured ning üliliikuvad, sabajupp aga ainult 4- 5 cm pikk. Isasloomi nimetatakse põdrapullideks ja nad kaaluvad kuni 600 kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks ja nemad kaaluvad kuni 375 kg. Eestis elab umbes 10 000 põtra. Keskmiselt elavad nad 8-12- aastaseks. ELUPAIK Põtrade elupaikadeks on suuremad metsa-alad, kus on jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Põdrad ujuvad väga hästi. ELUVIIS Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2. Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad nad olla ka karjades. PALJUNEMINE Põtrade jooksuaeg...
Tartu Veeriku kool KOER Brait Susi Tartu 2012 Sissejuhatus Koer on olnud juba tuhandeid aastaid inimese sõbraks ja üheks esimeseks koduloomaks. Koduloomaks on ta aegade jooksul kujunenud kodustatud hundist. Tänapäeval näib, et koer on kõik hundi kombed ammu unustanud. Kui aga teda tähelepanelikult jälgida, võib temas veel ära tunda tema kauge esivanema - metsiku hundi. Magamaheitmisel keerleb ta tükk aega ühel kohal, kraabib küüntega põrandat või maapinda, just nagu oleks ta ümber mets, jalge all aga pehme rohi. Mõnikord istub koer kuuvalgel ööl, koon püsti, ning ulub nukralt kuu poole. Ka käib ta mööda hoovi, suur kont suus, piilub kahele poole ja matab kondi siis maasse - peidab selle tagavaraks. Nagu hunt nii on ka koer kiire ja väsimatu jooksja: tal on tugevad kopsud ja lihasterikkad jalad. Ta on ka hea ujuja. Koer on varvulkõndija loom. Tema varvaste all on pehmed nahksed ...
MINU EESTI Kuigi Eesti on väike riik, ning siin elab vähe inimesi, on see maa mulle ikka armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest Eesti pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka armastus oma koduriigi vastu. Koduriik, mis on iseseisev ja sõltumatu demokraatiaga. Eesti riigil on ilus loodus, kõrgema riigivõimu kandjaks rahvas ning see on koht, kuhu kõik inimesed, kes kord siin käinud, tagasi tulevad. Eestis elavatel kodanikel on sõnavabadus ja kõigil on õigus oma arvamusele. Aeg- ajalt võib kohata protestijaid tänavatel ning meedias. Neil on arvamus, mida tahavad avaldada just linnatänavatel või kajastada seda erinevates meediakanalites. Neile on oluline, et nad saaksid oma tahtmise just protestimise käigus. Siinkohal saab tuua näite koolist, kus keelati kasutada, koolipäevade jooksul, mobiiltelefone. Ka nendel õpilastel, seal koolis, oli oma arvamus, mille avaldas ...
Jõulud eesti rahvakalendris Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks (1) ...... . Jõulud olid pühad päevad, mil üks ajastaeg (2) ...... lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, (3) ...... ja elu poole. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning (4) ...... aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd (5) ......, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, (6) ....... teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude (7) ...... . Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud (8) ....... pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab (9) ..... välja pühitud. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas ...
Hilana Taarka (Vasila taarka: 22. Märts 27. Detsember) oli Hilana külast pärit setu lauluema. Taarka oli kõige suurem sõnaline, seto laulutraditsioon edasiviiv, jõuline ja isepäine isiksus. Ta oli esimene kaheksast lapsest, kes sündis Gavrila Matsi ja Karassima Oka perre. Ema oli tal hea laululine ,kellega koos käis ta pulmades laulmas: ema oli eestlaulja ja taarka laulis killõt.Hilana isa sattus alkoholi ja mängusõltuvusse, mille pärast sattus nende pere vaesusesse. Hilana Taarkat kardeti ning temasse suhtuti äärmiselt vastuoluliselt.Tema regivärsid olid teravad, tabavad ja väljakutsuvad, see oli ka põhjuseks miks teda kardeti ning ta ei kartnud tõde otse välja öelda. Taarkal oli neli tütart ja üks poeg, keda ta kasvatas ema abiga väikeses rehetares.Ta oli väga vaene ja selleks, et end ja lapsi ära elatada käis ta pulmades laulmas, tegi igapäevast tööd majapidamises ja käis kerjamas. Kuigi tal oli palju probleeme oli ta alati elurõõm...
Muusikal on minu elus väga oluline tähendus. Ma olen armastanud laulda ja muusikat kuulata juba väikesest peale. Tihti olen end tabanud mõttelt, et muusika aitab mind teatud olukordades rohkem kui mõni inimene. Seetõttu kutsungi seda enda parimaks sõbraks. Kindlasti on paljud kogenud, kui mõnus on pärast väsitavat kooli või tööpäeva klapid kõrvadesse panna ja mõneks võrratuks hetkeks unustusse vajuda. Muusika kuulamine aitab lõdvestuda ja laeb keha uue energiaga. Muusika aitab ka hommikul meelt veidi erksamaks muuta. Tänapäeval saadab muusika paljusid inimesi terve päeva jooksul. Selleks ei peagi olema musikaalne, seda võib nautida ka ilma seda sügavamalt tajumata. Minu jaoks aga on muusikas alati midagi sügavat. Õnneks on muusikavalik nii suur, et igale tujule leidub oma pala. Sageli süvenen muusikasse niivõrd palju, et tunnen külmajudinaid üle selja jooksmas. Muusika saatel on nii nutetud kui naerdud. Olgu see siis südamevalu...
docstxt/132714385512699.txt
Kas kohustuslik kirjandus on vajalik? Kindlasti on enamus õpilasi kahelnud kohustusliku kirjanduse mõttekuses. Sunniviisiline raamatute lugemine pole võibolla tõesti kõige parem viis noored lugema panna, kuid siiski on õpetajad kindlad, et seda on vaja. Lühikese mõttetöö järel jõudsin minagi otsusele, et kohustuslik kirjandus on vajalik. Raamatutest omandatu jääb meelde palju lihtsamalt, kui kooliõpikutest õpitu. Õpilased ise tihtipeale ei märka seda, kuid raamatutest loetud faktid seonduvad mingi kindla olukorraga ja seetõttu on neist kergem aru saada ning need meelde jätta. Lugemine aitab parandada õigekirja. Kuna raamatute õigekiri on üsna korraliku kontrolli läbinud, siis leidub seal kirjavigu harva, seega võib julgelt kasutada raamatutekstide kirjapilti. Lisaks eelnevale on lugemine kasulik viis aja veetmiseks. Tihtipeale on aga noortel kujunenud eelarvamus, et lugemine on igav ning eelistatakse arvutimängude mängim...
Mis on Viimsi valla suurimad probleemid? Oma tänavaküsitluse viisime läbi Viimsi kahes suurimas kaubanduskeskuses. Küsitlesime erinevas vanuses ja soost inimesi. Suurim hulk inimesi tunnistas, et valla suurim probleem on halb teedeolukord. Üks noormees, kes rüüpas pingil kohvi, tõdes, et bussid sõidavad liiga harva Kamp poisse arvas, et vallas on puudu korralik staadion, kus saaks sporti teha ning tüdrukute suurmiaks sooviks oli suur kaubanduskeskus. Ühe keskealise paari probleemiks olid liiga kitsad sõiduteed: ,, Liiklus on hommikuti liiga tihe ning lapsed ei jõua tehti õigeks ajaks kooli." Vanemate inimeste ühiseks probleemiks oli see, et valla lasterohkuse tõttu on koolid ülerahvastatud. Lõpuks selgus, et inimestel on ühine arusaam Viimsi valla probleemdie suhtes.
nimi+perekonnanimi Tähe 40-40 10140 Tallinn Telefon 654 4040 Hr. Sander Karu AS Eesti Pank Tiigi 5 10150 Tallinn 20. sept. 2004 AVALDUS Austatud härra juhataja 11. augusti Sõnumilehe numbrist lugesin, et otsite juhiabi. Kuna AS Eesti Pank on tuntud eduka firmana, soovin kandideerida juhiabi ametikohale. Oman keskeriharidust asjaajamise ja arhiivinduse alal, olen läbinud juhiabi kutsenõuetele vastava täienduskoolituse ning oman erialast töökogemust (5 aastat). Mulle meeldib oma erialane töö, mistõttu arvan, et olen sobiv kandidaat o...
'' Bullerby lapsed '' Raamatu nimi mida ma lugesin oli '' Bullerby lapsed '' . Selle raamatu autor on Astrid Lindgren. Raamatu tegevus toimus Bullerbys. Tegevus suvel , sügisel ja talvel . Tegelased on Põhjatalu , Lõunatalu ja Vahetalu pered. Lühitutvustus Liisast: Liisa on 7 aastane , tal on heledad lühikesed juuksed . Liisal on 2 venda Lasse ja Bosse . Sain raamatust teada , et tuleks olla kõikide sõpradega sõbrad ja kõike koos teha . Soovitaksin seda kuna see on lõbus ja õpetab ka see raamat on tore lugege kõik .
ARTUR ALLIKSAAR *Eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. *sündis Tartus 15. Aprill 1923 ja suri 12.august 1966. (43) *kuni 1936 aastani kandis nime Artur Alnek. *õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja hiljem Tartu Ülikoolis õigusteadust. *Luuletamist alustas juba gümnaasiumis, mil olid talle eeskujuks Marie Under, aga ka Sergei Jessénin ja Rainer Maria Rilke, kelle luulet ta ka hiljem tõlkis. Alliksaare looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, oma loomingus kasutas ta tihti sõnu: surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv vesi. *Alliksaare tuntuimaks luulekoguks on ,,Päikesepillaja", mis on koostatud Toomas Tõnissoni poolt ning on välja antud 1977. aastal. Lisaks on veel Paul- Eerik Rummo poolt koostatud luulekogud ,,Luule", ,,Väike luuleraamat", ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" ning ,,Alliksaar armastusest" . Alliksaare loomingusse kuulub veel ka 1966. aasta näidend ,,Nimetu saar". *Poeedi varasemad luuletused o...
Harjutusülesanded KT-ks Käändsõna Ainsus Nimetav (6) Jummal, pea, nahk, lihha, mees, poeg Omastav (6) ramato, laste, palwe, nimme, loo, selle Osastav (6) leiba, maad, ramatut, prilli, sedda, semet, Sisseütlev (1) süddamesse Seestütlev (5) ramatust, süddamest wallatust, suust, perrest Alaleütlev (1) lastele Saav (4) linnaks, ropsumisseks, takkuks, lühhikesseks Kaasaütlev (1) suitsoga, näoga, hinnaga, Mitmus Nimetav (6) linnad, mönnusad, lapsed, nemmad, nemmad, tuddarad Omastav (2) nende, laste Osastav (2) neid, meid. Seestütlev (1) häddalistest Alalütlev (1) teistel Saav (2) lapsiks, Kaasaütlev (1) pattudega Pöördsõna Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 1. pööre (1) (loen) Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (6) (loeb) käib, saab, aitab, teeb, ligub, peab. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 1. pööre (4) (loeme) anname, wöttame, prugime, moistame. Kindel kõneviis, olevik...
LEMBIT PETERSON Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU..............................................................................................................................4 1.1. Karjäär.........................................................................................................................4 1.2. Tunnustus.....................................................................................................................5 1.3. Ühiskondlik tegevus............................................................
Tervislikud eluviisid. Austatud õpetajad ja klassikaaslased. Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Tervislik eluviis ei seisne kapsalehe närimises, vaid selliselt elamises, et tervis oleks korras nii praegu tsitaatides tulevikus. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Tervisespordi parimad pooled: - Vähendab seljavalu - Aeglustab vananemisprotsessi - Säilitab kehakaalu - Tugevdab südant ja kopse - Tugevdab lihaseid ja luid - Alandab vähki haigestumise riski. Tervise hindamisel arvestatakse inimese kehalist arengut ja elundite töövõimet. Kehapikkus ehk kasv on tähtis tunnus, sest selle kaudu hinnatakse inimese arengut. Inimese kasv oleneb tema east ja soost. Kehapikkus on suurel mää...
Enn Kippel Meelis Referaat 1. Selle teose tegevus toimub Eestis, Rootsis, Lätis ja Venemaal. See toimus 13.sajandil. 2. Peategelane on siin teoses Meelis. Meelis on julge, ettevõtlik ja tark. Julge- Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik-,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.´´ Tark- Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. 3. See tegevus jutustab Lembitu pojast Meelisest, keda viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta s...
Muremerede taga leidub alati õnnemaid Millest tekivad mured, mis viivad noorukite enesetapuni? Ma arvan, et see on meie kõigi seas üks suur probleem. Neid asju võid olla palju mis viivad enesetapuni. Eestis sooritatakse iga aasata ligikaud tuhat enesetappu just teismeliste seas(15-21 vanuses noorukite seas). See tundub meie väikse riigi kohta väga suur arv. Eesti koos teiste baltimaade, venemaa, Soome, Ungari ja Sir Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2009. aastal sooritas eestis enesetapu 269 inimest, 2002. aastal 371 inimest, 1994. aastal oli see arv sajandi suurim- 614. Umbes 80% enesetapu läbi surnutest on mehed, sest nad ei ole nii avatud kui naised. Põhjused miks enamus teismelisi sooritavad enesetappu on stress, koolisvägivad, vanemate lahutus, madal enesehinnang, segadus, pinge, vigastused, lein, kannatused. Kõige suurem probleem on nende seas arvatavasti koolisvägivald. Sellest ei juleg ...
Salajased kasvatajad tegelased :peategelane viie aastane Michelle , kes elab koos oma tädi Bertaga , peale seda kui ta vanemad 2 aastat tagasi jõhkralt mõrvati . mõrvareid pole veel tuvastatud . Michelle lasteaia kasvatajad Yanne ja Marie . Kahtlustatavad mõrvarid maffiaboss Jonny ning tema parem käsi Tody . Michelle vanemate mõrva ning loos toimuvate kuritegusi uuriv detektiiv Barker ja politseinik Mathias , kes vahistab kurjategijad. Väikene Michelle elab koos oma tädi Bertaga peale vanemate traagilist surma Tallinnas , Mustamäe linnaosas . Neil on tänu Berta heale tööle ning Michelle vanemate pärandusele väga head elamistingimused . Uurijad , ning politseinikud pole kahe aastaga suutnud välja selgitada kes mõrvas Michelle vanemad , ning miks . kuriteo paigal oli vaid räsitud välimusega kalts , uhiuus juuksehari ning tühi paber , mis olid arvatavasti kukkunud välja mõrvarite taskust . ...
M tähe jutt Madis mugis mammi maasturil meesaia . Madise mammi maksis marketis madisele meeldinud meeneid . Madis mõkerdas maasturi meega mustaks . Moekas mammi marssis maasturisse . Mammi mühatas mustusele . Mindi maasturiga maale . Maal mammi mustuse maasturist minema meelitas . Madis mängis mõned minutid mänguasjadega , mis mammi marketist muretses . Maal meeldis madisele mammi mehe Marguse merisiga .Mammi , mees Margus marssisid metsa maasikale . Madis mängis meriseaga mõnda aega . Merisiga marssis mõmisedes majja magama . Margus , mammi marssisid mõmisedes metsast majja . Madis moosis mammit moosi meisterdama . Mammi meisterdas maasikatest magusa moosi . Margus , Madis , Mammi mugisid meelalt moosisaiu .
Raamatu "Kallis Mikael" kokkuvõte Autor Raamatu autor on Marja-Leena Tiainen. Ta on Soome laste- ja noortekirjanik, kes on sündinud 10.oktoobril 1951. aastal. Kirjanikuks tahtis ta saada juba lapsepõlves ning ta on kirjutanud juba üle 20 romaani. Ta kujutab oma kirjutistes teismeliste argipäevaelu, pereelu, harrastusi, sõprussuhteid ja armastust. Raamatu kirjeldus Tegevus toimub enamsti Soomes. Põhisündmused on: · Mikael saab surma jalgrattaõnnetuses kui ta oli vaid 16 aastane. · Teda jäävad leinama tema vanemad, tema parim sõber ja ennekõike tema tüdruk Roosa, kes avastas, et ootab Mikaeli last. · Roosa ei saa oma perelt abi ja nii hakkab Mikaeli perekond teda tohutult toetama. · Roosale tundub, et tema ellu sekkutakse liiga palju. · Lapsega on tal peale sünnitust probleeme. · Lõpuks asjad laabuvad ja elu läheb edasi. Teose teemad · Sõbrad · Mõistmine · Armastus Raamatu tegelased · Mikael(Mikke), loo...
,,Mina olin siin" Sass Henno Esitluse kavapunktid · Teose autor · Tegevusaeg ja koht · Teose teemad · Tegelased · Peategelane · Teose probleemid ja nende lahendused · Teose eripära · Hinnang Teose autor Sass Henno sündis 1982. aasta sügisel Tartus. Vahemikus 1989-2001 aastal õppis ta Tartu Miina Härma Gümnaasiumis. 2004. aastal võitis ta romaaniga "Mina olin siin" romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Tegevusaeg ja koht · Teose tegevuskoht on Tartu. · Tegevus aeg on peale sajand vahetust. Teose teemad · Olari vanglast välja saamine · illegallsed tööotsad · narkootikumide müük http://3.bp.blogspot.com/_5Qcl1S1MdQQ/STgN_S8PvLI/AAAAAAAA SCU/E-M2-fL_DNs/s1600-h/illus1.gif Tegelased · Rasmus ehk Rass - Peategelane · Mõssa - Rasmuse vend · Aivo - · Olar ehk Olks - Vahendaja · Talis - Rasmuse hea sõber · Renita - Tüdruk rajoon...
Jaak Urmet pseudonüümiga Wimberg Elulugu · Õppis 19861994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis, 1994 1997Lasnamäe Üldgümnaasiumis, 19972002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat ja ajalugu ning 2002 2004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistrikraadiga. · Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus. Tähtsamad teosed 1)Luulekogu lastele "Härra Padakonn" (Varrak 2008) 2) Romaan "Lipamäe" (Varrak 2002) 3)Luulekogu "Kärppsed" (Jutulind 2006) 4)Luulekogu lastele "Põngerjate laulud" (Varrak 2006) 5)Võrgu-luulekogu "Bootleg" (2006) 6)Luulekogu lastele "Buratino laulud" (Varrak 2005) 7)Luulekogu lastele "Kolme päkapiku jõulud" (koos Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärvega) (Huma 2002) 8)Luulekogu "Maaaraamat" (Huma 2000) Loomingu Üldiseloomustus Jaak Urmeti loomingud on grammatiliselt tavapäratud. Nt. kirjutab ta kolmandavältelistes sõnades k, p, t kahekordselt - tarkkus, karttul jne.Ta ei ole kirjutanud...
Kääne Küsimus Ainsus Mitmus 1. Nimetav kes? mis? ratas rattad 2. Omastav kelle? mille? ratta rataste 3. Osastav keda? mida? ratast rattaid Sisekoha 4. Sisseütlev kellesse?millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav ...
elab Eestis, kus see on riigikeel. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse näiteks /linn/, /lina/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vala/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vala/ (osastav kääne sõnastvaal). Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli. Eesti keel kasutab ladina kirja eesti tähestikku, milles on ladina tähestikkule lisatud mõned tähed.Palatalisatsiooni ega kolmandat väldet eraldi ei märgita, on ka teisi erandeid (näiteks sõna müüa [müia]). Ladina alustähestikku eesti keele vajaduste järgi kohandades on saadud eesti tähestik: Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp (Qq) Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv
Kas arvuti on sõber või vaenlane? Kas arvuti on sõber või vaenlane... sellele küsimusele just mina ei saa anda täpne vastus, kuna ma ei kujuta ette oma elu ilma selleta, kuid ma proovin praegu seda selgitada endale ja teile. Meie elu oleks väga teistsugune, kui ei oleks arvuteid. Meie loeksime rohkem. Meie sõnavara oleks rikkalikum. Noortel oleks rohkem aega selleks, et oma sõpradega reaalses elus suhelda, jalutada. Meie vanemad näeksid meid sagedamini. Meil oleks normaalne elu reaalses maailmas. See ütleb meile sellest, et arvuti on meie vaenlane. Tahan öelda seda, et arvuti, kui selline, ei anna meile üldiselt mitte midagi. Kõigis on süüdi internet. Kui seda poleks, ei olnud mõtet istuda arvuti taga. Kas või ainult mängida mingisuguseid standartseid mänge. Kuid samas , arvuti on meie sõber ka. Kuna seal me võime hästi kiiresti otsida mõnda informatsiooni. Kui seda ei oleks, siis me peaksime raamatukokku ...
EESTI KEELE KÄÄNETE TABEL KOOS NÄITEGA Käänded Küsimused Ainsuses Mitmuses Nimetav kes?mis? pähkel pähklid Omastav kelle?mille? pähkli pähklite Osastav keda?mida? pähklit pähkleid kellesse?millesse? Sisseütlev kuhu? pähklisse pähklitesse Seesütlev kelles?milles?kus? pähklisse pähklites Seestütlev kellest?millest?kuhu? pähklist pähklitest Alaleütlev kellele?millele?kuhu? pähklile pähklitele Alalütlev kellel?millel?kus? pähklil pähklitel Alaltütlev kellelt?millelt?kust? pähklilt pähklitelt Saav kelleks?milleks? pähkliks pähkliteks Rajav kelleni?milleni? pähklini pähkliteni Olev kellena?millena? pähklina pähklitena Ilmaütlev kelleta?milleta? pähklita pähkliteta Kaasaütlev kellega?millega? pähkliga pähklitega ...
Kontserdiarvustus ehk retsensioon Mina arvustan Eesti Superstaar tv3 live tuuri, mis toimus pärnu vallikraavis 19.juunil. Seal esinesid Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Koit Toome, Getter Jaani, Teele Viira, Triin Niitoja, Rusanna Lints, Artjom Savitski ja meie tänavune superstaar Liis Lemsalu. Minule meeldisid Getter Jaani, Ott Lepland ja Koit Toome. Getter on sündinud 3. veebruaril 1993 Tallinnas. On Eesti laulja, "Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja finalist. 2010 aastal alustas Getter koostööd plaadifirmaga Moonwalk, mis pani alguse tema soolokarjäärile. Debüütsingli "Parim päev" produtseeris Sven Lõhmus ja sellest sai aasta mängituim raadiohitt Eestis. 2010. aasta juunis ilmus lühialbum "Parim päev" EP ja 2011. aasta mais "Rockefeller Street" 26. veebruaril 2011 võitis Getter Jaani lauluvõistluse Eesti Laul 2011 ja ta esindas Eestit 56. Eurovisiooni lauluvõistlusel Düsseldorfis lauluga "Rockefeller Street". Jaa...
docstxt/1330860945148965.txt
Indoeuroopa keelkond Romaani allrühm Kristina Põldmaa 9b Romaani keelte hulka kuuluvad: Itaalia keel Prantsuse keel Hispaania keel Portugali keel Rumeenia keel Romansi keel Katalani keel Provansi kelle ehk oksitaani keel Galeegi keel Leoni keel Korsika keel Sardi keel friuuli keel Ladiini keel Itaalia keel Italiano Itaalia tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,z Võõrtähed: j,k,w,x,y http://www.youtube.com/watch? v=J1VnrTrKalM Prantsuse keel Français Prantsuse tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,j,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,x,y,z http://www.youtube.com/watch? v=DqwzvtjeYBQ prantsuse Hispaania keel Español Hispaania tähestik: a (a),b (b), c (tsee) ch (te), d (de), e (e), f (efe), g (hhe), h (ate), i (i), j (hota), k (ka), l (ele), ll (elje), m (eme), n (ene), ñ (enje), o (o), p (pe), q (ku), r (ere), ...
Eesti iseseisvuse taastamine 1987-1992 Iseseisvuse taastamise eeldused - 1) Sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus, mis ilmnes juba 1980. aastate alguses. 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti. 5) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 6) Läbikukkunud perestroikapoliitika, see ei uuendanud sotsialistlikku ühiskonda vaid viis impeeriumi lagunemiseni. 7) tagurlike jõudude riigipöördekatse NSV Liidus augustis 1991, mis andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul aval...
Palun võtta mind tööle ajavahemikus 1.07.11- 30.07.11 tööle linna haljasalade hooldajana. Marie Kikkas Sünd. 1996 Suure 10-2 15467 Haapsalu CURRICULUM VITAE Nimi: Kadri Kimsen Sünniaeg ja -koht: 08.10.1976 Saue vald Aadress: Lehe 20 Telefon: (00) 594 382 97 Perekonnaseis: vallaline, peres tütar Hariduskäik: Gustav Adolfi Gümnaasium, Giidi erikool, TÜ ajaloo-osakond Täiendõpe: Koolitusõpe Dialoog (vene k) 1998 - 1999 Teenistuskäik: Tallink Lisainfo: eesti keel ja rootsi keel aktiivne, vene keel passiivne, A -kategooria autojuhiload Huvialad: Jooga, jalgpall, ajalugu Elulookirjeldus Mina, Kati Järv, sündisin 3.oktoobril 1994.a Jõgeva maakonnas Palamusel, kus mu ema töötas õpetajana. Olen 2-lapselise perekonna esiklaps. Minu isa on praegu ajaloolane, ema raamatupidaja. 1996.a kolis meie perekond Võrru, kus astusin Kreutzwaldi Gümnaasiumi, mille 10.klassis ma praegu õpin. Laulan kooli laulukooris.
Kalevipoeg on üheks eestlaste identiteedi allikaks. Ta on meie rahvuseepos ja rahvuskangelane, sellisena me teda austame ja armastame. Meie, eestlased rändame palju. Avastame uusi kultuure ja riike ning puhkame soojal maal palmide all. Kuid siiski peame tagasi tulema oma kodumaale, nii nagu seda tegi meie rahvuskangelane Kalevipoeg. Oma kodumaal on inimene kõige õnnelikum. Siin on meie kodu, sõbrad ja loomulikult armastav perekond. Me oleme siin üles kasvanud, õppinud ja läbinud erinavaid elu raskusi. Kodumaa pinnal oleme nutnud ja rõõmustanud. Siin on meie mälesused. Miks me peaks oma kodumaa hülgama? Meie elu on täis erinevaid seikluseid ja väljakutseid, millest tuleb igal võimalusel kinni haarata. Peame võtma elust kõike, sest elame vaid ükskord. Maailm on suur ja lai, kus on alati midagi uut avastada ja õppita, kuid peale igat seiklust pöördume tagasi kodumaale, kus meid oodatakse. Minu arvamus ühtib paljudega, et kod...
Lugupeeud klassikaaslased ja õpetaja. Olete te kungi mõelnud, mis tagajärjed võivad olla, kui tarbid liiga palju rämpstoitu ja karastusjooke? Rämpstoidu all pean silmad hamburgereid, pitsat, krõpse ja friikartuleid ning karastusjookidest mõtlen kihisevaid limonaade ja muid suhkru rahkeid jooke. Paljud 10-16 aastased noored söövad lõuna- ja õhtusöögiks kiirtoitu. tarbijate arvates on see toitev ja maitsev, kui mina isiklikult kindlasti nii ei arva. Õnneks pole Eestis kiirtoidu restorane palju vähem,kui seda on näiteks Ameerikas, kus võib neid kohata peaaegu igas tänavas. Seega on eestastel see probleem väiksem. Teadlased on välja selgitanud, et räpmstoit, mis sisaldab rohkelt rasva, suhhkru ja soola, tekitab samasugust sõltuvust kui narkootikumid. Hamburgerid, friikartulid ja kartulikrõpsud programeerivad aju nii, et see hakkab neid nõudma üha enam ja enam.inimene kaotab lõpuks kontrolli, mis omakorda viib edasi sõltuvuse tekkeni. Peale ...
Kümme käsku on Jumala püha tahe ehk seadus. Käskudes opetatakse meile, mida me peame tegema, mida me teha ei tohi ja millised me peame olema. Ma kirjutan nüüd pikemalt viiendast käsust: ,,Sina ei tohi tappa." Mida see tähendab? Inimelu on kingitus ja ühelgi inimesel ei ole õigus otsustada selle pikkuse üle. Viiendas käsus keelatakse igasuguse inimelu kahjustamist ja tapmist. Me ei tohi teha kellelegi halba sõna ega teoga. Kahjuks ei saa osa inimesi aru, et rikkudes seda nad teevad halba kõigepealt iseendale.Iga tegu tuleb tegijale bumeraangina tagasi, nii hea kui halb. Teisel pool riik peab kaitsma norgemaid vaguvalla eest, selleparast annab viies kask riigile oiguse ja kohustuse karistada. Riik peab kaitsma oma rahvast ja maad. Tegelikult ütleb viies käsk meile, et me peame hoolitsema oma korval oleva inimese eest ja tulla talle appi, kui ta seda tahab voi vajab. Kaaslastega suheldes ei ole vaja iga asja peale vihastada ja ärrituda, va...
Keel-rahvusliku identiteedi alustala Eesti keel on välja kujunenud muinasaja lõpul ja sellest ajast on eestlased rääkinud oma maa keelt. See on ajas palju muutunud , kuid siiani säilitanud oma isikupära ja ilu. Paljud eestlased on eesti keelt nimetanud kõige kaunimaks keeleks maailmas ning tunnevad selle üle suurt uhkust, Kuid kas nii väikesel rahval on üldse vaja oma keelt, mis see meile annab, miks ei võiks kõik rahvad rääkida ühesugust keelt, et üksteisest paremini aru saada? Eestlased on maailma mastaabis väga väike rahvas, haruldane on asjaolu, et meil on oma keel. Võrreldes Eestit kasvõi suurriikide Suurbritannia või Austraaliaga, kellel oma riigikeelt ei ole, on see hiilgav. Väikese Rahva oma keele püsimiseks peab tegema pidevat tööd. Keelekasutus peab ajaga kaasas käima. Keelt peab täiendama, õpetama, kohandama ja võitlema ka teiste võõrkeelte sisse tulemise vastu. Viimane on aktuaalne olnud koguaeg kuid ...
Maidla Põhikool Vepsalased ja vepsa keel Referaat Koostas: Klass: 9.klass Maidla 2011 Sissejuhatus Vepsalased on eksisteerinud juba väga pikka aega, kuid nende rahvus hakkab tänapäeval välja surema. Vepsa keel on segunenud läbi aegade mitme eri keelega ja saanud sealt mõjutusi. Samuti on vepsalased vahetanud oma asualasid olude sunnil ja rännanud ühest kohast teise. Ajalugu Esma kordselt mainiti vepsalasi 6. sajandil, neid mainis idagooti ajaloolane Jordanis, nimetades neid Vasiks või Vasinaks. Vene kroonikates on mainitud vepsalasi teadaolevalt esimest korda 9. sajandil. Peale 13. sajandit vepsalasi enam ajalooallikates ei ...
,,Noorte probleemid" Ma lugesin raamatut ,,Eilset pole olemas",mille autor on Katrin Reimus.See raamat on välja tulnud 2002.aastal ja selle on välja andnud kirjastus Virgela.Tegu on noorte raamatuga. Raamat räägib noorte igapäevasest elust nii koolis kui ka pärast kooli.Loos räägitakse ka veel noorte probleemitest, mis on tänapäeval kõige levinumad . Teos käsitleb noorte probleeme,kuidas klassikaaslased omavahel läbi saavad ja kuidas nad üksteist kiusavad.Teos käsitleb veel õpetaja ja vanemate vahelisi suhteid ja probleeme.Ning raamatus kirjutatakse veel õpetaja ja õpilaste vahelistest probleemidest. Seal on peategelased loomulikult noored.Peategelasi on kokku umbes 6-7 16aastast gümnaasiumi õpilast.See on vanus, kus õpilased tunnevad end ebakindlalt.Näiteks Kraade ja Kaak naersid teiste üle ja kiusasid Niru.Kraade oli ära hellitatud,kuna ta isa oli rikas. Kaagi ema oli joodik.Nad peitsid oma rahulolematuse ...
Kuidas olla ubuntu? Enamik inimesi on loomult heatahtlikud ja hoolivad aga kuidas seda välja näidata? Kuidas olla suuremeelne, kaastundlik ning saavutada sisemine kindlus ehk siis kuidas olla ubuntu? Üldiselt arvatakse, et edu nimel tuleb hambad ristis tööd rügada ning et inimene, kes on külm ja hoolimatu on karjääriredelil edukam. Mina arvan hoopis vastupidist. Inimene peab oskama teiste inimestega suhelda ning et saavutada edu, tuleks olla soe ja armastav, mitte vägivaldne ja agressiivne. Kuid keegi pole öelnud, et head tegemine ei tohiks sulle endale kasulik olla. Peaaegu alati on heategudel egoistlik alatoon, kuid see ei pruugi teistele nähtav olla. See hea enesetunne, mille saavutame, kui teeme heateo, see ongi endale kasulik. Tunne, mis muudab sind rõõmsamaks ning positiivselt meelestatuks. Tegelikult on enamik inimesi loomult hoolivad ning heatahtlikud, kuid inimeste arvamus sõltub suuresti sellest, mida kajastatakse meedi...
Raha mõju Raha mõjutab inimesi erinevalt, näiteks mõned inimesed hakkavad seda kohe kulutama, teised aga hoiavad selle tagavaraks. Need, kes seda kohe kulutama hakkavad, on tavaliselt veidi nooremad ja nad pole nii vastutustundlikud, kui neist vanemad inimesed. Kui võrrelda vanemat ning nooremat siis ilmselt kulutab noorem inimene rohkem raha kui vanem, aga miks see nii on? Selle küsimuse vastus on lihtne:vanemad inimesed on juba niiöelda elu näinud ja käituvad rahaga vastutustundlikumalt kui noored, kuna neil on juba elukogemust ja tarkust. Kui küsida noorelt kuidas kulutada miljon eurot, siis kindlasti vastaks paljud, et:"Osta suur maja ning uhke auto", kuid vanematelt inimestelt võib ilmselt saada vastuseks:"Investeerida see kuhugi ja kasutada säästlikult" Raha mõju inimestele on erinev, mõned võivad muutuda uhketeks, kuid mõned on heasüdamlikud ning võivad annetada raha haigetele ja abivajajatele....
Eelmisel nädalal trükkis kaardifirma ,,Kaart" Eesti atlase ja oli sinna peale ühte kohta Elva lähistelekirjutanud Toorboora mäed.Valitsuse juures asuv kohanimekomisjon kutsuti seepeale suure käragakokku asja arutama. Üks ametnik õiendas, et sellise nime kaardile kandmine on ebaesteetiline, sest need mäed seal Afganitaanis on traagilise tähendusega. Kaardi firma jälle vaidles, et nemad panevad ikka nimesid peale, kui kohalikud nii kutsuvad, mis siis, et pole ametlik. Sellist nime olid kaardile tahtnud kohalikud suusatajad, kes neid künkaid nii kutsusid. Nii vaieldi hulk aega. Keeleteadlased arvasid, et eks ta ole, inimesed tahavad selliseidkollaseid päevakajalisi kohanimesid, aga ega neid kõiki kohe kaardile kanda ei saa, sest, mõelge kui paarisaja aasta pärast arvataksegi, et see on olnud päris ürgne eesti nimi . Osa inimesi naeris, sest neile see mõte meeldis. Lõpuks otsustati, et ainult valitsusel on õigus nime määrata.Ja sellega olgu...
Keila Kool ARVUTI AJALUGU Referaat Koostaja: Mario Kallaste Klass: 8.c Keila 2010 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................. 3 1. ARVUTI AJALUGU..........................................................................4 1.1 Elektroonilise arvuti ajalugu................................................... 4 1.2 Arvuti ajalugu enne elektroonilist arvutit.............................. 5 KOKKUVÕTE................................................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................7 LISAD..................................................................................................8 ...
Paide Ühisgümnaasium Tõnu Trubetsky Eesti keel Anne-Maria Nurmik 7B klass 2010 SISUKORD 1.TÕNU TRUBETSKY....................................................................................................................2 2.RAAMATUD..................................................................
Marie Under Marie Underi elulugu Marie Under sündis; 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri septembril 1980 Stockholmis. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under (1843-1930) ja Leena Under (1854-1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4-9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 18931898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassilises, saksa keelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
