Peajalgsed limused Peajalgsetel limustel on pikad kombitsad (8 või 10) ja kombitsatel asuvad iminapad. Nad võivad liikuda ujudes raketi põhimõttel paisates lehtri kaudu välja veejoa. Peale selle võivad nad liikuda kombitsate abil. Elupaik: Nad elavad meredes; osa ujuvad (kolmaarid) ja teised kivide kaljude vahel urgastes (kaheksajalad). Suurus: Erineva suurusega mõnest sentimeetrist kuni 15 meetrini (hiidkalmaar). Toitumine: Nad on lihatoidulised loomad ja toituvad põhiliselt kaladest mida haaravad kombitsatega. Hingavad: Hingamiseks on lõpused. Liikumine: Kalmaarid ja kaheksajalad võtavad mantliõõnde vett täis ja sulevad mantli serva nn. nööbikestega. Liikumiseks paisatakse läbi lehtri välja tekib reaktiivjõud, mis paneb nad kiiresti liikuma. Meeleelundid: Neil on suured silmad, et näha saaki ja vaenlasi. Enesekaitse:1. Neil on varjevärvus ja nad sulavad kokku ümbruskeskkonna värvusega. Ärrituse korral muutuvad nad ...
Rõuge Suurjärv Rõuge asub Haanja kõrgustiku loodeserval Võrumaal. Suurjärv ehk Nõiajärv asub sügavas Rõuge ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk-, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12-15 m sügavune Ööbikuorg, mis kevadeti kajab ööbikulaulust. Oru lõpus on väike paisjärv. Suurjärv asub sügavas Rõuge ürgorus ja kuulub Rõuge aheljärvestikku. Suurjärvest kagu pool paiknevad samas ürgorus on Liinjärv ja Valgjärv, loode pool Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Suurjärv nagu ka teised Rõuge järved on tekkinud jääaja lõpul jääsulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel. Rõuge Suurjärv on Eesti järvedest kõige sügavam - 38 meetrit. Järv on ühtlaselt süvenev, tema sügavaim koht asub järve keskkohast veidi kagu pool. Järve põhi on kogu ulatuses kaetud mudaga, v.a. üksi...
Geenitehnoloogia kas lihtsalt uus sordiaretus? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. geenitehnoloogia molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja l...
Kopli kunsti gümnaasium 7. klass Mari Kisakõri NIIT Referaat Juhendaja E. Raamat Keila 2009 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Niidu üldiseloomustus 4 2. Niidu taimestik 6 3. Looduslikud ja kultuurniidud 7 3.1. Looduslikud niidud 7 3.2. Kultuurniidud 7 4. Niidu loomastik 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud materjalid 10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud teemal ,,Niit". Niit on üks elukooslustest, millega tutvutakse 6. klassi loodusõpetuse tundides. Töös tutvustatakse niidu omapära võrreldes teiste elukooslustega, seal kasvavaid taimi ning elavaid loomi. Esimene peatükk räägib niidu elutingimustest, seal olevast valguse hulgast ja mulla omadustest. Teises peatükis tuleb juttu niidutaimestikust. Kolmandas ...
Pühajärve Põhikool MUDATIGU Referaat Joel Sülde 8.klass Otepää,2008 MUDATIGU ehk MUDAKUKK Liivasel veekogu põhjal lebab sageli tühje teo ja karbikodasid. Aga mõned neist on rasked ja tihedasti suletud. Nende sees on elusad teod ja karbid. Nad hoiavad tugevate lihastega oma koda suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest. Mudatigulaste sugukonda kuulub ligi100 liiki. Mudateol, on keermeline ja terava tipuga kod...
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Toitumishäired Referaat Meiliin Soome 7a Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Toitumishäired lk 4 3. Haigestumine toitumishäiretesse lk 5 4. Kehakaalu vähendamine lk 6 5. Mehhanism lk 7 6. Psüühika muutused lk 8 7. Anoreksia lk 9-11 8. Buliimia lk 12-13 9. Kokkuvõte lk 14 10. Kasutatud kirjandus lk 15 Sissejuhatus Maailmas on 300 miljonit ülekaalulist inimest ja viimased uuringud Euroopas näitavad, et ka Euroopas on see muutunud probleemiks. Samal ajal, kui osad inimesed võitlevad ülekaaluga, tuleb teistel tegeleda toitumishäiretega. Kogu maailmas kasutatakse...
AINEVAHETUS Ainevahetuskõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu on inimene seotud keskkonnaga ja mis võimaldab elutegevust. Toiduainedinimtoiduks mõeldud taimsed/loomsed ained(taimeõli,teravili,puuvili,liha,kala,muna,piim). Toitainedtoiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhestamisel vabaneb energia. Mikrotoitainedvajatakse väikestes kogustes, on vaja normaalseks ainevahetuseks(vitamiinid,mineraalained). Makrotoitainedvajatakse suurtes kogustes, vajalikud keharakkude ja kudede moodustamiseks(valgud, süsivesikud, rasvad). Lõhestumisreaktsioonid keerukamate ühendite lõhestumine lihtsamateks, energia vabaneb, moodustuvad ühendid kasutatakse sünteesireaktsioonides, tekivad jääkained, toimuvad toidu seedimisel, mittevajalike koostisosade lagundamisel. Sünteesireaktsioonidlihtsamatest ühenditest keerukamate moodustamine, vajatakse energiat ja lähteaine...
JAANIMARDIKAS Enne jaani võib õhtuti metsaservades ja teeäärtes märgata rohekalt helendavaid täpikesi. Tegemist on jaaniusside, teaduskeeles jaanimardikatega (Lampyris noctiluca). Teaduslik nimetus ütleb ära, et jaaniuss pole tegelikult "uss" (nagu näiteks vihmauss), vaid hoopis mardikas. Rahvapärase nimetuse on nad saanud tiibadeta emasloomade järgi, kes meenutavad ussikesi. Nende rohekas helendus on peibutusmärguanne lennuvõimelistele isastele. Helendust põhjustab lutsiferiini-nimelise valgu lagunemine ensüüm lutsiferaasi toimel. Valgu nimetus vihjab ebamaisele olendile langenud inglile Luciferile. Juuniöödel säravaid rohelisi täpikesi võiks siis nimetada põrguvürsti tulukesteks. Lagunemisreaktsioon toimub spetsiaalsetes rakkudes fototsüütides, mille kogumid asuvad tagakeha tipul kutiikula all. Lutsiferiini lagunemiseks on vaja hapnikku. Seega sõltub helenduse intensiivsus eelkõige hapniku juurd...
Meenikunno raba üldiseloomustus Meenikunno on üks Kagu-Eesti lavamaa iseloomulikumaid soid, mida ümbritsevad liivaseljandikud.(EL3/2003)Raba arenguprotsess kestab intensiivselt ka praegu, moodustanud on älved ja kolm rabajärve, kujunemas on laugastik.(LOODUSE TEEJUHT) Soo alla jääb tänapäeval kuiv liivakivikiht, kuna püsiv põhjaveetase on raba põhjast kuni paar meetrit sügavamal. Selle kohta öeldakse, et raba ripub õhus. Vett hoiab kiire äraimbumise eest tihe alumine madalsooturba kiht. Rabavesi jõuab siin põhjavette raba ja soosaarte piirialal olevate omapäraste neelulehtrite kaudu. (LOODUSE TEEJUHT) Raba kujunemine algas erinevatel antmetel 5000-8000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. (ministeerium,looduse teejuht) Pindala on meenikunnol 1448 ha.Turbakihi maksimaalne paksus on 5,8m.(MINISTEERIUM) Meenikunno on arenev sooalaam, kus on nii puis-, lage- kui ka älveraba. Meenikunnol on mitu soosaart....
Uurimustöö Sammaltaimed TkoG 7.b klass ÜLDISELOOMUSTUS Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Juured puuduvad kõigil sammaltaimedel. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud risoidid. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksamblaid ja kõdersamblaid. Lehtsammaldele on iseloomulikud varred ja lehed. Maksasamblad võivad olla kas lehtedeks ja varteks liigestunud või tallusjad ehk lehtedeks ja varteks liigestumata. Kõdersammalde hulgas on teada ainult tallusjaid samblaid. PALJUNEMINE Sammaltaimed ei moodusta seemneid, nad paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed...
8.B Klass Üks suuremaid putukaliike 160 000 liiki Eestis 2 200 liiki Kuuluvad lülijalgsete seltsi, putukate klassi Kehapikkus paar mm kuni 3 ja enam cm Lüliline keha, kaetud karvade või soomustega Liblikatel on peened jalad ja sale keha Hästi arenenud tundlad ja liitsilmad Imilondiks moondunud suised ·Liblikate pea kinnitub kehale peene kaelaga. ·Rindmik koosneb kolmest omavahel kokkukasvanud lülist ·tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või mingitpidi lapik moodustis PÄEVALIBLIKAD HÄMARIKULIBLIKAD Tiibade algkülg tumedam Hallikad tiivad lamavad Laiad tiivad puhkeasendis keha peal Otsast paksenevad Röövikud elavad rohkem varjus nuiakujulised tundlad Eestis üle 2000 liigi Eestis üle 100 liigi Hästi arenenud närvisüsteem, mille põhiosa moodustab peaaju Kõhtmine närvikett Torujas seedeelundkond läbib k...
Mehe sisemisteks suguelunditeks on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. Munandeid on kaks ja neis paljunevad ja valmivad spermid ja sünteesitakse meessuguhormoone. Need on täidetud pisikest seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Selleks, et spermid saaks areneda, on kindlad tingimused. 1. nad vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri, seepärast asuvad nad ka munandikotis. 2. kuna nad on kehale võõrad rakud, siis nad ei tohi verega kokku puutuda. Muidu hakkavad vere kaitserakud sperme hävitama. Sugurakke varustatakse toitainete ja hapnikuga läbi erilise rakkude kihi. Arengu tsükkel kestab 70-85 päeva ja sperme moodustub pidevalt ja nad uuenevad pidevalt. Sugurakud talletuvad munandimanustes. Spermid juhitakse seemnepurske ajal mööda seemnejuhasid kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele seemnepõiekese ja eesnäärme toodetud nõred...
Limusteohustatus 8b.klass 12.02.2009 Limused Limused ehk molluskid (Mollusca) on pehme, segmenteerumata, Enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootud (Vikipeedia) . Ohustatuks on Eestis tunnistatud 39 liiki limuseid (Talvi, 1998). Neist 10 liiki elab vees ja 29 maismaal. Naabermaades on magevee- ja maismaalimustest Punasesse raamatusse kantud Rootsis 38 ja Soomes 37 liiki ning Ida-Fennoskandias üks liik (Gärdenfors, 2000; Kotiranta et al.,1998; Rassi, et al., 2001). Võrreldes selgroogsete loomadega on selgrootute loomade kaitse alal vähem tehtud, kuigi limused ei ole väiksema majandusliku või teadusliku tähtsusega. Seadusandlikus korras on paljudes Euroopa riikides võetud looduskaitsealla nt. ebapärlikarp ja viinamäetigu.(,,Looduskaitse" prof.dr.E.Kumari). Paksukoelise -jõekarbi põhilisteks ohtudeks on maaparandus ja põlluväetised, -mürgid, samuti ka vee temperatuuri üleliigne tõus ningjõg...
Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Organismi talitust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mood. närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust ja aitab kohaneda organismil keskkonnatingimustega. KN-süsteem võtab vastu meeleelunditelt saabunud inffi, analüüsib seda ja siis edastab närve mööda organitele vajaliku info. KN-süsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju, mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitust. Peaajus olevates keskustes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine, siis analüüsitakse infot ja siis ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. KN-süsteemis saab...
Leopard Leopard on suur üksildane kiskja , kes võib küttida nii savannis kui metsas,nii maismaal kui puude otsas.Teda märgates põgenevad ahvid kohe kõige peenemate okstega puu otsa , kuhu leopard vaid oma raskuse tõttu ei pääse.Leopard on üüratu jõuga loom , kes võib endaraskuse saaklooma ,näiteks antiloobi vedada kõrgele puu otsa , et seal rahulikult süüa,kuna hüäänid või lõvid võivad kambaga püüda leopardilt saaki ära varastada.Poegi kasvatab emaleopard üksi ja väga kaua.Ta õpetab neid saakloomi kättesaama, ning see on põhjalik koolitus , kaks või kolm aastat. Leopard elab Aafrikas ja Ida - Aasias. Teda võib kohata ka Kaug - Idas, Turkmeenias ja Kaukaasia mägedes. Leopard on suur, tugev ja väle. Ta käib maapinnal pehmelt ja kuulmatult, ronib puu otsa ning võib osavalt puult puule hüpates kiiresti edasi liikuda. Vett ei karda: ta on meisterlik ujuja. Leopard on hädaohtlik kiskja. Tungib kallale t...
Rstik Rstik on suhteliselt vike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat vrvi madu, kelle tunneb ra piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu jrgi. Mnikord vib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka leni musti isendeid. Rstikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, jrvede ja jgede kaldapiirkonnad, vhem ka niidud ja kuivad mnnikud. Rstikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning vivad puududa suurtelt aladelt mberringi. Nad on vga paiksed loomad, elades kogu elu hel ja samal kohal, liikudes vaid 60100 m raadiuses. Rstikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud knnud, praod. Kuigi neid vib tihti nha end pikese kes soojendamas, on rstikud peval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud pgiretke ei vlju nad 23 peva jooksul varjepaigast. Rstikute toidust ...
TIIVAD SUISED ARENG MUUD NÄITED ISELOOMULI KUD TUNNUSED SIHKTIIVALIS Eestiivad Asuvad suu Vaegmoondega Kasutab tiibu vaid Ritsikas,tirts, ED paksemad ümber,vajalikud vastne:nümf hüppe sirts,kilk, kattetiivad, toitumiseks, väikesed, pikendamiseks kaerasori tiheda haukamissuised väikeste Ei ole hea lendaja, soonestikuga ja tiivaalgmetega kaks liitsilma, katavad nende vahel 3 puhkeolekus ...
Sõnajalgtaimed Millised on sõnajalgtaimed? Sõnajalgtaimedel on lehed, varred ja juured, paljudel esineb risoom. Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad kollad, osjad ja sõnajalad. Koldadel: - on hulgaliselt pisikesi lehti. - Eoslad on koondunud varre tippudesse, eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes. Osjadel: - on lehed taandarenenud. - Maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. - Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel: - on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad. Sõnajalgtaimede paljunemine: Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Millised sõnajalgtaimed kasvavad Eestis? Sõnajalgadest on Eestis kõige sagedasemad ohtene sõnajalg ning kilpjalg. Levinumad osj...
KALAD 1) Kala välisehitus: Kala kuklas olevat uime nimetatakse lõpusekaaneks. Lõpusekaas on lõpuste kaitseks. Kaladel on laugudeta silmad. Kala alakeha piirkonnas asuv uim, mis on pea juures nimetatakse rinnauimeks. Rinnauimest paremal pool asub kõhuuim. Kõhuuimest paremal pool asub pärakuuim. Sellest ülevalpool, kala peal asub jooneke mida nimetatakse küljejooneks. Kalal aitab edasi liikuda sabauim, mis on kala kõige suurem uim.
Kas kõik näevad unenägusid ? Paljud inimesed kahtlevad, kas nad ikka näevad und. Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem. Nende unenäod on eredad, värvilised, seotud süzeeks, rajanevad enamasti aistingutel ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva. Kõikide inimeste unenäod on erinevad. Need võivad tingitud oll...
Unetus referaat 7a Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................... lk 3 2. Uni ja unetus..........................................................................................lk 4 3. Unetuse sümptomid ja tagajärjed............................................................lk 5 4. Unetuse põhjuseid..................................................................................lk 6 5. 10 unenippi............................................................................................lk 7 6. Unehäired..............................................................................................lk 8-9 7. Lõppsõna...............................................................................................lk 10 8. Kasutatud kirjandus..........................................
Lehtmets Peaaegu kolmandik maismaast on kaetud metsaga. Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad mõjutavad oluliselt kliimat, rikastavad atmosfääri hapnikuga ja lisaks kõigele sellele pakuvad sobivaid elutingimusi paljudele elusolenditele, kes leiavad metsas toitu ja varju. Kõrguse järgi jaotatakse taimed metsas viieks rindeks: puurinne, põõsarinne, puhmarinne, rohurinne, samblarinne. Lehtmetsade puurinde moodustavad heitlehelised puud, mis langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Heitleheliste puude hulka kuuluvad kask, vaher, pärn, saar, pihlakas, lepp, haab jvm. Tüüpilisemad põõsad lehtmetsas on sarapuu, pihlakas ja toomingas. Oma kasvult on nad madalamad kui puurinde esindajad. Kevadel, enne kui puudele kasvab uus lehestik, mis varju...
Näsiniin Paula Juurik 8b Elukoht · Hajusalt kõikjal Eestis · Segametsad · Puisniidud Välimus · Kõrgus keskmiselt 0,3 1,2 m · Väheharunev põõsas · Oksad ja koor on sitked · Kevadel sireli taoline taim · Roosad õied · Ei ole kroonlehti · Kinnituvad otse oksale · Sügisel oranzpunased marjad · Marjad on luuviljad nagu ploomil Mürgisus · Väga mürgine · Inimesele piisab 2 12 marjast, et surra · Hobusele suremiseks peotäiest marjadest Mürgituse tunnused · Põletab limaskesta · Süda kloppib väga kiiresti · Palavik · Iiveldus · Peavalu · Kõhuvalu · Võib kaduda teadvus · Surm saabub hingamishäirete tõttu Rahvapärased nimetused · Metssirel · Surmalill Kasutusalad · Ravimina koort ja vilju · Teadus...
Lõvi Referaat 2005 Lõvi Lõvid on levinud Lõuna- ja Ida-Aafrika savannides. Väike osa lõvidest elab ka loode- Indias Giri metsa rahvuspargis. Lõvid elavad praididena. Praidis elab kuni 25 looma, kuid vahel ka rohkem. Isasloomi on praidis 2-4, aga emasloomi on rohkem. Lõvi on suuruselt teine kaslane maailmas. Lõvi pole tegelikult nii suur, kui ta paistab. Tema kaela katab pikkade karvadega paks lakk. Laka värv on erinevatel isenditel erinevat värvi. Tavaliselt on see helekollasest helepruunini. Lakk kaitseb lõvisid teiste isaste küüniste eest. Karvkate on lõvil helekollane või helepruun. Õrnad tähnid lõvi nahal on jäänukid kutsikapõlvest. Silmad on tal karmid ja väljendusrikkad. Emaslooma keskmine kõrgus on 1 m. Pikkus on umbes 2 m (väljaarvatud saba). Nii isaslooma, kui ka emaslooma saba pikkus on 70-90 cm. Isaslooma kõrgus on 120 cm ja ...
Kolesterool Kolesterool on inimese elutegevusekss vajalik aine ,mida sünteesitakse organismis.Lisaks mõjutab vere kolesteroolisisaldust ka igapäevases toidus leiduva kolesterooli ja küllastunud rasvade hulk.Põhiliselt leidub kolesterooli loomset päritolu toiduainetes- rasvases lihas ja vorstitoodetes,võis,kanamunades(eriti munakollastes). Eristatakse mitut erinevat tüüpi kolesterooli.LDL-kolesterooli nimetatakse ka halvaks kolesterooliks-Ülemäärane halva kolesterooli sisaldus veres põhjustab kolesterooli ladestumise veresoonte seintel.Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks ning see on südamehaiguste üks olulisemaid riskitegureid.Ateroskleroosist tingitud veresoonte ummistumise tagajärjeks võib olla nii steno kardia kui südameinfarkt.Ajus põhjustab selline veresoonte ummistumine ajuinfarkti ehk insuldi. Teist osa lipoproteiinidest nimetatakse HDL-kolesterooliks ehk heaks kolesterooliksja selle üle...
Bioloogia kontrolltöö käsnad,ainuõõsed ja ussid. 1.Kirjelda käsna välimust/ehitust. 2.Milliseid kolme tüüpi rakke käsnades leidub? Millised on nende ülesanded? (tugirakud, kaelusviburrakud, amööbitaolised rakud) 3.Kuidas käsnad paljunevad? 4.Kirjelda käsna toitumist. 5.Milline on käsnade tähtsus looduses ja inimese elus? 6.Millised loomad kuuluvad ainuõõssete hulka? 7.Kirjelda ainuõõssete välimust/ehitust. 8.Milline on kõrverakkude ülesanne? Kus need asuvad? 9.Mis on polüüp? 10.Mis on meduus? 11.Kuidas hüdra paljuneb? Kirjelda. 12.Millest ja kuidas ainuõõssed toituvad? 13.Mille poolest võivad ainuõõssed olla inimesele ohtlikud? 14.Kirjelda imiussi (maksakaan) välimust/ehitust. 15.Kirjelda maksakaani arengutsüklit. Kes on põhiperemees, kes vaheperemees? 16.Kirjelda paelussi (nudipaeluss) Välimust/ehitust. 17.Kirjelda nudipaelussi arengutsüklit. Kes on põhiperemees, ke...
Referaat Mesilased Sisukord : 1. Sissejuhatus 2. Kehaehitus 3. Mesilaste kodu 4. Paljunemine 5. Astel 6. Liigid 7. Huvitavat 8. Põhifaktid 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mesilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgate ja herilastega kiletiivaliste seltsi, mis on mardikaliste järel suuruselt teisel kohal. Inimese jaoks on mesilased tähtsad mitmel põhjusel. Kodumesilastelt saab mett ja vaha. Mesilased on õistaimede tolmeldajad teadlaste hinnangul tooks nende putukate häving kaasa täieliku katastroofi paljude kultuurtaimede kasvatamisel. Kehaehitus Vähemalt 150 000 liiki hõlmavasse kiletiivaliste seltsi kuulub väga erineva kehaehitusega putukaid. Tüüpilise kiletiivalise suurekasvuline, kollase-mustavöödilis...
inimese eluruumidesse. Reeglina ründab skorpion inimest vaid enesekaitseks, kuid pahatihti olukorras, kus inimene seda oodatagi ei oska. Salvamine tekitab tugevat valu, paistetust ja vahel ka palavikku. Enamasti see siiski surmav ei ole, kuid pole harvad ka juhtumid, kus inimene võib selle tagajärjel surra. Kasutatud kirjandus *** Loomade Elu, 3. köide, Selgrootud III*** *** Eesti Entsüklopeedia 8 köide*** *** Bioloogia põhikoolile III*** *** Illustreeritud lasteentsüklopeedia*** Sisukord Skorpioniliste seltsi kirjeldus 2 Kohastumine kõrbelise kliimaga 2 Skorpionite toitumine 3 Skorpionite paljunemine 4 Skorpioni mürk 4 Skorpion ja inimene 5 Kasutatud allikad 6
Põder Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjust...
Kaslased Alfabeetiline Aasia lõvi Ladina k. nimi: Panthera leo persica Keha pikkus: 1,31,8 m Turja kõrgus: 1,31,5m Kaal: 120200 kg Suguküpsus: 35 a. Innaaeg: Oktoobrist novembrini Tiinuse aeg: 105112 päeva Poegade arv: 24 Eluviis: Seltsiv, elab perekondadena. Toitumine: Sõralised, samuti kariloomad. Amuuri tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris altacia Pikkus: 2,73,5 m Saba pikkus: 1 m Kõrgus: 1,051,1 m Kaal: 250280 kg Suguküpsus: 3.5. eluaastal Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 95112 päeva Poegade arv: 37 Eluviis: Ööloom Toitumine: Hirved, metssead, metskitsed. Eluiga: 10 aastat Bengali tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris bengalensis Pikkus: 2,73,1 m Kõrgus: 0,94 m Kaal: 200350 kg Suguküpsus: 34 a. Innaaeg: Kevad T...
KOORIKLOOMAD ÄMBLIKULAADSED PUTUKAD ELUPAIK Kõik peale kakandi vees, Vees, Maismaal Vees, maismaal kakand maismaa niisketes kohtades. KEHAOSAD pearindmik, seljakilp, , Pearindmik, Tagakeha pea, rindmik, tagakeha tagakeha, uim, ujujalad, käimisejalad KÄIMISJALGADE 5 paari 4 paari 3 paari PAARID SILMAD 2 liitsilma 8 lihtsilma Erinev arv liht-ja liitsilmi TEISED JUHTIVAD Tundlate(pea piirkonnas) ja Tundlaid asendavad MEELED jäsemetega kombib, tundlad lõugkobijad, lõugtundlad ka haistmiseks, on saagi haaramiseks ja maitsmiseks kinnihoidmiseks, Kompekarva...
Mehe sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Munandid sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Spermi arengu tingimused: *madalam temperatuur; *ei tohi verega kokku puutuda (vere kaitserakud hävitavad spermi, otsesel kokku puutel). Ühe spermi arengutsükkel kestab u. 80 päeva. Sperme valmib alates murdeeast kuni elu lõpuni. Korraga valmib tuhandeid sperme. Küpsed spermid talletatakse munandimanustes. Naise suguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Emakas lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega. Naissugunäärmed munasarjad asetsevad kahel pool emakat, mis täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, nind siin valmivad ka naissugurakud e. munarakud. Munasarjad hakkavad talletama sugukõpsuse saabudes 11-14 a....
Leib Referaat Enda Nimi ?. klass Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Leivad & leib kui püha 4. Leiva valmistamine & erinevad leivad 5. Lavash 6. Leiva vajalikus & kiudained 7. Vitamiinid & faktid 8-10. Retseptid 11. Kasutatud kirjandus 2. Leivad Leib on olnud inimeste toidulaual juba aegade algusest peale ning on kujunenud igapäevaseks peatoiduks. Esimesed leivad küpsetati aastal 5000 e.Kr. Sellel ajal tehti leibu taimede maapealsetest osadest. Eestisse jõudis leib 1800.a. paiku, mil hakati valmistama aganaleiba, mis oli rabe ja murenev. Tänapäeval valmistatakse põhiliselt klassikalisi leibu rukki- ja nisujahust. Veel paarkümmend aastat tagasi valmistati põhiliselt ise leiba, kuid ka tänapäeval valmistavad mõned inimesed ise kodus leiba. Populaarsed kodus valmistatavad leiva-saia tooted on põhiliselt pirukaid, koogid ja teised saiatoot...
Taastuvad loodusvarad Mariann Kolk Meriliis Vares 9d klass Loodusvarad kõik looduses leiduv, mida inimesed saavad oma hüveks kasutada jagunevad: taastuvad taastumatud Mets maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe- kõrge puittaimestik katab maakera pinnast 9,4% maismaast 30% Eestist 48% Vesi kõige levinum ja kõige ebatavalisem aine Maal Maa pinnast 70% hüdroelektrijaamad veeringe väike veeringe suur veeringe Loomad päristuumsed, hulkraksed ning liikumisvõimelised organismid, kes on heterotroofse toitumisega jagunevad: selgroogsed imetajad linnud roomajad kalad kahepaiksed selgrootud liikide arv pole kindlel (kuni 4 miljonit) Muld taastumisek...
Geneetiliselt Muundatud Organismid GMO - d ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendid, sh taimed ja ka nendest saadud tooted, nt loomasööt, kelle pärilikkuse ainele on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. Viies organismi võõraid geene, saame täiesti uute omadustega, kuid loodusele seni tundmatuid organisme. Nii näiteks võimaldab geneetiline muundamine suurendada organismide haiguskindlust ja nende vastupanuvõimet kahjuritele, parandada kultuurtaimede maitseomadusi ja saagikust, pikendada toitainete säilimisaega jpm. Seega väheneb põllumajanduses vajadus kemikaalide kasutamise järele. GMO - de kasutuselevõtt võib kaasa tuua ettearvamatuid muudatusi looduses, mõjutada koosluste bioloogilist mitmekesisust, põhjustada uusi haigusi ja allergiavorme. Kui geneetiliselt m...
Kooli nimi KIILILISED Uurimustöö bioloogias Autor:xxx Klass:8 Juhendaja:xxx asukoht Sisukord 1.Sissejuhatus...................................................................................................................................3 2.Välimus.........................................................................................................................................4 3.Elukoht..........................................................................................................................................5 4.Toitumine......................................................................................................................................6 5.Sigimine ja areng...................
Keskkonnakaitse Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Tärklisevabriku direktor: "Ei tea, kuidas mina saan kalamajandusele kahjulik olla, ma lasen ju jõkke vett juurde". Atmosfääri saastamine Tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad paiskavad iga päev õhku miljoneid tonne kahjulikke ühendeid. Balti Soojuselektrijaam Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele. Kütuste põlemine ...
LUUKALAD Selleks, et kala vees silma ei torkaks, on tal kaitsevärvus. Enamus kalu on seljapoolt tumedad, et sulanduda värvuselt taimestikuga, ning kõhupoolelt heledamad, et sobituda põhja värvusega Avavees elavad kalad (viidikas, siig, rääbis) on enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga. Põhja lähedal elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar. Kalad jaotatakse lepis- ja röövkaladeks toidu alusel. Lepiskalad (särg, latikas) toituvad taimedest või väikestest selgrootutest, osa jäävadki selle toidu juurde, mida söödi vastsetena. Röövkalad(ahven, koha) hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Mida rohkem kala toitu sööb, seda kiiremini ta kasvab. Kala kes sööb vähe, võib olla kõigest cm pikkune, kes toitub palju, võib olla mitme meetrine. KALAD VAJAVAD KAITSET Kalad saavad elada ainult puhtaveelistes veekogudes. Väiksemgi muutus vee koostises halvendab kalade elu. See tõttu on ol...
Sabakonnalised Üldiselt · 280 liiki · Levinud põhiliselt põhjapoolkeral · Elavad vees. · Ronivad ja isegi hüppavad Välimus · Sisalikulaadse kehakujuga · Kaks jalga, vastsetel jalad puuduvad. · troopilistel aladel erksavärvilised. · Suurim-hiidsalamander · Pikenenud kere , mis areneb sabaks. Tähnikvesilik (Triturus vulgaris ) · Kuni 11 cm. saba 5,5 cm. Kehakaal 3,5 g. · Saba moodustab poole kehapikkusest. · Pruunikas-kollakas täpiline. · Levinud Lõuna-Euroopast Lääne-Siberini. · Elab leht-ja segametsades. · Tundlik kõrgete temperatuuride juures. · Vees toitub vastsetest , vähilaadsetest jne . Maismaal toitub vihmaussidest jne. · Sigimine algab,kui veetemp. on 10 C ringis. · Vastne koorub kuni 20 päeva juures, moondega areng. · Vaenlaseks rästikud , nastikud jne. Harivesilik (Triturus...
Tabivere Gümnaasium Referaat Kuldnokk Juhendaja: Eve Aru Koostaja: Raahel Pärtel 6. Kl Tabivere 2008 KULDNOKK Kuldnokk on levinud haudelind kogu Euroopas. Eestis on levinud üle kogu vabariigi, kuigi arvukus on viimase 20 aasta jooksul tugevalt vähenenud. Praegu pesitseb meil 20 000-50 000 paari. Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. Kehapikkus on 21-23cm, kaal 65-80g. Tasub teada, et kuldnokk liigub maapinnal joostes või astudes. Kuldnokk on lindude seas üks osavaimaid jäljendajaid - ta võib ülitäpselt matkida teiste lindude laulu ja muid loodushääli kana kaagutamisest hobuse hirnumiseni. Kuldnoka pesa kujutab endast korratut kuhja, mis on moodustatud mitmesugustest kõrtest, puulehtedest, karvadest ja muust pehmest materjalist. Munad on mu...
Taimesüstemaatika HarilikToomingas Mihkel Rätsep Rasmus Uusküla Taksonoomia Riik Taimed Plantae Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts Roosilaadsed Rosales Sugukond Roosõielised Rosaceae Perekond Toomingas Prunus Liik Harilik toomingas padus Ladinakeelne nimetus Padus avidum Riik Taimed Päristuumsed organismid Autotroofne eluviis Fotosüntees Botaanika Pilt on illustratiivne Hõimkond Õistaimed Katteseemnetaimed 1 ja 2 idulehelised Isel. õis ja vili Paljunemine sugulisel ja mittesugulisel teel Liigirikkaim taimerühm, ...
Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. Pisisamasoonelised samasoonelised e. Suursamasoonelised ning erisoonelised Liblikate keha on putukatele tüüpilise lülistusega, pea, rindmik ja tagakeha on selgesti eristatavad. Kogu keha on kaetud rohkem või vähem tihedate karvade või soomustega. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning ko...
Sinivaal Sinivaal on maailma suurim imetaja. Mõndade väidete kohaselt on sinivaal suurim kunagi maakeral elanud loom kelle mass võib olla kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit. Isasloom on väiksem kui emasloom. See hiiglane toitub tohutust hulgast pisivähilistest. Sinivaal on hävimisohus. Keskkond: Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest.Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Paljunemine: Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Sigimine toimub tr...
Elevant Elevant kuulub imetajate klassi londiliste seltsi. Tänapäevaste elevantide eellased on asustanud peaaegu kõiki kontinente (v.a. Austraalia ja Antarktis). Need olid erineva suurusega loomad: hobusesuurusest kuni 5m kõrguse lõunaelevandini. Elevandid elasid peamiselt metsades, savannides ja jõeorgudes. Kliima jahenemisel kohastus üks liik, mammut, isegi tundra karmide tingimustega. Nüüdisajaks on neist säilinud ainult kaks liiki, kes kuuluvad küll ühte sugukonda, kuid kumbki omaette perekonda. Elevantide kehaehituses on eriline nende lont, millele pole loomariigis analoogi. See on ninaga kokkukasvanud ülahuul. Lont on hämmastava liikuvuse ja suure jõuga. Londi otsas paiknev haardemehhanism võimaldab maast tõsta pisimaidki esemeid. Lont on elevandile tähtsam kui inimesele käsi. Selle abil ta hingab, hangib toitu, kaitseb end, väljendab oma tundeid, vabaneb parasiitidest ja suh...
William Harvey vereringe avastaja William Harvey sündis 1578. a Inglismaal, Folkstone'is. Ta oli vanim seitsmest pojast. Ta käis Cambridge ülikoolis ja õppis meditsiini Padua ülikoolis. Ta abiellus Elizabeth Browniga (kuninganna Elizabeth I ja kuninga James I õukonna arsti tütrega). Tänu sellele märkasid teda rikkad ja mõjukad inimesed ja ta liikus kiirest karjääriredelil ülespoole ning sai väga edukaks. Lõpuks sai ta nii James I kui ka Charles I õukonna raviarstiks. Õukonna arstina uuris ta palju inimese füsioloogiat ja bioloogiat. Ta oli väga huvitatud vereringest inimese kehas. Enamik arste tunnustasid Galeni õpetusi ja arvasid, et kopsud juhivad verd kehasse. Harvey aga kahtles nendes tõekspidamistes ja uuris neid teaduslikult. Harvey viis läbi palju eksperimente loomade peal. Tema vaatlused näitasid, et klapid südames lasid verel liikuda ainult ühes suunas. Otsesed vaatlused elavate loomade südamelöökidega näitasid, et vatsake...
docstxt/12540704681551.txt
*** EESTI NÄRILISED Referaat *** 7c Tallinn 2005 Sisukord Kes on närilised?..................................................................................................................3 Kahjur-närilised................................................................................................................... 3 Suuremat kasvu närilised..................................................................................................... 4 Näriliste erinevused............................................................................................................. 4 Eesti näriliste toitumine....................................................................................................... 5 Kasutatud materjalid: .........................................................................................
RAHVASTIKU KASV Mis on rahvastiku kasv? Rahvastiku kasv on üks peamisi maailma probleeme. Rahvastiku kasvu ajalugu uurides toetutakse kaudsetele allikatele. Erinevate andmete põhjal oli 12000 aasta eest inimesi kuni 4 miljonit. 1650 p.Kr oli rahvaarv kasvanud juba umbes 545 miljonini. Aastal 1900 oli rahvastikuarv 1,6 miljardit, 1992 aga juba 5,5 miljardit. Ennustuste kohaselt ajavahemikus 1990-2030 suureneb see 3,6miljardi inimese võrra. Maailma rahvaarv 6 Miljardit inimest 4 2 0 1600 1700 1800 1900 2000 . Maailma rahvaarv on viimase kahesaja aasta jooksul suurenenud ise-kiirenevalt. Millised on rahvastiku kasvu miinused? Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasvu kiiresti ei pidurda, siis...
Algloomad Algloomadest Enamik algloomi on üherakulised organismid Algloomade keha katab õhuke elastne kest Algloomadel toimud ainevahetus pellikuli kaudu Algloomade kogu elutegevus toimub ühes rakus Tsüstina elavad algloomad üle ebasoodsad tingimuse Amööb Väike ainurakne algloom (0,2 - 0,5 mm). Värvusetu, muudab pidevalt kuju. Elab mageveekogudes. Koosneb ühest rakust. Rakku katab pellikul. Amööbidel on kulendid. Toitub bakteritest, toitevakuooli abil. Hingamiseks kasutab hapnikku. Ebavajalikke aineid eritab amööb pulseeriva vakuooli abil. Paljuneb pooldumise teel. Sügisel tekib amööbile kaitsev kest ehk tsüst. Silmviburlane Kindel kehakuju, 0.05 mm pikkused Elavad lompides ja tiikides Keha eesmises otsas paikneb vibur ja selle läheduses silmtäpp Tahapoole ahanev kehakuju Värvuse annavad kloroplastid Toitub valguse käes nagu taim ...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Maitsmine.......................................................................................................................2 Haistmine........................................................................................................................2 Haistmiselundi tähtsus................................................................................................3 Kompimine.....................................................................................................................4 Kompimismeele tähtsus............................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................5 ...
Bioloogia kontrolltööks 1. Möisted Rakk need on väikseimad organismi ehitusosad, millel on köik elu tunnused. Kude selle moodustavad sarnase ehituse, talituse, päritoluga ja rakuvaheainega rakud. Elund organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid. Elundkond selle moodustavad elundid, mis täiendavad koos ühiseid ülesandeid. Pärisnahk sisaldab elastseid kiude, vere- ja lümfisiooni, higi- ja rasunäärmeid. Asetseb peale marrasnahka. Marrasnahk selle pindmist osa numetatakse sarvkihiks, alumine osa koosneb elusatest jagunemisvöimelistest rakkudest. Retseptor inimese naha omalaadne meeleelund, millega me tunneme valu, sooja, külma jms puuteärritusi. Melaniin see on naha sünteesitav värvaine ning kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale värvuse. 2. Kudede liigid 1) Epideelkude 2) Sidekude > l...
Lumepüü Lumepüü on suurepäraselt kohastunud eluks äärmiselt ebasoodsates tingimustes. Teda esineb põhjapoolkeral tundras ja kõrgmägedes ning isegi Arktikas. Ta elab tavaliselt 4-5 aastat. Kaal:450-550 g, pikkus:34-38 cm, tiiva pikkus:54-60 cm. Lumepüü sulestik on kevadel ja sügisel täiesti erinev. Talvel on lind valget värvi ning sulab lumega kaetud maapinnaga ühte. Suvel , kui lund maas pole, on lumepüü kaljusel maastikul märkamatu tänu oma hallikaspruunile sulestikule. Suurte, sulgedega kaetud labajalgade abil on lumepüü võimeline vaevate sügavas lumes sumpama. Mõlemast soost lindudel on silmade kohal tähelepandavad nahast "roosid" . Lumepüü pesitseb kõrgete mägede kuivadel, kaljustel külgedel, harilikult puude kasvupiirist ülalpool. Talvel peab lumepüü taimedeni jõudmiseks kõigepealt lumekihi pealt ära kühveldama. Seetõttu peab ta võimaluse korral viibima aladel, kus tugevad tuuled puhuvad suurema osa ...
· kõige suurem liblikate sugukond üle (30 000 liigi) · siruulatus 1 cm kuni 30 cm · tugevad sihvakad ja üsna kitsad tiivad, head lendajad · söövad taimede maapealseid osi ning ka juuri (mullaöölane) · öölaste seas on ka värvilisi liblikaid nt piksepeni , purpurkaruslane · lendavad öösel, päeval puhavad taimedel , tiivad keha peal puhkeasendis · nende järgi saab määrata temperatuuri , mida külmem on õhtu , seda vähem liblikaid on · · jässakas ja karvane keha
Evolutsioon kujunemine Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatud ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Enamasti peetakse evolutsiooni mõiste kasutamisek silmas elu arengut Maal, organismiliikide põlvnemist muutuste kauda varem eksisteerinud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. Darwini teooria Darwin esitas teoreetilise seletuse nende muutuste paratamatu toimumise kohta. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. Looduslik valik tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus isendite vaheline konkurents elutingimuste pärast. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Ja suurema tõe...
Kuu Meie lähim kosmosenaaber on Kuu. Ta tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Tal ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö). Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Need kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokkupõrke tagajärjel. Ainult mõned neist on vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina. Kuu külgetõmbejõud tekitab Maa ookeanides tõusu ja mõõna. Looduslik kaaslane ehk kuu võib tiirelda ka mõne teise planeedi või tähe ümber. Päikesesüsteemis on selliseid kuusid palju. Kuu faasid Kuna Kuu tiirleb ümber Maa, muutub tema kuju ehk faas pidevalt, sõ...
Inimese ning primitiivsete usside ajud on alguse saanud samast kohast. Selgroogsetel jookseb närvisüsteem mööda selgroogu, kuid putukatel ning rõngussidel, nagu näiteks vihmaussidel, on lihtsad organid, mis meenutavad algelist aju, aga need asuvad kõhus. Lülijalgsed - Lülijalgsete närvisüsteem on sarnaselt rõngusside omaga nöörredel-tüüpi, mis tähendab, et kaks kõhtmist närviketti on igas lülis omavahel närvijätketega ühendatud. Suurimad närvitängud asuvad peas ja rindmikulülides. Peas asuvad mitmed jäsemed, mis on kompimiselundiks (nt tundlad putukatel või kobijad ämblikulaadsetel). Peas asuvad ka silmad, mis võivad olenevalt rühmast olla kas üksikud täppsilmad või suured mosaiiksilmad. Et putukate rindmikulülide külge kinnituvad jäsemed või tiivad, on ka sealsed närvitängud teistest suuremad. KAHEPAIKSED - Kahepaiksete otsaju on muude aju osadega võrreldes suur ja jagunenud poolkeradeks, eesotsas läheb üle haistesagarateks, käitumi...
Taimerakk ja loomarakk *Kõik organismid koosnevad rakkudest. *Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusel. *Raku avastas 1665.a inglane R. Hookie. *Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus! *Eeltuumsetel rakkudel puudub tuum, eeltuumsed rakud on bakteritel. Nende organismide rakkudes pole rakutuum eristunud, st pärilikkusaine ei ole tsütoplasmast membraaniga ühendatud. *Päristuumsetel rakkudel on rakutuum. Rakutuum on ümara kujuga, suhteliselt suur ning rakutuuma katab kahest kihist koosnev tuumaümbris. Selles on poorid, mille kaudu rakusisene plasma on ühenduses teda ümbritseva tsütoplasmaga. Need poorid võimaldavad info- ja ainevahetust rakutuuma ja tsütoplasma vahel. *Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet! Nendest oleneb, milliseks kujuneb rakk ja organism tervikuna. *Kromosoomides on geenid, need juhivad raku elutegevust. *Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. ...
Anna Haava nim. Pala Kool Vitamiinid Uurimustöö Bioloogias 12.12.2007 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed s.t.omavad teatud regulatoorset mõju organismi ainevahetuslikele protsessidele, madalmolekulaarsed ning eksogeensed (vitamiine ei sünteesita harilikult organismis (inimese puhul), vaid saadakse seedekulgla kaudu toiduga või mõnel muul viisil) orgaanilised ained, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides. Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees evolutsioonis välja kujunenud taimede, kellele järgnevad mikroobid, seened ja viimasena loomad, sealhulgas ka inimene- ehk mida kõrgem arengutase, seda nõrgemalt on vitamiinide sünteesivõime evolutsioonis säilinud ...
Tirtsud ja Ritsikad Sissejuhatuseks Suhteliselt suurtest mõõtmetest ja ohtrusest hoolimata võib ritsikaid ja tirtse rohkem kuulda kui näha. Sihktiivalised on jässaka pikliku külgedelt kokku surutud kehaga enamasti rohelised või pruunikad putukad. Nende kõige tagumine jalapaar on muutunud pikenenud hüppejalgadeks. Siia putukarühma kuuluvad rohutirtsud ja ritsikad. Sihktiivaliste haukamissuistega varustatud pea on suurte ovaalsete liitsilmadega ning kolme lihtsilmaga. Tundlad on kehast pikemad (ritsikatel) või lühikesed (tirtsudel). Rindmikule kinnitub kaks paari tiibu. Eestiivad on kitsad, nahkjad, tagatiivad aga laiad, kilejad, hästi arenenud soonestusega. Pärast maandumist volditakse tagatiivad lehvikutaoliselt kokku ning tõmmatakse eestiibade alla varjule. Pikad eestiivad kaitsevad ülalt ja külgedelt ka putuka pikka tagakeha. Tagakeha lõppeb sageli lühikeste urujätketega ja emastel ka pika m...
Taimerakk / Loomarakk Mõisted : Eeltuune rakk - rakk milles pole rakutuum eristunud. ( pärilikus aine ei ole tsütoplasmast membraaniga eraldatud , nt. bakterid) Päristuune rakk - rakk , milles on rakutuum eristunud. nt. taimed , loomad Rakutuum - organell , mis suunab ja kontrollib raku elutegevust. Seal paiknevad kromosoomid milles on pärilikus aine. Kromosoom - paiknevad rakutuumas , sisaldavad pärilikus ainet. Tsütoplasma - raku toitev poolvedel aine , milles paiknevad organellid. Organell - erinevad ehituse ja talitusega rakuosad. nt. ribosoomid. Rakukest - kaitseb ja annab taimerakule tugevuse. Kokkuvõte Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakud erinevad üksteisest suuruse , kuju , ehituse ja talituse poolest . Rakutuuma olemasolu alusel eristataske eel- ja päristuumseid rakke. Rakutuuma katab tuumaümbris , milles olevate pooride kaudu toimub info-ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga. Rakutuumas olevad kromosoomid säi...
Munand - Mehe peamine suguorgan Sperma - Sugunäärmete poolt toodetud nõre mis sisaldab sperme Ovulatsioon - Munaraku vabanemine munasarjast Viljastumine Munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine Viljatus Võimetus saada järglasi Idulane Varajane arengukäik kus väline sarnasus inimesega puudub Platsenta Lootekest mille kaudu on ema lootega ühenduses Munasari Nais-suguorgan kus moodustuvad munarakud Loode Areneb idulasest, omab inimesega sarnaseid jooni Nabanöör Ühendab loodet platsentaga Bioloogiline surm Pöördumatu surm Kliiniline surm Surmaseisund kust on võimalik elustada Sugurakkude valmimine: Suguorganid:
NÄRVISÜTEEM Autor : Juhendaja : NÄRVISÜSTEEM: Jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (KNS) ja piirdenärvisüsteem (PNS). Võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja sobidab neid. Juhtimisest võtavad osa närvid kui ka hormoonid. Aitab vastu võtta väliskeskkonnamuutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega. KESKNÄRVISÜSTEEM: Koosneb peaajust ja seljaajust. Juhib kogu organismi tegevust. PEAAJU: Närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Eristatakse 5 ajuosa: Suuraju Piklikaju Keskaju Vaheaju Väikeaju SUURAJU: Jaguneb kaheks: paremaks ja vasemaks aju poolkeraks. Umbes 70% koguaju mahust. Ajukoore närvirakus juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimsest tegevust. Koosneb ligikaudu 14 miljardist närvirakkust. SUUREAJU KESKUSED: PIKLIKAJU: ...
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG KORDAMISKÜSIMUSED 1. Iseloomusta inimese elujärke. VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva IMIK-esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märg...
Eluslooduse süstemaatika Looduses elavaid organisme saaba grupeerida sarnasuse alusel Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid taval. Mitte Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik (Sarnased tunnused kasvavad vasak.) Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki, riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed (hüdraloomad, karikmeduu...
Bioloogia KK Õpik lk 92-109 (ussid) + vihikust usside osa (alates maksakaanist kuni kaanideni) Kes on Uss? Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme , sageli lülilise kehaga loomi. Ussideks nim ainult teatud ehitusplaaniga selgrootuid loomi. Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid. 1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab ...
Kepikesed valgustundlikud rakud, mis eristavad musta valgest Kolvikesed valgustundlikud rakud, mis võimaldavad tajuda värvusi Pimetähn koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kollatähn võrkkesta osa, kus on ainult kolvikesed Daltoonik värvipime Kanapimedus võimetus hämaras ja öösel näha. Kurtus kuulmise täielik puudumine Kuulmislävi väikseim helitegevus, mida inimene kuuleb Meeleelundid ja nende ülesanne: Meeleelundid on silmad, kõrvad, nina, nahk ja keel. Nende ülesandeks on keskkonnast info vastu võtmine. Silma osad ja nende ül. : Laud ja ripsmed Katavad ja kaitsevad Lihased Liigutamine Sarvkest Katab ja kaitseb silmamuna Pupill e. silmaava Reguleerib silma langeva valguse hulka Iiris e. vikerkest Annab sil...
C-vitamiin Cvitamiini peamiseks ülesandeks on organismi üldise kaitsevõime tõstmine. Ta vähendab organismis allergiat tekitavaid aineid ning aitab säilitada veresoonte elastsust ja kollageeni, mis on vajalik ühendavate kudede moodustamiseks nahas ja luudes. Cvitamiini oluline roll on haavade ja põletuste parandamisel. Ta on abiks aminohapete ainevahetuses ja muudab foolhappe mitteaktiivse vormi aktiivseks foolhappeks. Cvitamiini on vaja adrenaliini tootmisel, raua omastamisel ja kaltsiumi ainevahetuses. Dr. Lines Paulingi uurimuste põhjal vähendab Cvitamiin teatud vähkkasvajatesse haigestumise tõenäosust 75 %. C-vitamiini defitsiidil võivad ilmneda: stress, töövõime langus, söögiisu kadumine, lihaseline nõrkus, vastupanuvõime vähenemine infektsioonhaigustele, põletikele, veritsevad igemed, paistes või valulised liige...
AINUÕÕSSED. Kotikujulised veeloomad. Nende keha on suur õõs ja seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Ainuõõssete hulka kuuluvad: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Hüdra elab puhtaveelises veekogus. Tal on sale kotikujuline, umbes sentimeetripikkune keha. Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas on suuava mis on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra saab kehakuju muuta. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ja närvirakud. Närvirakud kokku moodustavad võrgukujulise närvisüsteemi. Hüdra ei uju kunagi vabalt vees vaid on kinnitunud. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks. Toitu püüab kombitsatega ja kui mingi loom tema kombitsat puutub see loom sureb. Sest looma süstitakse surmav mürk. Hüdra sigib pungumise teel. Välispinna moodustab esialgu väike kühmuke. Kui pung on kasvades omandanud hüdra kuju eraldub see ja alustab iseseisvat elu.(keva...
Anorgaanilised ained 1.vesi (70 95%) Miks on vett nii palju? · hea lahusti, seega ainuvõimalik reaktsioonide toimumise keskkond. · Osaleb reaktsioonides. (fotosüntees;) · Suure soojusmahtuvusega hoiab organismide temperatuuri. 2. katioonid organismides · K- ja Na-ioonid: närviimpulss sünapsis; rakurõhu reguleerimine (närvirakkude ühenduskoht). · Sünapsis on vaja K- ja Na-ioone Füsioloogiline lahus 0,9%lahus Naatriumkloriid võib kasutada ka vereasemel kui on kriitiline seis Liigne sool tõstab vererõhku. 0,9% ne NaCl lahus on füsioloogiline lahus Ca-ioonid: luude tugevus D-vitamiin vajalik kaltsiumi ioonid saaksid minna luude rakkudesse, lapseeas on vajalik sest luud ei ole veel luustunud. Amooniumioonid valkude laguproduktina välja. Aatomid vahetuvad viie aasta jooksul. Klorofüll sisaldab magneesiumi aatomit. Fe-ioonid: hemoglobiini koostises (punastes vererakkudes hapniku transport) hem...
Seen Boletus satanas, saatana-kivipuravik (juuda-kivipuravik, kuradipätak) Kirjeldus: Viljakehad värvuvad vajutamisel ja murdes kiiresti kahvatusiniseks. Kübar kahvatuhall, kleepiv, vatjas-viltjas, kuni 25 cm läbimõõdus. Torukesed hele- kuni oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid ere-karmiinpunased, väikesed, ümarad. Jalg vähemalt vööndina ere-karmiinpunane, osaliselt kollane, ülal peene punase võrguga, jämenuijas, kuni 17 × 5 cm. Raipelõhnaga. Seeneliha kollakas. Eospulber oliivkollakas. Eosed kitsaskäävjad, 1115 × 57 µm. Elupaik: lehtmetsad Ohutegurid: puuliikide osakaalu muutumine metsades, lageraied Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Samblik Lobaria pulmonaria, harilik kopsusamblik Kirjeldus: Tallus on lehtjas, läbimõõt kuni 30 cm, oliivroheline kuni pruun, hõlmad lapikud. Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole järgi. Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: met...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
