Ülevaade Eesti turul pakutavatest hoiustamisvõimalustest Teemad Mis on hoiustamine? Võimalikud hoiustamisvõimalused erakliendile Swedbank SEB Danskebank LHV Pank Nordea Krediidipank 2 Hoiustamine Raha kasvatamine 3 Swedbank - kogumishoius Hoiuse saab avada eurodes või USA dollarites Sissemakse alates 6 eurot või 100 USA dollarit Hoiutähtaeg 6, 9 või 12 kuud Raha juurdemaksmine hoiutähtaja jooksul enda valitud summas Intress kantakse hoiukuu lõpus arvele 4 Swedbank - kogumishoius EUR USD Min 6 100 6 kuud 0,06 0,20 9 kuud 0,16 0,45 12 kuud 0,26 0,65 5 Swedbank tähtajaline hoius Hoiuse saab avada: EUR, USD, SEK, GBP, NOK, LTL, LVL, CAD ja AUD Sissemakse alates 190 eurost Hoiutähta...
HTML-KEELE LEVAADE WWW (World Wide Web) ehk veebi poolt teenindatavad tekstid on spetsiaalses HTML -keeles (HyperText Markup Language) kirjutatud dokumendid - lhtetekstid (Source), mis sisaldavad HTML-keele koode. HTML-keele pealesandeks on kirjeldada teksti struktuuri nii, et spetsiaalne vaatlusprogramm e. brauser (Netscape Navigator, Internet Explorer) sellest aru saaks ja soovitud kujul ekraanile tooks. HTML-dokumente vib koostada: Kirjutada tekstiredaktori abil lhtetekst (koos HTML-koodidega). Soovitatav on kasutada Notepad-i. Tekstiredaktoritel (MS Word) on olemas HTML-konverterid, mis vimaldavad dokumente HTML-kujul salvestada (Save As HTML ...). Veebiredaktorid (niteks Netscape Composer, Microsoft Frontpage) vimaldavad HTML-tekstide tegemist ilma HTML-keele koode tundmata. HTML-koodide tundmine on ka redaktorite ja konverterite kasutamisel siiski vajalik, kuna see teeb vimalike vigade parandamise tunduvalt lihtsamaks. HTML-keele elementideks o...
Sissejuhatus Sissejuhatus on soovitavalt lhike (1-3 lk). Jaguneb kolmeks alaosaks, mis suunavad lugeja ldiselt konkreetsele: (a) Alustatakse probleemi laiema tausta kirjeldusega. (b) Seejrel tutvustatakse konkreetset kitsamat seni lahendamata vi vaieldavat probleemiprobleeme antud vallas, mis kesoleva uurimustga on otseselt seotud. (c) Lpuks eldakse lhidalt ja vimalikult konkreetselt, mida kavatseti antud uurimist kigus nende probleemide selgitamiseks ra teha: pstitatakse uurimist eesmrk(id) ja thpotees(id). Sissejuhatuses pstitatud eesmrgidksimusedhpoteesid tpsustavad pealkirjas esitatud probleemi. Kik sissejuhatuses toodud vited peavad olema varustatud viidetega kirjandusallikaile, kust vited prinevad vi mille alusel need tehtud on. Probleemi teoreetiline taust Mnikord koosneb uurimist nii levaateosast kui ka uurimuslikust osast. Sellisel juhul antakse siin phjalikum levaade uuritava probleemi senise uurituse seisust. Vajadusel jaotatakse see omakorda alapeatkkideks. levaadet sisaldava uurimuse korral on Sissejuhatus harilikult lhem, sest phjalikum levaade probleemi taustast ja puudujkidest antakse nd eraldi peatkis. Materjal ja metoodika Selge ja konkreetne, vimalikult detailne ja phjalik levaade sellest, kus ja millal td tehti, millises mahus ja millise planeeringu kohaselt koguti materjal, milliseid vahendeid ja meetodeid kasutati, kuidas ja milliste andmeanalsi meetoditega andmeid tdeldi. Eesmrgiks veenda lugejat selles, et andmed koguti otstarbekohaselt, et vimalike vigade allikatest oldi teadlikud ja neid pti vltida. Kui see ei nnestunud tielikult, siis juhtida ausalt thelepanu vimalikele vigadele, mis tulemustes vivad esineda. Metoodika kirjeldusega ei tohi olla leliia tagasihoidlik ega napisnaline. See peaks olema ldjuhul sedavrd phjalik, et teine uurija saaks selle jrgi korrata samu uuringu...
Keemilise analsi valikkursuses antakse lhike levaade hest keemia harust - analtilisest keemiast. Kursuse eesmrgiks on eelkige praktiliste oskuste omandamine. Seetttu on teoreetilistele ksimustele pratud vhe thelepanu.Philise osa ainekavast hlmavad praktilised td kvalitatiivsest analsist. Kursuse lbinud pilased peaksid oskama iseseisvalt kasutada analsil vajalikke laborivahendeid (arvestades ohutusnudeid) , koostada juhendite alusel analsi plaani ja seda lbi viia, mrgata reaktsioonide kigus toimuvaid muutusi, neid phjendada ja teha katsete tulemustest jreldusi. Kursuse rakendamisest. Keemilise analsi valikkursuse ppimiseks vajalikud eelteadmised kesoleva kava alusel peaksid olema omandatud phikoolis, nii et teda on vimalik petada keskkooli igas klassis. Kursus on eelkige meldud pilastele, kes soovivad phjalikumalt sveneda laboritde tehnikasse, omandamaks vilumusi iseseisvaks tks laboris, aga ka neile, kes kavatsevad jtkata pinguid erialal, mille ppimisel tuleb kokku puutuda praktilis...
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hingamise ja hin...
Keeleriba: Start- settings-control panel-regional settings-language spikrite kirjutamine matem: ruutude vahe valemi saamisks, kirj axz+bx+c=0, mrgid z ra ja vorming-font- laindeks(kiirkorraldus ctrl + ?) Keemias vee valemi kirjutamiseks, sisesta h20, mrgi ra 2, vorming-font- subscribe(alaindeks) jne -------------------------------------------------------------------------------- ----------- Sissejuhatuses: temma valik, phjendus, vike levaade uurimisest, teema kstilemise levaade Kokkuvttes: ldistus t kohta, uusi mtteid ei lisata, vib lisada teemade nimed, mis lisavrtust annaksid, mida edais viks uurida. Tnamine kib kokkuvttesse, kuid see vahel kirjutatakse ka sissejuhatusse. resmee- kokkuvte siisevttest ja kokkuvttest. t sisuline osa-vib olla jagatd peatkkidesk, need alapeatkkideks, need oma korda viksemaks. Viksemaks ei sooovitata. kokkuvtte jrel tuled kasutatud materjalid, ts viidatud asjadele. Kikide materjalide kirjutamine peab olema viidatud. Allikad peavad olema autoriteetsed. allikate juures peavad olema t autorid vi organisatsioonisutuse lehekljed. Intrneti lehekljele peab panema taha ka allika vtmaise kuupeva Lisadesse lheb: skeemid, mis pole otseselt vajalikud, tabelid, seadusmrus, struktuuri osad: tiitelleht, sissejuhatus, peatkid, kokkuvte, lisad. -------------------------------------------------------------------------------- ------------------ erinevad pe...
Btsants. Riik ja hiskond. levaade ajaloost: Lne-Rooma alad langesid VI sajandiks germaanlaste vimu alla ja seal tekkisid sltumatud germaanlaste riigid. Ida roomas psis keisrivim kuni XV sajandini, siis aga vallutasid trklased Konstantinoopoli. Ida-Roomat hakati kutsuma Btsantsiks, mis tulenes Konstantinoopoli varasema kreekaprases nimetusest Byzantionist. Riik oli aga jtkuvalt Rooma keisririik ning elanikud nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel Btsantsi riigikeeleks kreeka keel. Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) pti taastata Rooma impeerimu muistset hiilgust, kuid VI sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele lunaslaavlased ja Itaaliasse germaani him langobardid ning seetttu Itaalia kaotati. VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast trgi pritolu bulgaarid. Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavlastega hte ja vtsid omaks slaa...
Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a välja toodud aspektidele, peaks kolme aastane laps kaaluma 13 20 kg (statistiline keskmine 15kg) ning olema 88 104 cm pikk (statistiline keskmine 97 cm). Nelja aastane laps peaks kaaluma 14 22 kg (statistiline keskmine 17kg) ning olema 95 112 cm pikk (statistiline keskm...
Rasketel juhtudel rakendatakse abinusid organismi elushoidmiseks (kunstlik toitmine ja hingmine). Teadvus taastub aeglaselt vivad esineda mluhired ja alvatused. Raskeim teadvuse selgusehire on kooma ehk teadvsetus, inimene ei ole suuteline vastu vtma mingisuguseid rritusi, ei vlis ega sisekeskkonnas. Jrelikult ei anna ta ka ise reaksioone. Minestamine- peaaju verevarustuse puudulikus. Teadvus hguneb, lihaste toonus ja motoorika nrgenevad. Letarbia- unetbi Ajurabandus, ajuinsult- krambid, oksendamine, he poole paraluus, surma phjustav ajutves paiknevate hingamis- ja vereringe keskuse talitluse lakkamine. (philine phjus on ajuarterite vi suurte suute kaelaarterite ummistumise vi trombistumise jrgneb ajuverejooks mis tekib aju arteri lhkemise tttu, phjused ateroskleroos ja hpertoonia(krge vererhk), ajukasvajad, entsefaliit ja menigiit. --PEREKONNAPETS--(tekkimine,arenemine-ajal. levaade) Perekond- on abielul vi veresugulusel phinev vike grupp, mille liikmeid seob (hine olme, moraalne vastutus, abi), Abielu on perekonna alus ja abielu vormid(perekonna vormid): 1.monogaamne ehk ainuabielu (mees ja naine) 2.polgaamnia ehk mitmikabielu (1mees abielus mitme naisega ja vastupidi) a.polgnia- on he mehe abielu samalajal mitme naisega, ristiusk keelustas polgnia, 19 saj. oli USA-s Mormooride ja see keelustati 1890 b.Polandria- o he naise samaaegneabielu mitme mehega, naine oli abielus he perekonna vendadega, see oli ka loodusrahvaste abieluvorm. Tiibetis ees India rahvaste ja mnel eskimo rhmal on levinud polandriline abielu. --Ajolooline teke-- Monogaamne kujunes suhteliselt psiva ksusena hilises neoliitikumis(see on 3000 - 2000 enne meie aega) lagunes sugukondlik kord ja tekkis eraomand paar perekond tekkis ainult hele perele kuuluva majapidamise tekkimisega, sest oli tarve eriomadus silitada ja prandada jrglastele, monogaam...
¨ TARTU ULIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKA TEADUSKOND Puhta matemaatika instituut Aivo Parring ALGEBRA JA GEOMEETRIA Tartu 2005 SISSEJUHATUS K¨aesolevate m¨arkmete j¨arele tekkis vajadus 2000/01 ~oppeaastal, kui muudeti tollase matemaatikateaduskonna ~oppekavasid. Selle tulemusena l¨ ulitati ~oppekavasse algebra ja anal¨ uu¨tilise geomeetria sissejuhatavaid pea- t¨ukke k¨asitlev aine "Algebra ja geomeetria". Vahepeal on elu edasi l¨ainud. Matemaatikateaduskonnast on juba saanud matemaatika-informaatikatea- duskond. Nelja-aastasest bakalaureuse ~oppest on saamas kolmeaastane bakalaureuse ~ope. Uue ~oppekava kohaselt on selle ~oppeaine maht n¨ uu ¨d 40 tundi loenguid ja sama palju harjutusi. Iseseisvaks t¨o¨ oks on ette n¨ahtud 80 tundi. Semestri joo...
2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng. Küpsemise käigus määravad pärilikkus ja ümbritsev keskkond lapse füüsilise ja kognetiivse arengu. Küpsemine on selline arenguline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad muutused, mis ilmnevad kõigi va...
Vitamiinid Me kõik teame, et vitamiine on vaja organismi kasvamiseks, erinevate ainete taastootmiseks ja normaalseks elutegevuseks. Igal vitamiinil on inimese organismis täita spetsiifiline ülesanne ning ühtegi neist ei saa üldjuhul asendada mõne muu ainega. Kuid milles siis siiski väljendub vitamiinide mõju inimese organismile ning mis juhtub siis kui me vitamiine ei tarvita? Nagu juba öeldud on vitamiinid eluks vajalikud bioloogiliselt aktiivsed ained ehk niinimetatud mikrotoitained, mida inimorganisim vajab oma normaalseks elutegevuseks. Põhilisi vitamiine on 13 ning neid võib jaotada kahte suurde rühma: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad(A-,D-,E-,F-,K-vitamiin). Organism ei saa varuda vesilahustuvaid, mistõttu nad on organismis kasutatavad vaid umbes kolm tundi pärast manustamist. Mõned tootjad on seetõttu hakanud valmistama nii-öelda time-released-vitamiine ehk pikatoimelisi vitamiine, mille...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE ARENDUSPROJEKTIDE FINANTSEERIMINE JA SEOTUD MÕJURID Bakalaureusetöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: tonis.teinemaa@tipikas.ee Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele Ene Kolbre ................................. (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomis...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE TURG 2007. 2014. AASTATEL Uurimistöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: tonis.teinemaa@tipikas.ee Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele Ene Kolbr...
Uue ˜oppekava kohaselt on selle ˜oppeaine maht n¨ uu ¨d 40 tundi loenguid ja sama palju harjutusi. Iseseisvaks t¨o¨ oks on ette n¨ahtud 80 tundi. Semestri jooksul toimub 20 kahetunnilist loengut ja 20 kahetunnilist harjutustundi. Loengutest kolm esimest peat¨ ukki on p¨ uhendatud algebrale ja kolm viimast peat¨ ukki anal¨ uu¨tilisele geomeetriale. Algebra peat¨ ukkideks on 1) maatriksid ja determinandid, 2) vektorruum u ¨le reaalarvude ning 3) lineaarv˜orrandis¨ usteemid. Anal¨ uu ¨tilise geomeetria omad on aga 4) vek- toralgebra, 5) sirged ja tasandid ning 6) ellips, h¨ uperbool, parabool ja u ¨levaade teist j¨arku pindadest. K¨aesolevat ˜oppeainet loetakse matemaa- tika-informaatika, f¨ uu ¨sika-keemia ja haridusteaduskonna u ¨li˜opilastele. Ei saa mitte kuidagi j¨atta m¨arkimata, et matemaatilist teksti tuleb omandada laua taga pliiatsi ja paberiga. Valemite teisendamisel peate alati iga v˜ordusm¨argi puhul k¨ usima endalt, miks ta kehtib. Nende loengute autor soovitab siiralt, et Te iga v˜ordusm¨ argi kohale kirjutaksite valemi numbri, mis selgitab u ˜ ¨lemineku ˜oigsust. Oige pea Te m¨arkate, et matemaatilise teks- ti omandamine on t˜oesti meeldiv tegevus. Hea lugeja, j˜oudu s¨ ustemaatilisele t¨o¨ole. K¨aesoleva ˜oppevahendi joonised on arvutil teinud u ¨li˜opilane Marge Ilmosaar. S¨ udamlik t¨anu talle selle eest. 1 ...
Suur osa on mitte- formaalsetel organisatsioonidel ja liidritel. Majandusprotsessid on tõenäosuslikud ja majandus- agendid vaegteabega ning piiratud ratsionaalsusega. Majanduspoliitika õppeaine püüab arendada dialektilist mõtteviisi – maailma univer- saalsete seoste ja seaduste arvestamist; tegelikkuse nähtuste tunnetamist nende arenemises, iseliikumises, mida põhjustavad seesmised vastuolud. Selline lähenemine probleemidele on hädavajalik seetõttu, et majandus on äärmiselt keerukas valdkond, kus esineb riske ja mää- ramatust. Majanduspoliitika õppeaine on eelkõige üldhariv. Loengukursus lähtub põhimõttest, et ülikoolis ei õpetata tööd tegema, vaid antakse haridust. Ülikool ei valmista inimesi ette mitte (ainult) tööks, vaid eluks. Majanduspoliitika loengukonspekt jaguneb kolmeks osaks: esimeses osas antakse ülevaade majanduspoliitika olemusest ja põhimõistetest; teises osas käsitletakse majanduspoliitika mõningaid olulisemaid allosi; kolmandas osas analüüsitakse majanduspoliitika rakendamist Eesti Vabariigis. Arvestatava osa õppeaine TTP0010 Majanduspoliitika mahust moodustab nn välistegurite käsitlus (kultuuri ja religiooni mõju; geopoliitika; majanduse ja majanduspoliitika integreerumine, globaliseerumine ning regionaliseerumine; riikidevahelise tehnosiirde mudelid; multinatsionaalsed korporatsioonid; riikide avatus; rahvusvahelised organisatsioonid). Põhjus on selles, et Eesti on avatud majandusega väikeriik (meie väliskaubanduse ja sisemajanduse koguprodukti suhe on üks maailma suurimaid). Eesti majanduse areng sõltub lisaks meist sõltuvatest teguritest ka paljudest meist sõltumatutest teguritest. Oleme paratamatult tuhande niidiga seotud maailmamajandusega. Eesti majanduskasv sõltub peaas...
Sissejuhatusel on jargmised peamised ulesanded: - Teema valiku pohjendamine. Pohjenduse parimaks viisiks on sisuline argumentatsioon, mitte kellegi kolmanda arvamusele apelleerimine voi teema valiku isiklikud motiivid. - Too eesmark ja selle piiritlemine: mida ja miks toos kasitletakse ning millele otsitakse jargnevas uurimuses vastust; miks on selline probleemipustitus vajalik ning kus uurimistoo tulemused voiksid leida kasutamist ja arendamist. - Eesmargi saavutamiseks pustitatud uurimisulesannete piiritlemine: millised uurimisulesanded too autor pustitab, et too eesmarki taita. - Teoreetilise tagapohja, kasutatavate andmete ja meetodite luhitutvustus. Luhiulevaade selles valdkonnas varemtehtust, viide olulisemate toode (soovitatavalt rahvusvaheliselt tunnustatud allikates publitseeritud toode) tulemustele. - Too ulesehituse selgitamine: millistest osadest koosneb too sisuline osa, too eesmargist tuleneva ulesehituse pohjendus. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda pustitatud ulesannete lahendamisega, seda ei kuhjata ule arvudega; uldjuhul ei ole vaja valja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Sissejuhatuse maht on 5–10% too sisulise osa mahust. 10) Vali järgmistest tekstisisestest viitamistest õiged: - (Alas 2005: 13) - Ruth Alas (2005: 13) Tekstisisene viitamine, mille korral viide kirjutatakse sulgudesse viidatava teksti jarele. Parnu kolledzi uliopilastoodes tuleb kasutada tekstisisest viitamist autori nime (selle puudumisel pealkirja esimes(t)e sona(de)) ja teose ilmumise aasta ja lehekulje numbri abil. Kui viidatakse kogu teosele, siis lehekuljenumbreid ei panda. Viites esitatakse autori perekonnanimi ilma eesnime voi eesnimetaheta. Eesnimetaht voi eesnimi on vajalik siis, kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele (naiteks: Tamm, V. ja Tamm, K.). Autori nime ja aastaarvu vahele koma ei panda. Konkreetne viidatav lehekulg toost esitatakse parast aastaarvu kooloni jarel. Kui refereering koosneb uhest lausest, siis paikneb viide (autor aasta: lehekulje number) enne lauset lopetavat punkti, mitmelauselise refereeringu korral asub viide parast viimast lauset lopetavat punkti...
SissejuĮratĮļS 3 5 2.Ltihitilevaade elektrotehnika põhialustest 6 saamine 2. I Elektrivoolu liigid ja elektrivoolu 6 2.Į .l Valrelduwool (AC) 6 2.l .2 AĮaļisvool (DC) 6 2'L.3 h.rĮseerįv vool 1 2.2 Elektrotelrnikas kasutatavad mõõtülrikud 7 2.3 Ohmi seadus g 2.4 Elektrilise võimsuse aryĮļtarnįne g 3. Elektropneumaatika põhiskeemid l0 3.l Loogikafunktsioonide realiseerimįne l0 ("AļĮD") 3.l . l Loogiline "JA" l0 3.l.2 Loogiline "VÕr' ('.oR,') Į l 3 1.3 Loogiline "EI"...
3. Algatada strateegia koostamine ja määratleda missioon. Makrokeskkonda kuuluvad: • Rahvusvahelised komponendid: • Majanduslikud komponendid: • Sotsiaalkultuurilised komponendid: • Poliitilised ja õigusaktidest tulenevad komponendid. Mikrokeskkonna huvigrupid on: • konkurendid, • kliendid, • tarnijad, • kreeditorid, • strateegilised liitlased. Tegevusharu - firmade rühm, mis pakub üksteist asendavaid tooteid ja teenuseid, kuna nad rahuldavad tarbijate ühtesid ja samu vajadusi. Tegevusharu arenguetapid (vt. ka joonis Alase õpikus): • Tutvustusfaas • Kasvufaas • Küpsusele lähenemise faas • Langusfaas Strateegilise analüüsi aspektid ja meetodid: 1. Meie äri täna ja homme e. missugust kasu toome me turule (klientidele) täna ja tulevikus. Ettevõttes tuleks läbi mõelda vastused järgnevatele küsimustele. 2. Tooteturu ülevaade (e. kus me täna tegutseme) peab tooma selguse tooteturu segmentides. 3. Keskkonna analüüs e. missuguste muudatustega tuleb kohaneda? 4. Konkurentsi-analüüs e. kes on meie tegelikud konkurendid. 5. Turu andmete ja turu arengu analüüs 6. Haruanalüüs e. missuguses suunas liigub meie tegevusala. 7. Substitutsioonianalüüs. Substitutsioon tähendab olemasoleva toote, tehnoloogia või tootmismeetodi väljatõrjumist turult uue, parema või odavama lahenduse poolt. 8. Keskkonna ohustamine e. meie panus aktiivsesse keskkonna-kaitsesse. Järgnevalt tuleb määratleda ettevõtte positsioon turul: 1. Väärtushinnangute profiil. Väärtushinnangute profiili kindlaks määramine toob välja aktsionäride ja ärijuhtkonna nägemuse sellest, missugune peaks ettevõte olema. 2. Ettevõtte analüüs e. meie tugevad ja nõrgad küljed. 3. Klientide struktuuri ana...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond MTK16 Andre Maisväli Treimine ja lihvimine Iseseisev töö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2017 Sisukord Table of Contents Mis on treimine?..................................................................................................... 3 Ajaloost................................................................................................................... 4 Treipingi osad......................................................................................................... 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine.................................................................... 6 Tegurid, mis mõjutavad treimist............................................................................. 9 Puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele............................................................. 10 Laastusurve lõikuri esitahule...