- S tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Sealjuures on kõik metsaorganismid tihedalt seotud ja mõjustatud ümbritsevast keskkonnast ning samal ajal avaldavad ise tugevat mõju keskkonnale. Maa-ala, millel puud asuvad hõredalt ja kus nende võrad ei ole liitunud, ei nimetata metsaks; siis võib olla tegemist pargi, allee, aia või mõne muu maa-alaga, mille nimetus oleneb kasutamise eesmärgist, puude liigist, paigutusest jm. Maa-ala, millel puud asuvad hõredalt, nii et täius on väiksem kui 0,3, nimetatakse harvikuks.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Sambliku kkt - iseloomulik vähelagunenud turbakiht lasundi ülaosas ( boniteediklass IV…Va). Jänesekapsa kkt- madalail tasandikel ja lohkudel , allikalise toitumise korral ka nõlvadel, iseloomulike kõrgete kännu- ja tüvemätastega künkliku mikroreljeefiga intensiivselt ja pikaajaliselt kuivendatud mitmesuguse tüsedusega hästi lagunenud madal- ja siirdesoomuldadel (boniteediklass I…III) kasvavad kuusikud ja segametsad.

Harilik mänd

0

Sagedasemad on h. sarapuu, mage sõstar, h. toomingas, h. näsiniin, h. vaarikas, h. lodjapuu jt. Alustaimestik on väga liigirikas, praktiliselt puuduvad puhmad ja esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud nn. "salutaimede" liigid: h. kopsurohi (Pulmonaria obscura), h. naat, püsik-seljarohi (Mercurialis perennis), h. metspipar (Asarum europaeum), salu-siumari (Actaea spicata) jne. Sageli kasvavad ka koldnõges, h. sinilill,

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Sanglepp – 3% tervikut, kusjuures seos ja vastastikune mõju ei seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: ilmne mitte ainult puude vahel, vaid ka puude, (kuusk, harvem mänd) ning ta kõrgus on alla 1/4 I 454 milj m 3 . so. kõigi metsas kasvavate puude põõsaste, alustaimestiku, loomastiku ja rinde kõrgusest.

Materjalid metsanduseks

0

Salu - ja lodumetsades Lääne-Eestis, eriti Saaremaal metsastunud puisniitudel, kus ta eelistab lubjarikkama, viljakama pinnasega kasvukohti (nn lubjasaar). Saar kasvab hästi ka liikuva põhjaveega jõelammidel (nn luhasaar). Vähem kohtame teda Põhja- ja Kagu-Eestis. Tänu hästiarenenud juurestikule on ta aga põuakindel.

Dendroloogia eksami konspekt

0

Sagedasemad liigid on verev kurereha (Geranium sanquineum), h. leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), h. kassikäpp (Antennaria dioica), värv-varjulill (Asperula tinctoria), hobumadar (Galium verum), angerpist (Filipendula vulgaris), lillakas (Rubus saxatilis), h. sinilill (Hepatica nobilis) jt. liigid.

Eksami kordamisküsimuste vastused

1

Samblarinne on pidev, domineerivad laanik, palusammal ja metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaksikhambad.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Samasuguse toimega on toomingalehed. Alustaimestikust soodustavad pehme huumuse tekkimist nn. laialehised rohttaimed (h. naat, h. kopsurohi, püsik-seljarohi, koldnõges, salu-tähthein, h. metspipar, lõhnav varjulill jt.), mis samuti sisaldavad rohkesti mineraalaineid, annavad kobeda kõdu ja lagunevad kergesti.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Salix triandra – vesipaju e. loogapaju Lehed paljad, piklik-elliptilised, lühidalt teritunud tipuga, tömpjate näärmeliste hammastega, alt sinakashallid, pearood pealküljes silmatorkavalt kollane, külgroodusid rohkesti, need väljuvad pea-aegu täisnurga all. Leheroots kuni 1 cm pikk, leherootsul

Lehtpuud

0

Sanglepp e. Must lepp • Alnus glutinosa Lehed elliptilised või piklikmunajad Lühidalt terava tipuga, Vahel nõrgalt südaja alusega, Teravalt kahelisaagja servaga, Rood tugevalt sisse vajutatud Alt hõredalt pikakarvased Lehed nõrgalt kortsus Alt rohelised 5...8 cm pikad, 3...4 cm laiad.

Dendroloogia pp

1

Seemnepuud – puud mis jäetakse raiesmikule tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast.

Materjalid metsanduseks

0

Saarmann 2006 – Saarmann, E. Puiduteadus, Tartu: Eesti Metsaselts, 2006 3. Varblane et al.2004 – Varblane, U., Ukrainski, K., Roolaht, T., Polli, L. Eesti puidusektori tööstusklastriks kujunemise analüüs ja soovitused klastri arenguprobleemide lahendamiseks Euroopa Liidu kontekstis.

Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs.

1

Samblarinne on tüse, domineerivad palusammal, karusamblad, turbasamblad ja kaksikhambad.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Sambla - samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid (palusammal, laanik) kui ka looaladele iseloomulikke lubjalembeseid liike (looehmik). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline; esinevad peam saartel ja Lääne- Eestis; haruldased, vaid 0,1% metsadest.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Seemikud on istutud hooldamise vajadus on minimaalne, kuna majandamise eeskirjale: taimla kooliosakonda ja neid on seal kasvatatud rohttaimestik hakkab arenema alles II-III Metsa uuendamisvõtete rakendamine on teatud aeg (tavaliselt 1-3 aastat). aastal peale raiet.

Materjalid metsanduseks

1

Samblarinne on hõre, kõrgematel mätaste esineb kohati palusammal.

Metsatüpoloogia

1

Seemikud - kasvatatud külvidest, neid pole ümber istutatud.

Metsaökoloogia ja majandamine III Test

0

S f - vineeri paksus, mm n - vineerikihtide arv a 3 - pressimiskahanemise % ( 7 % karbamiidformaldehüüdvaikude puhul ja 2 % fenoolformaldehüüdvaikude puhul). Kuivamiskahanemine k l spoonilehe laiuses lõppniiskuseni 3– 8 % arvutatakse

Vineeri tootmine

0

Seemneaastad 4 - tekib looduslik uuendus, ja kuna hall lepp Haava kasvatamisel on peamiseks probleemiks 8 aasta järel, viljakates kasvukohtades ka on lühiealine, tekib üsna ruttu lepiku seenhaigused, neist kõige haavataelik igal aastal.

Materjalid metsanduseks

0

Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine.

Salumetsad

0

Samblarinne on hästi väljakujunenud, domineerivad palusammal, kaksikhambad, laanik, turbasamblad, karusamblad jt. Raiestikel suureneb turba- ja karusammalde osakaal, LU toimub tavaliselt männiga.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Sambucus racemosa – punane leeder Lehed 5 või 7 lehekesega, need on peaaegu rootsutud, elliptilised, pika terava tipuga, teravsaagjad, alt hallikasrohelised, hõrekarvased, 4... cm pikad.

Lehtpuud

0

Sambla - samblikurinne Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid kasvukohatüüpi.

Materjalid metsanduseks

0

Salix caprea – raagremmelgas Lehed elliptilised või laielliptilised, terveservalised või nõrgalt lainja servaga, alt hallid, viltjaskarvased, 5...10 cm pikad, 3...6 cm laiad.

Lehtpuud

0

Saarma ekskremendid on väga kergesti äratuntavad – need on värskena mustad kuini rohelised vormitud „laigud”, mis vananedes muutuvad halliks ja haisevad tugevasti kala järgi.

Jahindus (Eesti kiskjad)

0

Sammalkate on mulli korral nõrk (metskäharik, kähar karusammal jt.) Ainevahetus puistu ja mulla vahel on kiire; selle periood kestab tavaliselt 1...1,5, harva 2 aastat.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Saadud arv on puistu rinnaslõikepindala (m2/ha). Selle meetodi peamine eelis: kiiresti ja üsna täpselt on võimalik määrata puistu rinnaslõikepindala ja tüvemaht.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Sealne puit on märksa odavam kui Euroopa ja Põhja-Ameerika metsadest saadav ning sellest toormest valmistatud puidutooted mängivad maailmaturul üha suuremat rolli.

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

0

Sagedane on h. võraürask päikesepaistelistel kohtadel asuvate lamapuude võraosas ja okstel. Ühest paarituskojast lähtub 5…..9 kiirjat emakäiku.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Salu - ja soovikumetsad Salumetsad Salumetsad on levinud kõige viljakamatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veerežiim soodne.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Sanglepa puit on tõstmisele ning nende tüvi sirge, väikese koondega ilma keerdkasvu ja kasutatav viimistlusmaterjalina ning tootlikkuse suurendamisele.

Materjalid metsanduseks

0

Samblarinne on üsna katkendlik, peamiselt mätastel kasvavad palusammal, laanik, kaksikhambad, h. karusammal, tüviksammal ja erinevad turbasamblad.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Sedmeid ehk pinke. Sain teada ka seda, mida kõike peab pinkidel olema, et puit saaks edukalt töödeldud ja et pink ei oleks töölisele ohtlik.

Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid

0

Saagpingid on varustatud võimsa elektrimootoriga, mis suudab kerge vaevaga tagada puhtaks lõikamiseks piisava saeketta pöörlemis kiiruse.

Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid

0

Saadud maht on ruumimeetrites (rm), (materjal koos õhuvahedega). Et üle minna m3 (tm) (puidu kogus), tuleb rm korrutada koefitsiendiga.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Saba ümber on valge laik nn "sabapeegel". Elupaigana eelistavad nad rikka alusmetsa ja lagendikega segametsi, milles on lagedaid kohti.

Ulukikahjustused

0

Saarvaher – pikk, sile ja libe oks, läigib (rohekas-pruun). Hõbedase tooniga pung, kaelus ümbritseb punga, pung on väga väike.

Lehtpuu oksade kirjeldused

0

Saadud suurust nimetatakse rinnasdiameetriks ja tähistatakse d1,3. Kui indeks puudub, siis eeldatakse, et tegemist on rinnasdiameetriga.

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

0

Sai be - Bo juhtivaks mootorsaagide kaubamärgiks Rootsis ning aitas suuresti kaasa Skandinaavia metsanduse mehhaniseerimisele.

Kettsaag

0

Sambucus - perekonda kuuluvad paaritusulgjate vastakute liitlehtedega heitlehised kõrged põõsad, madalad puud või rohttaimed.

Dendroloogia eksami konspekt

0

Sael on tööriistavaba ketipingutus keti ja plaadi kiireks vahetamiseks ning läbipaistev aken kütusetaseme jälgimiseks.

MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL

0

Saar lääne - Euroopas, Vahemeremaadel, Kaukaasias ja Väike-Aasias. Tüvi rohekashall ja sile, vanematel puudel veidi rõmeline.

Dendroloogia

0

Saadud puit on (sood kuni suht (Thuja plicata); Korea elupuu (Thuja koraiensis) keskkonnatingimusi, hinnatuim mädanemiskindel.

Puud

0

Salix alba – hõberemmelgas e. -paju Lehed süstjad, pika terava tipuga, peensaagjad, siidkarvased, 5...12 cm pikad, 1...3

Lehtpuud

0

Saadud arv on puistu rinnaslõikepindala (m2/ha). Kuna tegemist on valikmeetodiga, tuleks teha 1 ha kohta 4 mõõtmist.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Salix pentandra – raudremmelgas Lehed piklik-elliptilised, lõhidalt teritunud tipuga, näärmeliselt peensaagja servaga,

Lehtpuud

0

Saematerjalid on enamasti korrapärase ristlõikega (ristkülik, ruut) , mistõttu nende mahu arvutamine pole keeruline.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Salix cinerea – tuhkur paju Lehed äraspidipiklikud või -kiiljad, lühidalt teritunud või tömpja tipuga, lainelise

Lehtpuud

0

Salix fragilis – rabe remmelgas Lehed süstjad, pika terava tipuga, laiem koht lehelaba alaosas, näärmeliselt saagja

Lehtpuud

0

Salix rosmarinifolia – hundipaju Lehed süstjad, terveservased, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2...6 cm pikad

Lehtpuud

0

Seedriliigid - aromaatne lõhn, tiikpuu- meenutab vürtsikat toornahka, aafrika dahomal- niiskelt riknenud kala hais.

Puiduteaduse konspekt eksamiks

0

Saadud maht on rm, (materjal koos õhuvahedega), et saada tm (puhta puidu kogus), tuleb rm korrutada koefitsendiga.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Salix viminalis – vitspaju Lehed lineaalsüstjad, laiem koht allpool keskkohta, terve, allapoole pööratud servaga,

Lehtpuud

0

Seemned ümar - kolmnurksed, mõlemast otsast teravad, helepruunid, lennutiib beež, sageli pruunide kriipsukestega.

Dendroloogia eksami konspekt

0

Sael on ka Smart Start® käivitus ning keti pingutamine ja vahetamine toimub ilma tööriistade abita.

MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL

0

Salix acutifolia – halapaju Lehed süstjad, pikalt teritunud tipuga, näärmekalt saagjad, alt hallikasrohelised,

Lehtpuud

0

Seemikud on istutud taimla kooliosakonda ja neid on seal kasvatatud teatud aeg (tavaliselt 1-3 aastat).

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Saed on saleda korpusega ja kõrgel paikneva raskuskeskmega, et nad oleksid käepärased kasutada.

MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL

0

Sealjuures on tegevuskavas rõhutatud, et litsentsisüsteem ei tohiks takistada seaduslikku kaubandust.

Mis on FLEGT ?

0

Sabiina kadakal on ka palju sorte, mis on põhiliigist oluliselt dekoratiivsemad ning väga vastupidavad.

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE

0

Sammudega mõõtmine on üldiselt ebatäpne, 1m viga kauguse (baasi) määramisel tingib 1m vea puu kõrguses.

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

0

Seemnealgmed on suletud erilisse organisse- emakasse, millest viljastamise järgselt areneb vili.

Dendroloogia eksami konspekt

0

Salu - ja laanemetsad) ja soometsades 3 tüübirühma, kumbki 14 metsatüübiga.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Seadmete valikul on eesmärgiks protsessi maksimaalne mehhaniseerimine ja automatiseerimine.

Puidutöötlemine I, II, III

0

Salumetsi on Abruka saare lehtmets ning Puhtu poolsaare pargiilmeline salumets.

Dendroloogia eksami konspekt

0

Seemnepuud – puud, mis jäetakse kasvama, et soodustada looduslikku uuendust.

Metsaökoloogia ja majandamine III Test

0

Saarevõrsetel on kriitiliseks temperatuuriks juba 5.1. Mets ja valgus varakult.

Materjalid metsanduseks

0

Sabumisel - paras- ja külmas kliimas talveks, troopikas kuivaks perioodiks

Dendroloogia põhimõisted

0

Sarapuule on omistatud kõiksugust väge ja peetud seda maagiliseks puuks.

Dendroloogia

0

Saadud arv on puistu rinnaslõikepindala (m2/ha). 1 ha kohta 4 mõõtmist.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Saadud järeldus on täpne, kuna tean näitab täpselt, kui palju metsa mingil

Riikide metsamajanduse võrdlemine

0

Seemlatel on järgmised samasugustesse kasvukohtadesse nagu arukaskegi.

Materjalid metsanduseks

0

Seemneliselt e. generatiivselt 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu)

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Seemned piklik - kolmnurksed, helepruunid, läikivad, suure seemnetiivaga.

Dendroloogia - okaspuud

0

Sanglepa puit on kasutatav viimistlusmaterjalina ning kõrgelt hinnatud.

Üldmetsakasvatus

0

Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakandvusperioodi, soodsaid seemnete

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga.

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

0

Samuti ehitus - ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel.

Dendroloogia eksami konspekt

0

Saaduste osas on kodumaine ja välisturgude huvi kõige suurem.

Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs.

0

Salmilisus - puidu kiud pikkisuunaliselt lainelise kasvuga.

Puiduteaduse konspekt eksamiks

0

Seemikud - 1-2(3) aastased, seemnest kasvanud puutaimed.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Sae tagasilöök on ohtlik kui kettsaagi hooletult kasutatakse.

Kettsae ajalugu ja kasutamine

0

Sarapuude juurestik on hästi arenenud, tungides sügavale maasse.

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

0

Saadavaid ande – nii söögiks kui tervise parandamiseks.

Maailma metsatööstus

0

Saarmas on aktiivne enamasti öösiti või hämaras.

Jahindus (Eesti kiskjad)

0

Sanglepp e. must lepp (Alnus glutinosa (L.) Gaertn.

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

0

Sagedamini lääne - Eestis, olles oma areaali lõunapiiril.

Dendroloogia

0

Sambliku kasvukohatüüp - nõmmemetsadele kõige iseloomulikum.

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

0

Saprofüüte on looduses 3 korda enam kui parasiite.

METSAFÜTOPATOLOOGIA

0

Samblikud - palusammal, laanik, põdrasamblikud.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Sademetel on taimedele ka teistsugune mõju.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Sarikpöörisees - valged, roosad, roosakaspunased.

Puud

0

Sagedamini põhja - ja Edela-Eestis, 3% metsadest.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Samasugust tegevust on vaja niisketel ja märgadel

Harilik mänd

0

Sambla - samblikurinne on katkendlik.

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

0

Saviliiv - ja kergemaid liivsavimuldi.

Dendroloogia eksami konspekt

0

Sealjuures on mõeldud ka ohutusele.

Puukoolid Eestis

0

Samblarinne on liigirikas ja tüse.

Eksami kordamisküsimuste vastused

-1

Savitoru on raske 200 mm läbimõõduga 33 cm pikkune torujupp kaalub 17

Turbatootmise kordamisküsimuste vastused

-1

Samblarinne on varjulistes kohtades pidev.

Metsatüpoloogia

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti