SÔnu seletav sÔnaraamat

SĂŒllogism on kehtiv. 3) TagajĂ€rje jaatus (affirming the consequent) on mittekehtiv moodus, seda tĂ€histatakse AC. TagajĂ€rje jaatusest ei saa tĂ”sikindlalt jĂ€reldada ei aluse jaatust ega eitust, sest arutluse tĂ”esed eeldused ei garanteeri kummalgi juhul tĂ”sikindlat postuleeritud lĂ”ppjĂ€reldust.
Seletuskiri - Ôigusakti kehtestamise eesmÀrk, selle vajalikkuse pÔhjendus; majanduslike kulude arvestus ja finantseerimisallikad; kehtestamisega kaasnevate vÔimalike Ôiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajÀrgede prognoosi; milliseid teiste riikide Ôigusakte on kasutatud, aluseks vÔetud jne. 2. Kuidas toimub seaduste vÀljakuulutamine; milliseid vetosid Vabariigi President vÔib kasutada.
Siingi on kohtul tarvis kĂŒsida nĂ”usolekut alaealise esindajalt , kuid nĂ”usoleku andmisest keeldumisel saab kohus, kui ta tuvastab vastuolud alaealise huvidega teovĂ”imet laiendada ka ilma esindaja nĂ”usolekuta. Seega saab vĂ€ita , et ĂŒhel liigil piiratud teovĂ”imega isikul on vĂ”imalus olla ka esindajaks seda vaid jĂ€rgmistel asjaoludel : 1. Piiratud teovĂ”imega isik on vanem kui 15 aastat; 2. Kohus on otsustanud laiendada isiku teovĂ”imet ja mÀÀranud ta esindajaks/ lubanud tegutseda esindajana.

Sotsiaalne kontroll on nĂ€htus kus Ă”igusasutused kontrollivad oma Ă”igusadressaatide Ă”iguspĂ€rast kĂ€itumist, kuid see on ainult ĂŒks tahk, ehk mittetĂ€ielik, sest need institutsioonid kes kontrollivad ja vaatlevad Ă”igusnormide tĂ€itmist teostavad formaalset sotsiaalset kontrolli, kuid sotsiaalse kontrolli mĂ”iste haarab tegelikult ka selle sfÀÀri, kus teostatakse kontrolli mitteĂ”igusnormide tĂ€itmise ĂŒle, ehk Ă”igusvĂ€liste normide tĂ€itmise ĂŒle. Seda nimetatakse mitteformaalseks sotsiaalseks kontrolliks.
Seisukohast olulisem – admin toimingud, mille tulemusena kehtestatakse uusi norme, muudetakse ja tĂŒhistatakse vanu, luuakse uusi Ă”igussuhteid, muudetakse ja lĂ”petatakse olemasolevaid ‱ Reaaltoiming aga halduse faktilised toimingud, tegevus (liiklusummikute kĂ”rvaldamine, vaktsineerimine, koolide ehitamine jms); teatamistoimingud (asjaolude teatavakstegemine dokumendivormis – teated, kutsed, hoiatused, meeldetuletused); tĂ”estamistoimingud (tunnistused, tĂ”endid) 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 16
SuverÀÀnsus tĂ€hendab riigi tĂ€ielikku vĂ€lispoliitilist sĂ”ltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja vĂ”imu ĂŒlimuslikkust sisepoliitilises elus (vĂ”imu jagamatust). Riigi faktiline suverÀÀnsuse ulatus: enamik riike on oma huvide vĂ€lispoliitilisel teostamisel seotud paljude teiste riikidega, kuuludes mitmesugustesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, liitudesse ja paktidesse, kes mÀÀravad tema suverÀÀnse tegutsemise piirid. Riik peab arvestama teiste riikidega suheldes nende huvidega.

Sugulus – pĂ€rijateks vĂ”ivad olla pĂ€randaja alanejad, vanemad ja nende alanejad, vanavanemad ja nende alanejad sugulased 2. seaduslik abielu – koostatud abieluakt ning tĂ”endatav abielutunnistusega 3. riikkondlus vĂ”i kuulumine teatud kohaliku omavalitsuse elanike hulka–kui teisi seadusjĂ€rgseid pĂ€rijaid ei ole, siis on pĂ€rijaks pĂ€randaja viimase elukohajĂ€rgne kohalik omavalitsus vĂ”i kui pĂ€rand on avanenud vĂ€lisriigis ja pĂ€rimisele kohaldatakse Eesti Ă”igust, siis Eesti Vabariik.
SÀÀstu - Kauba- Prisma Rimi Selver Comarket market maja Piimatooted, munad, 115.90 122.50 135.70 128.80 133.30 166.50 leib, sai Liha, kala, kana 397.40 392.20 390.40 420.70 447.60 493.00 Kuivained 31.15 36.45 38.40 37.75 43.15 48.70 Puuviljad, 65.50 63.60 70.60 71.60 89.00 101.50 juurviljad Joogid, alkohol 342.65 374.55 390.75 407.85 401.55 453.60 Majapidamis- ja 251.40 299.20 301.20 309.60 342.10 334.90 hĂŒgieenitarbed 1288.50k 1327.05k 1376.30k 1456.70k Kokku: 1204 kr 1598.20kr r r r r
Sammu jĂ€reldus on sĂ”nastatav kujul: „kui surematud olendid on olemas, siis leidub vĂ€hemalt ĂŒks elusolend, kes ei kuulu tarkade inimeste hulka ja on surematu“ (kusjuures algne eeldus vĂ€listab surematute hulgast igasugused inimesed). Kui meil pole juba ette teada, et surematud olendid on olemas, siis uuritav tĂ”estus selle tĂ”estamisega hakkama ei saa. VĂ€ite muutmine ning vastasseisud loogilises ruudus vĂ”imaldavad tĂ”epoolest teha arutlusi, mille eeldus on vÀÀr, aga tuletis on tĂ”ene.

Seadusest tulenevalt on tingimus lubamatu eriti teatud perekonnaÔiguslike tehingute puhul nagu nt abielu sÔlmimine, lapsendamise tahteavalduse andmisel (PKS § 73 lg 2: lapsendamine on tÀhtajatu ega saa olla seotud tingimusega). Samuti ei saa tingimuslikult sÔlmida nt asjaÔiguslepingut kinnisasja vÔÔrandamisel (seda Ôiguse selguse huvides, millist eesmÀrki tÀidab kinnistusraamat) ega ka vÔtta vastu vÔi loobuda pÀrandist (PÀS § 121: Tingimusliku vastuvÔtmise vÔi loobumise lubamatus).
Seaduste kollisioon – olukord, kus ĂŒhel ajal kehtib kaks erisisulist akti (juhtub, kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks). Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse jĂ€rgmisi reegleid: o Kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt. o Kui kollisiooniaktid lĂ€htuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kĂ”rgema riigiorgani akt. o Kui kollisioonis on ĂŒldnorme kehtestav Ă”igusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akt, mis sisaldab erinorme.
Sissejuhatus tsiviilĂ”igusesse on Ă”igusĂ”petuse sissejuhatav kursus, mille teemade raames saavad tudengid ĂŒldised teadmised tsiviilĂ”iguse olemusest, funktsioonidest, tsiviilĂ”iguse allikatest, tsiviilĂ”igussuhte ĂŒldistest teoreetilistest alustest, tsiviilĂ”iguslikust vastutuseste jt. Sissejuhatav kursus annab ĂŒlevaate isikute, esemete ja tehingute ĂŒldistest kĂŒsimustest, aga ka sellistest Ă”igusinstituutidest nagu esindamine, tĂ€htaeg, tĂ€htpĂ€ev ja aegumnine ning tsiviilĂ”iguste teostamise viisidest.

SihtkÀsund on nagu annak, pÀrandaja surma puhuks tehtud testaatori korraldus, millega pÀrandaja paneb pÀrijale vÔi annakusaajale mingid kohustused, ilma et tekiks sellele kohustusele vastavat Ôigust (nt nt sihtkÀsundina korraldus oma hauaplats, kes sea hooldab jne). SihtmÀÀrang on testaatori korraldus, millega ta testamendis vÔi pÀrimislepingus kohustub pÀrijat vÔi annakusaajat kasutama pÀrandvara vÔi annakut kindlal otstarbel, nt mÀÀrab kindla rahasumma raamatukogule.
SĂŒĂŒteokoosseis on   karistusseadustiku   eriosas   vĂ”i   muus   seaduses   sĂ€testatud  karistatava teo kirjeldus. SĂŒĂŒteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus vĂ”i tegevusetus ja  seaduses sĂ€testatud juhtudel sellega pĂ”hjuslikus seoses olev tagajĂ€rg. SĂŒĂŒteokoosseisu subjektiivsed tunnused on  tahtlus vĂ”i ettevaatamatus. Seaduses vĂ”ib olla ette nĂ€htud motiiv, eesmĂ€rk vĂ”i muu sĂŒĂŒteokoosseisu subjektiivne 
Standardiseerimis - ja klassifikatsioonikokkulepped (TLT, PLT, Nizza jpt). Intellektuaalomandi Ă”iguskaitset, eriti selle rakenduslikku kĂŒlge puudutab ka Maailmakaubandusorganisatsiooni (WTO) 1994. aasta TRIPs-leping. Intellektuaalomandiga tegelevad ka muud rahvusvahelised ja supranatsionaalsed organisatsioonid ja nende autused, nt Euroopa Patendiorganisatsioon (EPO), kes annab vĂ€lja Euroopa patente ning Euroopa Liit, kelle kaubamĂ€rgiamet (OHIM) registreerib Ühenduse kaubamĂ€rke (CTM).

Sarnaselt oĂŒ - ga, asutajaks saab olla fĂŒĂŒsiline isik(ud) vĂ”i juriidilised isik(ud). AktsionĂ€rid peavad sĂ”lmima asutamislepingu, tuleb tasuda aktsiate eest, esitada kandeavaldus, audiitori erikontroll kohustuslik. VĂ”ib asutada kahel viisil: aktsiate mĂ€rkimiseta(lihtsam) ja aktsiate mĂ€rkimisega(keerulisem). Aktsiaseltsi asutamisel aktsiate mĂ€rkimiseta tuleb teha kolm asutajapoolset Ă”igustoimingut: 1 sĂ”lmida asutamisleping tasuda aktsiate eest esitada registreerimisavaldus.
SĂ”ltuvussĂŒmptomeid on palju, nĂ€iteks: enesessetĂ”mbumine, soovimatus lĂ”petada mĂ€ngimine arvutis, inimene kohaneb halvasti reaalse eluga, ei mĂ€rka vĂ€liseid sĂŒndmusi ja ignoreerib neid , Ă€rritus mis esineb siis kui inimene on sunnitud arvutist lahkuma, pidev ootus minna interneti ja otsida vĂ”rgust uut informatsiooni, koduste tegevuste ja Ă”ppetöö kohustuste unustamine, huvi kaotus kĂ”igi vastu peale arvuti, emotsionaalsuse tĂ”usu tundmine arvutiga töötades, hajuv tĂ€helepanu.
Seadlus on riigipea Ă”iguse rakendamise akt. Seadlus kui seadusjĂ€rgne akt on oma juriidiliselt jĂ”ult seadusest madalam. EV President vĂ”ib anda seaduse jĂ”uga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilĂŒkkamatud riiklikud vajadused.

Seos haldus - ja finantsĂ”igusega (vt. Registrite ja infosĂŒsteemide keskuse funktsioonid, tegevuslubade vĂ€ljastamine ja registreeringute tegemine; vÀÀrtpaberituru jĂ€relvalve Finantsinspektsioon poolt) b) Seos riigiĂ”igusega, vt PS § 9, 31 ja 48; RKPJKo 19.05.1996.a. otsus c) Seos karistusĂ”igusega, juriidiline isik karistusĂ”iguse subjektina (vt. KarS § 14, 37, 377-381.1: Ă€risaladus, vĂ”lausaldajate kaitse tagamine, ebaĂ”ige info andmine) d) Seos menetlusĂ”igusega.
Saksa Ă”iguspraktikas on oluline, kuidas sai asjast aru soorituse saaja ehk oletatav esindaja (B). Remonditeenuse osutajal(C) ei oleks SK alusel hĂŒvitisnĂ”uet soorituse saanud isiku vastu(A) juhul, kui viimane vĂ”is mĂ”istlikult vĂ”ttes pidada soorituse tegijaks talle lepingu alusel soorituse lubanud ja seejĂ€rel remonditeenuse osutaja ees esindusĂ”iguseta esinenud isikut (B). Kuna A sai asjast aru nii, et talle teeb soorituse B, siis ta vĂ”lgneb vaid B-le. Seevastu C-l on nĂ”ue B
Subjektiteooria – kaasajal mÀÀrvaks – Ă”iguslik probleem kuulub sellest teooriast lĂ€htudes eraĂ”iguse valdkonda, kui Ă”iguse subjektid on Ă”igussuhetes vĂ”rdses seisundis (koordinatsioonisuhetes). Avaliku Ă”igusega on tegu siis, kui Ă”iguse subjektid on Ă”igussuhetes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhetes). Probleem kuulub ainult siis avaliku Ă”iguse valdkonda, kui vĂ€hemalt ĂŒks pool esineb vastavas Ă”igussuhtes kui avaliku vĂ”imu kandja ja seda vĂ”imu ka realiseerib.

Subjektiteooria – avalikus Ă”iguses ei ole suhtepooled vĂ”rdsed, riik on oma olemuselt ĂŒle ja iseloomulikud on alluvussuhted (maksuĂ”iguses riik kogub makse ja maksja peab neid maksma). EraĂ”iguses on tegemist vĂ”rdsete pooltega; lĂ€htutakse privaatautonoomia pĂ”himĂ”ttest (ise oma asju otsustada , pooled on vabad oma otsuseid ise tegema). 3. erinev meetod – eraĂ”iguse puhul on lubatud see, mis ei ole keelatud; avaliku Ă”iguse puhul lubatud on vaid see, mis on lubatud.
SĂ”lmimiseks 7 – 14-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajĂ€rgselt tööinspektorilt nĂ”usoleku. Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nĂ”usoleku vĂ”i heakskiiduta (vanema kirjalik luba). 18. Saladuse hoidmise kohustus /§ 22/ Vastavalt vĂ”laĂ”igusseaduse §-s 625 sĂ€testatule ja arvestades kĂ€esoleva seaduse § 6 lĂ”ikes 3 sĂ€testatud teavitamise kohustust, vĂ”ib tööandja mÀÀrata, millise teabe kohta kehtib töötajal
SĂŒnkrooniline - tegemist on ĂŒhest ja samast ajastust pĂ€rit Ă”igussĂŒsteemide vĂ”rdlemisega, ĂŒhel ja samal ajahetkel (N: praegune Eesti ja praegune Saksa tsiviilĂ”igus). 2. diakrooniline – ajaloolisel jĂ€rjestikusel pĂ”hinev meetod, kus samadest Ă”igussĂŒsteemidest vĂ”i Ă”igusperekondadest pĂ€rinevaid nĂ€htusi vĂ”rreldakse erinevatel ajastutel (N: kriminiaalĂ”igus I Eesti VR ja praeguse Eesti VR ajal). 3. monograafiline – Ă”igem öelda uurimine kui vĂ”rdlemine.

SÔlmimisest alates on keskkonnaalastes teadmistes toimunud oluline edasiminek ja rahvusvahelises keskkonnaÔiguses seetÔttu vÀlja arenenud terve rida uusi norme ja ettekirjutusi, mille hulka kuulub kindlasti ka ettevaatus. KokkuvÔtteks annab antud kaasus alust oodata, et teatud situatsioonis vÔib teadusliku ebakindlusega varjutatud keskkonnakahju risk kujutada endast hÀdakaitseseisundit, mis murrab ka sellise rahvusvahelise Ôiguse alustoe nagu pacta sunt servanda.
Seaduseandja – parlamendi – legislatiivaktid). Õigustloov akt (mĂ”iste): Üldakt=Ă”igustloov akt=normatiivakt= legislatiivaktid – seadus kitsas ja laias tĂ€henduses – seadus, seadlus, mÀÀrus; Õigustloov akt (seadus, mÀÀrus jne) peab sisaldama Ă”igusnormi (formuleeritud kĂ€itumiseeskiri). Oluline on see, et kui Ă”igusakt ei pruugi sisaldada Ă”igusnormi (ta vĂ”ib olla loodud ka ĂŒkskijuhtumi reguleerimiseks), siis Ă”igustloov akt PEAB seda sisaldama.
Seadusest tulenevalt - jÀÀb olulisel mÀÀral ilma sellest, mida lootis va kui ei nĂ€inud ette ega pidanud ette nĂ€gema (VÕS § 116 lg 2 p 1) - pool rikkus kohustust, mille tĂ€pne jĂ€rgimine oli lepingust tulenevalt teise poole huvi pĂŒsimise eelduseks kohustuse tĂ€itmise vastu (VÕS § 116 lg 2 p 2 ) - kohustuse tahtlik vĂ”i raskelt hooletu rikkumine (§ 116 lg 2 p 3, erand - lg 4) - kui mĂ”istlik eeldada, et rikub ka edaspidi (§ 116 lg 2 p 4 – erand lg 3, lg 4)

Skp lĂ”he – tegeliku ja potentsiaalse tootmismahu erinevus.
Sotsiaalsed normid - oluline on asjaolu, et see hakkab konkreetses ĂŒhiskonnas kehtima siis, kui esiteks ĂŒhiskonna vĂ”i grupiliikmed seda jĂ€rgivad ja teiseks siis, kui norm pĂ€lvib antud sotsiaalse keskkonna heakskiidu ning normi eiramine toob kaasa hukkamĂ”istva reaktsiooni: ‱ Õigusnormid ‱ ÕigusvĂ€lised normid ÕigusvĂ€lised jagunevad veel - tava - religioon - moraalinormid - korporatsiooninormid - jne jne jne, nt veel eetika ja esteetika ja majandus jne
Samuti avalik - Ă”iguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajad, notar, kohtutĂ€itur, vandetĂ”lk ja nende bĂŒroo töötajad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste vĂ”i tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ€itmiseks . KeeleS § 5 lg 4: KĂ€esoleva paragrahvi lĂ”igetes 2 ja 3 nimetatud avalikele teenistujatele, töötajatele ja fĂŒĂŒsilisest isikust ettevĂ”tjatele kehtestab kohustusliku keeleoskustaseme Vabariigi Valitsus.

SĂ”ltumatud hĂŒvised – ĂŒhe hĂŒvise hind ei avalda teise hĂŒvise nĂ”udlusele mingir mĂ”ju 2. AsendushĂŒvis – ĂŒhe hĂŒvise hinnatĂ”us sunnib tarbijat otsustama teise hĂŒvise kasuks ja teise hĂŒvise nĂ”udlus suureneb 3. KaashĂŒvised – ĂŒhe hĂŒvise hinnatĂ”us vĂ€hendab nii selle kui teise kaasneva hĂŒvise nĂ”udlust 2.10. HĂŒvise hinna mĂ”ju selle hĂŒvise nĂ”udlusele Kui hĂŒvise hind langeb, siis selle nĂ”udlus suureneb nii sissetuleku- kui asendusefekti tĂ”ttu.
Seadusandja on andnud vĂ”imaluse töösuhte puhul kokku leppida leppetrahvis vaid jĂ€rgmistel juhtudel: - saladuse hoidmise kohustuse rikkumine (§ 22 lg 2) - konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumine (§ 26 lg 1) - tööle asumisest keeldumisel vĂ”i omavolilisel töölt lahkumisel - Leppetrahv on vastavalt VÕS-i §-s 158 lepingus ettenĂ€htud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus mÀÀratud rahasumma.
Spekulatsioonide kohaselt on ta oma eluaja jooksul kokku annetanud erinevate allikate jĂ€rgi 35-50 miljardit dollarit, mis on jĂ€medalt vĂ”ttes pool tema omakapitalist. VĂ”ib aimata, et ta tĂ€pselt ise ka ei tea palju ta raha heategevuseks on andnud ja mitme miljoni inimese elu ta pÀÀstnud on. Eks hĂ€rra Gates on ise ka mĂ”istnud, et Microsoftiga teenitud raha on ĂŒhele inimesele liiga palju ja maailma paremaks muutmiseks on ta seda vara teistega jaganud.

SĂŒĂŒdi mootor - , Ă”hu- vĂ”i veesĂ”iduki, samuti trammi vĂ”i raudteeveeremi ohutu liiklemise vĂ”i kĂ€ituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest) ning lihtsast Ă”iguslikust tagajĂ€rjest (kohus vĂ”ib vĂ”tta sĂŒĂŒdimĂ”istetult kuni kolmeks aastaks juhtimisĂ”iguse). Tegemist on alternatiivse faktilise koosseisuga, sest mitme elulise asjaolu ĂŒheaegsel esinemisel piisab Ă”igusliku tagajĂ€rje saabumiseks ĂŒhe elulise asjaolu esinemisest mitmest.
SĂŒmbolraha – paber vĂ”i mingi odav metall, mis on valitsuse poolt kuulutatud tĂ€itma raha funktsiooni. Seaduslik maksevahend ehk valitsuse poolt oma monopoolset Ă”igust kasutades seadusega kehtestatud ja ĂŒldiselt tunnustatud maksevahend.
Seaduslikkuse nĂ”ue – rakendamise protsessis lĂ€htutakse kehtiva Ă”iguse normidest;  pĂ”histatuse nĂ”ue – kĂ”ik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt vĂ€lja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele;  Ă”igluse nĂ”ue - Ă”iglane on selline Ă”iguse rakendamise otsus, milles vĂ€ljendub rahva Ă”iglustunne ja mis on seetĂ”ttu Ă”ige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna.

SeadusjĂ€rgne pĂ€rimine - PĂ€ritakse seaduse jĂ€rgi, kui pĂ€randaja ei ole jĂ€tnud kehtivat testamenti vĂ”i pĂ€rimislepingut.  (2) Kui pĂ€randaja testament vĂ”i pĂ€rimisleping kĂ€ib ainult pĂ€randi osa kohta, pĂ€ritakseÂ ĂŒlejÀÀnud osa seaduse jĂ€rgi.  PĂ€rimine testamendi jĂ€rgi-Testament onÂ ĂŒhepoolne tehing, millega pĂ€randaja (edaspidi testaator) teeb oma  surma puhuks pĂ€randi kohta korraldusi.
Schleswig - Holstein, piirkond ida pool Elbet, tĂ€nane Poola, liikuma lÀÀnde ja purjetasid ĂŒle Pohjamere aladele, mis tĂ€napĂ€eval on Ida-Inglismaa ja Kagu-Ć otimaa. Saksid, kes pĂ€rinesid Saksimaalt, mida nĂŒĂŒd tuntakse Alam-Saksimaana, jĂŒĂŒtid ja anglid (Schleswig-Holsteini kirdeosa) surusid vĂ€lja keltid, kes olid varem asustanud Inglismaa, asendades nende keele, tuues kaasa Briti saartele oma pohja- germaani keeled.
Subjektiivne koosseis - tahtlus, ettevaatamatus, eesmĂ€rk, koosseisu eksimus Õigusvastasust vĂ€listavad asjaolud- hĂ€dakaitse, hĂ€daaseisund, kohustuste kollisioon SĂŒĂŒ- sĂŒĂŒvĂ”ime( 14+ ja tĂ€iemĂ”istuslik), sĂŒĂŒd vĂ€listavad asjaolud( ei ole 14, vĂ”i ei ole tĂ€iemĂ”istuslik), keelueksimus( seaduse mittetundimne ei vabsta vastutusest, inimene saab aru et tegu on keelatud) inimene teeb meelega midagi mida ta teab et teha ei tohi.

Seadusandja on asunud seisukohale, et töösuhtes majanduslikult nĂ”rgemal poolel – töötajal – on vĂ€hem vĂ”imalusi kohustuste rikkumise vĂ€ltimiseks. Paljud töötajatepoolsed kohustuste rikkumised ja kahju tekitamised on tööandja poolt Ă€rahoitavad (koolituse korraldamine, jĂ€relevalve teostamine, vara kindlustamine jne). SeetĂ”ttu on seadusandja ette nĂ€inud töötaja vastutuse vaid sĂŒĂŒ olemasolu korral.
Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate vĂ”i töötajate ĂŒhingu vĂ”i liidu algatusel saavutamaks tööandjalt vĂ”i tööandjate ĂŒhingult vĂ”i liidult jĂ€releandmisi seaduslikes tööalastes nĂ”udmistes. Töösulg on töökatkestus tööandja vĂ”i tööandjate ĂŒhingu vĂ”i liidu algatusel saavutamaks töötajatelt vĂ”i nende ĂŒhingult vĂ”i liidult jĂ€releandmisi seaduslikes tööalastes nĂ”udmistes.
Seisuslik - esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13-17. sajanditel ja seda iseloomustas monarhi kÔrval seisusliku esindusorgani olemasolu (Hispaania cortes, Inglismaa parlament, Prantsusmaa generaalstaadid jne). Konstitutsiooniline monarhia on selline riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi pÀdevus on kindlaks mÀÀratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik vÔim kuulub

Sotsiaalriik - Riik kohustub tagama inivÀÀrika Ă€raelamise, hoolitsema igaĂŒhe vĂ”rdsete vĂ”imaluste eest ĂŒhiskonnas, reguleerima töösuhteid ja -tingimusi. pĂ”hiĂ”igused ja vabadused-on PS-s loetletud ja on vĂ”rdselt nii Eeesti kodanikel, kui ka Eesti viibivatelvĂ€lisriigi kodanikel ja kodakondsuseta isikutel, laienevad ka juriidilistele isikutele niivĂ”rd kui see on kooskĂŒlas nende ĂŒldiste eesmĂ€rkidega.
Suulisel kĂŒsitlusel on teiste meetodite ees ka eeliseid: intervjuus vĂ”ib vastustest olenevalt valida paindlikult alternatiivseid jĂ€tke, kĂ”rvaldada tĂ€psustavate kĂŒsimustega ebaselgus, sĂŒveneda lisakĂŒsimustega huvi pakkuvaisse probleemidesse jne. Pealegi suhtub osa inimesi ankeetidesse-testidesse tĂ”rksalt ja ainus viis neile subjektiivselt omast, nĂ€iteksnnende hoiakuid vĂ”i informeeritust uurida ongi intervjuu.
Subjektideks on isikud(fĂŒĂŒsiline v juriidiline) FĂŒĂŒsiline isik-Ă”igusvĂ”ime (omada tsiviilĂ”igusi ja kohtustusi) ja teovĂ”ime( teha iseseisvalt tehinguid, 18.a tĂ€ielik teovĂ”ime. Enne seda piiratud teovĂ”ime) Igal fĂŒĂŒsilisel isikul peab olema elukoht Teadmata kadunud on isik, kelle asukoha, elusoleku vĂ”i surma kohta puuduvad andmed nii pika aja jooksul, et tema elusoleku kohta on tĂ”siseid kahtlusi.

Saadetud töötajal on Ă”igus: 1) nĂ”uda lĂ€hetusega kaasnevate kulutuste hĂŒvitamist vastavalt VÕS paragrahv 628.; 2) nĂ”uda vĂ”imalike tekkivate kulude hĂŒvitamist mĂ”istliku aja jooksul enne lĂ€hetuse algust; 3) nĂ”uda keelduda lĂ€hetusest, kui tööandja ei ole mĂ”istliku aja jooksul ettemaksu teinud; 4) saada vĂ€lislĂ€hetuses lisaks pĂ€evaraha, kui pooled ei ole kokku leppinud hĂŒvitamist suuremas mÀÀras.
Sarnaselt mĂŒĂŒgitehingule ehk mantsipatsioonile vĂ€itsid ka legisaktsioonilises protsessis pooled, haarates vaidlusaluse asja kĂ€tte vĂ”i puudutades seda kepiga “Hanc ego eam rem ex iure Quiritium meum esse aio”. Sarnase protsessi kulgu saate lugeda Ilusa Ă”pikust lk 59. Asja sisuliseks arutamiseks leidus legisaktsioonilises protsessis 3 liiki hagisid: 1) legis actio per sacramentum on neist vanim ja kĂ”ige tuntum.
Seadustega on lubatud vÔÔrale krundile langenud puuvili Ă€ra korjata). Kaasomandile sarnane oli juba vanemas Rooma Ă”iguses nĂ€iteks pĂ€rijate ĂŒhisus, kus mitmele omanikule kuulus ĂŒks ja seesama asi. Oluline on, et ĂŒksikule omanikule ei kuulu seejuures varast vĂ”i ĂŒksikutest esemetest iseseisvat osa. Samas pole vajalik, et nad kĂ”ik kĂ€sutaksid seda eset koos, vaid seda vĂ”ib teha igaĂŒks eraldi.

Seaduste korral on jÔustumise aeg mÀrgitud seaduses eneses, kusjuures seaduse avaldamise ja jÔustumise vahele jÀetakse pikem ajavahemik (mÔnikord mitu kuud), et seaduse tÀitjatel oleks vÔimalik uue seadusega kohaneda ja teha selle rakendamiseks vajaduse korral ka vastavad ettevalmistused. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on mÀÀratud riigi suverÀÀnsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega.
SĂŒndroom – mitme sĂŒmptomi patogeneetiliselt seotud kompleks PsĂŒĂŒhiliste haiguste fenomenoloogia – kĂ€sitlus psĂŒĂŒhiliste haiguste avaldumiskujudest PsĂŒhhiaatriline nosoloogia – psĂŒĂŒhiliste haiguste uurimine ajalises dĂŒnaamikas PsĂŒĂŒhilised funktsioonid: teadvuse seisund, orientatsioon, tĂ€helepanu- ja keskendumisvĂ”ime, mĂ€lu, intellekt, tajumine, mĂ”tlemine, tundeelu, tahteelu, kihud
Sotsioloogias on vĂ”imalik tegeleda ainult korduvate nĂ€htustega. Peamised protsessid: ‱ Kordamine kui imiteerimine; matkimise seadused – liikumine seestpoolt vĂ€ljapoole, liikumine kĂ”rgematelt vormidelt madalamatele – kĂ”igepealt tegeletakse enda ideedega; kĂ”rgemalt madalamale – kultuuri elemendid on pĂ€rit kĂ”rgematel positsioonidel olevatelt isikutelt vĂ”i paremini arenenud ĂŒhiskondadest.

Saame n - ö Ôiguse allika formaalse jaotuse: 1) riigi seadusandlike organite (legislatiivorganite) vastu vÔetud Ôigusaktid ehk seadusandlikud aktid (legislatiivaktid); 2) riigi tÀitevorganite (eksekutiivorganite) vastu vÔetud Ôigusaktid ehk haldusaktid (eksekutiivaktid) ja 3) riigi seadust rakendavate organite (jurisdiktsiooniorganite) vastu vÔetud rakendamisaktid (jurisdiktsiooniaktid).
SĂŒllogism on kaudne jĂ€reldus, deduktiivse jĂ€relduse vorm milles vĂ€hemalt kahest antud otsustusest paratamatult jĂ€reldub uus otsustus ja milles vĂ€hemalt ĂŒks antud otsustustest peab olema ĂŒldine.
Sekkumisnormid - sekkumist Ă”igustavate normidega mÀÀratakse, kuidas haldusorgan vĂ”ib isiku subjektiivsesse Ă”igusesse sekkuda ( nt : “Politsei vĂ”ib töödelda isikuandmeid, tehes kirjaliku vĂ”i elektroonilise pĂ€ringu elektroonilise side seaduse § 1111 lĂ”igetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks isiku kohta, kelle puhul see on vajalik kĂ”rgendatud ohu vĂ€ljaselgitamiseks vĂ”i tĂ”rjumiseks”)

Struktuuriökonoomikat iseloomustab – tegeleb turule orienteeritud ettevĂ”tete tegevuse analĂŒĂŒsiga (organisatsioon ja turustamine). PĂŒĂŒtakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab – teooria loomisel pĂŒĂŒtakse arvesse vĂ”tta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bĂŒrokraatia.
Saastamine - EÜ saastuse kompleksse vĂ€ltimise ja kontrolli direktiivis 91/61/EC art.2.2 alusel on saastus-ainete, vibratsiooni, soojuse vĂ”i mĂŒra inimtegevusest tulenevat otsest vĂ”i kaudset viimist Ă”hku , vette vĂ”i pinnasesse nĂ”nda, et see vĂ”ib ohustada inimtervist vĂ”i keskkonna seisundit, kahjustada omandit, rikkuda vĂ”i hĂ€irida keskkonna nautimist vĂ”i muud seaduspĂ€rast kasutamist.
Subjektil on oma konstitutsioon ja kodakondsus, tema piire ei vĂ”i muuta ilma tema nĂ”usolekuta) ja konstitutsioonilised föderatsioonid( luuakse riigivĂ”imu aktide aluselâ€œĂŒlaltpoolt“. Subjektil ei ole vormiliselt suverÀÀnsust, puudub konstitutsioon, piire vĂ”ib muutavahel liitriigi keskorganite aktiga). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ĂŒhtse eesmĂ€rgi saavutamiseks.

Saksa keeles on selleks sĂ”naks verogen, s.t. et saksa ja vene keeles ei ole tegemist rangelt seadusega, vaid korraldusega! Eesti juriidiline keel oli sel ajal ĂŒldiselt vĂ€ga laialdaselt kasutatav.
Seonduvalt avalik - Ă”igusliku vĂ”i eraĂ”igusliku Ă”igussuhtega sĂ”ltub, kas on tegemist riigivastutuse vĂ”i eraĂ”igusliku vastutusega, viimase osas omakorda kas lepingulise vĂ”i lepinguvĂ€lise vastutusega (tsiviildeliktiga). Seega evivad ĂŒlaltoodud klassifitseerimise alused ja tulemusena klassifikatsioonid nö vĂ”tmetĂ€hendust, mis orienteerib Ă”iguse kohaldajat asjakohast vastutuse liiki valima.
Sotsiaalsed normid – reguleerivad suhteid indiviidide vahel tehnilised normid – pakuvad vĂ€lja ratsionaalseid meetodeid, kuidas paremini korraldada inimestevahelist suhtlemist, kuidas sĂ€ilitada ĂŒhiskonna sotsiaalselt funktsioneerimist Õigusnorm hakkab ĂŒhiskonnas kehtima siis, kui 1) kĂ”ik seda jĂ€rgivad 2) norm pĂ€lvib antud sotsiaalse keskkonna heakskiidu ja eiramine toob kaasa hukkamĂ”istu

Sotsiaalriigi pĂ”himĂ”te - normaalsete elamistingimuste tagamine, - sotsiaalse julgeoleku tagamine, - ĂŒksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine (Ă”ppimisvĂ”imaluste tagamine, kultuuriliste vajaduste rahuldamine, tervisekaitse sĂŒsteemi kujundamine), - keskkonnakaitse, - riigi ja majanduse teatud pĂ”imumine, mis vĂ€ljendub nii riigipoolses interventsioonis kui ka subventsioonis, - planeerimine.
St aktsionĂ€ril on nĂ”ue olemas ja ĂŒldkoosoleku hilisem otsus ei saa mitte midagi muuta ÄS § 279 lg 1 annab selle nĂ”udeĂ”iguse RKh 3-2-1-16-04! 24. Aktsiaseltsi ĂŒldkoosolek otsustas 10. septembril 2005 suurendada aktsiakapitali fondiemissiooniga. 2004. aasta majandusaasta aruanne nĂ€itas majandusaasta lĂ”pus alljĂ€rgneva seisu (tuh. kr): Aktiva Passiva Vara 760 LĂŒhiajalised kohustused 300
Subjekti jĂ€rgi - * KĂ”ik ja igaĂŒhe pĂ”hiĂ”igused * Kodaniku pĂ”hiĂ”igused 2. Sisu jĂ€rgi- * Liberaalsed pĂ”hiĂ”igused * Sotsiaalsed pĂ”hiĂ”igused 3. Kehtimise aluse jĂ€rgi- * Riigi eelsetest pĂ”hiĂ”igused * Riiklikud pĂ”hiĂ”igused * RiigiĂŒlesed pĂ”hiĂ”igused (rahvusvahelised) 4. Struktuuri jĂ€rgi- * TĂ”rje pĂ”hiĂ”igused (VabaduspĂ”hiĂ”igused) * SoorituspĂ”hiĂ”igused * VĂ”rdsuspĂ”hiĂ”igused

Sui generis – isesugune, eripĂ€rane, omanĂ€oline 10. Ad hoc – selleks 11. Id est (i.e) – See on 13. Eo ipso – iseenesest 14. Ipso iure – Ă”iguse enese tĂ”ttu Ipso facto – fakti enese tĂ”ttu 15. Omnia quae sunt uxoris sunt ipsius viri – KĂ”ik, mis on abielunaise oma on ka mehe oma. Non habet uxor potestatem sui, sed vir – Abielunaine ei oma vĂ”imu oma asjade ĂŒle, vaid mees
Seaduse analoogia ehk ĂŒksikanaloogia – olukord, kus Ă”igusele vastava otsustuse tegemise aluseks leiame sarnase abstraktse faktilise koosseisuga Ă”igusnormi, mille Ă”iguslikud tagajĂ€rjed rakenduvad ka selle juhuse kohta, mille ĂŒle me otsustame 2. Õiguse analoogia – samuti vĂ”imalik lĂŒngaĂŒletamise teel, kuid me ei lĂ€htu mitte ĂŒksiknormist, vaid tĂ”useme Ă”iguse printiipide tasemele.
Sisu muutmiseks on nĂ”utav Ă”igustatud isiku ja teise poole notariaalselt tĂ”estatud kokkulepe (asjaĂ”igusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sĂ€testa teisiti.) millele peab eelnema esmalt kohustustehing (notariaalselt tĂ”estatud) (AÕS § 119 lg 1 – Tehing, millega kohustatakse omandama vĂ”i vÔÔrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tĂ”estatud.

Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste vÀljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis Ôiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised Ôigused ja nende kohustused. Sellele lÀhedase iseloomuga on Ôiguse rakendamise akt karistuse mÀÀramisel. Siit tulenevalt eristatakse vastavalt reguleeritavale suhtele ja rakendatavale
Streik on töötajate abinÔu oma nÔudmiste saavutamiseks ning leiab aset tavaliselt siis, kui vÔimalused lÀbirÀÀkimiste teel lahendusi leida on ammendunud. Streigi eesmÀrk on nÀidata tööandjale, mis juhtub olukorras, kui tal töötajaid ei ole ja mÔjutada tööandjat majanduslikku ja/vÔi moraalse kahju nÔustuma tingimustega, mida töötajad streigiga saada soovisid.
Servi - orjad olid asjadena omandis, liikuvad/kÔnelevad tööriistad o Iseseisev isik oli aint perepea Sugulaste liigid 1. Agnatio- vÔimusugulus, perekonnapea vÔimu alla kuuluvad vabad isikud loeti omavahel sugulasteks(vanem), st kui naine tuli abiellumise teel perekonda, siis ta tuli tÔesti selle perekonna liikmeks, kaotas suhted oma pÀritolu perekonnaga; tÀnapÀeval ei

SihtmÀÀrang on testaatori korraldus, millega ta mÀÀrab testamendis pĂ€randile vĂ”i selle osale sihtotstarbe ja nimetab isiku, kes pĂ€randit vĂ”i selle osa mÀÀratud otstarbel peab valitsema (sihtmÀÀrangutĂ€itja). SihtmÀÀrangutĂ€itjaks vĂ”ib olla olemasolev Ă”igus- ja teovĂ”imeline fĂŒĂŒsiline vĂ”i juriidiline isik vĂ”i sihtmÀÀrangu kohaselt selleks loodav juriidiline isik.
Sihtasutusele on kĂŒllaltki tĂ€pselt ette kirjutatud nii juhtimisstruktuur kui tegevuse finantskontroll, millest pĂ”hikirjaga kĂ”rvale kalduda ei saa. PĂ”hikirja muutmine on sihtasutuse puhul erakordselt keeruline ning see vĂ”ib toimuda pĂ”himĂ”tteliselt ainult kohtu eraldi loal ning mitte mingil juhul ei vĂ”i sellega kaasneda sihtasutusele algselt ette nĂ€htud eesmĂ€rgi muutmine.
Sotsiaalministeerium on ette valmistamas lastekaitseseaduse parandust, millega sĂ€testataks selgelt, et laste kehaline karistamine on keelatud . Ministeerium kavatseb seadust tĂ€iendada jĂ€rgmiselt: keelatud on lapse alavÀÀristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine ning karistamine viisil, mis valmistab talle piina vĂ”i ohustab tema vaimset, emotsionaalset vĂ”i fĂŒĂŒsilist tervist.

Siit tulenevalt on hea ja efektiivse normi loomiseks vajalik mitmete oma ala professionaalide koostöö: sotsioloogide, kes loovad sobiva pinnase ning analĂŒĂŒsivad ĂŒhiskonna vajalikke kihte ning klasse, Ă”igusteadlaste, kes sisuliselt loovad normi, ning Ă”iguskeele spetsialistide, kes seavad normi vastavatesse keelelistesse raamidesse, et vĂ€ltida valesti vĂ”i mitmeti mĂ”istmist.
Suhte subjetideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; rahvusvahelise Ă”iguse normide jaoks ei ole ĂŒhtset seadusandjat, selle norme loovad suhetest osavĂ”tjad ise kokkulepete (lepingute, paktide, konventsioonide jm) sĂ”lmimise teel; pĂ”hiliseks Ă”igusallikaks on lepingud (paktid, konventsioonid) ja tavad; puudub tsentraliseeritud sunniaparaat Ă”iguse tĂ€itmise tagamiseks.
Suuremad Ă”igused on seaduse kohaselt sellistel tarbijaĂŒhendustel, mis vastavad tarbijate kollektiivseid huve esindava tarbijaĂŒhenduse tunnustele s.t. mille liikmeteks on vĂ€hemalt 50 isikut, vĂ”i ĂŒhenduste liit, mille liikmesĂŒhendustesse kuulub kokku vĂ€hemalt 50 isiku ja mis esindab tarbija huve kohalikul vĂ”i riigi tasandil ning on sĂ”ltumatu ettevĂ”tjatest ja erakondadest.

Seadusandja on sĂ€testanud 2 alust, millal tööandja peab maksma töötajale töötasu ka aja eest, kui töötaja ei tĂ€ida tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid ja ei ole ka tööandjast tulenevaid takistusi töö tegemiseks: a.) Töötaja on kohustatud tĂ€itma tööandja korraldust, mis ei ole seotus TL, kollektiivlepingu, ega sedusega juhul, kui tööandja korraldus tulenes hĂ€davajadusest.
Sarnanes romaani - germaani perekonnaga, on praeguseks esindatud vaid mĂ”ne ĂŒksiku sĂŒsteemiga (Kuuba, PĂ”hja-Korea, Hiina). Kuna Ă”igussĂŒsteem kujuneb objektiivselt, siis seadusandja ei saa suvaliselt loobuda, nĂ€iteks, varaliste suhete vĂ”i töösuhete Ă”iguslikust reguleerimisest vĂ”i avaliku korra kaitsest, seega ĂŒhest vĂ”i teisest Ă”igussĂŒsteemi kuuluvast Ă”igusharust.
Sunnivahendi kohaldajale on antud volitus kaaluda, kas sunnivahendit kohaldada ning mis liiki ja mis mÀÀras sunnivahendit oleks kÔige otstarbekam kohaldada. Sunniraha ja asendustÀitmist omavahel vÔrreldes vÔib tulla jÀreldusele, et asendustÀitmine on sunniraha mÀÀramisest tÔhusam ja asendustÀitmise kohaldamine tagab ettekirjutuses mÀÀratud kohustuse tÀitmise hÔlpsamini.

Sellel ĂŒldreeglil on erandeid, kui on alust arvata, et isik on juhtunud Ă”nnetusjuhtumi tagajĂ€rjel, siis saab isiku surnuks tunnistada 6 kuu möödumisest teadmata kadunuks jÀÀmise ajast ( TsÜS § 19 lg 3). Teine erand tuleneb TsÜSi § 19 lg 4, kui isikust ei 2 aasta jooksul andmeid sĂ”jategevuse vĂ”i loodusĂ”nnetuse lĂ”pust, eeldades, et tegemist ei ole Ă”nnetusjuhtumiga.
Subjektiivne psĂŒĂŒhika – aistingud, tajud, kujutlused, mĂ”tted, emotsioonid jms. Objektiivne psĂŒĂŒhika – inimese tegevus, kĂ”ne, miimika, tegevuse tulemused jms. PsĂŒĂŒhiline tegelikkuse peegeldus on subjektiivne – see sĂ”ltub (nt vanusest, soost, kogemustest, teadmistest, hetke olukorrast, emotsionaalsest seisundist, isiksuse tĂŒĂŒbist) inimese individuaalsest erinevusest.
SeadusjĂ€rgseks pĂ€rimiseks nimetatakse sellist pĂ€rimist, kus surnud isikule kuulunud vara lĂ€heb ĂŒle a., millest tulenevalt peaksid liikmesriigid vastavalt oma Ă”iguskorrale leidma lahenduse, kuidas pĂ€rimisseaduses nimetatud isiku(te)le (pĂ€rija(te)le) pĂ€rimisseadusega mÀÀratud tingimustel ja korras, vĂ”imaldada abikaasal oma partneri surma korral senises eluruumis edasi elada.

Selveril on palju hinnasilte (kampaaniatooted) . 1.4. Selver AS jurdiidiline aadress PĂ€rnu mnt. 238, Tallinn 11624 Registrikood: 10379733 E-mail: selver(Ă€t)selver.eu Telefon: 667 3800 Faks: 667 3801 2. EESTI TARBJATE KESKÜHISTU 100% Eesti kapitalil pĂ”hinev Eesti TarbijateĂŒhistute KeskĂŒhistu on vanim ja suurim Eesti jaekaubanduse vallas ĂŒhiselt tegutsev grupp.
Segavaldkonna puhul on oluline silmas pidada, et volitusnorm seaduses KOV-le mingi kohaliku korra vĂ”i eeskirja kehtestamiseks (mÀÀrusandlus) ei tĂ€henda veel seda, nagu vĂ”iks KOV ignoreerida PS norme (nt pĂ”hiĂ”iguste ja -vabaduste kohta) ja seadustes sisalduvaid norme, mis sĂ€testavad ĂŒhe vĂ”i teise kĂŒsimuse reguleerimise riigiorgani, mitte aga KOV organi Ă”igusaktiga.
Saksa autirid on juhtinud tÀhelepanu selle, et eesÔigus jÀrjekohale ei mÔjuta neid Ôigusi, miskantakse kinnistusraamatusse eesÔigusega kitsendatud Ôiguse ja eesÔigusega tagatud Ôiguste vahepeal. Vahepealsete Ôiguste omajad ei tarvitse hiljem eesÔiguse alusel sissekantud Ôigust arvestada ja sellest tulenevalt muutub jÀrjekoha reserveerimine vÀÀrtusetuks.

Seaduste vĂ€ljakuulutamine – koos sellega kaasneva pĂ€devusega vaidlustada seadus Riigikohtus § 78 p.6, § 107 2. § 78 p. 3-10 3. tĂ€idesaatva vĂ”imu pĂ€devus § 78 p.1, 2, 10-15, 19, 20 4. riigikaitse § 78 p.16 §97- valitsus vĂ”ib teha presidendile ettepaneku korraldada erakorralised valimised ja president vĂ”ib seda kinnitada, kui on umbusaldust avaldatud valitsuse vastu.
Sotsiaalsed pĂ”hiĂ”igused on Ă”igused millelegi, mida ĂŒksikisik, kui tal ainult oleks piisavalt rahalisi vahendied ja kui turul oleks olemas kĂŒllaldane pakkumine, vĂ”iks saada ka eraisikutelt. Sotsiaalsriigi pĂ”himĂ”tte olemusse kuulub, et tervisekaitse- ja arstiabisĂŒsteemi kujundamine on avaliku vĂ”imu kohustuseks. Riik ja KOV peavad ĂŒlal vajalikul arvul tervishoiuasutusi.
Suitsetamisest loobumine on vabatahtlik, selleks motiveeritakse kinnipeetavat, informeeritakse teda suitsetamise negatiivsetest tagajĂ€rgedest ja antakse loobumise osas nĂ”u. VĂ”imalusel ja vajaduse korral tagatakse teatud aja vĂ€ltel asendusravina ka nikotiiniplaastreid. Ravi mÀÀrab vĂ€ljaĂ”ppe saanud tervishoiutöötaja ja plaastrite kasutamise ĂŒle rakendatakse kontrolli.

SuverÀÀn on karistamatu, ta ise otsustab, mis on vajalik alamate rahuks ja kaitseks, mis Ă”petusi neile Ă”petatakse, kehtestab omandi, kontrollib seadusandlust, otsustab sĂ”ja ja rahu pidamise ĂŒle jne. Valitsusele kuuletumiskohustuse pĂ”hjendus Inimese kohustus alluda seadustele ja olla osa ĂŒhiskonnast, tuleneb Hobbesi kĂ€sitluses hĂŒpoteetilisest lepingust.
SĂŒĂŒteod on kuriteod ja vÀÀrteod Kuritegu on karistusseadustikus sĂ€testatud sĂŒĂŒtegu, mille eest on fĂŒĂŒsilisele isikule pĂ”hikaristusena ette nĂ€htud rahaline karistus vĂ”i vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus vĂ”i sundlĂ”petamine VÀÀrtegu on .... seaduses sĂ€testatud sĂŒĂŒtegu, mille eest on pĂ”hikaristusena ette nĂ€htud rahatrahv vĂ”i
Sotsialiseerimisagendid on omavahel tugevalt seotud ja moodustavad sotsialiseerimisagentide gruppe, sest samal ajal on sotsialiseerimisagente rohkem kui 1. Kui selles paralleelses töös 1 sotsialiseerijatest jÀÀb varju vĂ”i ei saa oma ĂŒlesannetega nii hĂ€sti hakkama kui teised, siis isiksus kujuneb Ă”iguskuulekaks ja tema sotsialiseerumises ei teki vĂ€ga suuri tĂ”rkeid.

Siatiivi on haaranud Prantsuse kassatsioonikohus, kes Euroopa Liidu kĂ”rgemate ĂŒldkohtute presiden- tide ĂŒhenduse*20 raames korraldas 2005. aasta lĂ”pus prantsuse keelt kĂ”nelevate riikide seas uuringu kohtunike kriminaal-, tsiviil- ja distsiplinaarvastutuse teemadel ning plaanib sel teemal aruande esita- da ĂŒhenduse nĂ”upidamisel kĂ€esoleva aasta juunis.
Sotsiaalne norm – ĂŒldise iseloomuga kĂ€itumisreegel, mis reguleerib inimeste kĂ€itumist suhtelmises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega(ĂŒhiskjonnaga, riigiga, kollektiiviga): 1) Moraalinormid - kĂ”lbluspĂ”himĂ”tted 2) Korporatiivned normid – kĂ€itumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete kĂ€itumise reguleerimiseks.
Subjektil on Ă”igus nĂ”uda kohustatud poolelt teatud kĂ€itumist, mis on riigi poolt tagatud riigi sunnijĂ”u rakendamisega (nt ĂŒĂŒrilepingu Ă”igustatud poolel on Ă”igus ĂŒĂŒrida vĂ€lja talle kuuluv korter, Ă”igus lepingu sĂ”lmimisel nĂ”uda ĂŒĂŒriraha tasumist). Samas on tal ka nt ĂŒĂŒrilepingu puhul kohustus vĂ”imaldada kohustatud poolel eluruumi kasutamist.

Soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pĂ€rast rasedus- ja sĂŒnnituspuhkust vĂ”i vahetult pĂ€rast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pĂ€rast lapsehoolduspuhkust vĂ”i naise rasedus- ja sĂŒnnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal.
Soetamismaksumuse on ta kas osaliselt vÔi tÀielikult ettevÔtluse kuluna kajastanud, vÔrdsustatakse see vara vÔÔrandamisega ja ettevÔtluse tuluna deklareeritakse selle vara turuhind. Seejuures deklareeritakse ettevÔtlustuluna igasugune isiklikku tarbimisse vÔetud vara, olenemata sellest, kas tegemist on pÔhi- vÔi kÀibevaraga, kinnis- vÔi vallasvaraga.
Sellisel vahetegemisel on konkreetsed tulemid, mis lubavad arvata, et „teaduslik“ Ă”igusmĂ”tlemine on omane eelkĂ”ige Ă”igusteadlastele. „Õigusteadusliku mĂ”tlemise“ ja „juriidilise mĂ”tlemise“ eristamine tĂ€hendab lisaks seda: kogu Ă”iguslik mĂ”tlemine levelite 1-3 tasemel ei tĂ€henda nendevaheliste sidemete mittenĂ€gemist vĂ”i koguni mittetunnistamist.

Suurendamine on eesmĂ€rk, mille saavutamise vahendid vĂ”ivad olla vastuolus ĂŒhiskonna alusvÀÀrtustega, on kĂŒsitav. See, kui riik paigutab isiku sunniviisiliselt vangistusega analoogsetesse tingimustesse, on olemuselt karistuslik meede ning vĂ”ib toimuda ainult koos isiku sĂŒĂŒdimĂ”istmise ja talle mÀÀratud vabadusekaotusliku karistuse tĂ€ideviimisega.
Selgitustaotlus – on isiku pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi kĂ€sutuses oleva teabe analĂŒĂŒs, sĂŒntees vĂ”i lisateabe kogumine; 2) taotleb Ă”igusalase selgituse andmist vĂ€lja töötatud Ă”igusaktide vĂ”i nende eelnĂ”ude, asutuse tegevuse aluseks olevate Ă”igusaktide ja asutuse pĂ€devuse kohta.
Sotsiaalne norm on ĂŒldisem nimetus kĂ”ikidele normidele, mis ĂŒhe vĂ”i teise ĂŒhiskonna grupi kĂ€itumist reguleerivad. See on kĂ€itumiseeskiri, millega mĂ”jutatakse inimesi ĂŒhiskonnale sobilikult moel kĂ€ituma. Sotsiaalsetel normidel vĂ”ib olla formaalne vĂ”i mitteformaalne iseloom, mida iseloomustab jĂ€rgmine tabel: Formaalsed normid Mitteformaalsed normid

Spencer – Ă”igus on nagu öövaht, kes sekkub, kui midagi viltu Marx – Ă”igus valitseva klassi vahend, kuidas töölisi allasuruda ja valitseda Ihering – Ă”igus on riigi sunninormide kogum, see klassikaline positivistlik definitsioon Llewelyn – Ă”igus on Ă”igusnormide kogum Ehrlich – jaotas kolmeks, juristide, ĂŒhiskondlik ja riiklik Ă”igus
SundlĂ”petamine –  saab toimudaÂ ĂŒksnes kohtuotsusega ja see kohtuotsus tehakse siseministri vĂ”i  muu selleks seadusega Ôigustatud isiku vĂ”i asutuse nĂ”udel.  SundlĂ”petamine saab toimuda jĂ€rgmistel alustel: ‱ kui juriidilise isiku eesmĂ€rk vĂ”i tegevus on vastuolus seadusega, avaliku korraga vĂ”i heade  kommetega.
Substitutio vulgaris - pĂ€randaja mÀÀrab asepĂ€rija juhuks, kui esialgne pĂ€rija pĂ€randit vastu ei vĂ”ta 2. Substitutio pupillaris- kus perepea nimetab testamendis alaealisele pojale asepĂ€rija juhuks, kui poeg sureb enne tĂ€isealiseks saamist 3. Substitutio quasi pupillaris- vaimuhaigele lapsele asepĂ€rija mÀÀramine juhuks, kui see laps ei tervene ĂŒldse.

Skisofreenia – KĂ”ige sagedasem psĂŒhhootiline hĂ€ire ca 1% ; raske ajuhaigus, enamasti krooniline kulg ; oluline psĂŒĂŒhiliste funktsioonide kahjustus ; toimetulekuprobleemid ; suured tervishoiu- ja sotsiaalkulud ; Haiguse algus enamasti hilisest puberteedist 20ndate eluaastate keskpaigani – harveminie algab haigus varasemas vĂ”i hilisemas elueas.
Sotsiaalhoolekanne tĂ€hendab sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vĂ€ltimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise vĂ”i mÀÀramisega seotud toimingute sĂŒsteemi.
SissenĂ”utavad – maksukohustus tekib, siis kui maksumaksjale laekub vastav teade maksu tasumise kohta (vĂ”ib arvestada siia alla ka maamaksu kuigi ei ole 100% tĂ€pne kuna saadetakse tasumise kohta teade kuid see ei ole haldusakt). NĂ€ide sissenĂ”utava maksu kohta on ĂŒksikisiku tulumaks – kui on vĂ€hem makstud siis nĂ”utakse puuduolev osa sisse.

SegasĂŒsteemid – poolproportsionaalsed sĂŒsteemid (ei anna enam hÀÀltesaagiga enam-vĂ€hem proportsionaalset esindust, aga pole veel ka „vĂ”itja-vĂ”tab-kĂ”ik“ sĂŒsteem, teljel keskel). 3. Majoritaarsus vs proportsionaalsus V: majoritaarsus – kogu valijaskond jaotatakse valimisringkondadesse, mille arv vĂ”rdub valitavate esindajate arvuga.
SĂŒĂŒdimatus - kui pĂ€devad organid on tuvastanud, et isik teo Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab sĂŒĂŒlist, toimepanemise ajal ei olnud vĂ”imeline arusaama oma teo Ă”igusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivĂ”imeline isik ja keelatusest vĂ”i oma kĂ€itumist vastavalt sellele arusaamisele mis on juriidilise vastutuse aluseks.
Subjektiivset tsiviilĂ”igust on rikutud. Kaitsevahendid: 1) tĂ€itmisele sundimine 2) kahju hĂŒvitamine 3) asja vĂ€ljanĂ”udmine 4) lepingu lĂ”petamine taganemise vĂ”i ĂŒlesĂŒtlemise teel 5) rikkumise kĂ”rvaldamine – nt negatoorhagi, kui oma asja ei saa kasutada 6) Ă”iguse tunnustamine See kaitse tuleb mĂ€ngu siis, kui juba on subjektiivseid Ă”igusi rikutud.

Seaduse algatamine on teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide Ôigus esitada parlamendile seaduseelnÔu, mille see on kohustatud lÀbi vaatama ja otsustama, kas vÔtta seadus menetlusse vÔi ei. See ei tÀhenda sugugi seda, et teistel ei oleks Ôigust eelnÔud vÀlja töötada, kuid Riigikogu ei ole kohustatud seda lÀbi vaatama.
Sellistel juhtudel on isikute suhtluse erakordselt intensiivne piiramine vĂ€ga kĂŒsitav meede uute kuritegude toimepanemise vĂ€ltimiseks. Ainsaks eesmĂ€rgiks sellisel juhul vĂ”ib pidada vajadust pĂ€rssida seda, et kriminaalmenetlust mĂ”jutada soovivad isikud ei kasutaks teisi vahistatud isikuid teabe edastamisel vĂ”i ei tegutseks nende kaudu.
SĂ€tetel on tĂ€ielik mĂ”ju ĂŒhtselt kĂ”ikides liikmesriikides ja need annavad nii liikmesriikidele kui nende kodanikele Ă”igusi ja kehtestavad kohustusi; 5) Euroopa Liidu Ă”iguse ĂŒlimuslikkus, millega tagatakse, et Euroopa Liidu Ă”igust ei saa liikmesriigi Ă”igusega tĂŒhistada ega muuta ja vastuolu korral on ĂŒlimuslik ELi Ă”igus.

Sankt - Peterburi ja Odessa juudid ringi Mercedestega, lĂ”unastasid luksuslikes restoranides, kus ĂŒks lĂ”unasöök maksis rohkem kui tĂ”eline venelane teenis kuus, ja kĂŒlastasid seksklubisid, mis olid tĂ€is ilusaid vene naisi. Juudid isegi ei pĂŒĂŒa Venemaalt varastatud rikkusi kasutada selleks, et riik jĂ€lle jalule aidata.
Sotsiaalsetele normidele on iseloomulikud jĂ€rgmised pĂ”hitunnused : 1) kĂ€itumist motiveeriv toime - sotsiaalne norm reguleerib inimeste toiminguid ning jĂ€relikult on kĂ€itumiseeskiri (sotsiaalne kohustus) ĂŒks faktoreid, mis mĂ”jutab inimese tahet, motiveerib mitmete valikuvĂ”imaluste hulgast toimima just normis prognoositud reegli vĂ”i malli
Sotsiaalteadlaste hulgas on levinud arvamus, et enne Ă”igusnormide loomist peame mĂ”tlema, milliseid valdkondi ning suhteid on tarvis Ă”igusnormidega reguleerida ning alles siis mĂ”tlema selle peale milline see Ă”igusnorm peaks olema et ta oleks vĂ”imeline valitud valdkonda reguleerima. Õigusnormidega kĂ”ige reguleerimine on tĂ€ielik mĂ”ttetus.

SĂŒllogism on kehtiv, kui eeltoodud viisil koostatud tĂ”evÀÀrtustabelis on vĂ€hemalt ĂŒks plussiga rida ning ei ole miinusega ridu.
Sanktsioon –  Sisaldab kaks vĂ”i enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakseÂ ĂŒheaegseltÂ ĂŒhe ja sama Ôigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon  – VĂ”imaldab Ôigusnormi rakendajal valida kahe vĂ”i enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaidÂ ĂŒhte neist. 
Seisuslik - esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13.-17. Sajandil ja seda iseloomustas monarhi kĂ”rval seisuslik esindusorgani olemasolu, mis oli kĂŒll pĂ”himĂ”tteliselt nĂ”uandva pĂ€devusega, kuid mille toetud oli monarhile vajalik eelkĂ”ige maksude kehtestamisel ja sissenĂ”udmisel, samuti seaduste vastuvĂ”tmisel.

Seadusloome legitiimsus – legitiimse institutsiooni menetluse teel saadud formaalne seadus, mida jĂ€rgitakse); B-legitiimsusena) - kodanike tegelikust tunnustamisest tuleneva tunnustamise; ja C-legitiimsusena) - mingitele objektiivsetele kriteeriumidele vastava vĂ”imustruktuuride tegevusena, nĂ€iteks Ă”igusriiklikult relevantse tegevusena.
Skisoidne isiksus – RÔÔmu tunneb vĂ€hestest tegevustest, emotsionaalne kĂŒlmus, raksused emotsioonide vĂ€ljendamisel, kriitika ja kiituse suhtes ĂŒkskĂ”ikne , ĂŒkskĂ”iksus sotsiaalsete normide suhtes , vĂ€hene seksuaalne huvi, eelistab ĂŒksildasi tegevusi , liigne enesesse sĂŒĂŒvimine ja fantaseerimine, lĂ€hedaste suhete puudumine.
Sotsiaalne norm on ĂŒldise iseloomuga kĂ€itumisreegel, mis reguleerib inimeste kĂ€itumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ĂŒhiskonnaga, riigiga, kollektiiviga). Milline on sotsiaalsete normide enamkĂ€sitletud, kĂ”ige ĂŒldistatum ja elementaarsem liigitus? Millised on sotsiaalsete normide pĂ”hiliigid?

Sundosa - Kui pĂ€randaja on testamendi vĂ”i pĂ€rimislepinguga jĂ€tnud pĂ€randist ilma seaduse jĂ€rgi pĂ€rima Ă”igustatud töövĂ”imetu ĂŒleneja vĂ”i alaneja sugulase vĂ”i töövĂ”imetu abikaasa vĂ”i on seadusjĂ€rgse pĂ€rimisega vĂ”rreldes nende pĂ€randiosi vĂ€hendanud, on nendel sugulastel ja abikaasal Ă”igus pĂ€rida sundosa.
Saladuses hoidmiseks on tööandjal Ôigustatud huvi, seetÔttu peab tööandja selgelt ja arusaadavalt mÀÀratlema, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis-vÔi Àrisaladuse hoidmise kohustus. Kuna töötaja saladuse hoidmise kohustus tuleneb seadusest, ei pea tööandja töötajale saladuse hoidmise eest maksma tÀiendavat tasu.
SĂŒstemaatilis - loogiline tĂ”lgendamine 3. Ajalooline tĂ”lgendamine 4. Objektiiv-teleoloogiline tĂ”lgendamine – eesmĂ€rgist lĂ€htuv tĂ”lgendamine 11. LĂŒngad Ă”iguses ja nende ĂŒletamine – kehtiva Ă”iguse lĂŒnga all mĂ”istame neid juhtusi kus seadusandlus kĂŒll reguleerib Ă”igusnormidega vastavat elunĂ€htust kuid ebapiisavalt.

SĂŒĂŒteo aegumine tĂ€hendab seda, et teatud aja jooksul kaotab riik toimepandud sĂŒĂŒteo suhtes huvi. Aegunud sĂŒĂŒteo eest enam kedagi sĂŒĂŒdi mĂ”ista ei saa. SĂŒĂŒtegude aegumise pĂ”himĂ”te on vĂ”etud kasutusele ka seetĂ”ttu, et aja möödudes tunnistajad unustavad antud asjas tĂ€htsad asjaolud vĂ”i muutub nende leidmine vĂ”imatuks.
Sissemakse ulatuses - usaldusosanikul ei ole Ă”igust ĂŒhingut juhtida - kohaldatakse tĂ€isĂŒhingu kohta kĂ€ivaid sĂ€tteid ‱ Eelised ja puudused- vt. tĂ€isĂŒhing ‱ Üks osanikest on tĂ€isosanik, kes vastutab ĂŒhingu kohustuste eest kogu oma varaga, teine osanik on usaldusosanik, kes vastutab kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
Stipulatio poena – trahvi/karistuse mÀÀramine, trahvi kokkuleppimine Aquae et ignis interdicto – vee ja tule keelamine 20. Possessio iuris – Ă”iguse valdamine Possessio rei – asja valdamine 21. Ius Quiritium – kviriitlik Ă”igus (ius Romanum) Ius gentium – rahvaste Ă”igus Ius vitae et necis – Ă”igus elu ja surma ĂŒle

SihipÀrased dokumendid ehk provotseeritud dokumendid, kus uurija palub kellelgi see dokument koostada, nÀiteks palutakse kellelgi oma elukÀik kirja panna (memuaarid, pÀevikud). MittesihipÀrased dokumendid on koostatud sÔltumatult uurija tahtest ja eesmÀrkidest, nÀiteks personaliosakonnas olevad dokumendid isiku töökÀigu kohta.
Status libertatis - kas isik on vaba, kui ta selle kaotas siis kaotas kÔik Ôigused Status civitatis- kas on kodakondsus, Status familiae- perekondlik seisund Persona sui iuris- teovÔimeline isik Persona alieni iuris- perepea vÔimule allutatud isik Orjade Ôiguslik seisund: Ori oli oma olemuselt asi. Ori arvati kinnisvara hulka.
Sanktsioonid on kĂ”ige suurema kitsendava mĂ”juga (ulatudes kuni eluaegse vabadusekaotuseni). o Haldusvastutus jĂ€rgneb vÀÀrteole, nende ĂŒleastumiste vĂ€iksem (kuritegudega vĂ”rreldes) ĂŒhiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega vĂ”rreldes leebemate karistuste (lĂŒhiajalisem arest, rahatrahv) kasutamist.

Seaduandja on ette nĂ€inud kaks vĂ”imalust, mil tööandja peab maksma ka aja eest, kui töötaja ei tĂ€ida tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid ja pole ka tööandjast tulenevalt takistusi: 1) Töötaja on kohustatud tĂ€itma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivleingu ega seadusega juhul kui korraldus tuleneb hĂ€davajadusest.
Seadlus e. dekreet on riigipea Ă”igusakt ja selle juriidiline jĂ”ud sĂ”ltub riigipea Ă”iguslikust seisundist, mis on kindlaks mÀÀratud pĂ”hiseaduses. Presidentaalses riigis (USA) on riigipeal vĂ€ga ulatuslikud dekreediĂ”igused MÄÄRUS Ă”igus anda vĂ€lja Vabariigi Valitsusel, ministritel seaduse alusel ja tĂ€itmiseks.
Seadustest on riigiÔiguse allikateks need, mis sisaldavad riigiÔiguse norme, nÀiteks valimisseadused, valitsuse seadus, rahvahÀÀletuse seadus, erakorralise seisukorra seadus, pÔhiseaduslikkuse jÀrelevalve, kohtumenetluse seadus jne. Vahel kasutatakse ka mÔistet "konstitutsiooniline s.", aga seda mitte igas riigis.

SĂŒĂŒdivus - Isik ei ole sĂŒĂŒdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud vĂ”imeline aru saama oma teo keelatusest vĂ”i oma kĂ€itumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psĂŒĂŒhikahĂ€irega; 3) nĂ”rgamĂ”istuslikkusega; 4) nĂ”drameelsusega vĂ”i 5) muu raske psĂŒĂŒhikahĂ€irega.
Sarnaselt ccc - le oli ka kĂ”ne all olev seadustik keskendunud kriminaalĂ”iguse normidele ja oli sisult reformimeelse iseloomuga, lĂ”petades ennekĂ”ike kohalike ĂŒlikute ja feodaalide isetegevuse kohtumĂ”istmises – seda eriti armuandmise ja trahvivabastuse asjades ning ka privaatse kohtumĂ”istmise asjades mis keelustati.
Sugulas - vÔi eluruumi huvid jne), neile jÀrgnevad tunded (kÀttemaks, armukadedus, kadedus, vihkamine jm), seejÀrel tulevad isiksuse vajadused, vaated, veendumused, ideaalid ja harjumused. Huvi vÔib mÀÀratleda kui isiksuse spetsiifilist suhet objekti selle elulise tÀhenduse ja emotsionaalse veetlevuse tÔttu.

Saavutamise vahendiks on kohtumenetluse normide muutmiseks tavalisest keerulisema korra kehtestami- ne.“*111 PĂ”hiseaduse § 104 lĂ”ikes 2 sĂ€testatud seaduste vastuvĂ”tmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu hÀÀlteenamus. PSJKS on Ă”igusnormi hierarhias kĂ”rgemal kui ÕKS. Siin kehtib reegel lex superior derogat legi inferiori.
Sellisteks vĂ€ljendusvormideks on olnud Ă”iguslik tava, kohtupretsedent, Ă”igusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tĂ€htsaimal kohal on normatiivne ehk Ă”igustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pĂ€devusele kehtestavad ĂŒhiskondlikest suhetest osavĂ”tjatele Ă”igusi ja panevad kohustusi.
SiseĂ”igusena – kĂ€skkirja toime on suunatud asutuse sisse /nt. sisekorraeeskirjade kehtestamise kĂ€skkiri/. 13. Seaduse jĂ”ustumine – jĂ”ustub 10. pĂ€eval pĂ€rast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole ette nĂ€htud teistsugust aega /nt. avaldamise momendist/. Ei saa reeglina omada tagasiulatuvat jĂ”udu.

Skandinaavias on vÀhe vange, ka LÀÀne-Euroopas. Ida-Euroopas on omakorda neist mÔlemast suurem (enamasti alla 150 / 100 00 kohta). Endised nÔukogude riigid on hullemas olukorras, Baltimaad on kÔrgel kohal (u 350 / 100 000). Balti riigid eristuvad vangide arvu pÔhjal selgelt uutest demokraatlikest Euroopa riikidest.
Sotsiaalsed pĂ”hiĂ”igused on sellised Ă”igused, mille alusel ĂŒksikisikul on Ă”igus midagi riigilt nĂ”uda. Sotsiaalsed Ă”igused sunnivad riiki aktiivselt tegutsema ning ĂŒksikisikule hĂŒvesid andma. Sotsiaalsete Ă”iguste kaitse pĂ”hineb ideel abist ja hoolest neile, kes ei ole suuteliselt isesesvalt end piisavas ulatuses kindlustama.
Sisuline kĂŒlg on mÀÀratud sotsiaalse konflikti olemuse ja tegelikkuses asetleidnud eluliste asjaoludega. Sisuline diskurss peab olema piisav selleks, et jĂ”uda Ă”igusele vastava otsustuse langetamiseni. 3) Juriidilist otsustamisprotsessi ja juriidilist argumenteerimist ei tohi vĂ€lja rebida ĂŒhiskondlikust kontekstist.

Seadusandluse almoneerimisel ehk lĂ€hendamisel. Üldjuhul ei ole vahetult kohandatav, st direktiivis toodud eesmĂ€rk tuleb saavutada liikmesriigi enda otsustatud vahenditel ja viisil Erandina vĂ”ib direktiivi kohandada juhul, kui ta ei ole seni siseriikliku Ă”igusesse sisselĂŒlitatud Otsused – ĂŒksikaktid suunatud konk subjektidele.
Seadusevastane on ka töötaja vĂ”i tööandja Ă”iguste piiramine sĂ”ltuvalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvusest kodanike ĂŒhendustesse ning töötajate vĂ”i tööandjate huvide esindamisest. Tööleping sĂ”lmitakse kirjalikult kahes eksemplaris, millest ĂŒks jÀÀb töötajale, teine tööandjale.
Subjektil on vÀhemalt 2 tegurit, mis vÔivad mÔjutada valikut eri regulatsioonivormide vahel: - suhete laad subjekti ja konflikti teiste osapoolte vahel - konfliktiolukorra sotsiaalne kaalukus a) subjekti identiteet Mina-teadvus, mis markeerib indiviidi vÔi muu sotsiaalse subjekti erinevust teistest subjektidest.

Sellised lapsed on lĂ€rmakad, ettevĂ”tlikud, iseseisvad ja aktiivsed, armastavad kamandada teisi lapsi. Vaatamata vĂ”imekusele Ă”pivad koolis ebaĂŒhtlaselt, kuna on pĂŒsimatud ja distsiplineerimatud. Normidesse suhtuvalt ĂŒleolevalt, unustades tihti piiri lubatu ja keelatu vahel. Suur soodumus on muutuda alkohoolikuteks.
SuverÀÀn on karistamatu, ta ise otsustab, mis on vajalik alamate rahuks ja kaitseks, mis Ă”petusi neile Ă”petatakse, kehtestab omandi, kontrollib seadusandlust, otsustab sĂ”ja ja rahu pidamise ĂŒle jne. SuverÀÀni tekkides tekib kohtumĂ”istmine ja Ă”iglus (ptk 14), sest on olemas inimene, kes ĂŒtleb mis on Ă”ige.
Sellel nĂ”udel on kaks tĂ€iesti erinevat aspekti: 1) Seadus ise annab ainsa otstarbekohase lahendi kĂ”ikidele juriidilist tĂ€hendust omavatele asjadele. SeetĂ”ttu seadusest kinni pidamine on kĂ”ige otstarbekohasem 2) Ühiskondlikest suhetest osavĂ”tjate kĂ€itumine seaduse raamides vĂ”ib olla teatavates piirides erinev.

Sellisteks meetmeteks on nĂ€iteks krĂŒpteerimine, puhverserverid, tulemĂŒĂŒrid, kiipkaardid jms. Muidugi ei saa ka mainitud abinĂ”ud tagada absoluutset turvet. Pigem on tehnoloogilised abivahendid lihtsalt tĂ€ienduseks Ă”iguslikele meetmetele nn seaduse abimehed, kindlasti ei saa nad olemasolevaid andmekaitseseadusi asendada.
SĂ€tted Ă€s - s olemas, aga juhatuse otsuse kohta ei ole ja siin tulebki kohaldamisele TsÜS) o lepingut vĂ”ib kohtus vaidlustada eelkĂ”ige lepingupool – vĂ€lja arvatud kui leping puudutab konkreetselt kolmanda isiku huve o antud juhul aktsionĂ€r ei ole pool ja ka tema isiklikud huvid ei olnud otseselt puudutatud.
Seadusandja on piiranud töösuhte poolte jaoks leppetrahvis kokkuleppimise vĂ”imalusi ja lubanud seda vaid olukordades, kus tööandjal puudub piisav kontrollivĂ”imalus töötaja tegevuse ĂŒle. SeetĂ”ttu ei saa tööandja ja töötaja kokku leppida leppetrahvis iga töötajapoolse töökohustuste rikkumise puhuks.

Sellisel inimesepildil on kindlalt ĂŒks positiivne kĂŒlg – alati peab olema aus tasakaalustatus, ei tohiks olla vĂ”imalik, et ainult mehhaaniline enamus oma ĂŒlekaalu realiseerib. Universaalse kommunitarismi jaoks nii lĂ€hihorisont (nt hoolitsus oma lĂ€hedaste eest) kui kaughorisont (nt Euroopa solidaarsus) pigem aimatavad.
Sissejuhatus Ă”igusesse on Ă”igusĂ”petuse sissejuhatav kursus, mille teemade raames saavad tudengid ĂŒldised teadmised Ă”iguse ja Ă”iguskorra olemusest, funktsioonidest, Ă”iguse allikatest, Ă”igusnormi ja Ă”igussuhte ĂŒldistest teoreetilistest alustest ning Ă”iguse rakendamise ja tĂ”lgendamise metodoloogilistest kĂ€sitlustest.
Seletavad normid - mÀÀratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi vÔi tÀieliku Ôigusnormi Ôiguslikku tagajÀrge; Kitsendavad normid- vÀlistavad olukorra, kus Ôigusnormi faktilist koosseisu saab sÔna mÔttest lÀhtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida.

Societas - seltsinguleping on selline, millega kaks vĂ”i enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju vĂ”i oma oskusi ĂŒhise, seadusega lubatud, kĂ”igile kasuliku sihi saavutamiseks. 44.Reaalsed lepingud Reaalsed on lepingud, mille kehtivuseks on vajalik asja (res) ĂŒleandmine ĂŒhelt isikult teisele.
Soovitav on nt Riigikogule esitatavate Ôigusaktide eelnÔude ettevalmistamise ja vastuvÔetud Ôigusaktidena vormistamise normitehniliste eeskirjade (Riigikogu juhatuse 13.02.1995 otsuse redaktsioonis) p 10 teise lÔike norm: paragrahv vÔib jaguneda lÔigeteks (lg.), mille tekst algab uue lausena taandrealt.
Spekulatsioonimotiiv – soov hoida raha tulu saamise eesmĂ€rgil Raha nĂ”udluse sĂ”ltuvus tulutasemest ja intressimÀÀrast – kogu raha nĂ”udluse kĂ€sitlus on suuresti ĂŒles ehitatud dilemmale, kas hoida rikkust vÀÀrtpaberite vĂ”i sularahana, ehk kas vÀÀrtpaberitest saadav tulu on suurem kui pangast saadav intress.

Subjektid on vĂ”rdsed - föderaalseaduse alusel teostatakse KOVi kogul territooriumil nii linna-asulatest, maa-asulates, munitsipaalrajoonides, linnaringkondades kui ka föderaalse tĂ€htsusega linnasisestel territooriumitel - KOVi sĂŒsteem on samuti 2-tasandiline: linna- ja maa-asulad ning munitsipaalrajoonid.
Subsumeerimine - Ôiguse rakendamine kui tegevus (kui protsess). Olemus seisneb selles, et tuleb vÔrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid Ôigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lÔppjÀreldus selles Ôigusnormis ettenÀhtud Ôigusliku tagajÀrje osas.
Seline kokkulepe on aga poolte vahel tĂŒhine, tulenevalt VÕS § 275 ja seda pĂ”hjusel, et VÕS § 316 lg 1 kohaselt vĂ”ib ĂŒĂŒrileandja ĂŒĂŒrilepingu ĂŒles öelda, kui: ĂŒĂŒrnik on viivituses kolmel ĂŒksteisele jĂ€rgneval maksetĂ€htpĂ€eval tasumisele kuuluva ĂŒĂŒri, kĂ”rvalkulude vĂ”i nende olulise osa maksmisega.

Selliste eelistena on majas elamist auto vĂ”i territooriumi kasutamist ettevĂ”ttes, vĂ”i hÀÀleĂ”igust AS-s. Omandi sarnaseks piiratud asjaoluks on hoonestusĂ”igus mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud vÔÔrandatava ja pĂ€randatava tĂ€htajalise Ă”iguse omada kinnisasjal sellega pĂŒsivalt ĂŒhendatud ehitist.
Seaduste jÔustumine on sÀtestatud pÔhiseaduses(10. pÀeval pÀrast RT avaldamist, kui seaduses ei sÀtestata teisiti), Riigi Teatajas avaldavateÔiguaktide jÔustumine on seotudnende avaldamise kuupÀevaga ja sÀtestatud Riigi Teataja seadustega, KOV Ôigusaktide jÔustumise korra kehtestab KOV korraldamise seadus.
SĂ”lmitud tehing on tĂŒhine. TĂŒhised on ka nĂ€ilikudtehingud, millep uhul on pooled kokkuleppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavat Ă”iguslikke tagajĂ€rgi, sest nende eesmĂ€rk on jĂ€tta mulje tehingu olemasolust vĂ”i varjata tehingut, mida nad tegelikult tahavad teha.

SĂŒĂŒteokoosseis on seadusandlikult tĂŒpiseeritud ebaĂ”igus,. Kuriteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku eriosas, kus nad moodustavad kuritegudeks loetud tegude ammendava kataloogi. VÀÀrtegude koosseisud vĂ”ivad paikneda kas karistusseadustiku eriosas ( kus neist on vaid ĂŒksikud) vĂ”i vastavas eriseaduses.
Skript - mĂ€lus esindatud tervikliku ja olukorrapĂ€rase mĂ”testatud mudelina, mis aitab orienteeruda tĂŒĂŒpolukordades ja kogemuse ĂŒlekande puhul ka uutes olukordades. KĂ”rgema nĂ€rvisĂŒsteemi eripĂ€rad on aluseks isikute tĂŒpoloogiale- nĂ€rviprotsesside kugemise dĂŒnaamika ja tase ĂŒksikindiviididel.
Samme on obligatsiooni objekt s.t. see, millele on suunatud isikute Ă”igused ja kohustused. Obligatsioonis on kaks poolt: creditor (vĂ”lausaldaja, Ă”igustatud pool) ja debitor (vĂ”lgnik, kohustatud pool). SĂ”na obligatsioon on tuletatud sĂ”nast obligare – siduma, kokku köitma. (Ilus 1960, lk 125)

SeisukohavÔttudes on siin Ôigusega viidatud pÔhiseaduse § 3 lÔike 1 esimesele lausele ja §-le 14.*83 PÔhiseaduse § 3 lÔike 1 esimene lause seob kogu avaliku vÔimu tegevuse nii institutsionaalses kui ka funktsionaalses mÔttes ja sÀtestab, et see peab olema kooskÔlas nii seaduse kui ka pÔhiseadusega.
Sotsiaalsel normil on inimeste kĂ€itumist motiveeriv toime: sotsiaalne norm reguleerib inimeste toiminguid ning jĂ€relikult on kĂ€itumiseeskiri (sotsiaalne kohustus) ĂŒks faktoreid, mis mĂ”jutab inimeste tahet, motiveerib neid mitmete valikuvĂ”imaluste hulgast toimima just normis antud reegli ehk malli kohaselt.
Sotsiaaldarvinism on ĂŒks inimvaenulikem sotsiaalteaduslik vool, kus ĂŒhiskonna arengut ja inimeste elu ĂŒhiskonnas vĂ”rreldakse bioloogilises maailmas toimuvaga ja leitakse, et nii nagu loomariigis toimub olelusvĂ”itlus, siis see sama toimub ka ĂŒhiskonnas, aga mitte loomorganismide vahel vaid inimeste vahel.

SuverÀÀnsus – riigi tĂ€ielik vĂ€lispoliitiline sĂ”ltumatus teistest riikidest ,vĂ”imu ĂŒlemuslikkus sisepoliitilises elus(vĂ”imu jagamatus). Seadusandlik ja tĂ€idesaatev kohtuvĂ”im 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena- Rahvas – elab riigi territooriumil, seega on riigivĂ”imu tegevuse objektiks.
Seadlused on vormiks, mille kaudu Vabariigi President kehtestab Ôigusnorme. Seaduste ja seadluste eristamise kÔige olulisemaks tunnuseks on nende vÀljaandja; esimesel juhul on selleks Riigikogu (parlament), teisel juhul Vabariigi President. Oma juriidiliselt jÔult on seadlused vÔrdsed seadustega.
Suunavad kĂŒsimused on keelatud. Tunnistaja vĂ”ib ĂŒtlustest keelduda: kahtlustatava vĂ”i sĂŒĂŒdistatava lĂ€hedased sugulased ei pea andma sĂŒĂŒdistatava vastu ĂŒtlusi; ĂŒle ei kuulata vaimulikke; kaitsjaid; meditsiinitöötajaid; Tunnistajat on vĂ”imalik ĂŒle kuulata ka nii, et tunnistaja jÀÀb anonĂŒĂŒmseks.

Seaduse jÔustumine on otseselt seotud seaduse avaldamisega: Riigi Teataja seaduse § 5 lg 2 kohaselt jÔustub rahvahÀÀletusel vÔi Riigikogus vastuvÔetud ja Vabariigi Presidendi poolt vÀljakuulutatud seadus 10. pÀeval pÀrast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sÀtestata teist tÀhtpÀeva.
Subjekti jĂ€rgi – vastavalt, kes norme on kehtestanud (Riigikogu, Vabariigi Valitsus jne) Ajalise kehtivuse jĂ€rgi Territoriaalse kehtivuse jĂ€rgi TĂ€idetava funktsiooni jĂ€rgi – regulatiivsed (tsiviilĂ”iguslikud) ja kaitsvad (Ă”igushĂŒvede rikkumisele jĂ€rgneb karistus) Kohustavad/Keelavad/Ă”igustavad
Sihthulgas on elemente, mis ei kuulu funktsiooni muutumispiirkonda (nt ei saa naturaalarvulise ruutfunktsiooni vÀÀrtusteks olla naturaalarv 7.) Funktsioonil vÔib olla mitu sisendit, nt liitmisfunktsioonil on kaks sisendit, funktsiooni vÀÀrtuse saamiseks peame sisestama kaks argumendi vÀÀrtust.

SĂŒstemaatilised argumendid – seadus peab moodustama mingi mĂ”istuspĂ€rase sĂŒsteemi, see sĂŒsteem vĂ”ib olla loodud kahel viisil 1) PS enda sees 2) asetades PS laiemasse konteksti a)Konsistentsi tagavad – eesmĂ€rgiks on vĂ€ltida vastuolusid b)Kontekstuaalsed argumendid – esemeks on normi asend seaduse tektsis.
SuverÀÀnne vĂ”im on B. jĂ€rgi see jĂ”ud, mis liidab riigilaeva osad ĂŒheks tervikuks, sest riiki ei moodusta elanikkond, vaid rahva liit ĂŒhe suverÀÀnse vĂ”imu all. Suvereniteet on tĂ”eline vundament, millele rajaneb riigi kogu struktuur ning millest sĂ”ltuvad kĂ”ik kohtuametid, seadused ja korraldused.
SĂŒndmuskoht on laiem mĂ”iste kui kuriteopaik- vĂ”ib-olla seotud vĂ”imaliku kuriteoga teistsugusel viisil, vĂ”i siis puudub kuriteo koosseis( nĂ€iteks laip on toodud sinna mujalt“ mors violenta“- vĂ€givaldne surm, surma pĂ”hjus vĂ”ib olla ka haigus) Laiba kirjeldus on ĂŒks osa vaatlusprotokollist.

Seisukohale on asunud ka Riigikohtu pĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relevalve kohtukolleegium, kes ĂŒhes oma kohtulahendis on rĂ”hutanud: "Demokraatlikes riikides juhindutakse Ă”igusloomes ja Ă”iguse rakendamisel, sealhulgas Ă”iguse mĂ”istmisel seadustest ja ajalooliselt kujunenud Ă”iguse ĂŒldpĂ”himĂ”tetest.
Sotsiaalsel kontrollil on kaks funktsiooni - sotsiaalse grupi liikmete solidaarsuse tugevdamine - ĂŒksikisiku ĂŒhiskonnas kasvatamine Ă”igusnormidel on riigi poolt tagatud tagajĂ€rg, Ă”igusvĂ€listel normidel on inimeste suhtumisest, ĂŒhiskonna suhtumisest tagajĂ€rg, Ă”igusvĂ€liseid tagab ĂŒhiskonna reaktsioon
Seaduse tekst on juriidilise isiku Ă”igusvĂ”ime kĂŒsimuses ĂŒsna lakooniline, nimetades, et juriidilise isiku Ă”igusvĂ”ime on vĂ”ime omada tsiviilĂ”igusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik vĂ”ib omada kĂ”iki tsiviilĂ”igusi ja -kohustusi, vĂ€lja arvatud neid, mis on omased ĂŒksnes inimesele.

SĂ”lmis oĂŒ - ga K mĂŒĂŒgilepingu Jaan, kes oli TÜ M projektijuht ja kes oli TÜ M-ga töösuhtes. Kuusepalgid anti TÜ M ĂŒle metsamaterjali ĂŒleandmise-vastuvĂ”tmise aktiga. 3. juuniks 2012 TÜ M palkide eest ei olnud tasunud, mistĂ”ttu pöördus OÜ K esindaja Kalle TÜ M poole pretensiooniga.
SĂŒĂŒteokoosseis – koosneb teo objekiivsetest (tegevus vĂ”i tegevusetus, seaduses ettenĂ€htud tagajĂ€rg, pĂ”hjuslik seos teo ja tagajĂ€rje vahel, isiku esilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest (tahtlus vĂ”i ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmĂ€rk) tunnustest.
Sama tÀhendusega on ka seadusjÀrgne ostueesÔigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud mÀrkus.

SĂ”nasĂ”naline ehk adekvaatne 3. Kitsendav vĂ”i tĂ€iendav TĂ”lgendusvĂ”tete jĂ€rgi: 1. Grammatiline e keeleline 2. SĂŒstemaatilis-loogiline 3. Ajalooline 4. Teleoloogiline e eesmĂ€rgipĂ€rane Juriidilise tĂ€henduse jĂ€rgi 1. Ametlik e efitsiaalne 2. Normatiivne 3. Kasuaalne e kohtulik 4. mitteametlik
Sisulises mÔttes on PS tunnusteks: seal on kirjas kÔrgeimate riigiorganite Ôigused ja pÀdevused, Ôigusstruktuuri pÔhilised eesmÀrgid, individuaalse vabaduse tagatised, poliitilis e tahte kujunduse protsess e. siis kÔige olulisemad valdkonnad riigi funktsioneerimise ja isikuga suhte valdkonnas.
Semantiline ebamÀÀrasus on vĂ”imalik kui: ‱ Pole teada kĂŒllaldaselt neid kvaliteete, mis aitaksid meid vĂ€ljendeid sidustada (lahtine sĂ€te, puuduvad tunnused) ‱ VĂ€ljend on nĂ”rk (puuduvad ĂŒleĂŒldse pidepunktid, et sidustada ĂŒht vĂ”i teist vĂ€ljendit) Nt asjaĂ”iguse jĂ”ustumisega tekkinud probleem.

Seotud sĂ”idu - , majutus- ja muude kulude hĂŒvitist ning vĂ€lislĂ€hetuse pĂ€evaraha ja vĂ€lislĂ€hetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hĂŒvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hĂŒvitist ei maksustata tulumaksuga.
SĂ€testatust – nĂ€iteks paragrahvis 6 sĂ€testatud hea usu pĂ”himĂ”ttest ja VÕS paragrahvis 7 sĂ€testatud mĂ”istlikkuse pĂ”himĂ”ttest ja asja lahendama kompromisslepinguga (TsMS paragrahv 206 lg 2 ja 430). Kohtupraktika rĂ”hutab ĂŒha enam hea usu pĂ”himĂ”tete jĂ€rgimise kohustust vĂ”lasuhetes.
Strukturaalne mobiilsus – mobiilsus, mis tuleneb struktuuri muutustest – s.t sellest, et mingisse kihti kuuluvaid positsioone tuleb juurde (vĂ”i jÀÀb vĂ€hemaks), mistĂ”ttu inimesed sisenevad sellesse klassi (vĂ”i vĂ€ljuvad sellest). Suhteline mobiilsus – struktuuri muutustest sĂ”ltumatu mobiilsus.

Seisukohast lĂ€htudes on isikud esiteks ‱ patres familia – perekonna pead vĂ”i ‱ filii familias – perelapsed teiseks kas ‱ personae sui iuris – isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku vĂ”imu all, vĂ”i ‱ personae alieni iuris – isikud, kes seisvad teise isiku perekondliku vĂ”imu all.
Spetsialistide valitsus – erispetsialistid, kelle nimetab parlament; 3) Parlamentaarne valitsus ehk poliitiline valitsus – koosneb profesionaalstetest poliitikutest parlamendi koalisatsioonierakondadest; 4) Presidentaalne valitsus – vĂ”im riigipeal, valitsuse liikmed tema haldustehnilised abilised.
Sotsialiseerumine on sotsiaalse keskkonna ja indiviidi vaheline eluaegne protsess, mis saab toimuda ainult inimeste keskel, ĂŒhiskonnas ning mille kĂ€igus indiviid omandab teadmiste, normide ja vÀÀrtsute sĂŒsteemi. Eelnimetatu vĂ”imaldab indiviidil olla sotsiaalse koosluse tĂ€ieĂ”iguslik liige.

Sakntsiooni toime on kas repressiivne (kĂ€tte maksmine, kahjude vĂ”i kitsenduste tegemine, isikut tabavad teatud minetused) vĂ”i preventiivne (ennetav, ettevaatav – saab karistusega taotleda edaspidist kuritegude Ă€ra hoidmist). Preventiivne funktsioon vĂ”ib vĂ€ljuda karistusĂ”iguse raamidest.
Seadlused on dekreedid, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on Îigusloovad aktid e. Îiguse allikad; neid vÎtab vastu haldusorgan neil on spetsiifiline kehtejÎud. DekreediÎiguse all mÎistetakse seadusandlusÎigust tÀidesaatva vÎimu kÀes.
Suuline arutamine - menetlusosalised esitavad oma nÔuded ja vastuvÀited (kostja vÔib hagi ka Ôigeks vÔtta). Kohtuistung ja protokollitakse . Menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist kÀiku ja muud asja lahendamise vÔi vÔimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.

Subjekti osas on vĂ€ga olulise tĂ€htsusega kriminaalvastutuse iga. Keskajal kĂ€sitati Euroopas, et laps on vĂ€ike tĂ€iskasvanu ning laialdaselt levinud tava kohaselt karistati lapsi igal pĂŒhapĂ€eval ihunuhtlusega pattude eest, mida nad nii kui nii hakkavad jĂ€rgneval nĂ€dalal toime panema.
Staatuseta töötajad on a) esinduse haldustöötajad – esinduse töötajad, kes on tööle vĂ”etud esinduse haldustehnilisse teenistusse, nt sekretĂ€rid; b) abitöötajad – esindust teenindavad töötajad, nt autojuhid; c) koduteenijad – esinduse töötaja koduses teenistuses olevad isikud.
Seaduse kohaselt on igal kaasomanikul ĂŒhise asja suhtes kolmanda isiku ees kĂ”ik omaniku Ă”igused (AÕS § 71 lg 4). 2. Kas C on valdaja? AÕS § 33 lg 1 ĂŒtleb, et valdaja on isik kelle tegeliku vĂ”imu all asi on. Kaasuse andmetest lĂ€htuvalt on maja C tegeliku vĂ”imu all ehk C on valdaja.

Sub - ja koordinatsiooniteooria, samuti normativistlik teooria), milledest probleemi lĂ”plikul lahendamisel ei saa minna mööda". Ligikaudu viiskĂŒmmend aastat hiljem mĂ€rgib Saksa Ă”igusteadlane Hartmut Maurer, et era- ja avaliku Ă”iguse piiritlemine on vaieldav ning kahtlane.
Suhte inimene - > Riik pĂ”hilised konstitueeritud vormid on: Kodakondsus Maksud (maksukohustus) ja nende eest kaudselt avalike teenuste saamine (riigi fuksioonide realiseerimine) nĂ€iteks: vĂ€lis- ja sisejulgeolek, tagatud avalik kord jne. OsavĂ”tt ĂŒhiskonna ja riigiorganite kujundamist.
SĂŒĂŒteokoosseisu tunnused - SĂŒĂŒteokoosseis on kĂ€esoleva seadustiku eriosas vĂ”i muus seaduses sĂ€testatud karistatava teo kirjeldus. SĂŒĂŒteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus vĂ”i tegevusetus ja seaduses sĂ€testatud juhtudel sellega pĂ”hjuslikus seoses olev tagajĂ€rg.

Selgitustöö on selles osas ka vilja kandnud, et kohustusliku kogumispensioni regulatsiooni kehtestamisele ei jĂ€rgnenud ka laiaulatusliku protestilainet ning pensionisĂŒsteemi II sambaga on liitunud ka suur hulk isikuid, kelle suhtes seaduses sĂ€testatud kohustust liitumiseks ei olnud.
Sellised seadused on nt Kodakondsuse seadus, Riigikogu valimiste seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, rahvahÀÀletuse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, riigieelarve seadus, Eesti Panga seadus, Riigikontrolli seadus jne. Kokku on neid 17.
SihtkÀsundiks on nÀiteks ka pÀrandaja surmapuhune korraldus pÀrijale 51. Tingimuslik korraldus ja selle eristamine sihtkÀsundist vÔi annakusaajale, kuidas nad peavad kujundama hauaplatsi, kes seda peab hooldama ja kui palju selleks igal aastal pÀrandvarast saadu arvel kulutama.

Sotsiaalteadusena on kriminoloogia tihedalt seotud teiste sotsiaalteadustega nii uurimisvaldkonna kui meetodite kaudu (vĂ”tab ĂŒle saavutusi ja pakub teistele vÀÀrtuslikke andmestikku uuritavate sotsiaalsete sĂŒsteemide anomaalsete seisundite kohta). Sarnane on seos ka hingeteadustega.
Suunatud kohustusteks on tinglik selles mĂ”ttes, et ĂŒhest lepingust vĂ”ib pool omandada mĂ”lemat liiki kohustusi ja neid vĂ”ib ka omavahel kombineerida (ainult osaliselt tulemusele suunatud jne). Oluline on nende eristamine tĂ€itmisnĂ”uete esitamisel ja rikkumise liigi kindlaksmÀÀramisel.
SĂŒsteemina – sisuliselt protseduurireeglite korrastamine; materiaalselt – juhindudes ideoloogilise sĂŒsteemi mitteĂ”iguslikest printsiipidest (eetika, religioon, vĂ”im, poliitika jne).- sisuliselt olemasolevate protseduurireeglite allutamine kindlate eesmĂ€rkide saavutamisele.

Seaduse jÔustumine on sÀtestatud pÔhiseaduses, Riigi Teatajas avaldatavate Ôigusaktide jÔustumine on seotud nende avaldamise kuupÀevaga ja sÀtestatud Riigi Teataja seadusega, kohalike omavalitsuste Ôigusaktide jÔustumise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus.
Sootermin on ĂŒldisem termin, millega osutatud objektide (soo ehk klassi) hulgast pĂŒĂŒtakse mÀÀratlemiseks eristada mingit omaette osa. Kui sootermin on laps, siis sootunnusteks sobivad kĂ”ik lapsele olemuslikud tunnused, mida saab omistada lapsele kui alaealisele inimesele.
Seadusandlus - parlament 2. TĂ€idesaatev- Vabariigi Valitsus, ministeeriumid- haldusorganid 3. ÕigusemĂ”istmine- kohtud 3) Personaalne vĂ”imude lahusus ehk teatud ametikohtadel töötavad isikud ei saa töötada teistel ametikohtadel teisi riigifunktsioone teostavates organites.

Seaduslikkus – pĂ”hiseaduse printsiip, tĂ€hendab seda et selle printsiibi aluseks on nĂ”ue, et kĂ”igi riikide organite ning ametiisikute tegevus vastaks seadusele, tugineks sellele ja tuleneks sellest. Seaduslkkus vĂ€ljendab Ă”igusnormide tĂ€pse ja kĂ”rvale kaldumatu tĂ€itmist.
Sotsiaalsed grupid on nt koosolek, ettevĂ”tte töötajaskond ja jalgpallimeeskond; juriidilise isiku organid nt aktsiaseltsi ĂŒldkoosolek (ÄS § 290 lg 2), juhatus (ÄS § 306 lg 1) ja nĂ”ukogu (ÄS § 316). Nimetatud grupid ja organid ei ole juriidilised isikud § 9 lg 2 tĂ€henduses.
SĂ€tte tĂ”lgendamine on Ă”igusakti tekstist arusaamine ja selle Ă”iguse rakendamise seisukohalt lahtimĂ”testamine. Ametlik tĂ”lgendus viitab sellele, et see organ on jĂ”udnud mingile ĂŒhisele arusaamale sĂ€tte tĂ€henduse kohta ning tĂ”enĂ€oliselt lĂ€htuvad nad edaspidi samast arusaamast.

Seaduslikkuse garantiiks on ka asjaolu, et osanikel ja aktsionÀridel on §-de 215 lg 4 ja 378 lg 4 alusel vÔimalus pöörduda kohtusse ja nÔuda uue bilansi vÔi vara jaotuskava koostamist vÔi tÀiendavat likvideerimist. Kehtiv seadusandlus tunneb ka tÀiendava likvideerimise mÔistet.
Seoses otsusevĂ”imega on probleem selles, et ka teovĂ”imeline isik vĂ”ib mingi ajutise asjaolu tĂ”ttu mitte aru saada mingi konkreetse tehingu tegemisest. Ta on kĂŒll teovĂ”imeline, kuid nt. on ta mingis haigusseisundis; tĂŒĂŒpiline nĂ€ide – inimene on alkoholijoobes vĂ”i narkouimas.
Saadud valemiga on samavÀÀrsed valemid nt: ∀y [Ky → ∃x (Sx & Ryx)] vĂ”i ka ∀z [Kz → ∃w (Sw & Rzw)]. N8.1.2. Interpreteerime nagu ennegi: Kx – „x on kodanik”, Sx – „x on seadus”, Rxy – „x on rikkunud y” ning pĂŒĂŒame kirja panna veel mĂ”ned laused.

Semantiline ebamÀÀrasus on siis, kui pole teada kĂŒllaldaselt tunnuseid vĂ€ljendi kasutamiseks (sĂ€te on lahtine) vĂ”i kui vĂ€ljend on nĂ”rk (kui selle kasutamispiirid on ebamÀÀrased). KokkuvĂ”tvalt: ebatĂ€psete olukordade juhul ei tea, missugused on vĂ”imalikud vĂ€ljendi tĂ€hendused.
Sugulaste kohta on seadus, et ei ole vaja töölepingu sĂ”lmima § 7 (6). Mina arvan, et siin saab aidata Eerikule tööinspektsioon, jurist, vĂ”i kui ta ise ĂŒtleb ĂŒlemusele et soovib seaduse jĂ€rgi tööleping sĂ”lmita, kus on kirjas tema tunnitöötasu, tema tĂ¶Ă¶ĂŒlesannet.
Sellisteks sĂŒĂŒtegudeks on nt keeldumine kĂ€su tĂ€itmisest ja kĂ€su tĂ€itmata jĂ€tmine, omavoliline lahkumine vĂ€eosast vĂ”i muust teenistuskohast, kui Ă€raolek on kestnud ĂŒle kolme pĂ€eva, vĂ€ejooks, kaitseteenistusest kĂ”rvalehoidmine, vĂ”imu kuritarvitamine, teenistusalane lohakus.

Siduvateks printsiipideks on Eesti pÔhiseaduses: 1) demokraatia printsiip; 2) vabariikluse printsiip; 3) unitaarriikluse printsiip; 4) legaalsuse printsiip; 5) egaalsuse printsiip; 6) vÔimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiip; 7) sotsiaalse ja demokraatliku Ôigusriigi printsiip.
Sisuline legitimatsioon tÀhendab seadusandluse ja muude poliitiliste otsuste langetamist parlamendi poolt, kes omab otsest rahva legitimatsiooni. Teisalt kujutab see aga demokraatlikku vastutust selle eest, et parlamendi otsuseid tÀidetaks, sealhulgas ka selleks vajalikku kontrolli.
SolidaarvĂ”lausaldajatega on tegemist siis, kui mitu vĂ”lausaldajat vĂ”ivad nĂ”uda ĂŒhe ja sama kohustuse tĂ€ielikku tĂ€itmist 89. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvĂ”lausaldajate suhted vĂ”lgnikuga? Iga solidaarvĂ”lausaldaja omab vĂ”lgniku suhtes kogu kohustuse tĂ€itmise nĂ”uet.

Saladuses hoidmiseks on tööandjal Ă”igustatud huvi, eelkĂ”ige kui töösuhe vĂ”imaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega vĂ”i tootmis- ja Ă€risaladusega ning nende teadmiste kasutamine vĂ”ib tööandjat oluliselt kahjustada 25. Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes.
Seaduseanaloogia – samas seaduses leidub norm, mida on vĂ”imalik analoogia alusel kohaldada; b) Ă”iguse analoogia – kui samast seadusest ei leita analoogia alusel kohaldatavat normi, siis lĂ€htutakse Ă”iguse ĂŒldistest pĂ”himĂ”tetest, eelkĂ”ige PS-st tuleneva pĂ”himĂ”tted.
SĂŒĂŒdimatu - isik ei ole vĂ”imeline oma teo keelatusest aru saama ega oma kĂ€itumist vastavalt juhtima seoses raskete psĂŒĂŒhikahĂ€iretega (vaimuhaigus, nĂ”drameelsus, nĂ”rgamĂ”istuslikkus, ajutine raske psĂŒĂŒhikahĂ€ire), mille tuvastab kohtupsĂŒhhiaatriline ekspertiis.

Streigist osavĂ”tt on vabatahtlik ja ei ole lubatud takistada streigiga mitteĂŒhinenud töötajate tööleasumist. Keelatud on streigi Ă”hutamine isikute poolt, kes ei tööta ettevĂ”ttes, kus töötĂŒli on tekkinud, vĂ”i kes ei esinda töötajaid seadusega ettenĂ€htud korras.
Seaduserakendaja kohustus on tuvastada, kas isiku kÀitumine mingis situatsioonis oli ÔiguspÀrane vÔi ei. Kui tuleb vÀlja, et inimese kÀitumine oli Ôigusvastane teeb Ôigusrakendaja ettekirjutuse kohaldab sunnivahendit, mÀÀrab karistuse vÔi midagi muud sÔltuvalt juhtumist.
Status mixtus – sega riigivorm demokraatiast ja aristokraatiast. Ehk rahvas valib parlamendi (demokraatia), parlament vĂ”tab vastu seadusi (oligarhia), valitsust juhib valitsusejuht (peaminister). KĂ”rgemad esindusorganid on kaasajal riigivĂ”imu suverÀÀnsuse kandjad.

Sekundaarne ehk derivatiivne tekkimine: uue riigi tekkimine mÔnele teisele riigile kuulunud territooriumil jÀrgmisel viisil: 1) Eraldumine emamaast (-riigist) 2) emariigi lagunemine ehk dismembratio 3) liitumine : unitaarriik muutub liitriigiks ehk föderatsiooniks.
Subjekt on Ă”igusrikkumise toime pannud isik vĂ”i organisatsioon 67. Mida hĂ”lmab Ă”igusrikkumise subjektiivse kĂŒlje mĂ”iste? Õigusrikkumise subjektiivne kĂŒlg hĂ”lmab subjekti psĂŒĂŒhilist seisundit, tema tahte suunatust tagajĂ€rgedele teo toimepanemise hetkel.
Seaduse koostamisel on lĂ€htutud ideest, et seaduses tuleb ette kirjutada ĂŒldklauslil pĂ”hinevad miinimumnormid, mis tuleksid kohaldamisele vĂ”imalikult paljudes olukordades ning mille puhul otsustatakse sĂ€tte kohaldamise vajalikkus ja ulatus konkreetse olukorra pinnalt.

Seadusandlikult on tema pĂ€devust oluliselt laiendatud: kontrollib ka avalik-Ă”iguslikke juriidilisi isikuid ja eraĂ”iguslikke mittetulundusĂŒhinguid, mille tegevuses osaleb riik vĂ”i mis kasutavad riigi varalisi vahendeid, samuti Euroopa Liidult vahendatud vahendite
Sissejuhatav osa – rekvisiitid 2. Kirjeldav (konstateeriv) osa – esitatakse Ă”. rak. faktiline alus, asjaolud 3. PĂ”hjendav (motiveeriv) osa – esitatakse Ă”. rak. juriidiline alus, st Ă”.normid 4. Resolutiivosa (resolutsioon) – sĂ”nastatakse vastuvĂ”etud otsus
Sama isik on faktiliselt vaba tegutsemaks ettevÔtlusega, kui tal on piisavalt vÔimeid, rahalisi vahendeid ja sidemeid. VÔimete, raha vÔi sidemete puudumine on vabaduse takistuseks, mis kuulub faktiliste asjaolude hulka ega ole seotud Ôigusliku maailmaga.

Seadusandja on vĂ€lja toonud erienvad sĂŒĂŒteod, mis tĂ€hendab, et tĂ”sisema sĂŒĂŒteo, nĂ€iteks inimesuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastaste sĂŒĂŒtegude eest on ettenĂ€htud tĂ”sisemad karistused, kui nĂ€iteks intellektuaalse omandi vastaste sĂŒĂŒtegude eest.
Sotsialiseerumine on selline sotsiaalse kogemuse ammutamine ĂŒhiskondlikust mĂ€lust, mis mÀÀrab inimese kĂ€itumise Ă”igusliku tĂ€hendusega situatsioonides ning siis, kui tĂ€itab oma rolli Ă”igussubjektina. Õigusliku sotsialiseerumise ĂŒks aspekt on Ă”iguskasvatus.
Stare decisis tÀhendab pÔhimÔtet, mille kohaselt alama astme kohtud on oma lahendite konstrueerimisel seotud kÔrgema astme (eriti kÔrgeima) kohtu lahendite kui juhenditega, kÔrgeima astme kohus aga oma varasemate lahendite kui juhenditega hilisemate suhtes.

Status negativus – isikute tĂ”rjeĂ”igused riigi riivete vastu b. status positivus – Ă”igused riigi (avaliku vĂ”imu) positiivsele tegevusele c. status activus – Ă”igused osaleda poliitilise tahtekujundamise protsessis O – ought P – permitted F – forbidden
Seadusandja on pidanud PS § 24 Ig-ga 4 kooskĂ”las olevaks: vĂ”ivad tutvuda vaid uurija, prokurör ja kohus, kes pĂ€rast andmetega ‱ klassikalist kohtuotsuse kuulutamise vĂ”imalust (KrMK § 278); tutvumist pitseerivad uuesti ĂŒmbriku ja allkirjastavad selle.
Sotsialiseerumine on isiku enda tegutsemisaktiivsusel pĂ”hinev kĂ€itumine, mille kĂ€igus ta ĂŒritab koguda infot selle ĂŒhiskonna kohta, kuhu ta tahab sulanduda; ĂŒritab end kurssi viia ĂŒhiskonna kĂ€itumisootustega. MĂ”lemad eeldavad tegevust, aktiivset kĂ€itumist.

Seisuslik - esinduslik monarhia – esines Euroopa feoraalriikides (13.-17. saj). Seda iseloomustas monarhi kĂ”rval seisusliku esindusorgani olemasolu, see oli kĂŒll pĂ”hiliselt nĂ”uandva pĂ€devusega, kuid kelle toetus oli monarhile maksude kehtestamisel ja
Subjektiivne Ă”igus — Ă”igussubjektile kuuluv Ă”iguskorrast ehk objektiivsest Ă”igusest tulenev Ă”igustus ehk seaduste ja teiste Ă”igusaktidega garanteeritud Ă”igustus konkreetsele isikule selles, et ta vĂ”ib realiseerida Ă”igusnormis sĂ€testatud kĂ€itumiseeskirja.
Subsumptsioon – eeldab seda et Ă”iguserakendaja on endale selgeks teinud Ă”igusnormide sisu ja mĂ”tte 16. Argumentum a fortiori (A. Aarnio) RĂ”hutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet – ĂŒks peab hĂ”lmama teise.

Sortimendi juhtimine on vajalik nii suurtele kaubanduskettidele kui vÀikestele ja keskmistele kaubandusettevÔtetele, nii jae- kui hulgikaubandusettevÔtetele, kuid sellel on oma spetsiifika alates sortimendi mÔistest, juhtimise eesmÀrgist, sisust ja metoodikast.
Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt vĂ”i sunni kaudu kehtestatud nĂ”uded, mis allutavad inimeste toimimise – tegevuse ĂŒhiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille jĂ€rgimine on sellesse kooslusse kuulumise vĂ€ltimatuks tingimuseks.
Saanud pĂ”himĂ”tted on sĂ€ilinud, nĂ€iteks hagid ja nende alustel protsessimine, kuid samas on ka selliseid pĂ”himĂ”tteid, mis ei ĂŒhildu tĂ€na demokraatlikes riikides kehtivate isikute pĂ”hiĂ”igustega. NĂ€iteks Rooma Ă”igusest tuntud taliooni karistuspĂ”himĂ”te.

Sellel eesmĂ€rgil on oluline: mĂ”istete tĂ€pne defineerimine; ranged mÔÔtmisprotseduurid; teadmiste usaldusvÀÀrsuse piiride selge nĂ€itamine Probleem on ja oli, et psĂŒhholoogiast ei saa kunagi tĂ€ppisteadust, sest tema seaduspĂ€rasused on tĂ”enĂ€osuslikud.
SÔltumata kokkuleppest on arvutiprogrammi kasutajal ilma Ôiguste valdaja nÔusolekuta Ôigus: 1. teha programmist varukoopia tingimusel, et see on vajalik arvutiprogrammi kasutamiseks vÔi kadunud, hÀvinud vÔi kasutamiskÔlbmatuks muutunud programmi taastamiseks.
Sellisteks sĂ€teteks on nĂ€iteks ÄS §-d 217 ja 380. Nimelt juhul, kui vastav Ă€riĂŒhing lĂ”petatakse pĂ”hikirjas ettenĂ€htud alusel vĂ”i osanike (ĂŒldkoosoleku) otsusega, vĂ”ib otsustada tegevuse jĂ€tkamise, aga ka ĂŒhinemise, jagunemise vĂ”i ĂŒmberkujundamise.

Sisuks on   tavaliselt   ĂŒks   vĂ”i   mitu   teo   tegemise   kohustust,   mille   tulemusel   peab   toimuma   vÀÀrtuste  ĂŒleandmine kohustatud isikult Ôigustatud isikule. Tegu tuleb mĂ”ista kĂ”ige laiemas tĂ€henduse. 
SĂŒĂŒdimĂ”istetu on kutsutud tegevteenistusse vĂ”i Ă”ppekogunemisele kaitsejĂ”ududesse. (4) Üldkasuliku töö tegemisel peab sĂŒĂŒdimĂ”istetu jĂ€rgima kontrollnĂ”udeid ning tĂ€itma talle pandud kohustusi vastavalt kĂ€esoleva seadustiku §-s 75 sĂ€testatule.
SĂŒĂŒtundega kurjategijad – probleemiks on, et nende psĂŒĂŒhikast tulenevate hĂ€irete tĂ”ttu pole nad vĂ”imelised endast vĂ”itu saama ja panevad toime jĂ€rjest uusi Ă”igusrikkumisi. Ise nad saavad aru, et kĂ€ituvad Ă”igusvastaselt ja on natuke mures selle pĂ€rast.

Seletavad – mÀÀratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi vĂ”i tĂ€ieliku Ă”igusnormi Ă”t-d 2. viitavad 3. kitsendavad – vĂ€listavad olukorra, kus faktilist koosseisu saav laiendada asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida.
SihtmÀrk on sobiv, olenevalt sellest, kui suur vÀÀrtus on ja kui suurt pingutust nÔuab. Kuidas RTT jÔutakse? 3 komponendi koosesimene sÔltub meie rutiinsetest tegevustest. Kui palju vaeseid koos elab, on seal piirkonas vÀiksem kuritegevus!
Sundosa nÔue on suunatud raha maksmisele (PÀrS § 104 lg 5). Seega on PÀrS § 104 lg 1 kohaselt tekib Ôigus sundosale nendel isikutel, kes oleksid Ôigustatud seaduse jÀrgi sundosa suuruse kindlakstegemiseks vajalik mÀÀrata pÀrandi vÀÀrtus.

Saneerimise pĂ”hiolemus on ettevĂ”tte vastuolevate nĂ”uete ĂŒmberkujundamine – abinĂ”ude kompleksi rakendamine ettevĂ”tte majanduslike raskuste ĂŒletamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jĂ€tkusuutliku majandamise tagamiseks.
SihtkÀsund on nagu annaku mÀÀraminegi surma puhuks tehtud korraldus, millega pÀrandaja paneb annakusaaja isik, keda testaator ei pea oma ÔigusjÀrglaseks ja kellele ta ei ole mÀÀranud mitte kogu pÀrijale vÔi annakusaajale mingi kohustuse.
Sumer – piirkond LĂ”una-Mesopotaamias (kaasajal Bagdadist PĂ€rsia laheni). Inimasustus alates VI at.e.m.a. Sumerite sisserĂ€nne toimus 3500 a.e.m.a. IV-III at. vahetusel e.m.a. kujunes Sumeri linnaline kultuur koos arenenud tööjaotusega.

Suurusluul – oma vĂ”imeid ja vÀÀrtust hinnatakse tegelikkusele mittevastavalt kĂ”rgeteks ja positiivseteks. Rikkusluul, vĂ”imekusluul, vĂ”imuluul, missiooniluul, leidurlusluul, kĂ”rge pĂ€ritolu luul, lembeluul e . seksuaalse kĂŒlgetĂ”mbeluul.
Sellisteks aktideks on mÀÀrus, mis on kĂ”ikidele liikmesriikidele tervikuna siduv direktiiv, mis on kohustuslik ĂŒksnes adressaadiks olevale riigile, kes saab ise valida meetodi direktiivi eesmĂ€rgi saavutamiseks otsus, mis on kohustuslik adressaadile.
Subjektiivne Ă”igus - konkreetsele subjektile kuuluv Ă”igus!!!!! MitmekĂŒlgne tehing - kohustatud isikud on mĂ”lemad pooled samaaegselt, nt. ost ja mĂŒĂŒk, ostjal on kohustus maksta raha ja saada kaup, mĂŒĂŒjal on Ă”igus saada raha ja kohustus anda kaup.

SĂ€ttele on lasterikkad pered ja puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. PĂ”hiseaduse § 37 sĂ€testab - hariduse kĂ€ttesaadavaks tegemiseks peavad riik ja kohalikud omavalitsused ĂŒlal vajalikul arvul Ă”ppeasutusi.
Seaduslikud tingimused on tarbijate pĂ”hiĂ”igusi kaitsev seaduste kogum (erahuvide kaitse). SeetĂ”ttu ei vĂ”i leping sisaldada ebaĂ”iglasi tingimusi ega pĂŒĂŒet piirata vĂ”i vĂ€ltida tarbija seaduslikke Ă”igusi, samuti ei tohi leping olla tarbijat eksitav.
Sellisteks faktideks on 1) vallasasja ĂŒleandmine, 2) peremehetu vallasasja hĂ”ivamine, 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga, 4) peitvara omandamine, 5) vallasasja ĂŒmbertöötamine, segamine vĂ”i ĂŒhendamine, 6) igamine ja 7) loodusvilja omandamine.

Sisseastumist wto - sse raskendas ka maailma finantskriisis, mis sundis paljusid riike mitte mÔtlema vabast kaubandusest vaid oma riigi majanduse rangemast reguleerimisest. 2009 aasta juunis Moskvas toimunud rahvusvahelise nÔukogu istungil Euraasia-
Saastamine on kooskĂ”las kehtivate normidega – on luba - “permit defence” ‱ “sotsiaalne Ă”iglus” (see tegeleb tulude ja kulude Ă”iglase jaotumisega, saastaja maksab printsiip vĂ”ib olla vĂ€ga ebaĂ”iglane). Vaesemad maksavad vĂ€hem.
SeadusjĂ€rgseteks pĂ€rijateks on pĂ€randaja abikaasa ja pĂ€randaja sugulased 24. PĂ€rimine testamendi jĂ€rgi - TestamendijĂ€rgse pĂ€rimise korral lĂ€heb pĂ€rand pĂ€rijale ĂŒle testaatori poolt juba oma eluajal tehtud ĂŒhepoolses tahteavalduses nimetatud isikule.

Seoses tahteavaldusega on oluline see, millal tahteavaldus jĂ”ustub, millal kehtima hakkab, TsÜS § 69 – 74. tuleb eristada kahte liiki tahteavalduse kehtivaks muutumist: 1) vastuvĂ”tmist vajav tahteavaldus – jĂ”ustub siis, kui need on kĂ€tte saadud.
SĂ”lmitud mĂŒĂŒgi - vĂ”i teenuse osutamise lepingut, millest tulenev rahaline nĂ”ue oli loovutatud faktoorile, ei vĂ”i faktooringuvĂ”lgnik nĂ”uda faktoorile nĂ”ude alusel makstud raha tagastamist, kui faktooringuvĂ”lgnik vĂ”ib nĂ”uda raha tagastamist
SÔnavabaduse piiramine on lubatud vaid alustel, mis on loetletud §-s 45. Kuigi § 45 jÀtab mulje, et piirata saab ainult riigi ja kohaliku omavalitsuse teenistujate sÔnavabadust, seab see piiranguid ka kolmandatele isikutele, sealhulgas ajakirjanikele.

SĂŒnallagmaatilisteks on eelkĂ”ige kohustused tasulistest lepingutest (mĂŒĂŒk, ĂŒĂŒr, töövĂ”tt jne), seejuures ka kohustused, mis tekivad lepingust taganemisel (VÕS § 189 lg 1) vĂ”i tĂŒhise lepingu tagasitĂ€itmisel alusetu rikastumise sĂ€tete jĂ€rgi.
SĂŒĂŒdistuskohustusmenetlus on ette nĂ€htud KrMS §-des 207–208. Samuti aitab avalikkuse kontrollile kaasa KrMS § 206 lĂ”ikes 5 sĂ€testatud kohustus avalikustada KrMS § 202 vĂ”i § 203 alusel kriminaalmenetluse lĂ”petamise mÀÀrus prokuratuuri veebilehel.
SĂŒĂŒ vormid - hooletus (kĂ€ibes vajaliku hoole jĂ€rgimata jĂ€tmine), raske hooletus (kĂ€ibes vajaliku hoole olulisel mÀÀral jĂ€rgimata jĂ€tmine, tahtlus (Ă”igusvastase tagajĂ€rje soovimine vĂ”lasuhte tekkimisel, tĂ€itmisel vĂ”i lĂ”petamisel.

Sellised otsused ehk Ă”igusaktid, mis on asutamislepingu alusel kehtestatud, olid mÀÀrused, direktiivid ja otsused; LR-dele tĂ€itmiseks kohustuslikud; panid peale kohustusi ning andsid Ă”igusi ka LR-de fĂŒĂŒsilistele ja juriidilistele isikutele.
Servituudid on kas isiklikud nagu kasutamisÔigus vÔi asjadega seotud nagu maa- ja linnaomandite servituudid 2. Ediktid on Rooma rahva magistraatide eeskirjad 3. Jumalik otsus on jumala seadus, Ôigus on inimese seadus 4. Jaotatud Ôiglus.
Sooritushagi – kohustada midagi tegema.

Suhte isellom on selline, et ei saa tekkida ilma pĂ€deva riigiorgani aktita 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete Ă”iguste kasutamise vĂ”imalikkuse ĂŒle (töövaidlus) 3. On toime pandud Ă”igusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone
Seadluse andmiseks on jĂ€rgmised tingimused: a.seadluse jĂ€rele on edasilĂŒkkamatu riiklik vajadus, s.t. et ilma selle seadluseta ei saa hakkama b.Riigikogu ei saa kokku tulla, s.t. et Riigikogu kokkutulek on takistatud mingil vĂ€lisel pĂ”hjusel.
SeaduseelnĂ”u arutamine – Toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vĂ€hemalt kahel, vajaduse korral ja seaduses sĂ€testatud juhtudel (nt riigieelarve) ka kolmel lugemisel, mis kujutavad eelnĂ”u lĂ€bitöötamise vormi Riigikogu tĂ€iskogu istungil.

Slaidil on jĂ€rgitud kehtivas Ă”iguses sĂ€testatut, mille kohaselt on riik, kohaliku omavalitsuse ĂŒksus ja muud avalikes huvides loodud isikud avalik-Ă”iguslikuks juriidiliseks isikuks (TsÜS § 25 lg 2) ja sellel joonisel ei kajastu.
Seaduse kohaselt on kohtunikul vaikimiskohustus, mis tÀhendab, et ta ei tohi avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil ja see vaikimiskohustus on tÀhtajatu ja kehtib ka pÀrast teenistusest lahkumist.
Sellise ameti - teenuse osutamise kokkuleppimiseks tuleb isikutel, kes soovivad notari deposiiti kasutada omavahelise mittenotariaalse tehingu tagamise vahendina, leppida notariga kokku sellise ametiteenuse osutamise tin- gimustes ja tasus.

Sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine (lad k stratum, strata – tase, tasemed => stratifikatsiooni mĂ”iste vĂ”etud ĂŒle geoloogiast – erinevad maapinna kihid) – vĂ”imu, prestiiĆŸi ja omandi ebavĂ”rdsel jagunemisel pĂ”hinev staatuste hierarhia.
Seadustel on ĂŒlimuslik iseloom: kĂ”ik teised Ă”iguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nĂ”uetega; seadust saab muuta vĂ”i tĂŒhistada vaid seda vastuvĂ”tnud organ. KĂ”ik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel.
Sest inimene on vĂ€hemalt sedavĂ”rd egoist, et kui ta tahab seadust, mis kĂ”igi teiste vabadusele seaks piirid, siis tema omakasupĂŒĂŒdlik (“loomalik”) loomus kallutab teda igal vĂ”imalusel ennast nendest piiridest vĂ€ljapoole arvama.

Sortimendis on laias valikus piimatooteid, pagaritooteid ja muid kiirestiringlevaid toidukaupu, mis on eranditult eestimaised; samuti on lai valik tavatoidukaupu ning veidi vĂ€hem kodukeemiat ja muid esmatarbekaupu. Kokku ĂŒle 100 toote.
Sotsiaalne norm on seaduslik (legaalne), kui selle rikkumistele reageeritakse regulaarselt fĂŒĂŒsilise jĂ”u Ă€hvardamisega vĂ”i selle rakendamisega indiviidi vĂ”i grupi poolt, kellele on sotsiaalselt tunnistatud privileeg niimoodi tegutseda.
Suvalised ehk diskretsioonilised Ôigusaktid (-normid) on sellised, mille objekt vÔi teostamise kord mÀÀratletakse ametnike enese vaba tahte ehk suva alusel; suvatud ehk diskretsioonivabad Ôigusaktid (- normid) on eelmiste vastand.

Sanktsioon on Ă”igusnormi osa vĂ”i Ă”igusnorm, mis sĂ€testab selle normi rikkumise Ă”iguslikud tagajĂ€rjed (karistuse, kohustuse hĂŒvitada tekitatud kahju jms.). Sanktsioon on Ă”igusnormi eritunnus, milles avaldub Ă”iguse sunniiseloom.
Siinjuures jÀrelevalvevolitused on oma laadilt kahesugused: 1) volitused, mis on vajalikud kontrollimiseks (andmete ja muu informatsiooni saamise ning kohapealse vahetu kontrolli Ôigus jne.); 2) volitused kontrolliga seonduva riikliku sunni kohaldamiseks.
Sotsiaalsed pĂ”hiĂ”igused on Ă”igused riigi vastu millelegi, mida ĂŒksikisik, kui tal oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja kui turul oleks piisav pakkumine, ka eraisikutelt (fĂŒĂŒsilistelt vĂ”i eraĂ”iguslikelt juriidilistelt isikutelt) saada vĂ”iks.

SÀÀstu tooted on ainult ETK Grupi kauplustes mĂŒĂŒgil olevad hea hinna- ja kvaliteedisuhtega igapĂ€evased toidu- ja esmatarbekaubad. Meieri tooted on ainult ETK Grupi kauplustes mĂŒĂŒgil olevad hea hinna- ja kvaliteedisuhtega piimatooted.
Substantiivselt - saame kasutada kui iseseisvat lause alust Hic accusat (ta sĂŒĂŒdistab/see mees siin sĂŒĂŒdistab) Illa scribit (ta kirjutab/too naine seal kirjutab) Is accusat (see mees sĂŒĂŒdistab) Idem accusat (seesama mees sĂŒĂŒdistab)
SĂŒĂŒtegude fakte on vĂ€ga raske tuvastada, kuna isik tegutseb Interneti kaudu ja vĂ€ga raske on kindlaks teha, kes on see isik, kes istus teisel pool arvutit ja esitles end noore hispaania tĂŒdrukuna, kes soovib Eesti poistega tutvust teha.

SĂŒĂŒtuse presumptsiooni on fikseeritud PS §22 jĂ€rgi: a) kedagi ei tohi kĂ€sitleda kuriteos sĂŒĂŒdi olevana enne, kui tema kohta on jĂ”ustunud sĂŒĂŒdimĂ”istev kohtuotsus ning b) keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma sĂŒĂŒtust tĂ”endama.
Senises praktikas on seda tÔlgendatud nii, et kohus kontrollib ainult seda, kas s-se § X on kooskÔlas PSe §-ga Y. Kui ta leiab, et vastuolu pole, kuid s-e § on vastuolus pÔhiseaduse mÔne muu sÀttega, siis jÀÀb taotlus rahuldamata.
Sotsiaalfoobia – hirm ĂŒhe vĂ”i mitme sotsiaalse situatsiooni ees, vĂ€ldib vĂ”i talub suure vaevaga, subjektiivsed kannatused vĂ”i tegevusvĂ”ime langus Kaasuvad hĂ€ired – muu Ă€revushĂ€ire, depressioon, uimasti- vĂ”i alkoholiprobleem

Samasuguste tulemusteni on jĂ”udnud ka niisugused tuntud Ameerika kriminoloogid nagu Thorsten Sellin ja Walter Reckless (Sellin 1959; Reckless 1969: 43). LĂ€htudes ĂŒlaltoodud uuringute loogikast saab Eestit pidada negatiivse tulemusega riigiks.
Seaduse pĂ”hjal on arutleja jĂ€tkuvalt eksiarvamusel ning arvab jĂ€tkuvalt, et pĂ€ikesepaiste kohta tuleb öelda „vihmasadu“. Selline arutlus oleks kehtiv, aga pole ilmne, kas see oleks korrektne, sest arutleja kasutab keelt valesti.
Sissetulekuallikat - tasu maksmine tagatakse loonusena -tunnustatakse iganÀdalase puhkeaja ja iga-aastase tasulise puhkuse saamise Ôigust -tööd andev isik katab töö tegemiseks vajalikud reisikulud -töötaja jaoks puudub rahaline risk

Sotsiaalriik - sisaldab ideed abist ja hoolest neile, kes ei ole suutelised iseseisvalt end piisavas ulatuses kindlustama, ning sotsiaalriigi pÔhimÔte on tagatud, kui riik tagab puudustkannatavate inimeste esmavajaduste rahuldamise.
Sundosa on see mis kaitseb pÀrandaja lÀhedasi inimesi sugulasi ja abikaasasid Sundosa suurus on pool pÀrimisÔigusega saadavast osast PÀrimise vastuvÔtmine lihtsalt et hakkab kasutama vÔi notari poolt ametlikult kehtestatud
Suure tĂ€hendusega on keele ĂŒldmĂ”istete ja juriidiliste mĂ”istete eristamine. Grammatiline tĂ”lgendamine vĂ”ib hĂ”lmata sĂ”naraamatute ja entsĂŒklopeediate kasutamist, samuti sĂ”nade ja fraaside vaheliste sĂŒntaktiliste seoste analĂŒĂŒsi.

SĂ”navabaduse piiramine ehk tsensuur vĂ”ib avalduda ka muud moel, nĂ€iteks vĂ”ib riik talle ebameeldiva ajalehe, raadio- vĂ”i televisioonikanali sulgeda vĂ”i mingil muul „seaduslikul“ moel takistada vĂ”i hĂ€irida nende meediakanalite tööd.
Subjektiivne Ă”igus on lubatud kĂ€itumise mÀÀr  Juriidiline kohustus tugineb samuti Ă”igusnormile ja kujutab kahesugust seost: ĂŒhelt poolt kohustatud isiku ja riigi poolt, teiselt poolt aga kohustatud isiku ja Ă”igustatud isiku vahel.
Sellised ĂŒhiskonnad on Durkheimi arvates anoomsed (normideta). See on seisund, kus mĂ€rgatav osa ĂŒhiskonna liikmetest, kes on teadlikud neid kohustavate normide olemasolust, suhtuvad neisse normidesse kas negatiivselt vĂ”i ĂŒkskĂ”ikselt.

Suure tÀhendusega on töötaja jaoks selged töö tasustamise pÔhimÔtted, mida mudelid samuti reguleerivad (VÀljari 2003) Kompetentsimudel mÀÀrab lisaks muudele tingimustele ka asutusesisese edutamise ja edasiÔppimise vÔimalused.
Saladuses hoidmiseks on tööandjal Ôigustatud huvi ja eelkÔige, kui töösuhe vÔimaldab töötajal tutvuda tööandja klientide vÔi tootmis- vÔi Àrisaladustega ning nende teadmiste kasutamine vÔib tööandjat oluliselt kahjustada.
Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste vÀljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis Ôiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised Ôigused ja nende kohustused.

Spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaĂ”igusena on kĂ€sitletav servituut, mille eesmĂ€rk on ĂŒhitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituudid liigitatakse: reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks.
Subjektiivne koosseis - Subjektiivse koosseisu kĂ€sitlemises valitseb osariikide karistusseadustike sĂ”nastuses paras segadus, ehkki konsensus ĂŒldprintsiibis on selge: enamik sĂŒĂŒteokoosseise nĂ”uab mingit kurja tahte elemendi olemasolu.
Samasugune on olukord ka siis, kui isik ekslikult arvab, et ta peab kellelegi midagi maksma, kuigi tegelikult tal sellist kohustust ei ole. Samuti peab isik hĂŒvitama teise isiku poolt tema kasuks tehtud pĂ”hjendatud kulutused.

Seadusandja on autoriÔigust pidanud oluliseks Ôiguse valdkonnaks, kuna tsiviilÔiguse reformi kÀigus, mis pÀÀdis vÔlaÔigusseaduse vastuvÔtmisega, kehtestati juba 1992 aastal uus ja kaasaegne autoriÔiguslik regulatsioon.
SÀÀrasele pĂ€rijale on mÀÀratud teatud osa ( Âœ , 1/3, jne ), siis jĂ€rele jÀÀnud varanduse pĂ€rivad seaduse jĂ€rgsed pĂ€rijad. Kui on testamendis mÀÀratud mitu pĂ€rijat, ilma osa tĂ€hendamata, siis nad pĂ€rivad kĂ”ik vĂ”rdosades.
SĂŒĂŒ vormid on antud VÕS §104 lg2: 1. tahtlus – Ă”igusevastase tagajĂ€rje soovimine a. otsene tahtlus – isik on soovinud ja ka ette nĂ€inud Ă”igusvastase tagajĂ€rje b. kaudne tahtlus – isik pidas tagajĂ€rge vĂ”imalikuks.

SaamatajÀÀnud tulu - kasu, mida isik oleks tĂ”enĂ€oliselt saanud, kui kahju hĂŒvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud . Mittevaraline kahju - hĂ”lmab eelkĂ”ige kahjustatud isiku fĂŒĂŒsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
Sellessamas asjas on kirjutatud ka sama paavsti kirjad Taani kuningale (Livonica 24 ja 25, a. 1245). Kui siin oleks tegemist vÔÔra maa vaenlastega, oleks pealekippumine sihitud kogu maa vastu, mitte aga ainult noorkristlaste vastu.
Sellise huviga on tegemist ainult siis, kui: - omanik saab ruumi ĂŒlal- vĂ”i allpool maapinda valitseda ja omandist tulenevaid kasutusĂ”igusi kasutada vĂ”i - kui teiste isikute tegevus selles ruumis kahjustaks maatĂŒki kasutamist.

SamavÀÀrne on nende kaitse vaid siis, kui EK vÔtab liikmesriikide pÔhiseaduste sisu sama tÔsiselt kui liikmesriigid ise. Kahes Ôiguskorras tagatavat kaitset vÔrreldes ei saa piirduda Ôigusaktide tekstide kÔrvutamisega.
Subjektiivne Ă”igus on kooskĂ”las Ă”igustust omava Ă”iguse subjekti huviga, vĂ”ib nimetada Ă”iguse objekti ka hĂŒveks (kasuks). NĂ€iteks kui inimesel on omandiĂ”igus eluruumile, siis on tal elamusuhete objektiks temale kuuluv eluruum.
Surnud Ă”igus – Ă”igusnormid, mis ei ole tĂŒhistamist leidnud, kuid mis on vananenud igas mĂ”ttes 2. elav Ă”igus – toimib, on kirja pandud, on jĂ”ustunud ‱ Ă”iguse sotsioloogiline uurimine – Ă”iguse faktilisuse uurimine.

Suuliselt –  kui tegemist on töösuhtega, mis ei  kesta kauem kui 2 nĂ€dalat. Suulise lepinguga  tuleb tĂ€ita kĂ”iki töölepingu seaduse ja teiste  tööseaduste nĂ”udeid, v.a lepingu vorminĂ”ue.
Suures ĂŒhiskonnas on terve hulk konflikte, mis erineval moel ĂŒhiskonda jagavad. VĂ”imalikud dimensioonid: ‱ Sotsiaalmajanduslik ‱ Usuline ‱ Kultuurilis-etniline ‱ Linn-maa ‱ Uus-vana ‱ VĂ€lispoliitika ‱ Reziimi toetus
SĂ”navabadusel on nii positiivne kĂŒlg (Ă”igus infot levitada) kui ka negatiivne kĂŒlg (Ă”igus infot enda teada jĂ€tta).11 Info saamise Ă”igus on garanteeritud paragrahviga 44, kuid sellel Ă”igusel on otsene seos sĂ”navabadusega.

SeadusjĂ€rgselt – igamisega ei saa tekkida, kui on seotud kasutamisega ja kohaldatakse reaalservituudi sĂ€tteid; kinnistusraamatu kande igamisega vĂ”ib tekkida, kui on seotud valdamisega ja kohaldatakse kasutusvalduse sĂ€tteid.
Selgitustaotlus on isiku pöördumine milles taotletakse adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik selle teabe analĂŒĂŒs vĂ”i lisateabe kogumine, vĂ”i milles isik taotleb sĂ€testatud Ă”igusalase selgituse andmist Õigusabi.
SolidaarvĂ”lgnikud - Kui mitu isikut peavad tĂ€itma kohustuse solidaarselt (solidaarvĂ”lgnikud), vĂ”ib vĂ”lausaldaja nĂ”uda kohustuse tĂ€ielikku vĂ”i osalist tĂ€itmist kĂ”igilt vĂ”lgnikelt ĂŒhiselt vĂ”i igaĂŒhelt vĂ”i mĂ”nelt neist.

Saadetakse 25 - ks kalendripĂ€evaks tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid tĂ€itma Soome, kus töö tegemise asukoht on vĂ€hemalt 50km vĂ€ljaspool asula piire siis on tööandja Peeter kohustatud Taavile maksma pĂ€evaraha alammÀÀraga 22,37 eurot.
Sotsiaalne norm on kÀitumiseeskiri, millega mÔjutatakse (USA, Kanada, Uus-Meremaa, India, Austraalia) Skandinaavia: inimeste kÀitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu eristatakse avalikku ja eraÔigust, kodifitseerimata.
Seadusandja on nĂ€inud ette ka ĂŒhe erandi, kus tööandja korraldus, mis ei ole setud TL, kollektiivlepingu ega sedusega , on kehtiv ja töötajale tĂ€itmiseks kohustuslik, kui tööandja korraldus tuleneb hĂ€davajadusest.

Semantiline ebamÀÀrasus on vĂ”imalik kahel juhul : a) pole teada kĂŒllaldaselt tunnuseid vĂ€ljendi tĂ€pseks mĂ”istmiseks (“sĂ€te on lahtine”)/semantiline lahtisus; b) vĂ€ljend on “nĂ”rk” (selle kasutamispiirid on ebamÀÀrased)
Sestap on vanglateenistuse uuendamise ĂŒks nurgakive ĂŒleminek kambervanglatele, kus piiratakse vangide omavahelist suhtlust, et hoida Ă€ra kuritegelike teadmiste levimist ja suunata vangi Ă”iguskuulekale kĂ€itumisele.
Supervisor writes on the front page “Lubatud kaitsmisele”. You need time to: 1. read the theory 2. collect material 3. regularity (1-2 hours a day deal with your paper) The first draft of term paper should be ready by March.

Sarnaseks tegevuseks on Ülemkohtu ja KĂ”rgema Halduskohtu kohtunikest koosnevale Õiguse NĂ”ukogule mÀÀratud ĂŒlesanne kontrollida seaduseelnĂ”ude vastavust kehtivale Ă”igusele enne kui need esitatakse Parlamendile arutamiseks.
Subjektiivses mĂ”ttes - Ă”igussubjektile objektiivsest ehk kehtivast Ă”iguskorrast tulenev ja Ă”gussubjektile kuuluv Ă”igustus(nĂ”uda, kĂ€ituda). KĂ€ituse normid(ĐžŃŃ…ĐŸĐŽŃ Оз ĐŽĐ”ĐčстĐČующох праĐČĐŸĐČых Đ°ĐșŃ‚ĐŸĐČ)
Sellistel juhtudel on Eesti Ă”iguskorras vĂ”imalik tĂ”statada kĂŒsimus riigi tegevusetuse PS-pĂ€rasusest. Tegevusetus seisneks riigi puhul selles, et on vastu vĂ”tmata mingi seadus, ilma milleta PÕ-st on vĂ”imatu realiseerida.

Sotsiaalne norm on kohustus: inimene allutab oma tahtelise kĂ€itumise normi eeskirjale, kusjuures normi autoriteedi tingivad ĂŒksikisiku jaoks vĂ€lised pĂ”hjused – nĂ€iteks austus, jĂ”ud vĂ”i vĂ”im, mida valdab normiandja.
Subjektid - fĂŒĂŒsiline vĂ”i juriidiline isik (ÄS § 242) Asutamise kord - asutamine aktsiate mĂ€rkimiseta (ÄS §§ 242-255) Asutamisleping (asutamisotsus) - tehing (ÄS § 243). Asutamisleping on mitmepoolne leping.
Sellised vÀÀrtushinnangud on ĂŒhelt poolt normid, teiselt poolt aga kriteeriumid, mille alusel hinnatakse ka mistahes teisi sotsiaalseid norme ning muid nĂ€htusi, lisaks veel teistes sootsiumides kehtivaid teistsuguseid moraalinorme.

Servituut – teenimine piiratud asjaĂ”igus vÔÔrale asjale Isiklikud ja reaalservituudid Teeniv kinnisasi ja valitsev kinnisasi Reaalservituudid on positiivsed –teeniv kinnisasja omanik on sunnitud taluma teatavat
Subjektiivne Ă”igus on juriidiliselt tagatud ja see on vĂ”imalus ise teatud viisil kĂ€ituda vĂ”i nĂ”uda teiselt teatud kĂ€itumist – teostamine tĂ€hendabki nende vĂ”imaluste elluviimist, mida subjektiivne Ă”igus endas kĂ€tkeb.
Salajasus - vĂ€listatakse igasuguse kontrolli vĂ”imalus valijate tahteavalduse ĂŒle: valija hÀÀletamist pole vĂ”imalik pealt jĂ€lgida, hiljem aga rekonstrueerida vĂ€ljaselgitamise eesmĂ€rgil, kes kuidas hÀÀletas.

Seaduse vÔim on hea riigi vÀÀrtused, kuid nagu on suhteline valitsusvorm, nii on ka seadused suhtelised, halval riigil on halvad seadused ning kÔik tuleneb eesmÀrgi tÀitmisest, kas hea elu saavutatakse vÔi mitte.
Siseministeeriumil on Ă”igus teha asjaomastele volikogudele ettepanek esitada haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanek kohaliku omavalitsuse ĂŒksusele, kelle haldusterritoriaalse korralduse muutmine on otstarbekas.
Sellistel juhtudel on siiski tavaline, et autor soovib enda seostamist teosega nÀiteks kaubamÀrgi kasutamise lÀbi vÔi kohustab teose igakordseid kasutajaid nÔustuma samade litsentsitingimustega, mille alusel kasutakse.

Sortimendi imidĆŸis on tĂ€htsal kohal sortimendi ulatuse mĂ”iste, mida defineeritakse eelkĂ”ige mĂ”istetega laius ja sĂŒgavus (Sepp 1995). Laius nĂ€itab, kui palju kaubagruppe ja millised kaubagrupid on sortimendis esitatud.
Spetsiaaldelegatsioon – volitus, mis antakse konkreetse ĂŒksiku teo korraldamiseks Intra legem – mÀÀruse andmise Ă”iguse mÀÀratlus, mille kohaselt eksekutiivorganid on volitatud mÀÀrustega rakendama kehtivat seadust.
Surma aeg – loetakse eeldatav surma aeg. Kui eeldatavat surmaaega ei ole vĂ”imalik kindlaks mÀÀrata, siis loetakse surmaajaks esimese aasta lĂ”pp pĂ€rast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed.

Sanktsioon — Ă”iguslik tagajĂ€rg, milleks vĂ”ib olla kas karistus vĂ”i muu abinĂ”u (mingist hĂŒvest ilma jĂ€tmine, Ă”igussuhte kehtetus jne). Sanktsioon saab olla mÀÀratletud kas suhteliselt vĂ”i absoluutselt.
Sellisteks kĂŒsimusteks on kehtiva KOKS-i kohaselt eelkĂ”ige avaliku teenuse osutamisega seotud funktsioonid: heakord, kultuuriasutused, sotsiaalabi, arstiabi, pĂ”hiharidus, pensionikindlustus, teedemajandus, kohalik transport
SĂ€ilitamiskohustus - asi vastavale asutusele ĂŒle anda (NB! ei saa nĂ”uda leiutasu ega omandit asjale). ­ Ă”igus mĂŒĂŒa asi avalikul enampakkumisel (pĂ€rast avalikku teavitamist). Saadud raha (miinus kulud) asendab asja.

Sajandil eesti - ja Liivimaa provintsides oli see armastatud vaidlusteema – kas favor libertatis kehtib ka neis provintsides pĂ€risorja vabakslaskmise jm vabadusprotsessis (peamiselt kĂŒll vaba olemise) vĂ”i mitte.
Subjektiivne Ôigus tÀhendab pÔhimÔtteliselt seda, et seadusandjast lÀhtuvalt ja juriidilise kohustusega garanteeritud Ôiguse subjektile on antud teatud kÀitumise vÔimalus. Tegemist on Ôiguslikult kaitstud huviga.
Suuline – kui tehing tĂ€idetakse kohe, siis vĂ”ib teha ka suulises vormis (e-mailiga on ka suuline vorm). Lihtkirjalik e kirjalik vorm – on siis, kui seadus seda sĂ€testab vĂ”i pooled on nii kokkuleppinud.

SihtmÀÀrang – mingile osale varast mÀÀratakse sihtotstarve Testamendi tĂ€itja – on isik, kes peab jĂ€lgima, et kĂ”ik testamendis ĂŒlesloetud korraldused saaksid tĂ€idetud(vĂ”iks olla nĂ€iteks annaku saaja).
SĂ”lmimiseks 7 – 14-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajĂ€rgselt tööinspektorilt nĂ”usoleku. Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nĂ”usoleku vĂ”i heakskiiduta.
Saare nĂ€ites on predikaadi Jx tĂ”ehulgaks ainult ĂŒhest elemendist koosnev hulk {Mari}. Algarvuks olemise predikaadi Ax puhul on indiviidide piirkonnaks naturaalarvude hulk ning tĂ”ehulgaks kĂ”igi algarvude hulk.

Seadusandja on vÔimalikult tÀpselt kirja pannud konkurentsi piirangu regulatsiooni: Konkurentsi piirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mÔistlikult ning töötajale Àratuntavalt piiritletud.
Seadusevastane on ka töötaja vĂ”i tööandja Ă”iguste piiramine sĂ”ltuvalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvusest kodanike ĂŒhendustesse ning töötajate vĂ”i tööandjate huvide esindamisest.
SolidaarsusĂ”igustena on nimetatud veel: Ă”igus majanduslikele, sotsiaalsetele, ja kultuurilisele arengule; Ă”igus inimkonna ĂŒhispĂ€randile; Ă”igus rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule; Ă”igus rahuldavale keskkonnale.

Sotsioloogias on kasutatavad afektiivsed testid, mis on kahte liiki – vĂ”imalus vĂ€lja selgitada nĂ€iteks mĂ”ne perekonnaliikme rolli perekonnas, kus eksperimenteeritavatel palutakse oma pereliikmeid joonistada.
Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (fĂŒĂŒs. Ja psĂŒĂŒhilised reservid). Vaim hakkab vĂ”itlema selle vastu, pĂŒĂŒab hakkama saada, kĂ”rvaldada neid asju, mis seda tekitavad.
Seaduseandja on Eesti kinnistes vanglates vangistuse tĂ€ideviimise mudelina kehtestanud segareĆŸiimi, on praktikas vangide omavahelised kontaktid vanglates palju tihedamad, kui need teoreetiliselt olla tohiksid.

Soodustatud isik – (VÕS § 425 lg 1) on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral Ă”igus saada kindlustushĂŒvitis, kokkulepitud rahasumma vĂ”i muu kindlustusandja kohustuse tĂ€itmine vastavalt lepingule.
SĂŒĂŒteokoosseisud on reeglina toime pandud pandavad tegevusena, tegevusetuse eest vastutab isik ĂŒksnes juhul, kui tegevusetus on koosseisus otseselt nimetatud vĂ”i isikul on Ă”iguslik kohustus tagajĂ€rge Ă€ra hoida.
SĂŒĂŒteost osavĂ”tjad on ka kihutaja (isik, kes kallutab tahtlikult teist isikut sĂŒĂŒteole) ja kaasaaitaja (isik, kes aitab tĂ€ideviijat sĂŒĂŒteo toimepanemisel). VÀÀrtegude toimepanemisel vastutab ainult tĂ€ideviija.

Soovitatav hoiak – osa Ferri vaateid on kĂŒsitavad (eriti bioloogilise poole poolt), aga selline lĂ€henemine on vĂ”imalik, kui suuta piisavalt hĂ€sti isiku ĂŒhiskonnaohtlikku seisundit tuvastada, siis miks mitte.
Sotsiaalriiklus - VÕRDSETE VÕIMALUSTE TAGAMINE Õiguse mĂ”iste pĂ”hiseaduse kontekstis: Ă”igust saab olla ĂŒhiskonnas niipalju, kui palju Ă”iguse subjektid seda oma kĂ€itumise kaudu lĂ”ppastmes vĂ€lja nĂ€itavad.
Subsumeerimise olemus – tuleb vĂ”rrelda konkreetseid elulisi asjaolusid Ă”igusnormis esitatud faktilise koosseisuga ja kui need on seoses, tuleb teha lĂ”ppjĂ€reldus Ă”igusnormis esitatud Ă”igusliku tagajĂ€rje pĂ”hjal.

SuhtevĂ€ited on vĂ€ited suhete kohta mingite objektide vahel, nt „KĂ”ik tudengid tunnevad mĂ”nda Ă”ppejĂ”udu”. Kahekohalistes suhtevĂ€idetes on kahekohaline seos subjekti ja predikaadi mahuelementide vahel.
Seadusloome on tegevus, mis saab ja peab pĂ”hinema eetilistel printsiipidel ning et ka moraalinormid pole pelgalt tuju, konventsiooni vĂ”i otsustuse kĂŒsimus, vaid kujutavad endast objektiivset mĂ”istlikkust.
Sellisteks on poliitilised avaldused, pressiteated ja riikide kommentaarid rahvusvaheliste lepingute eelnÔudele ning riikide seisukohad, mida on vÀljendatud rahvusvaheliste konverentside deklaratsioonides.

Soetamismaksumus on ettevĂ”tlustulust maha arvatud, siis loetakse vara mĂŒĂŒgihind ettevĂ”tlustuluks. Siinjuures juhime tĂ€helepanu, et ei ole oluline, millal soetatud vara maksumus on ettevĂ”tluskuludesse kantud.
Sotsioloogiline kĂ€sitlus - Ă”igus on inimeste tegudes ja kĂ€itumises vĂ€ljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid. Õigust tuleb otsida meid ĂŒbritsevatest reaalselt toimivatest sotsiaalsetest suhetest.
StatuudiĂ”igus on antud eelkĂ”ige selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke vĂ”imalusi KOV-es ning aktiviseerida ĂŒhiskondlikke jĂ”ude vastavate kĂŒsimuste ainuvastutava reguleerimise eesmĂ€rgil.

SuverÀÀnsus - Iga riigi vÀga oluline tunnus! Riigi suverÀÀnsus tÀhendab seda, et riigil puuduvad pÔhimÔtteliselt juriidilised kitsendused oma tegevuses siseriiklikult, kui ka suhtluses teiste riikidega.
Societas - seltsinguleping- konsensuaalne leping, millega kaks vĂ”i enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju vĂ”i oma oskusi ĂŒhise, seadusega lubatud, kĂ”igile kasuliku sihi saavutamiseks.
Seletav Ă”igusnorm on nt Riigikogu valimise seaduse § 4: „Valimistulemused selgitatakse valimisest vahetult osa vĂ”tnud isikute tahteavalduse alusel“; b) viitav – nĂ”uab kindlasti enda kĂ”rvale teist normi.

Serotoniin - puudus vÔi nende retseptorite nÔrk tundlikkus kutsuvad esile Àrevuse, hirmu, rahutuse, ja vastupidi- piisav konts vÔi tundlikkus, hea töö retseptorites tekitavad rahulolu, enesekindluse.
Sotsiaalne kontroll – protsess, mille kĂ€igus ĂŒhe grupi raamides teadvustatakse ĂŒksikisikute norme. EesmĂ€rgiks on reguleerida ĂŒhiskonna normatiivseid ja mittenormatiivseid isiksusele suunatud kĂ€itumisootusi.
Stare decisis - pĂ”himĂ”te (rÀÀkimata kahest ĂŒlejÀÀnust) - ollakse seisukohal, et kontinentaalses sĂŒsteemis ei pea kohus kohtupraktika analĂŒĂŒsimisel tundma isegi mitte kĂ”iki oma varasemaid lahendeid.

Samuel pufendorff - PĂŒĂŒdis luua kĂ”ikehĂ”lmavat, praktilisele elule vastavat loomuĂ”igust.Christian von Wolff- jĂ”udis sĂŒstematiseerimises veel kaugemale ja tegi loomuĂ”iguse teesidest geomeetrilisesĂŒsteemi.
Seaduse mĂ”istes on saneerimine abinĂ”ude rakendamine ettevĂ”tte majanduslike raskuste ĂŒletamiseks, ettevĂ”tte likviidsuse tagamiseks, kasumilikkuse parandamiseks ja jĂ€tkusuutliku majandustegevuse jĂ€tkamine.
Segamis - ja kloppimistarbed, eriotstarbelised köögitarbed, fooliumid ja kiled, majapidamispaberid, toiduvalmistamise nĂ”ud, grillid ja grilltarvikud, ĂŒhekordsed grillikaubad, köögitarvete hoidjad

Seisuslik - esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13.-17. sajanditel ja seda iseloomustas monarhi kÔrval seisusliku esindusorgani olemasolu, see oli pÔhimÔtteliselt nÔuandva pÀdevusega.
Siirdetöötust on vĂ”imalik vĂ€hendada lĂŒhendades töö otsimise aega, parandades tööturu infosĂŒsteemi, pakkudes koolitust vĂ”i luues ajutisi töökohti regioonides, kus sesoonne töötus on vĂ€ga kĂ”rge.
Suletud lepingud – uusi osapooli vĂ”etakse juurde ja osapooled vĂ”ivad lahkuda ainult kĂ”igi (teiste) osaliste nĂ”usolekul / Avatud lepingud – leping on liitumiseks vĂ”i sellest lahkumisesk kĂ”igile avatud.

Solicitorid ehk Ă”igusnĂ”unik/jurist ei vĂ”i klienti kohtus esindada, ta vastutab kogu kohtumenetlusega seotud dokumentatsiooni ettevalmistamise ja haldamise eest ja on lĂŒliks kliendi ja advokaadi vahel.
SolidaarvĂ”lgnik - Kui mitu isikut peavad tĂ€itma kohustuse solidaarselt, vĂ”ib vĂ”lausaldaja nĂ”uda kohustuse tĂ€ielikku vĂ”i osalist tĂ€itmist kĂ”igilt vĂ”lgnikelt ĂŒhiselt vĂ”i igaĂŒhelt vĂ”i mĂ”nelt neist.
Subjektiivne Ôigus on seadusega Ôigussubjektile kuuluv / garanteeritud Ôigus: Ôigusnormidega tagatud vÔimalus toimida mingil viisil, nÔuda kohustatud isikuilt mingite tegude sooritamist vÔi neist hoidumis.

Seadusandjal on Ă”igus ja sageli ka kohustus konkretiseerida antavates normides pĂ”hiseaduse printsiipide ĂŒht vĂ”i mitut elementi, ta ei tohi anda aga norme, mis on pĂ”hiseaduse printsiipidega vastuolus.
Skemaatiliselt esitatuna on Ă”igusnormis niisiis alati kolm struktuuriosa: Ă”iguslik fakt (F), sunnielement (S) ja Ă”iguslik tagajĂ€rg (G). SĂŒmboleid kasutades vĂ”ib normi loogilist struktuuri vĂ€ljendada vormeliga:
SÀÀstev areng - Brundtlandi komisjon defineeris sÀÀstva arengu kontseptsiooni kui sellise arengutee, mis rahuld praeguse pĂ”lvkonna vajadused ja pĂŒĂŒdlused, seadmata ohtu tulevaste pĂ”lvkondade samasug.

SĂŒstemaatilis - loogiline –uuritakse normide vastuvĂ”tmise asjal, mis olud,tingimused siis kehtisid ‱ Ajalooline ‱ Teleoloogiline e eesmĂ€rgipĂ€rane – uuritakse, mis eesmĂ€rgil on Ă”igusakt tehtud.
Sekulariseerumine - ĂŒleminek vÀÀrtusratsionaalsuselt instrumentaalsele ratsionaalsusele Kalvinistlik lunastusĂ”petus motiveeris inimesi töötama, kokku hoidma ja saama jĂ€rjest suuremaid tulusid maa peal.
Selver on AS Tallinna Kaubamaja tĂŒtarettevĂ”te, registreeritud kaubamĂ€rk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas LasnamĂ€el avati Punane Selver.

Seadusest tulenevalt on autoril Ôigus talle kuuluvaid Ôigusi teistele isikutele loovutada (loovutada ehk Ôigused vÔÔrandada, autorile loovutatud Ôigusi ei jÀÀ, nende Ôiguste omaninkuks saab teine isik.
Sekundaarne ehk derivatiivne tekkimine: uue riigi tekkimine mÔnele teisele riigile kuulunud territooriumil eraldumisega emamaast; emariigi lagunemine e dismembratio; liitumine ehk liitriigi tekkimine.
SĂŒĂŒteod on *kuriteod ja *vÀÀrteod. 75. VÀÀrtegu – vÀÀrtegu on karistusseadustikus vĂ”i muus seaduses sĂ€testatud sĂŒĂŒtegu, mille eest on pĂ”hikaristusena ette nĂ€htud rahatrahv vĂ”i arest.

Sisuks on kontroll haldustoimingute Ă”iguspĂ€rasuse (seaduslikkuse) ĂŒle. JĂ€relevalve on piiritletud kahe printsiibiga: 1) ei eksisteeri jĂ€relevalvet, kui seda ei ole sĂ€testatud Ă”igusaktides.
Smend - 1)PĂ”hiseadus kui integratisooni korraldus, norm, mis kĂ€sib ĂŒhiskonnal kokku hoida jka integreeruda 2) PĂ”hiseadus kui vÀÀrtuskord- luuakse vÀÀrtusnorm, mis korrastab ĂŒhiskonnaelu
Sooritus on teadlik ja eesmĂ€rgipĂ€rane teise isiku soodustamine, kui seal juures peetakse silmas kohustuse tĂ€itmise eesmĂ€rki ehk siis kui ĂŒleandja tahab sellega tĂ€ita temal lasuvat kohustust.

Streigid on keelatud: o valitsusasutustes ja muudes riigiorganites ning kohalikes omavalitsustes; o kaitsevÀes ja riigikaitseorganisatsioonides, kohtutes ning tuletÔrje- ja pÀÀsteteenistustes.
Subjekt - KĂ”ik need ĂŒhiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele Ă”iguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad Ă”igussubjektsuse(Ă”igusvĂ”ime, teovĂ”ime, deliktivĂ”ime).
SĂ”jaajal on kaitsevĂ€e ĂŒlemjuhatajal tĂ€ielik juhtimisĂ”igus Eesti kaitsejĂ”ude ĂŒle. Peastaabi ja MaavĂ€e Staabi isikkoosseisu baasil formeeritakse kaitsejĂ”udude juhtimispunktid (pĂ”hi-, varu-,

Seadusandja on siin siiski nĂ”rgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette nĂ€inud – töösuhetes töötajale, ĂŒĂŒrniku kaitseks, tarbijakaitseks – eriti EL Ă”igusest tulenevad normid jne);
Sellel alusel on meil mÀÀruste puhul tegemist materiaalsete seadustega ehk legislatiivaktiga. Eesti Ôiguskord ei ole senini sÀtestanud nÔuet, et mÀÀrused sisaldaksid obligatoorselt Ôigusnorme.
Sidepidamis - ja autokĂ€ivitamisvahendeid, vĂ”tmete programmeerimismasin ning tĂ”mmits),  piiride peal inimesed, keda ei saa Ă€ra osta, siis ei pÀÀsed ka varastatud autod vĂ€lismaale mĂŒĂŒgiks.

Sihtasutus –  juriidiline isik, millel ei ole liikmeid. Ta on loodudÂ ĂŒksnes teatud vara valitsemiseks ja  selle vara kasutamiseks pĂ”hikirjaliste eesmĂ€rkide saavutamiseks. 
SĂ”lmitud lepingud on riigi kĂ”rgeimaks seaduseks; need on kĂ”ikide osariikide kohtunike jaoks siduvad, olenemata pĂ”hiseaduse vĂ”i ĂŒkskĂ”ik millise osariigi seaduste sĂ€tetest, mis vĂ€idavad vastupidist.
Seadusandliku vÔimuna on parlament kesksel kohal- seaduste vastuvÔtmine, vÔtab vastu riigieelarve TÀidesaatva vÔimu organite tegevus on suunatud seadustes Ôigusaktides sisalduvate nÔuete elluviimisele.

Sidemed era - ja avaliku Ă”iguse vahel vĂ”ivad olla ka funktsionaalsed. NĂ€iteks vĂ”ib avalik-Ă”iguslike Ă”igusnormide nĂ”uete rikkumine kaasa tuua eraĂ”iguses lepingu Ă”igustĂŒhiseks tunnistamise.
Streigid on keelatud valitsusasutustes, kohalikes omavalitsustes ametnikel, kaitsevÀes, kohtus, politseis, pÀÀsteteenistuses jne Kohus vÔib tunnistada streigi vÔi töösulu ebaseaduslikuks.
Seaduse avaldamine tÀhendab tema avaldamist "Riigi Teatajas". Vastavalt "Riigi Teataja" seadusele avaldatakse seadus "RT-s" seitsme tööpÀeva jooksul pÀrast tema vÀljakuulutamist kehtestatud korras.

SeadusjĂ€rgne pĂ€rimisĂ”igus on nĂŒĂŒd ka pĂ€randaja Ă”dede- tsiviilseadustiku eelnĂ”uga oli kavandatud kaotada mitmesuguste linna- ja maaĂ”iguste kirev vendade alanejatel ning tĂ€didel-onudel ja nende alanejatel.
Subjektil on vÀhemalt 2 tegurit, mis vÔivad mÔjutada valikut eri regulatsioonivormide vahel: - suhete laad subjekti ja konflikti teiste osapoolte vahel - konfliktiolukorra sotsiaalne kaalukus
SĂŒstemaatilis - loogiline- tĂ”lgendamine 1. Loogiline tĂ”lgendamine Loogiline tĂ”lgendamine on selline tĂ”lgendamisviis, kus Ă”igusakti sisu kindlaksmÀÀramisel kasutatakse formaalloogika reegleid.

Seadustikus on selgelt vÀlja toodud hagi tagamise avalduse sisunÔuded ning see tuleb pÔhistada . Vastavalt TsMS § 381 lg-le 1 peab hagi tagamise avaldus sisaldama vÀhemalt jÀrgmisi andmeid:
Sooritussuhted on A ja B vahel (kattesuhe) ning B ja C vahel(valuutasuhe). A-l ei ole VÕS § 1028 lg 1 alusel nĂ”uet C vastu (tĂ€itmissuhe). B saab nĂ”uda traktorit A-lt ja A saab nĂ”uda raha B-lt.
Selleks seaduseks on esmajoones Vabariigi Valitsuse seadus ja selle § 49, mille lÔike 1 punkt 10 annab ministrile pÀdevuse kehtes- tada ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste struktuur.

Selleselt mĂ”istetuna on suverÀÀnsuse mĂ”iste ebasĂŒmmeetriline – absoluutne sisemises mÔÔtmes ja suhteline vĂ€lises, kus riigi suverÀÀnsus kohtub alter ego ehk mĂ”ne teise riigi suverÀÀnsusega.
Skandinaavia sĂŒsteem on lĂ€hedane saksale – Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island Eestis on pigem germaani sĂŒsteemile lĂ€hedal Louisiana ja Puerto Rico on mĂ”jutatud Prantsuse ja Hispaania eraĂ”igusest.
Sellegi huviobjektiks on sĂŒsteemi saadus ehk norm ja esmaseks ĂŒlesandeks on teiste Ă”igussĂŒsteemi struktuuride ja neis jĂ”ustunud normide sisu selgitamine. See aitab kaasa oma Ă”iguskorra mĂ”istmisel.

Sotsiaalne taju on suunatud ja mille teenistuses on enim signaale- inimestevaheline 1. domineerimine- allumine 2. vaenulikkus-sÔbralikkus. Lk 118 skeem Inimese taju sÔltub tajuja hetkeseisundist.
Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate vĂ”i töötajate ĂŒhingu vĂ”i liidu algatusel saavutamaks tööandajalt vĂ”i tööandjate ĂŒhingult vĂ”i liidult jĂ€releandmisi seaduslikes
Subjektid - Ă”igustatud subjekt- asja, Subjektid- Ă”igustatud subjekt- valduse omanik; kohustatud subjektid – vĂ”lausaldaja e kreeditor, kohustatud kĂ”ik teised subjekt- vĂ”lgnik e deebitor

SĂŒstemaatilis - loogiline tĂ”lgendamine kasutab Ă”igusakti sisu kindlakstegemiseks formaalloogika reegleid. See tĂ”lgendamisvĂ”te tĂ€hendab Ă”igustloovate aktide tekstivaheliste seoste nĂ€gemist.
Sealjuures on oluline tuvastada tema hoiakust vĂ”i vĂ€lismaailma mĂ”jutustest tingitud toimetuleku raskused ning mÀÀrata spetsiifilised sĂŒĂŒteod, mis annavad alust eeldada nende kordumist.
Sellistel isi - kutel tekivad automaatselt menetlusosalise Ôigused ja kohustused- Ôigus saada selgitusi (HMS§ 36), Ôigus olla Àra kuulatud(HMS§40), aga samuti ka kohustus esitada tÔendeid

SihtkĂ€sund on ĂŒks vĂ”imalus, kuidas pĂ€randaja pĂ€rijaks nimetamine, annakus, sihtkĂ€sundi vĂ”i sihtmÀÀrangu mÀÀramine (1997.a kehtinud saab pĂ€rast surma osaleda oma vara korraldamises.
Siit tulenevalt on Ă”igusnormi abstraktsuse aste madalam kui romaani-g Ă”iguses, eesmĂ€rgiks ei ole ĂŒldise reegli sĂ”nastamine tulevikus, vaid kĂ€siloleva konkreetse kaasuse Ă”iglane lahendamine.
Sisetransiidiprotseduur - vĂ”imaldab ĂŒhenduse kaubal teatud tingimustel liikuda ĂŒhenduse tolliterritooriumil ĂŒhest punktist teise kolmanda riigi territooriumi kaudu, ilma et kauba tollistaatus muutuks.

Sotsiaalne norm - on ĂŒldise iseloomuga kĂ€itumisreegel, mis reguleerib inimeste kĂ€itumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete sujektidega Nimeta sotsiaalsete normide pĂ”hiliigid.
Subjektiivne tsiviilÔigus on tsiviilÔigussuhte Ôigustatud subjekti juriidiliselt tagatud kÀitumise vÔimalus, see vÀljendub vÔimaluses ise teatud viisil kÀituda vÔi nÔuda teistelt teatud kÀitumist.
Samuti igaĂŒhe on oma asi, kui tĂ”husalt ta suudab oma piiratamatu vabadust Ă€ra kasutada iseenese omakasulisteks eesmĂ€rkides. Ühiskonna loomulikus olukorras olevat loomulik ka teiste tapmine.

Seadusandja on eeskÀtt silmas pidanud muusikateoste, draamateoste jm. Teoste avalikku esitamist, kuid sÀtte lai ulatus vÔimaldab siia alla kanda ka teiste kirjandusteose liikide esitamist.
SeadusjĂ€rgne katseaeg on 4 kuud; 3). Alla 8-kuulise lepingu puhul ei vĂ”i katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest; 4). Pooled vĂ”ivad kokku leppida katseaja mittekohaldamises vĂ”i lĂŒhendamises.
Sellisteks juhtumiteks on nt kinnisasja koormamine teeservituudi vĂ”i hoonestusĂ”igusega. Kui reaalosa kĂ€sutab ĂŒks kaasomanikest, siis sellist kĂ€sutust kĂ€sitletakse kui Ă”igustamata isiku kĂ€sutust.

Sensibilatsioon - tundlikkuse kĂ”rgendamine analĂŒsaatorite vastastikuse mĂ”ju, harjutamise ja motivatsiooni tagajĂ€rjel. Nad moodustavad koostöötava sĂŒsteemi ja on vastastikkuses sĂ”ltuvuses.
Skandeerimine – antiikvĂ€rsside lugemine Tsesuur – hingamispaus Doonec eriis feliix, multoos numeraabis amiicos; tempora si fuerint . nuubila, soolus e-ris. 19. Loodusseadused on muutumatud
Seadusandja on omalt poolt kĂŒll pĂŒĂŒdnud lĂŒnki Ă€ra hoida, kuid samas formuleerib Ă”iguse mitte niivĂ”rd ĂŒldise (ĂŒldistatud) reegli kujul, kuivĂ”rd ĂŒleĂŒldisel (generaalklausli) kujul.

SeadusejĂ€rgne on kindlaks mÀÀratud seadusega ning imperatiivse normiga – pooled seda muuta ei vĂ”i. Siin on seadusega kindlaks mÀÀratud leppetrahvi suurus ja tema kohaldamise tingimused.
Subjektiivset Ă”igust on liigitanud: 1) tagatud Ă”iguse sisu alusel ; 2) objekti jĂ€rgi, millele subjektiivsed Ă”igused on suunatud ja 3) ĂŒksikisiku (kodaniku) riigi suhtes oleva avaliku huvi alusel.
SĂ€testatud juhtudel on lepinguvĂ€list vĂ”lasuhet reguleeriv leping tĂŒhine? Imperatiivsus: 1. Isikutel endil ei ole vĂ”imalik vĂ€lja mĂ”elda mingisuguseid tĂ€iendavaid lepinguvĂ€liseid vĂ”lasuhteid.

Sellised möödalaskmised on reeglina vastavaid töid vahetult lÀbiviivale isikule ilmsed. Seega kui töö ei vasta kokkulepitud tingimustele on töövÔtja oma kohustusi rikkunud raske hooletuse kaudu.
Selver on AS Tallinna Kaubamaja tĂŒtarettevĂ”te, registreeritud kaubamĂ€rk, mis kuulub AS-le A-Selver. 1.1. Selveri missioon Selveri peamine eesmĂ€rk on luua ja hoida kliendi usaldust.
Sotsiaalne norm on kÀitumiseeskiri, millega mÔjutatakse isik versus isik, puudub alluvus, isikud on vÔrdsedm kaevata inimeste kÀitumis soovitud tulemuse saavutamiseks kogu saab maakohtusse.

SÀttesse on sisse kirjutatud suhteline kandepÔhimÔte, mille kohaselt teatud juhtudel toimub kinnistu omandamine sÔltumatult kinnistusraamatukandest, omand tekib juba omandamisalusest.
Sanitaarkaitseala on joogivee vĂ”tmise kohta ĂŒmbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vĂ€ltimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja inimeste liikumist.
Sotsiaalne kontroll on sotsiaalsete normide, institutsioonide ja suhtumiste kogum, mis on suunatud antud sotsiaalse grupi, klassi ja ĂŒhiskonna huvidega vastavuses oleva inimkĂ€itumise tagamisele.

Spetsiaaldelegatsioon ehk erivolitus (see pĂ€devus/ĂŒlesanne selleks juhuks); Generaaldelegatsioonis annab seaduseandja edasi ĂŒhe osa oma pĂ€devusest mĂ”nele teisele organile kestvaks teostamiseks.
SĂŒnnitunnistus – pöörduda sinna kus on lapse sĂŒnniakt) - muutuvad varalised Ă”igused ja kohustused – pĂ€rib laps vara oma uute vanemate jĂ€rgi (bioloogilistega kaovad varalised suhted)
Seltsimehelikud kohtud – kollegid arutasid kĂ”ikide probleeme (alkoholi tarbimine, miks lĂ€ks naisest lahku, kuidas kollektiiv saaks midagi Ă€ra teha). Karistus – inimene visati parteist vĂ€lja.

ServituudiĂ”iguse kaitseks on vastav asjaĂ”iguslik hagi- actio confessoria- Ta on suunatud teeniva maatĂŒki igakordse omaniku vastu, samuti vÔÔra krundi omaniku vastu, kui ta rikub servituudi Ă”igust.
Sotsiaalne norm - ĂŒldise iseloomuga kĂ€itumisreegel, mis reguleerib inimeste kĂ€itumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ĂŒhiskonnaga, riigiga, kollektiiviga)
Streik on niisugune töökatkestus, mis toimub töötajate vĂ”i töötajate ĂŒhingu vĂ”i liidu algatusel saavutamaks tööandjalt jĂ€releandmisi seaduslikes tööalastes nĂ”udmistes.

Subordinatsiooniteooria - kui pooled on Ă” suhtes ĂŒksteisele allutatud, siis on tegemist AÕ suhtega, kui pooled on vĂ”rdses suhtes, siis tegemist on EÕ suhtega 4. Modifitseeritud subjekti teooria.
Samal majandus - vÔi kutsetegevuse alal (konkurentsipiirangu kokkulepe). Konkurentsipiirang peab olema kirjalikult fikseeritud töölepingus vÔi selle lisaks olevas kirjalikus dokumendis.
Seminar - praktikumi kÀigus saadud teadmised aitasid paremini mÔista seadusandliku ja tÀitesaatvate organite tegevusi ja osatÀhtsust riigi poliitika kujundamisel ja elluviimisel.

Situatsioonilised erinevused - need on mĂ”ned nĂ€itajad, mis mÀÀravad kĂ”rvutamise „OUT” grupiga. NĂ€iteks on Ladina- Ameerika elanike jaoks suhteliselt mĂ”ttetu nende vĂ”rdlemine Aasia rahvastega.
Sotsiaalne kontroll on normide, instituutide ja suhtumiste kogum, mis on suunatud inimeste sellise kĂ€itumise tagamisele, mis on vastavuses antud sotsiaalse grupi, klassi ja ĂŒhiskonna huvidega.
Subjektiivne Ôigus on Ôigussubjektile Ôigusnormiga antud Ôigustus nÔuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat kÀitumist Ôigussubjekti huvides, sh tegevusetust ja talumist.

Sugulus - kui ĂŒks isik pĂ”lvneb teisest, on nad sugulased otsejoones, sealjuures ĂŒlenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased aga lapsed ja nende jĂ€rglased.
Seeda on KarS kohaselt vabatahtlikkuse hindamisel otsutava tĂ€htsusega see, kuidas hindab sĂŒĂŒteokatse toimepanemist alustanud isik loobumise hetkel vĂ”imalust saavutada sĂŒĂŒteo
Sissetuleku mÔttes on riigist advokaadid sÔltumatumad kui notarid, kuna tasu neile ei tule mitte riigi poolt vaid klientidelt, kliendist on aga vastupidi notarid sÔltumatumad kui advokaadid.

Specificatio - vÔÔra materjali ĂŒmberkujundamine mitteomaniku poolt, mille tagajĂ€rjel tekib uus asi. Sabinnadid vĂ€itsid, et olulin eon materjal, seega kuulub asi materjali omanikule.
Spetsiaaldelegatsioon – ĂŒhekordne seaduses sisalduv volitus MÀÀrusandluse mahu alusel eristataks: Intra legem mÀÀrused – kehtiva seaduse rakendamiseks, on puhas seadus vastuvĂ”tmiseks ja
SĂŒndmuste ennustatavust ehk korrastatust. Nii kurjategijad kui seaduskuulekad indiviidid otsivad vĂ”imalusi nende vajaduste rahuldamiseks, kuid nad on selleks omandanud erinevad sotsiaalsed rollid.

SĂŒĂŒtegu karistusseadustikus – karistusseadustiku eriosa sĂ€tetes teokirjeldustena loetletud, vastavalt sĂŒĂŒtegude poolt rĂŒnnatavatele hĂŒvedele peatĂŒkkidesse, jagudesse ja jaotistesse rĂŒhmitatud.
Sellel reeglil on 2 erandit: 1. Tagasiulatuva jÔuga on seadused, mis seda selgesÔnaliselt sÀtestavad, kui seaduseandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata Ôigusi.
Selveri mĂ€rgitoode – tĂ€histatakse Selveri KaubamĂ€rki kandvaid tooteid, mida mĂŒĂŒakse ainult Selveris, on soodsama hinnaga analoog toodetest ja mis on toodetud kas Eestis vĂ”i vĂ€lismaal.

Servituut – on vÔÔra kinnisasja kitsendatud kasutamise Ă”igus; Tema puhul eristatakse kinnisasja: ‱ Teeniv kinnisasi on kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides
Sisefunktsioonid – riigivĂ”imu sĂ€ilitamise ja kindlustamise funktsioon, Ă”iguskorra tagamine, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funkts ja kultuurilis-kasvatuslik funkts.
Sotsiaalsed pÔhiÔigused - on riigi poolt tagatavad Ôigused mis kaitse nendele isikutele, kes on mingisuguses Ôigussuhtes nÔrgemad ja ei suuda mingisuguses valdkonnas hakkama saada nt pagulased.

Saadab fie - le maksuteate juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta hiljemalt 30 pÀeva enne maksu tasumise tÀhtaega (1. oktoobrit). Kui sotsiaalmaksu juurde maksma ei pea, siis
Sanktsioon - Karistus, riigi poolne mÔjutusvahend(vangistus,trahv,juhtimisÔiguse ÀravÔtmine) (perekonnaÔiguses pole seda osa) N: Kui sÔlmitakse abielu,siis mehe ja naise vahel.
SeadusalgatusÔigus on Eestis vastavalt pÔhiseaduse §103 Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi valitsusel, Vabariigi presidendil pÔhiseaduse muutmisex.

Seadusandja on leidnud, et tarbija huve tuleb tarbijakrediidilepingutes kaitsta ja sellest tingituna on tarbijakrediidilepingu sÀtted erinormiks krediidilepingu regulatsiooni suhtes.
Selliseks on nĂ€iteks Prantsuse oma. Siin on pĂ”hiseaduses tĂ€pselt fikseeritud kĂŒsimuste ring, mida parlament tohib otsustada -- kĂ”ik muu on tĂ€itev- vĂ”i kohtuvĂ”imu pĂ€devuses.
Siseministeeriumil on Ôigus nÔuda maavanemalt tÀiendavaid toiminguid, selgitusi ja materjale seoses kÀesoleva paragrahvi lÔikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduse rakendamisega.

Siinjuures on oluline hinnata Riigikohtu pÔhiseaduslikkuse jÀrelevalve kolleegiumi poolt paika pandud selle printsiibi kolme astet:64 abinÔu sobivust, vajalikkust ja mÔÔdukust.
Sotsiaalne reguleerimine on inimese kui ĂŒhiskonna liikme kĂ€itumise mĂ”jutamine kavandatud soovitud suunas, mis ideaaleesmĂ€rgina peaks silmas pidama ĂŒhiskonna sĂ€ilitamise ja arengu eesmĂ€rke.
Sutherland – nagu kurjategijat saab ka ohvrit iseloomustada talle eriomaste tunnuste abil, mis tihit on vĂ€ga sarnased kurjategija isikuomadusetele. Aluspanijaks on H.von Henting.

SuverÀÀnsus - riigi iseseisvus teistest riikidest, riigi Ă”igus oma ĂŒlesanded ja eesmĂ€rgid ise mÀÀrata, riigi Ă”igus kasutada oma eesmĂ€rkide saavutamiseks piiramatult ressursse.
Schneider on vĂ€itnud, et Ă”iguskantsleri koht riigiorganite sĂŒsteemis ei ole selgelt mÀÀratletud, kuid teatud tunnuste alusel vĂ”ib teda sisuliselt lugeda parlamendiasutuseks.
Seadusekeel on oma tĂŒĂŒbilt argikeel ja sellest erinemist tuleb pĂ”hjendada. Kui seadusteksti terminoloogia erineb ĂŒldkeelest, on erialaterminoloogial prioriteet ĂŒldkeele suhtes.

Sisuga e - maili: „Edastan Teile A taotlusel vĂ€ljastatud ehitusloa”. E-mailile oli manusena lisatud allkirjastatud ehitusluba, mis oli vormistatud linnavalitsuse blanketile.
Sotsiaalsed normid on sotsiaalse reguleerimise elemendid, mis on inimkĂ€itumise reguleerimiseks ajalooliselt tekkinud vĂ”i loodud ĂŒldise iseloomuga ja ĂŒldkohustuslikud kĂ€itumisetalonid.
Samal seisukohal on olnud ka Austria pÔhiseaduse tÔlgendajad. NÀiteks vÀitis L. Adamovich, et konstruktsioon "auf Grund der Gesetze" (seaduste alusel) lubab praeter legem mÀÀrusi.

Seadlused – sisuliselt seaduse jĂ”uga Ă”igusakt, mis on vĂ€lja antud riigipea poolt st. Presidendi poolt. Dekreet on materiaalses mĂ”ttes seadus, kuid formaalses mĂ”ttes mitte.
Sekunaarnormid - Ôigusnormid, mis tagavad primaarnormide tÀitmise sanktsioonidega Karistusseadus vs. Karistusseadustik- Karistuseadustik = karistusseadus + vÀÀrteod (§1, §3 lg1)
Selliselt on aruandlus reguleeritud ka Eestis, kus vastavalt ProkS § 11 lÔikele 1 esitab riigi peaprokurör kord aastas justiitsministrile prokura- tuuri tegevuse koondaruande.

Sesoonne töötus – tekib hooajalise hĂ”ive vĂ€henemise tĂ”ttu mĂ”nedes majandusharudes, harud kus nt suvl vĂ”i sĂŒgisel on oluliselt aktiivsm majandustegevus kui teistel aastaaegadel.
Spetsiaalne on subjektide ringi osas nt PS § 127 lg 3 norm: Eesti kaitsevĂ€ge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitsevĂ€e juhataja, sĂ”jaajal kaitsevĂ€e ĂŒlemjuhataja.
Sajandil kontinentaal - euroopa esindajad vÀitsid, et eksisteerib ajast ja ruumist sÔltumatu Ôigus, mis rajaneb inimese loomusele ning positiveerub inimese mÔistuse abil ja selle kaudu.

SeadusjĂ€rgseks pĂ€rimiseks nimetatakse surnud isikule kuulunud vara ĂŒleminekut pĂ€rimisseaduses PĂ€rimislepinguga mÀÀratakse pĂ€rijaks vĂ”i annakusaajaks kas lepingu teine pool vĂ”i muu isik.
Seadustikus on lĂ€bivalt kasutatud sĂ”nu â€œĂ”igus” ja â€œĂ”iglus”, mille lĂ€bi tuuakse Ă€ra kellegi Ă”igused ja tehakse arusaadavaks olukorrad, mis tooksid kaasa ebaĂ”igluse.
Sellise olukorraga on tegemist, kus tehing on sĂ”lmitud ja nĂŒĂŒd selelst tehingust tulenevad Ă”igused ja kohtustused, mille kohta tehingu tegemisel ei ole teada, kas see tingimus saabub

Soorituse tegijal on teise poole vastu hĂŒvitisnĂ”ue (§ 1032 lg 2), kolmanda isiku vastu aga soorituse reaalse tagasitĂ€itmise nĂ”ue (§ 1032 lg 1) NĂ€ide: Kui B on mĂŒĂŒja ja A ostja.
Stipulatio - suuline lubadus tĂ€ita teatav kohustus Ajalooline periood: leping sĂ”lmitakse kreeditori vastava kĂŒsimusega ja vĂ”lgniku samade sĂ”nadega vĂ€ljendatud vastuse teel.
Subsumeerimisel on vaja teada: ‱ milline on eluline situatsioon, mille seadus on ĂŒhendanud juriidiliseks faktiks ‱ Ă”iguse subjektide Ă”igused ja kohustused selles situatsioonis.

SÔnavabadus on seda suurem, mida paremini on kommunikatsioon suunatud adressaatidele ning mida vÀhem vÔivad seetÔttu avalikkuse vÔi kolmandate isikute huvid kahjustatud saada.
SĂŒĂŒteo koosseisus on objektiivsed (see, mis objektiivselt on olemas; laip, pime aeg) ning subjektiivsed (tahteline paest tulev pool: tahtlus ja ettevaatamatus) tunnused ja modaliteedid.
SiplinaarsĂŒĂŒtegu on ĂŒhtlasi kohtuniku eetikakoodeksi rikkumine, vastupidine aga ei pruugi alati keh- tida, sest tegemist on soovituslike juhistega parimaks vĂ”imalikuks kĂ€itumiseks.

Sisuks tavaliselt – pĂ€rijale pannakse teatud kohustused 1. ravikulude tasumist 2. ĂŒlalpidamist elu lĂ”puni 3. vara korras hoidma Meil on kĂŒllalt uudne asi, kuid eriti ei kasutata.
Staatuse kriteerium - vandeadvokaadid vÔi nende vanemabid, audiitorid ja kohtutÀiturid, kes on kohtutÀiturite ja pankrotihaldurite koja (edaspidi koda ) liikmed pankrotihalduritena.
SĂŒstematiseerimisel on kaks vormi: 1. Inkorporeerimine – normatiivsed aktid seotakse mingisse kronoloogilisse, alfabeetilisse vĂ”i muusse jĂ€rjestusse ja saadakse Ă”igusaktide kogumik.

Seadlus on sisuliselt seadusjÔuga Ôigusakt (formaalses mÔtte siiski ei ole seadus). See on funktsionaaselt Ôigustloov akt. PS annab seadLusandluse Ôiguse presidendidle.
SĂŒstematiseerimise peaĂŒlesanne on korrastada edasi seadusesĂ€tetes juba kirjapandud vĂ€ljendust. Selle aluseks alati mingi kindel normistik, see normistik ei pruugi olla mitte ĂŒksnes juriidiline.
Samakulujoone tĂ”us – nĂ€itab, kuidas ja kui palju peab muutuma ĂŒhe teguri (kapitali) panus, kui teise teguri (tööjĂ”u) panus suureneb ĂŒhe ĂŒhiku vĂ”rra, et kulutused ei muutuks.

Subjektiiv - teleoloogilise tÔlgendamise kÀigus tulebki formaalsete struktuuride poolt vÀlja antud materjalide kÔrval nö kÔrvalseisjate poolt vÀlja antud materjalidega.
Subjektiivsed tunnused on tahtlus ja ettevaatamatus. ÄÀrmiselt lihtsustatult vÔiks neid mÔisteid selgitada nii, et ettevaatamatu tegu tehti justkui kogemata, tahtlik tegu aga meelega.
Subjektiivsetel Ă”igustel on Ă”igustatud ja kohustatud subjektid. Õigustatud subjekti nimetatakse pĂ”hiĂ”igussuhtes pĂ”hiĂ”iguste kandjaks ja kohustatud subjekti pĂ”hiĂ”iguste adressaadiks.

Surma tuvastamine on tÀiendav vÔimalus otsustada, et inimene on surnud. Samad Ôiguslikud tagajÀrjed, mis surnuks tunnistamisel ekh siis samad tagajÀrjed, mis pÀris surma puhul.
Seaduslik esindaja on andnud nÔusoleku selleks, et tahteavaldus tehakse piiratud teovÔimega isikule, muutub tahteavaldus kehtivaks, kui selle saab kÀtte piiratud teovÔimega isik.
Servituut – vÔÔra kinnisasja kitsendatud kasutamisĂ”igus  Eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja – teeniv kinnisasja kasutatakse valitseva kinnisasja huvides

Sotsiaalsed normid on piisavalt tÀpsed reeglid selle jaoks, et inimene vÔiks konkreetses elulises situatsioonis otsustada kas Ôhe vÔi teise kÀitumisvariandi kasuks vÔi kahjuks.
Sotsioloogias eksperimenti nimetatakse eksperimentaalanalĂŒĂŒsiks, mille teostamiseks kasutatakse eksperimentaalse analĂŒĂŒsi loogikat, mille XIX sajandi keskel töötas vĂ€lja inglane Mill.
Sellel reeglil on aga kaks erandit:  Tagasiulatuva jĂ”uga seadused, mis seda sĂ”naselgelt sĂ€testavad, kuid seadusandja ei tohi tagasiulatuvalt piirata kohustusi ega Ă”igusi.

Sisustusesemete vÀÀrtus on 200 000 krooni, millest pool kuulub perekonnaĂ”iguse normide Skeem kohaselt Dimitrile ja Âœ osa ehk 100 000 krooni vÀÀrtuses Ernale, s.t tema pĂ€randvarasse.
Sotsialiseerimisagent on perekond, ema – ĂŒlesandeks kasvatus, areng, mina-kontseptsiooni kujundamine. JĂ€rgmine on eakaaslaste grupid – mĂ€ngu- ja lasteaiakaaslased, subkultuurid.
Seaduse ideoloogiaks on Euroopa (sealhulgas Ida-Euroopa reformimaade) ĂŒldine ideoloogia - ĂŒhtsed mĂ€ngureeglid ning erinevate majandustegevuse vormide selge eristamine ĂŒksteisest.

Seaduseregulatsioon ise on PS-pĂ€rane ja vajadusel tunnistada see ĂŒhte vĂ”i teise pĂ”hiĂ”igusse PS-vastaseks. Sama tekib, kui seadus annab tĂ€itevvĂ”imule liiga vĂ€he kaalutlusĂ”igust.
Selleks seaduseks on mÔistus, mis Ôpetab kogu inimkonda nÀgema, et olles kÔik vÔrdsed ja sÔltumatud, ei tohi keegi kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust vÔi vara.
Skisoafektiivne hĂ€ire – esinevad episoodiliselt, adektiivsed ja skisofreenia sĂŒmptomid on juhtivad, esinevad haiguse sama episoodi vĂ€ltel ĂŒheaegselt ning kestavad vĂ€hemalt mĂ”ne

SÔlmimiseks 7 - 14 aastase alaealisega on lisaks seadusliku esindaja nÔusolekule vaja ka tööinspektori nÔusolekut. 0-6 aastasel on töö tegemine ilma eranditeta keelatud.
Sellele mudelile on vÀga sarnane praegu Venemaal kehtiv valitsemiskord selle erinevusega, et Vene president ei saa nimetada peaministrit ilma parlamendi formaalse heakskiiduta.
Sellise regulatsiooniga on soovitud jÀrgida PÔhiseaduse § 64 lg 1 eesmÀrki saavutada PÔhiseaduse §-st 4 tulenev personaalne vÔimude lahusus. Tehtud valik on aga problemaatiline.

Suuline leping on lubatud, ainult siis, kui töötegemine on lĂŒhikest aega (max 2 nĂ€dalat). Töölepingu koostamisel ei ole kindlat riigi poolt ette antud konkreetset vormi.
SĂŒstemaatilis - loogiline tĂŽlgendamine on normi koha leidmine ĂŽiguse sĂŒsteemis, ĂŽiguse valdkonnas, ĂŽigusharus. Tuvastatakse normide funktsionaalsed ja loogilised seosed.
SĂŒĂŒtuse presumptsioon on kriminaalmenetluse pĂ”himĂ”te, mille jĂ€rgi kedagi ei tohi kĂ€sitada kuriteos sĂŒĂŒdi olevana enne, kui tema kohta on jĂ”ustunud sĂŒĂŒdi-mĂ”istev kohtuotsus.

Seaduandja on ette nĂ€inud kaks vĂ”imalust, mil tööandja peab maksma ka aja eest, kui töötaja ei tĂ€ida tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid ja pole ka tööandjast tulenevalt takistusi:
Servituud on ĂŒks Rooma Ă”igusest pĂ€rit instituut, mille mĂ”te seisnes selles, et kuidagi kokku sobitada naabruses asuvate omanike huve- hoida neid sattumast vastuollu.
Spetsiifiline ĂŒlesanne on selgitada, kuidas Ă”igus suhtub inimĂŒhiskonna seaduspĂ€rastesse muutustesse ning kuidas ta uusi, jĂ€rjest juurde tekkivaid sotsiaalseid suhteid reguleerib.

Sajandi suverÀÀnsus on jagatud suverÀÀnsus“ Toomas Savi MÀÀruse eesmĂ€rk on ĂŒhenduse Ă”iguse ĂŒhtne rakendamine, vĂ”rdsed vĂ”imalused kĂ”ikidele liikmetele Euroopa liidus.
Sellisel inimesepildil on kindlalt ĂŒks positiivne kĂŒlg – alati peab olema aus tasakaalustatus, ei tohiks olla vĂ”imalik, et ainult mehhaaniline enamus oma ĂŒlekaalu realiseerib.
Sisemine konkurents - vĂ”istkonnas on noored vĂ”rdvÀÀrsed mĂ€ngijad, kelle vahel kĂ€ib tihe rebimine pĂ”hikuuikusse jĂ”udmiseks EesmĂ€rk on kĂ”ikides sarjades ĂŒks- olla parim.

Sooline vĂ”rdĂ”iguslikkus on naiste ja meeste vĂ”rdsed Ă”igused, kohustused, vĂ”imalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ĂŒhiskonnaelu valdkondades osalemisel.
Struktuurseteks elementideks on 1) Ôigussuhte subjektid ehk suhte pooled (suhtest osavÔtjad) ja 2) subjektiivsed Ôigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad.
Subjektiivne Ôigus on seaduste ja teiste Ôigusaktidega garanteeritud Ôigustus konkreetsele isikule selles, et ta vÔib realiseerida Ôigusnormis sÀtestatud kÀitumiseeskirja.

SihtkÀsund - on testaatori korraldus, millega ta testamendis paneb pÀrijale vÔi annakusaajale kohustuse, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat Ôigust.
Siseministeeriumil on Ă”igus teha asjaomastele volikogudele ettepanek esitada piiride muutmise ettepanek kohaliku omavalitsuse ĂŒksusele, kelle piiride muutmine on otstarbekas.
Sisuks on töötamine riigi vÔi kohaliku omvalitsuse asutuses; avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd riigi vÔi kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

Soodusolukorra loomine on sellise juhul, kui ĂŒks isik loob n-ö soodsa pinnase, muudab kahju tekitamise vĂ”imalikuks, ja teine isik kasutab olukorda Ă€ra ning paneb toime delikti.
Subsumptsioon – Ă”igusnormi pĂ€lviva konkreetse juhtumi (asjaolu) mÀÀramine Ă”igusnormi abstraktses koosseisus kirjeldatud sĂŒndmuste, tegude vĂ”i tagajĂ€rgede klassi.
Summa sacramentum - ile sarnaneb tĂ€napĂ€eval ka tagatis (TsKS 19.peatĂŒkk), sarnaselt legisaktsiooilisele protsessile on tagatise andmise kohustus ainult seaduses sĂ€testatud

SĂŒsteemi organiseeritus tĂ€hendab seda, et sĂŒsteem peab olema liigendatud ja tal peab olema struktuur. Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse inimsuhete organiseeritus.
SĂŒstemaatilis - loogiline tĂ”lgendamine Loogiline tĂ”lgendamine on selline tĂ”lgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmÀÀramisel kasutatakse formaalloogika reegleid.
Seisvaid Ôn - e. OmapÀraks on see, et riigi kogu muu Ôiguskord peab olema riigi K- liste normidega kooskÔlas, sest need on juriidilise jÔu poolest kÔrgemalseisvad.

Siinjuures on oluline, et kindel teadmine vÔib seostuda nii koosseisupÀrase tagajÀrje saabumisega, kui ka juba olemasolevate koosseisus kirjeldatud kaasasjaoludega.
Sobivus – Tulekahju ohustab paljude inimeste elu ning vara, kuna tuli vĂ”ib levida hotelli ja pĂ”leva maja vaheliselt majalt hotellile ning vĂ”ib selle sĂŒĂŒdata.
Suhte inimene - riik pÔhiline vorm on: kodakondsus maksud( maksukohustus). Kaudselt saadme tagasi teenuseid /riigi funktsiooonide realiseerimin. VÀlis ja sisejulgeolek.

Suletud seosed – sellised, kus on olemas juht, kes omab ka vĂ”imu (ĂŒhingud, liidud). Vaatleb ka riiki ĂŒhe teatud ĂŒhingune, millel on kĂŒll palju keerulisem struktuur.
SĂ”nastus on teistsugune: sees on sĂ”na „vĂ”ib”, „on Ă”igus” vms. Ametnikul lasub otsustamiskohustus, otsustus mĂ€nguruumi ulatuse kohta on Ă”igusest tulenev.
SĂŒnnituspuhkus - rasedale, sĂŒnnitajale; isapuhkus-isale kokku 10 tööpĂ€eva kahe kuu jooksul pĂ€rast lapse sĂŒndi; lapsendaja puhkus- alla 10-aastase lapse lapsendajale;

Seadusandja - nimelt sĂ€testatakse § 15 lg-s 1, et kuriteona on karistatav ĂŒksnes tahtlik tegu, kui eriosas ei ole ette nĂ€htud vastutust ettevaatamatu kuriteo eest.
Sihtasutus - on eraÔiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks pÔhikirjaliste eesmÀrkide saavutamiseks.
Siseviiteline – KarS mingi eriosa norm viitab mingile muule eriosanormile, nt KarS § 218 (st et ĂŒks tegu peatĂŒkist 13. vĂ€lja arvatud röövimine, vĂ€ljapressimine.

Sotsaiaalne norm on kĂ€itumiseeskiri, millega mĂ”jutatakse inimeste tahtelist kĂ€itumist soovitud tulemuste saavutamiseks kogu ĂŒhiskonna vĂ”i konkreetse sootsiumi huvides.
Sotsiaalsed suhted on igapÀevased suhted ehk elu. Fikseeritakse Statistika ametis, nt. Kui palju saab palka, palju ostetakse leiba jne. Statistiline rida ehk korduv nÀhtus.
Sunniraha on hoiatuses kindlaksmÀÀratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses mÀrgitud tÀhtaja jooksul ei tÀida.

SĂ€testamine on normatiivne toiming (juriidilisi jĂ€relmeid tekitav toiming). Õigusaktis dokumenteeritud Ă”igusnormi (kĂ€itumiseeskirja) tĂ€histatakse terminiga sĂ€te.
SĂ”iduki teisaldamine on linna ja teisaldusfirma vahelises suhtes tööettevĂ”tu lepingu tĂ€itmine, sĂ”iduki omaniku ja linna vahelises suhtes aga fĂŒĂŒsilise sunni rakendamine.
SĂŒsteemist – kohtul on 7 kohtunikku, see pole seotud liikmesriikide arvuga ja kohtupĂ€devuse loomulikult on selle ĂŒle, kes on liitunud inimĂ”iguste konvensiooniga.

Seadusandja on loonud aga Ôigust, mis rahuldab tema vajadusi, vÀljendanud tema tahet, milles rahva arusaam Ôiglusest vÔis kajastuda, aga vÔis seda ka mitte teha.
Seadusele mittejĂ€rgimine on legitiimne. KĂ”rgeim vĂ”im ei ole riigi kĂ€sk vaid rahva kollektiivne Ă”gusteadvus, millel pĂ”hinevad inimĂ”igused ja pĂ”hiseaduslikud ĂŒrgprintsiibid.
Silmused on pööratud pöidla vÔi vÀikese sÔrme poole nimetatakse neid radiaalseteks( pöidlapoolsed) vÔi ulnaarseteks( vÀikesÔrme poolseteks) kurrustikeks.

Sotsiaalne norm on kĂ€itumiseeskiri, millega mĂ”jutatakse inimeste tahtelist kĂ€itumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ĂŒhiskonna vĂ”i konkreetse sootsiumi huvides.
Sugulastest on enne Sulevit surnud nii tema ema kui isa, samuti vanavanematest emapoolne vanaisa koduse vara hulka kuuluvat vara mÔistetakse riigiti pisut erinevalt.
Seadusandlus - ja riigivalitsemisorganite moodustamise korra, pÀdevuse ja omavahelised suhted, riigivÔimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning Ôigusloome aluse.

Seaduse analoogia on auk; tuleb lĂ€htuda sarnasest konkreetsest normist vĂ”i seaduse ĂŒldisest pĂ”himĂ”ttest. Õiguse analoogia – rakendatakse Ă”iguse ĂŒldpĂ”himĂ”tteid.
Sisemajanduse koguprodukt ehk SKP Ühiskonnas loodud vÀÀrtuste mÔÔtmiseks ja majanduskasvu vĂ€ljendamiseks kasutatakse sisemajanduse ja rahvamajanduse koguprodukti nĂ€itajaid.
Subjektiivne teooria – olemuse moonutamise puhul tuleb vĂ”tta arvesse isiku erisusi/perspektiiv. Õige on subjektiivne teooria, sest obj. teooria kĂ€sitleb kollektivismina.

Selliseidasju nimetatakse nÀilisteks osadeks. Asja mÔtteliseks osaks nimetakse tegelikkuses piiritletamata asja osa, millee suurust vÀljendatakse murdosana asjast.
Sihtasutuse puhul on tegemist asutajatest eraldatud varaga ja sihtasutust ei saa niisama lihtsalt lĂ”petada ega tema tegevust ĂŒmber korraldada ega juhtorganeid vahetada.
SÀÀstukaarte on ĂŒle 310 000. Allahindlused ja sooduskampaaniad annavad SÀÀstukaardi omanikule hea vĂ”imaluse sÀÀsta koheselt igapĂ€evaostudelt sadu kroone kuus.

SÔnavabadus mÔnikord on teiste inimeste Ôiguste ja vabaduste vastuolus, seega iga riik sÀyestab oma Ôigusnormid, mis reguleerivad piirangud vabadusele oma territooriumil.
Saksa praktikas on vĂ€ljakujunenud, et kinnisasjade keskmise mĂŒĂŒgihinna mÀÀramiseks vĂ”etakse aluseks katastriameti poolt kogutud ostu-mĂŒĂŒgilepingute statistika.
Sekretariaat – organisatsiooni koos hoidev jĂ”ud Enimhinnatud peasekretĂ€r on olnud Dag Hammarsköld. 1970ndatel oli selleks Kurt Waldheim (teenis natsivĂ€gedes).

Sekundaarne preventsioon - situatsiooniliste ennetusmeetmete rakendamine; eesmÀrgiks on mÔjutada juba potentsiaalselt delikventseid isikuid vÔi kriminogeenseid situatsioone.
Sellel lapsel on suur tÔenÀosus nÀiteks koolikiusamisele ja kindlasti tema mÔttemaailm ja hingeelu on seetÔttu teistsugune, kui nendel kellel on hetero vanemad.
Semantiline interpretatsioon – kuna tekstide tĂ”lgendamine on nende tĂ€henduse interpreteerimine, otsitaksegi abi keeleteaduslikelt ja keelefilosoofilistelt tĂ€hendusteooriatelt.

Sotsiaalne klass on kollektiivne ĂŒksus, mis kĂ€itub oma huvides teiste klasside suhtes, samamoodi nagu majandusteoorias majanduslikult mĂ”tlev inimene inimeste suhtes.
Seadusandjad on kolmeastmelise kohtumenetluse tagatust pĂ”hjendanud asjaoluga, et sĂŒĂŒdimĂ”istvale kohtuotsusele vĂ”ib esitada nii apellatsiooni kui kassatsiooni.
Seaduste koostamisel on vaja jĂ€rgida mitte notarite ajaloolist positsiooni ja “vaba elukutse” termini tĂ€hendust, vaid tuleb lĂ€htuda notari tegelikust positsioonist.

Sisemine korraldamine on avaliku vÔimu kandja pÀdevuses, mistÔttu tal lasub kolmandate isikute suhtes teatud piirides ka riisiko, et töötaja kuritarvitab oma volitusi.
Sotsiaalne norm on kĂ€itumisreeskiri, millega mĂ”jutatakse inimese tahtelist kĂ€itumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ĂŒhiskonna vĂ”i kindla kogukonna huvides.
Subsidiaarne Ôiguskord - nn b a l t i e r i ko r d ( s h b a l t i e r a Ô i g u s ) . Seejuures rooma Ôiguse retseptsioon on saabunud Eesti alale piltlikult kahe lainena.

SĂŒĂŒdimĂ”istetu on toime pannud veel mĂ”ne kuriteo, liidetakse uue otsusega mĂ”istetud karistusele eelmise otsuse jĂ€rgi kandmata karistus osaliselt vĂ”i tĂ€ielikult.
Seadusandjad on toonud sellise regulatsiooni pĂ”hjuseks PS § 2032, mille kohaselt vĂ”ib vabaduse vĂ”tta vaid sĂŒĂŒdimĂ”istva kohtuotsuse vĂ”i aresti tĂ€itmiseks.
Seaduse analoogia tÀhendab kohaldada teatud juhu reguleerimisel norme, mis reguleerivad analoogilisi, sarnaseid aluseid, juhtusid, korda, Ôigussuhteid vÔi nÀhtusi.

Seaduslikkus – Ă”igusriigi printsiibist tulenev pĂ”himĂ”te, mis tagab selle, et meie regulatsioon ja selle mĂ”jud peavad olema pĂ”hiseaduse ja seaduse pĂ€rased.
Seisukohast on oluline, et kuigi OSCE vÀljendab riikide poliitilist tahet, rÔhutatakse tema dokumentides, et inimÔiguste kaitset ei vaadelda riigi siseasjana.
SihtmÀÀrang – testaatori korraldus – antakse tervele pĂ€randvarale vĂ”i osale sellest mingi sihtosta Testamendi tĂ€itja – valvab, et testament tĂ€idetakse.

Sealjuures on ĂŒldnormiks keskmise palga arvestamise vajaduse tekkimise kuule vahetult eelnenud 6 kalendrikuu jooksul töötaja poolt teenitud palga kogusumma.
Subejektiivne Ă”igus on positiivsest Ă”igusnormist Ă”igussubjektile tulenev ja kuuluv Ă”igustus. Subjektiivses Ă”iguses peegelduvad nii Ă”igussubjekti HUVI kui ka VÕIM.
Subjektiivne Ă”igus on positiivsest Ă”igusnormist Ă”igussubjektile tulenev ja kuuluv Ă”igustus. Subjektiivses Ă”iguses peegelduvad nii Ă”igussubjekti HUVI kui ka VÕIM.

Sundosa - kui testamendi ja pĂ€rismislepinguga jĂ€etakse pĂ€randist ilma see isik, kes seadusjĂ€rgselt olnud pĂ€rija, siis saab ta Âœ seadusjĂ€rgsest osast.
Sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses mÀrgitud tÀhtaja jooksul tÀidetud
Siseministeeriumil on Ôigus nÔuda maavanemalt ja asjaomastelt volikogudelt tÀiendavaid andmeid ettepanekute ja vastuvÀidete lÀbivaatamiseks vÔi ekspertiisideks.

Subjekt – Ă”igusrikkuja (ei saa olla loomad, loodusjĂ”ud, vaimuhaiged ja deliktivĂ”imetud alaealised -14. a.). Teatud juhtudel vastutav ainult ametiisik.
Sundosa on pool pÀrandiosast, mille pÀrija oleks seadusjÀrgse pÀrimise korral saanud, kui pÀrandi oleksid vastu vÔtnud kÔik seadusjÀrgsed pÀrijad.
SÔnavabadus on juba ammustest aegadest olnud inimkonnal tÀhelepanu all..Seda on ka kÀsitlenud mitmeid kuulsaid inimesi juba mitmeid tuhandeid aastaid tagasi.

Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne Ôigusakt, mille juriidiline jÔud sÔltub riigipea pÔhiseaduses kindlaks mÀÀratud Ôiguslikust seisundist.
Sellele puhkusele on Ôigus alla 10 aastase lapse lapsendajale. Lapsendaja puhkuse pikkus on 70 kalendripÀeva alates lapsendamise kohtuotsuse jÔustumise pÀevast.
Sg3 – vivat – ta elagu! / sit – ta olgu! Pl1 – vivamus – me elagem! / simus – me olgem! Pl3 – vivant – nad elagu! / sint – nad olgu!

Sinnamaani on ÔigusmÔistmise valdkonnas tegutsenud isikud oma teadmised omandanud lÀbi praktika, asudes Ôpipoisi kohtadele kohtute ja advokaatide juurde.
Siseminister –  mk) 9) plank ehtest ja sellest teatamine 10) plan perioodiline hindamine 11) plan  KMH (peaks toimuma menetluse kĂ€igus). 
SĂŒĂŒtegu - kui tegu vastab vÀÀreo vĂ”i kuriteo tunnustele ĂŒheaegselt ning isikut karistatakse ĂŒhes korras, ei saa teist liiki karistust enam mÀÀrata.

Saatja on kohustatud kauba pakkima ja tÀhistama ning andma ekspedeerija kÀsutusse dokumendid ja kogu teabe, mida see vajab oma kohustuste tÀitmiseks.
Seaduse prioriteet – seadusest madalamalseisvad Ă”n peavad olema kooskĂ”las kĂ”rgema Ă”-ga. TĂ€idesaatvat vĂ”imu vĂ”ib teosta siis, kui on olemas seaduse volitus.
Seltsinguleping – kaks vĂ”i enam isikut kohustuvad tegutsema ĂŒhise eesmĂ€rgi saavutamiseks, aidates selele kaasa lepinguga mÀÀratud viisil, eelkĂ”ige panste

Subjektide kontroll - olemas – Tallinna linn ja AS X 4. Õigussuhte sisu : Tallinna linn nĂ”uab kahju AS X- peab kahju hĂŒvitama Õigussuhe on, AS X peab hĂŒvitama
SuverÀÀnsus on vÔim, millel on kÔrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lÔplikkusastmega.
SĂŒĂŒme ehk sĂŒdametunnistus TĂ€histab seda instantsi meie teadvuses, mis meie toimlemist ja hoiakut hindab heaks vĂ”i halvaks, lubatuks vĂ”i lubamatuks.

Sajandi 30 - ndateks aastateks. TÀÀÔiguse kujunemine baseerus tsiviilÔiguslikule teeninduslepingule, mille sisuks oli teise isiku tööjÔu kasutamine.
Seadusandjal on selles suhtes antud otsustusruum: ta vĂ”ib tĂ€itevorgani(d) ette nĂ€ha vĂ”i mitte, samuti kehtestada selle (nende) moodustamise ĂŒhtse korra.
Seadusandlik vĂ”im on karistusseadustikku kujundanud pikka aega, pĂŒĂŒdes samas olla Ă”iglane ja luues Ă”igusnorme olla vĂ”imalikult lĂ€hemal Ă”iglasele Ă”igusele.

Sotsiaalsed normid on kohustuslikud tÀitmiseks kuid Ôigusnorm on natuke eriline vorm teiste normide kÔrval, sest selle mittetÀitmisele jÀrgnevad sanktsioonid.
Status libertatis – isiku vabaduse seisund, kaotus on kĂ”ige suurem, sest kaotatakse tĂ€ielikult Ă”igusvĂ”ime (orjusse mĂŒĂŒmine). KĂ”ikide staatuste kaotamine.
Sama oluline on leppetrahvinĂ”udest teatamine mĂ”istliku aja jooksul, vĂ€ltimaks olukorda, kus nĂ”ue esitatakse vĂ”lgnikule nö ĂŒllatuslikult. Gristi Adrat

Sanktsioon on aga selline Ôiguslik tagajÀrg, kus nÀhakse ette vÔimalikud karistuse mÀÀrad ja vahendid, kui isikud ei kÀitu Ôigusnormile vastavalt.
Seadlus e. dekreet on riigipea Ôigusakt ja selle juriidiline jÔud sÔltub riigipea Ôiguslikust seisundist, mis on kindlaks mÀÀratud pÔhiseaduses.
Seadusandja on Ôigusaktides sÀtestanud normid, mis mitte ainult ei loo kohustavaid keeldusid, vaid ka Ôigustusi inimestele ÔiguspÀraseks kÀitumiseks.

Sobiv vahend on ka kombineeritud meetod, mis aitab rikkumist ennetada, kuid reguleerib lisaks hĂŒvitise maksmist, kui rikkumist ei olnud vĂ”imalik vĂ€ltida.
Sotsiaalne norm on ĂŒldise iseloomuga kĂ€itumisreegel, mis reguleerib inimeste kĂ€itumist omavahelistes suhetes ning mitmesugustes kollektiivsetes subjektides.
Stiftid pĂŒha - Rooma keisrile, kes tunnistas nad maahĂ€rradeks markkrahvi Ă”igustega, st. Ilmalik ja vaimulik vĂ”im kuulus piiskopile, keisrist sĂ”ltumatud.

Streigid on keelatud valitsusasutustes ja muudes riigiorganites, kaitsevÀes, kaitseorganisatsioonides, kohtutes ja tuletÔrje ning pÀÀsteteenistuses.
SĂŒsteemitarkvara on tarkvara, mis on kavandatud arvuti riistvara juhendamiseks, et tagada pĂ”hifunktsioonid ja tagada platvorm jooksvatele rakendustarkvaradele.
Saadud tulemused on aga suhteliselt vĂ€heveenvad, sest ĂŒlalpidamise jĂ€rgi eriasutuses ei saa ennustada kĂŒllalt tĂ€pselt kĂ€itumist pĂ€rast sealt vabanemist.

Seksuaaltung on tugev, kĂ€ituvad masohhistlikult (hasartmĂ€ngud, kanged sigaretid). Enesehinnang on ĂŒhekĂŒlgne, peetakse end tegelikkusest kohanevamateks.
Sekundaarne mĂ€rgistamine – mida karmim oli primaarne mĂ€rgistamine, seda tĂ”enĂ€olisemalt libastub isik jĂ€lle ja ĂŒha enam saab tal sekundaarseid mĂ€rgistusi olema.
Sellele perioodile on iseloomulik see, et notariaalsete organite formeerimine ja notariaalsete tehingute teostamise kord oli reguleeritud tsaari erikorraldusega.

Sigmund freud on jĂ€reldanud, et igasugune rahuldus on seksuaalne ja hakkab arenema sĂŒnnihetkest. Alguses on autoerotismi tase - oma kehaosade puudutamine.
Situatsiooni mĂ”jud - On vĂ€idetud, et ĂŒldised kuritegeliku kĂ€itumise teooriad alahindavad konkreetse situatsiooni karakteristikute mĂ”ju inimeste kĂ€itumisele.
Subjektiivne pool – oma tegude ja motiivide teadvustamise tase ja iseloom b. objektiivne pool –isiku Ă”igusliku reaalse kokkulangemine kehtiva Ă”igusnormiga

Samale leiutisele on vÀlja antud patent ka USA-s patendinumbritega US2004063437 (A1) ja US7890114 (B2). Venemaal pole sellele leiutisele patenti vÀlja antud.
Seaduse analoogia – otsustuse tegemisel vĂ”etakse aluseks sarnane Ă”igusnorm, mille Ă”iguslikud tagajĂ€rjed saabuvad ka Ă”igusega mittereguleeritud juhusele.
Sealjuures on öötöö ajavahemikus 22.00-06.00 . Tavaline tööaeg jaguneb omakorda tĂ€istööajaks, osaliseks tööajaks ning lĂŒhendatud tööajaks.

Seletavad – seletab ja koosneb H, D, S. 2. viitavad – viitavad mĂ”nele muule normile, tema praktilisele koosseisule vĂ”i Ă”iguslikule tagajĂ€rjele.
Sotsiaalne norm - on ĂŒldise iseloomuga kĂ€itumisreegel, mis reguleerib inimeste kĂ€itumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.
Sotsiaalne norm - kĂ€itumiseeskiri, millega mĂ”jutatakse inimeste kĂ€itumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ĂŒhiskonna vĂ”i konkreetse sotsiaalse grupi

Sotsiolingvistika – sotsioloogia ja lingvistika vahealal kujunenud integratsioonteadus, mille kĂ€sitlusobjektiks on keele ja ĂŒhiskonna vastastikused seosed.
SuverrÀÀnsus tĂ€hendab seda, et riik on tĂ€ielikult vĂ€lispoliitiliselt sĂ”ltumatu teistest riikidest ja tema vĂ”imu ĂŒlimuslikkust sisepoliitilises elus.
Saatjal on Ôigus saada ekspedeerijalt vajalikke teateid ja teavet ekspedeerimise seisu kohta ja esitades kirjaliku nÔude - ekspedeerija aruandeid.

Sanktsioon - Ôigustkaitsva normi Ôigustakitsev tagajÀrg; sin on kirjas riikliku sunni liika ja mÀÀr; on samamoodi lihtne, keeruline, alternatiivne
Sarnaselt kinnipeetavale on ka vahistatul vastavalt VangS § 93 lĂ”ikele 3 Ă”igus lugeda ĂŒleriigilisi pĂ€evalehti ning raamatukogus hoitavaid raamatuid ja ajakirju.
Selgelt imperatiivne on nÀiteks tootja vastutus, mille regulatsioonis on öeldud, et kannatanu kahjuks ei saa tootjavastutuse sÀtetest erinevalt kokku leppida.

Sisuks tavaliselt – pĂ€rijale pannakse teatud kohustused 1.ravikulude tasumist 2.ĂŒlalpidamist elu lĂ”puni 3.vara korras hoidma Leping vĂ€hemalt kahepoolne.
Subj Ă” – Ă” suhte subjektidele Ă”n-ga antud Ă” vĂ”ime nĂ”uda oma huvide realiseerimisel teiste isikute kindlat kĂ€itumist vĂ”i sellest hoidumist.
Surnuks tunnistamine – kui meil on alust arvata, et inimene on surnud aga pole leitud surnukeha. 1)Isik tunnistatakse surnuks kui pole 5 aasta jooksul andmeid.

SĂŒmmeetrilisuse puhul on riigi kĂ”ikide koostisosade Ă”iguslik seisund ĂŒhesugune, sĂŒmmeetriliseks föderatsiooniks on nĂ€iteks Saksamaa ja unitaarriigiks Eesti.
SolidaarvĂ”lgnikud – vĂ”lausaldaja vĂ”ib nĂ”uda kohustuse tĂ€ielikku vĂ”i osalist tĂ€itmist kĂ”igilt vĂ”lgnikelt ĂŒhiselt vĂ”i igaĂŒhelt vĂ”i mĂ”nelt neist.
Suspensiivne veto on aga seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jĂ”ustumise edasilĂŒkkamine, mistĂ”ttu seda nim ka edasilĂŒkkavaks

SÀtte kohaselt on kÀsundiandjal Ôigus anda kÀsundisaajale peale lepingu sÔlmimist juhiseid kÀsundi tÀitmiseks ning kÀsundisaaja peab neid jÀrgima.
Seisundidelikt – luuakse teatud olukord ehk seisund, kuid sĂŒĂŒdlane ie hoia seisundit oma kontrolli all ning seisund ise ei ole sĂŒĂŒteokoosseisu osa.
Simp – Simplification (lihtsustamine) p & q ⊱ p; p & q ⊱ q. Taut – Tautology (tautoloogia, liiasuse reegel) p ≡ p ∹ p; p ≡ p & p.

Summeeritud tööaeg – kui TL sĂ”lmimisel ei ole vĂ”imalik kokku leppida tööajas ajaĂŒhiku kohta v töötegemise ajas, s.o töötamine tööajakava alusel.
SÔiduteeservituut on kantud Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 



 kolmandasse jakku.
SĂŒĂŒdistaja kohustus on tĂ”endada kĂŒll sĂŒĂŒteokoosseisu kĂ”ik elemendid, kuid neist vĂ€ljapoole jÀÀvad kaitsevĂ€ited kuuluvad kaitsja tĂ”endamiskohustusse.

SĂŒĂŒtegu on karistusseadustiku kohaselt karsistatav tegu, mis vastab sĂŒĂŒteokoosseisule, on Ă”igusvastane ja isik on selle toimepanemises sĂŒĂŒdi.
Seadusest kinnipidamine on kĂ”ige otstarbekohasem tee. b. Ühiskondlikest suhetest osavĂ”tjate kĂ€itumine seaduse raamides vĂ”ib olla teatavates piirides erinev.
Selgituse – tegelikult tuleb vaadata seda ka, et eesĂ”iguse vĂ€listamine on sisuliselt pĂ”hjendavalt mitte ainult vormiliselt vastuvĂ”etav otsus.

Siingi on kaks vÔimalikku varianti ning mÔlemad on kehtivad: p √ q Nt Ma sÔidan LÀtti (A) vÔi Leetu (B). A √ B p Ma ei sÔida LÀtti.
Sisuks on Ă”iguslik luba, midagi teha vĂ”i tegemata jĂ€tta, ning ĂŒksikisiku Ă”igus riigi vastu, et riik isikut lubatu teostamisel ei takistaks.
Sooritussuhted on ĂŒleandja ning korralduse andja vahel (kattesuhe) ning korralduse andja ning kolmanda isiku vahel (valuutasuhe). Reguleeritud § 1029.

Sotsiaalne reguleerimine – inimeste kĂ€itumistele piiride kĂ€itumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist.
Subjektideks on omanik omandiÔiguslikus suhtes, teose autor autoriÔiguslikus suhtes, riigi- organ vÔi ametiisik paljudes haldusÔiguslikes suhetes.
Subjektiivne moment – see, kes uurib, on subjektiivsetes suhetes nendega, keda ta uurib ehk objektiivsuse tase on tunduvalt vĂ€iksem kui teistes teadustes.

Swot - analĂŒĂŒs............................................................................................. 8 5. Teenus, turg ja konkurents.
SÔlmitud kollektiivlepingud on kohustuslik töötajate poolt esitada 15 tööpÀeva jooksul Sotsiaalministeeriumile kollektiivlepingute andmekogus registreerimiseks.
SĂŒĂŒteokatse on lĂ”petamata, kui isik ei ole veel teinud kĂ”ike, mida ta vastavalt oma ettekujutusele teost peab vajalikuks sĂŒĂŒteo lĂ”puleviimiseks.

Saasteallikas - saasteaineid, mĂŒra, ioniseerivat vĂ”i ioniseeriva toimeta kiirgust ning infra- vĂ”i ultraheli vĂ€lisĂ”hku suunav vĂ”i eraldav objekt.
Sellegi huviobjektiks on sĂŒsteemi saadus ehk norm ja esmaseks ĂŒlesandeks on teiste Ă”igussĂŒsteemi struktuuride ja neis jĂ”ustunud normide sisu selgitamine.
Siinjuures on ka asutatud, kuid veel mitte registreeritud pĂ”hikirjaga ĂŒhingul seaduses sĂ€testatud juhtudel haldusĂ”iguslik Ă”igus- ja teovĂ”ime.

Staatuseline struktuur on kĂŒll keerulisem hierarhilise mudeli vastavast struktuurist kuid ka efektiivsem nt kĂ€tkeb endas ĂŒhiskonna eneseregulatsiooni ideed.
Subjektiivne Ôigus - konkreetsele isikulesadusega antud mingit vÔimalust vÔi talle seadusega pandud kohustust surnud isiku Ôiguste ja kohustuste suhtes.
SĂ”nastamisfunktsioon - notar sĂ”nastab talle avaldatud tahteavalduse ja oma selgitusi sisaldava notariaalakti, tagades, et need oleksid ĂŒheselt arusaadavad.

SĂŒstemaatiline tĂ”lgendamine — vĂ”tab arvesse ĂŒhe Ă”igusnormi sisu kindlakstegemisel mitte ainult ĂŒhte normatiivakti vĂ”i selle osa, vaid ka teisi normatiivakte.
SĂŒĂŒline kĂ€itumine on vastutuse eelduseks eelkĂ”ige deliktiĂ”iguses, kuigi ka siin ei ole sĂŒĂŒ olemasolu alati kohustuslik eeldus vastutuse kohaldamiseks.
Seadusandlik tegevus on kÔige olulisem tegevus parlamendi puhul, see tÀhendab seaduste vastuvÔtmist parlamendi poolt, see on kolmetasandiline protseduur.

Sotsioloogia ĂŒlesanne on selles otsuse langetamise tagamaadest aru saada vĂ”i Ă”igemini leida langetatavale otsusele Ă”iglanepĂ”hjendus kindlast ĂŒhiskonnas.
Subordinatsiooniteooria – avalik Ă”igus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraĂ”igus reguleerib suhteid, mis tekivad vĂ”rdsete subjektide vahel.
SĂ€ilitades ns - s kirikuvara vastu suunatud sĂŒĂŒtegude normid, hoidis tsaariaegne seadusandja vanaaegset koosseisulist sĂŒsteemi jĂ€tkuvalt kĂ€igus.

SĂŒllogismide analĂŒĂŒsiks on kindlam kasutada eelduste ja terminite reegleid, sest nende abil saab hinnata mis tahes kehtiva kategoorilise sĂŒllogismi kehtivust.
SĂŒndmusteks – tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub seadusandlik organ, tĂ€idesaatev vĂ”im ja kohtuvĂ”im teostuma sĂ”ltumata inimese tahtest.
SĂŒĂŒteokoosseisu mĂ”istmine on ÀÀrmiselt oluline, sest karistada ei saa seda, kelle teos puudub sĂŒĂŒteo koosseis, kuna sel juhul polegi tegemist keelatud teoga.

Saksa Ă”iguses on seda sĂŒsteemi edasi arendatud, mistĂ”ttu on tsiviilĂ”iguse pandektiline sĂŒsteem kasutusel n-ö germaani Ă”igusperekonna riikides.
Samuti pluss on see, et sa vÔid seal koos oma perega elada elu lÔpuni, keegi ei viska sind vÀlja sealt vÔi ei saa hakata midagi endale nÔudma.
Skeemiga on mÀÀratud kindlaks, millisele ministrile saab pannna millise ministri ĂŒlesanded, nĂ€iteks siseministrit asendab justiitsminister.

Subjekt – Ă”igusrikkuja (deliktvĂ”imeline isik, jur. isik) Subjektiivne koosseis – subjekti suhtumine oma teosse ja selle tagajĂ€rgedesse.
Subjektiivsed asjaolud – tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) vĂ”i muu seaduses sĂ€testatud subjektiivne tunnus
Sundosa – kui testamendi vĂ”i pĂ€rimislepinguga jĂ€etakse ilma isik, kes seadusjĂ€rgselt on uus pĂ€rija, siis saab ta poole seadusjĂ€rgsest.

Surma puhuks – VerfĂŒgung von Todes wegen), siis on selline seaduse ĂŒlesehitus metoodilises mĂ”ttes ĂŒleneja sugulane, pehmelt öeldes kaheldav.
Sellised kokkulepped on kolleegiumi hinnangul heade kommetega vastuolus TsÜS § 86 lg 1 mĂ”ttes, kuna kitsendavad lubamatult selle abikaasa pĂ”hiĂ”igusi.
Sellisteks isikuteks on visiidil viibivad vÀlisriikide pead ning vÀlisriikide diplomaatilised esindajad, nende abikaasad ja alaealised perekonnaliikmed.

Sooritamisel on jĂ€rgitud diskretsiooni piire, eesmĂ€rki ning proportsionaalsuse, vĂ”rdse kohtlemise ja muid Ă”iguse ĂŒldtunnustatud pĂ”himĂ”tteid
Sotsialiseerimimisagendid on need inimesed ja institutsioonid, kelle ĂŒlesandeks on edastada sotsiaalset mĂ€lu uuenevale pĂ”lvkonnale ja kujunevale isiksusele.
Stuupor – spontaanse aktiivsuse vĂ€henemine vĂ”i tĂ€ielik puudumine, koos osalise vĂ”i tĂ€ieliku mutismi, negatisvi ja rigiidsete poosidega

Successio – jĂ€rglus, Ă”igusjĂ€rglus, Ă”iguste ĂŒleminek obligationes ex delicto – deliktist ehk Ă”igusrikkumisest tulenev obligatsioon ehk
SundlÔpetamine - juriidiline isik lÔpetatakse kohtumÀÀrusega siseministri vÔi muu selleks seadusega Ôigustatud isiku vÔi asutuse nÔudel, kui:
Supermarket on jaekaubandusettevĂ”te, kus mĂŒĂŒgipinda on kuni 2500 m2 ning kus toidu ja esmatarbekaupade osatĂ€htsus moodustab kaks kolmandikku.

SĂ”lmitud mĂŒĂŒgi - lepingule nr.KP-96-86 ostis kostja lepingus nimetatud kaupa (vineeri) arvetel nĂ€idatud summas ja saatelehtedel mĂ€rgitud kogustes.
SĂŒsteemi puuduseks on see, et konkureerivate parteide arv parlamendis vĂ”ib osutuda liiga suureks ja stabiilse valitsuse moodustamine seetĂ”ttu raskeks.
Sama oluline on Àriregistri garantiifunktsioon, mis tÀhendab, et registrist nÀhtuvatele andmetele on vÔimalik toetuda Ôiguslikes vaidlustes.

Sambaga liitunule on kÔrvalistuja kombel rahuneda ning lihtsalt kogu sÔit kaasa teha, tehes endast kÔik oleneva, et lÔppsihtkoht ei oleks kraavis.
Sealjuures on riigil Ôigus neid kohustusi tagada sunnijÔu kasutamise abil, riik saab kasutada otsest jÔudu korralduste tÀitmise tagamiseks.
Seletav – „Valimistulemused selgitatakse valimisest vahetult osa vĂ”tnud isikute tahteavalduse alusel“. Seletab otsese valimise jooni.

Seoses otsusevÔimega on probleem selles, et ka teovÔimeline isik vÔib mingi ajutise asjaolu tÔttu mitte aru saada mingi konkreetse tehingu tegemisest.
Subjektid on Ă”igussuhetes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhe). Koordinatsioonisuhete puhul ei saa peale panna ĂŒksteisele siduvaid otsuseid.
Surmahirm on vĂ”tmekĂŒsimus. Surmahirmu tĂ”ttu tahavad inimesed luua poliitilist vĂ”imu ja sellele alluda. VĂ”imu legitiimsus tuleneb hirmust.

SĂ”lmimise vabadus - Teatud juhtudel on kehtestatud lepingu sĂ”lmimise sund – teatud isikud on kohustatud lepingu sĂ”lmima kui teine pool seda tahab.
Samenowi jĂ€rgi on kriminaalse isiksuse muutumine vĂ”imatu niikaua, kui ta pole langenud “pĂ”hjani” ja lihtsalt tĂŒdinenud olemast kurjategija.
SeadusjĂ€rgseks esindajaks on juhatus vĂ”i seda asendav organ (TsÜS § 34 lg 1). Korteriomandiseaduse § 21 kohaselt on piiratud esindusĂ”igus ka valitsejal.

SelgesÔnaliselt on vÀlja toodud , et Eesti alalisel kodanikul on vastav Ôigus taotleda endile peretoetus, kui kriteeriumid sellejaoks tÀiedetud.
Sellel menetlusel on alati kaks poolt – riik tagab asjaolude vĂ€ljaselgitamise, uurimispĂ”himĂ”te ja isik tuleb Ă€ra kuulata, Ă€rakuulamisĂ”igused.
Sisefunktsioon – riigivĂ”imu sĂ€ilitamine ja kindlustamine, Ă”iguskorra tagamine, majanduslik – organisatoorne ka kultuurilis – kasvatuslik.

SolidaarvĂ”lausaldajad - On juhul, kui sama kohustus tuleb tĂ€ita mitmele isikule selliselt, et igaĂŒks neist vĂ”ib nĂ”uda kohustuse tĂ€ielikku tĂ€itmist.
Soutoue - Froule’i arvates 90% vĂ€gistamise ohvritest ei esita avaldust, kuid samas pöörduvad paljud neist arstide poole abi saamiseks.