SÔnu seletav sÔnaraamat

SĂŒnonĂŒĂŒmid – ise juhtimine Sisemine ja vĂ€line motivatsioon ‱ Sisemise motivatsiooni puhul ollakse tegevusest hĂ”ivatud tegevuse enese pĂ€rast, selleks, et teha seda hĂ€sti, see pakub naudingut ja rÔÔmu.
Sire - ja talbkimp juhivad talamuse kaudu suuraju koorde proprioretseptoritelt lĂ€htuvaid signaale, samuti puudutustest, survest ja vibratsioonist pĂ”hjustatud nĂ€rviimpulsse keha erinevates piirkondades paiknevatelt retseptoritelt. Tagumise ja eesmise spinotserebellaarkulgla kaudu suunatakse vĂ€ikeajusse proprioretseptoritelt lĂ€htuvaid nĂ€rviimpulsse. Spinotserebellaarkulglad on oluliseks juhteteeks, mille kaudu on tagatud pidev kontroll liigutustegevuse ĂŒle ning vajadusel selle korrigeerimine.
Silmaliigutusi on vĂ€he vĂ”i puuduvad, vĂ€hesed suuremad asendimuutused, vererĂ”hk madalam Ă€rkveloleku tasemest,peenise vĂ”i kliitori erektsioon puudub, harvaesinevad elamused, hingamine regulaarne, sĂŒgav, pulss aeglane,regulaarne Aktiivne uni - REM uni, paradoksaalne, kiired jĂ€rsud silmaliigutused, keha tĂ”mblem ĂŒldisema madala toonuse foonil, hingamine pinnapealne, muutlik, pulss kiire, vererĂ”hk muutuv, peenise vĂ”i kliitori erektsiooni esineb, dramaatilised elamujsed unenĂ€o vormis, visualisatsioon

Stiimulalternatiivid signaal on Hit (tabamus)(parim) Miss (mittemĂ€rkamine) Signaali ei ole False Alarm Correct rejection (valehĂ€ire) (Ă”ige eitus) Tabamuste suhe valehĂ€iretesse – Aistingu ajaline viivis: latentne periood = 100-200 millisekundit Reaktsiooniaja katsed: ‱ Lihtreaktsiooniaeg (0.15-0.25 sek) ‱ Valikreaktsiooniaeg (0.2-0.5 sek) ‱ „go-no-go“ reaktsiooniaeg ‱ Eristusreaktsiooniaeg („sama-erinev“) /tajuteema/ Refraktaarsus: reageeringu alustamine vahetult pĂ€rast eelnenud reageeringut.
Sellistel harva - u u e s t i ke s ke n d u d a del juhtudel on mĂ”istlikum, kui kogenum kolleeg jÀÀb kordarikkuva Ă”pilasega klassiruumi, (Ă”ppetööle ja tegevus- samal ajal kui klassi enda Ă”petaja juhatab rahulikult ĂŒlejÀÀnud klassi ruumist vĂ€lja (seega tele klassis). saadab hoopis publiku minema). Appi tulnud Ă”petaja jÀÀb Ă”pilasega, kuniks too on maha ‱ Aja mahavĂ”tmist kui ĂŒlekoolilist tagajĂ€rge tuleks kohaldada „vĂ€himast enim sekkuvaks“ rahunenud ja valmis ruumist lahkuma.
Suhtlemisoskused on muudetavad, mis aga eeldab: ‱ teadmisi (arusaamine Ă”pitavast, nt. mis on kehtestav kĂ€itumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) ‱ hoiakuid (suhtumine Ă”pitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva kĂ€itumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) ‱ kĂ€itumispraktikat (Ă”pitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid – kehtestamine ei Ă”nnestu, ei jĂ€rgne oodatud tulemused) o ebaĂ”nnestumise korral motivatsiooni hoidmine

Sellistes olukordades on ĂŒks lĂŒhiajaline toetav strateegia, mida „mööduv“ kolleeg vĂ”i ka lĂ€heduses kes on kogenud ja harjunud hĂ€das Ă”petaja toetamiseks klassikoosolekuid korraldama . Ă”petav kolleeg rakendada saab: uksele koputada ja pakkuda ĂŒhe vĂ”i kahe Ă”pilase (liidri) eemal- damist vĂ”i anda hoopis Ă”petajale vĂ”imalus vÀÀrikaks „vĂ€ljumiseks“. On eriti oluline, et kogenuma ‱ Toetage ĂŒksteist kollegiaalselt klassi ĂŒhise kĂ€itumiskava algatamisel ja vĂ€ljatöötamisel.
Sofism – tĂ”ena nĂ€iv vale; Paradoks – valena nĂ€iv tĂ”de; Siltide kleepimine; Paatos; Segaste ja ebamÀÀraste, aga ĂŒllaste mĂ”istete kasutamine (demokraatia, humanism); Vanade sĂŒmbolite kasutamine; Vahevagun; RĂ”humine ĂŒhistele mĂ€lestustele; TĂŒssamine; Vale; NaeruvÀÀristamine; Roosade tulevikupiltide maalimine; Apelleerimine kainele mĂ”istusele; FaktimĂ€ng; Tautoloogia (idem per idem); Vastase mĂ”tte pea peale pööramine; VĂ”rreldakse vĂ”rreldamatut; Lihtrahvalikkus.
Selektiivne – kestval valikulisel kokkupuutel mingit ĂŒht laadi Ă€rritajaga vĂ”i keskkonnatunnusega tekkiv (selle Ă€rritaja vĂ”i tunnuse suhtes siis) Sensibilisatsioon (tundlik)– tundlikkuse kĂ”rgendamine analĂŒsaatorite vastastikuse mĂ”ju, harjutamise ja motivatsiooni tagajĂ€rjel (ntx vĂ”ib nĂ”rk heli tugevdada valgustundlikkust, tugev mĂŒra aga jĂ€rsult vĂ€hendada) SĂŒnesteesia (tundmus)– mingi aistinguga samaaegse nn sekundaarse aistingu tekkimine mĂ”ne teise meele piirkonnas

Somaatiliseks ns - ks e. kehanĂ€rvisĂŒsteem ‱ KesknĂ€rvisĂŒsteem- pea-ja seljaaju, mis kontrollib kogu elutegevust seal hulgas ka teiste nĂ€rvissteemi osade tööd ‱ PiirdenĂ€rvisĂŒsteem- moodustavad pea-ja seljaajust vĂ€ljuvad nĂ€rvid, mille ĂŒlesanne on reguleerida liikumiselundite tööd (motoornesĂŒsteem) ja saada infot vĂ€lismaailmast (sensoorne sĂŒsteem) 2. Autonoomne NS- selle kaudu toimub siseelundite, sisenĂ”renÀÀrmete, sĂŒdame ja veresoonte talitluse reguleerimine.
Samastumine - eristumine. ihade maha surumine, fantaasiad muutuvad 6. 19/20-30a- INTIIMSUS-ISOLATSIOON- sĂ”brad, armastatu teadvustatumaks, samastumine samasoolisega 7. 30-40a – GENERATIIVSUS-STAGNATSIOON-kodu, töö- kas e) GENITAALNE 14-20a- adekvaatne seksuaalsus, olen oma elueesmĂ€rgid tĂ€itnud; vajadus hoolitseda kellegi eest identifitseerimine vastassooga, KES MA OLEN? 8. 40-... - AHASTUS-EGO-TERVIKLIKKUS-lĂ€hedased, MAHLER SĂŒndides laps EIKEEGI, valmis mina pole.
Seksuaalsuhe on meeldiv jne. Kulutuste alla lÀhevad aga nt majanduslikud kulutused, aeg, vabaduse puudumine, ebamugavused jne. See mudel mÀÀrab Àra, et rahulolu suureneb kui 1) tasud suurenevad 2) kulutused vÀhenevad 3) ootused (mis baseeruvad eelnevatel suhetel) langevad.

Skriptid – tĂŒĂŒpiline tegevuste jada Skeemid – info objektide ja olukordade kohta Implitsiitne mĂ€lu . mĂ€luvorm, mis ei sĂ”ltu teadlikust meenutamisest; see on lastel ja tĂ€iskasvanutel sama hea Eksplitsiitne mĂ€lu . teadvusele kĂ€ttesaadav; sĂ”ltub metamĂ€lust, kognitiivsetest strateegiatest, ajukoore arengust Lapseea amneesia – ei mĂ€leta esimese 3-4 eluaasta sĂŒndmusi, seotud mina arenguga 20 kuuselt, mĂ€lustrateegiate arenemine, sotsiaalne perspektiiv.
Samamoodi pea - me suhtuma abstraktsete probleemide lahendamisse tĂ”siselt enne, kui hakkaksime neid lahendama nĂ€iteks ka vabal ajal; ‱ teadmised ja informatsioon – mida rohkem meil neid on, seda roh- kem probleeme me suudame lahendada; ‱ informatsiooni töötlemise kiirus – mÀÀrab, kuidas keegi omandab uusi andmeid – mida kiiremini, seda parem, kui ĂŒlesanne tuleb lahen- dada piiratud aja jooksul; ‱ mĂ€lu – pÀÀs teadmiste ja informatsiooni juurde.
Social awareness — the ability to sense, understand, and react to others' emotions while comprehending social networks  Relationship management— the ability to inspire, influence, and develop others while managing conflict Goleman includes a set of emotional competencies within each construct of EI. Emotional competencies are not innate talents, but rather learned capabilities that must be worked on and can be developed to achieve outstanding performance.

SĂŒdametalitluse - ,seedimis-,kaitsereflekside- ja hingamiskeskus 7)VĂ€ikeaju-kordineerib liigutusi,hoiab keha tasakaalus 8)Keskaju-kordineerib liigutusi,selle vahendusel kantakse edasi lihastesse reflekse,liigutusi. 9)Talamus-lĂ€bi talamuse saadetakse infot ajukoorele töötlemiseks 10)Ajukoor-kogu kurruline “maastik”,keskeltlĂ€bi 3mm paksune,selles toimub kĂ”rgeim nĂ€rvitalitlus (kogu info) Limbiline sĂŒsteem e emotsionaalne aju. Koosneb keks-ja vaheajust.
Surmahirm – kaotatakse enda kui vÀÀrtuse kartmine VĂ”rdne teine, kĂ”rvalpilk iseendale Eneseteadvuse ajaloolise kujunemise tunnused: enesekohased ja inimese siseeleu kirjeldavad sĂ”nad keeles, pĂ€evikud (17-18 saj?), inimese sisemise seisundi kirjeldamine (16-17 saj?!), ĂŒksiolek ja selle vÀÀrtustamine, privaatsus – alastiolek keelu alla, surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus 
 Arusaam iseendast kui unikaalsest ja vÀÀrtuslikust olendist.
SotsiaalpsĂŒĂŒholoogia – uurib inimest ĂŒhiskonnas (grupis). ArengupsĂŒhholoogia – uuritakse lapsi, et vĂ€lja selgitada, kuidas tekivad inimesel kognitiivsed funktsioonid, millised on kaasa sĂŒndinud ja millised ĂŒhiskonna poolt aretatud jne. PSĂŒhhofĂŒĂŒsika – uurib, kuidas vĂ€lismaailma fĂŒĂŒsilised suurused (helid, vĂ€rvid, liikumine, objektide ajaline jĂ€rgnevus jne) on kujutatud psĂŒĂŒhilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab vĂ€lismaailmast aru.

Somnambulism – NREM3s ringitoimetamine, uneaja esimeses komnandikus 3. UNEPAANIKA – NREM3st Ă€rkamine – intensiivsed paanilised hirmuhood koos tugevad hÀÀlitsemise, rahutuse ja vegetatiivse reaktsiooniga desorienteeritus Ă€rkamisel, ei mĂ€leta.
Seemnerakk - 22 kromosoomi ning ĂŒks sugukromosoom (X vĂ”i Y). Kui kaks sugurakku saavad kokku, siis arvuks on kokku 44 ja lisaks XX vĂ”i XY sugukromosoom. Mehel on vĂ”imalus mÀÀrata sugu aga samas me ei tea, mille pĂ”hjal teeb munarakk oma valiku. XX- tĂŒdruk, XY-poiss. (Katseklaasi pĂ”hja jÀÀvad XY ja peale XX). SĂŒnnitustĂ€htaja mÀÀramine- raseduse pikkus 280 pĂ€eva alates viimasest menstruatsiooni esimesest pĂ€evast, seega 40 nĂ€dalat.
Stressi kogemisel on olulised individuaalsed iseĂ€rasused, hinnangud stiimulitele, hoiakud (maailmapilt) ja sotsiaalne keskkond (suhted). VĂ”imalikud ressursid, mida saab rakendada stressiga toimetulekuks: isiksuslikud (nt. enesehinnang, usk enda efektiivsusesse, kontrollitunne), sotsiaalsed (suhete olemasolu ja kvaliteet; nt. perekond, sĂ”brad), materiaalsed (vahendite olemasolu). Tunnetatud kontroll – uskumus, et tegevus viib ihaldatud tulemuseni.

Schachter - Singeri teooria: Emotsioon sĂ”ltub, kuidas me mĂ€rgistame oma kehas toimuvat( fĂŒsioloogiline aktivatsioon) e. emotsioonide 2 komponenti: 1)fĂŒsioloogiline aktivatsioon, 2) selle mĂ€rgistamine (N. kui inimene on erutunud ja usub, et sobiv emotsioon on viha, siis ta seda tunnebki). 3. Kultuurilised kĂ€sitlused: milline on kultuuri mĂ”ju? Mis on eri kultuuridele ĂŒhist/ erinevat? N. ĂŒksi koju jÀÀmine paariks tunniks.
Suuraju sagarad on seotud jĂ€rgmiste pĂ”hiliste funktsioonide reguleerimisega: ‱ laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lĂ”hnade tajumine ‱ kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvĂ”tt ja töötlemine, v.a lĂ”hn, kuulmine ja nĂ€gemine ‱ oimusagar: lĂ”hnade ja kuulmise keskus, abstraktne mĂ”tlemine, mĂ€lu, otsustamine ‱ kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvĂ”tmine ja töötlemine.
Sagenemisega - USA-s 4-7% kolledzhiĂ”pilastest vastab DSM-IV diagnoosikriteeriumidele Nii patsientidel kui ka tervetel paranevad nende ravimite toimel keskendumisvĂ”ime, töömĂ€lu & otsustuste tegemise paindlikkus Tarvitamisest ADHD ravimitena on vĂ€lja kasvanud nende veelgi laialdasem levik : metĂŒĂŒlfenidaati & amfetamiini, vĂ€hem modafiniili tarvitavad sageli ĂŒlikoolide Ă”ppejĂ”ud & teadustöötajad, ĂŒha rohkem ĂŒliĂ”pilased.

Suureks probleemiks on asjaolu, et mĂ€luhĂ€ireid reeglina ei diagnoosita, vaid pannakse kas depressiooni vĂ”i ealiste iseĂ€rasuste sĂŒĂŒks. See aga tĂ€hendab, et inimesele ei mÀÀrata ka Ă”iget ravi ning ta ei saa toetavaid teenuseid, mis vĂ”iks olukorda nii inimese enda kui ka tema lĂ€hedaste jaoks mĂ€rgatavalt kergendada. Veelgi enam, ĂŒldise teadmatuse tĂ”ttu ei osata ka mĂ€luhĂ€ireid ennetada, kuigi see on mingil mÀÀral vĂ”imalik.
Sotsiaalne identiteet on oluliseks enesehinnangu aluseks ja elulise tĂ€htsusega enese vÀÀrtustamisel (Tajfel 1978, 63). Gruppi kuulumisega kaasneb ka “kollektiivne enesehinnang”, mis peegeldab uhkustunnet, mis tekib inimestel sellesse rĂŒhma kuulumisest (Luhtanen & Crocker, 1992). Indiviidid pĂŒĂŒdlevad selle poole, et saavutada positiivne sotsiaalne identiteet, seetĂ”ttu hinnatakse ka oma kuuluvusgruppi kĂ”rgemalt kui teisi gruppe.
SÔnavaravalik on reklaami puhul vÀga tÀhtis, et andes millelegi meeldiva nimetuse, saame vastava objekti suhtes ka positiivsemat vastukaja. MÔnedel sÔnadel on inimese jaoks eriline tÀhendus, mÔnikord on see positiivne, mÔnel juhul ka negatiivne (nt. Peremarket, mind on oodatud sinna koos perega). Reklaami edukus seisneb just positiivse emotsiooni tekitamises, seetÔttu kasutatakseneid sÔnu, mis selle eesmÀrgi saavutavad.

Seesmine – inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi kĂ€sitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ĂŒlesande lahendamisel); 2. kogemuslik komponent – kogemuse mĂ”ju intelligentsusele (korduvas situatsioonis vĂ”ime oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse); 3. seotus vĂ€liskeskkonnaga – intelligentsuse avalik kĂŒlg.
Skript on mĂ€lus esindatud tervikliku ja olukorrapĂ€rase mĂ”testatud mudelina, mis aitab orienteeruda tĂŒĂŒpolukordades ja kogemuse ĂŒlekande puhul ka uutes olukordades(nt kinokĂŒlastus koosneb sarnaste toimingute jĂ€rgnevusest) TĂŒpoloogiliste eristuste all mĂ”istetakse nĂ€rviprotsesside kulgemise dĂŒnaamikat ja taset ĂŒksikindiviidile. NĂ€rviprotsesside pĂ”hitunnustena eristati jĂ”udu, tasakaalustatust ja liikuvust.
Selliseks lĂ€henemiseks on nĂ€iteks lahenduskeskne lĂŒhiteraapia (De Shazer 1985; White & Epston 1990; Friedman 1993). Selle meetodi jĂ€rgi Raskustega silmitsi seisvad kliendid keskenduvad sageli tĂ€ielikult oma probleemidele ja on oluline kĂ”igepealt probleemid Ă€ra kuulata, kuid sĂ€ilitada rĂ”huasetus raskuste ĂŒletamise unustavad, et see ei ole esimene kord, kui neil raskusi on. Oma elu teistes vald kondades vĂ”imaluste leidmisel.

SpiraalnĂ€rvid - iga seljaaju segment saab nĂ€rvikiud aferentselt sensoorsetelt retseptroitelt ja saadab eferentsed kiud lihastesse KraniaalnĂ€rvid- osad koosnevad sensoorsetest rakkudest, osad funktsioonlt motoorsed, mĂ”ned omavad nii sensoorseid aferente kui ka motoorseid eferente Vegetatiivne nĂ€rvisĂŒsteem ehk automaatne nĂ€rvisĂŒsteem kontrollib peamiselt nÀÀrmete sekretsiooni, sĂŒdame ja silelihaste kontraktsioone.
Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tĂ”lgendatav predispositsioon, seevastu sĂ€ttumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud pĂ”hiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nĂ€htustele vĂ”i olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sĂ€ttumuste sĂŒsteem moodustab justkui omapĂ€rase mitmekihilise lÀÀtse, milles murdub igasugune vĂ€liskeskkonna mĂ”ju.
SĂŒnnihetkest alates on vastsĂŒndinu peaaegu tĂ€ielikult ellujÀÀmisega hĂ”ivatud, huvitudes ainult toidust, mugavusest ning ohutusest ja pĂŒĂŒab olukorda nende omaduste osas prognoositavaks muuta nutuga, mis signaliseerib ĂŒmbritsevatele inimestele lapse eluliste vajaduste mitterahuldamisest (Hoffmann, 1982). Kui need ellujÀÀmise seisukohalt pĂ”hivajadused on rahuldatud, keskendub beebi ĂŒmbritseva keskkonna uurimisele.

Sordiaretusele on tĂ€napĂ€eval lisandunud GMOd (nii taimed kui ka loomad). Transgeensete taimede puhul on muudetud nt vastupidavust kĂŒlmale vĂ”i kahjuritele(mais), sĂ€ilivusaega (tomatid), toitevÀÀrtust (’kuldne riis’) riikides, kus on suur aga vaene elanikkond , suurust jne. Transgeensed mikroorganismid: biotehnoloogias bakterite kasutamine bioloogiliste preparaatide tootmiseks, nt insuliin vĂ”i kasvuhormoon.
SĂŒnnipĂ€rased on pĂ€ritavad omadused, mis saadakse vanematelt geenide kaudu (peamiselt kehaehitus, silmade vĂ€rvus, nĂ€rvisĂŒsteem jne). SĂŒnnipĂ€rased on ka need omadused, mis omandatakse looteeas ja mida pĂ”hjustavad peamiselt ema ebasoodsad harjumused, psĂŒĂŒhilised traumad jne. SĂŒnnipĂ€raseid omadusi peab Ă”petaja arvestama Ă”ppetöös ja vastavalt sellele ka erinevaid Ă”petamis- ja kasvatamisvĂ”tteid.
Saj psĂŒhhofĂŒĂŒsika - fĂŒĂŒsiliste Ă€rritajate ja nendele Ă€rritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid kĂ€sitlev psĂŒhholoogia osa. Algetapil kulges psĂŒhhofĂŒĂŒsika areng kĂ€sikĂ€es mĂ”nede naiivsete ideedega (nt meeleorganite spetsiifilise energia kontseptsioon Johannes MĂŒller`i jĂ€rgi). Kuid: 1. teadusele anti suur hulk materjali nĂ€gemise, kuulmise, haismise, maitsmise jm kohta.

Schaie - funktsionaalsus mitmetasandiline, dĂŒnaamiline protsess; sisaldab progressi ja taandarengut (Kurt Fischer). Fischer: abstraktne mĂ”tlemine; printsiibid – nt mĂ”tlen sellest kuidas mĂ”tlen, redeli fenomen – vĂ”ib liikuda ĂŒlemisele ja kĂ”ige alulisele ka nt tead, et karud kardavad inimeste hÀÀlt vĂ”i et pead liikumata olla, aga kui kohtud karuga sokk on nii suur, et sellest ei mĂ”tle.
SuhtlemispsĂŒhholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille kĂ€igus luuaks tĂ€hendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mĂ”jutamine jne.. Kirjeldatakse ja analĂŒĂŒsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lĂ€hedust), pakuvad eri tĂŒĂŒpi toetust (nt. informatiivne) olles mĂ”jutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid)
Skeemid – kognitiivsed struktuurid, teadmiste StereotĂŒĂŒbid (tunnetuslik kategooria – sĂŒsteemid, mis sisaldavad informatsiooni inimeste, rahvuslikud, soolised, vanuselised) sĂŒndmuste, paikade jne kohta Negatiivsed stereotĂŒĂŒbid (eelarvamused) Mööbel Mööbel kehtivad enam naiste, vĂ€rviliste, vanemate inimeste ja vĂ€hemusrahvuste esindajate Lauad Lauad Toolid Toolid Kapid Kapid suhtes)

Seksuaalimpulss on iseendale suunatud) 4) Latentne faas - 4.- kuni puberteedini, ĂŒkski piirkond ei domineeri 5) Genitaalne faas – puberteedieast alates, suguorganid jĂ€lle Kui toimub libiido ĂŒleminek jĂ€rgmisele kehapiirkonnale, siis osa liibidost jÀÀb alati eelnenud piirkonnaga ka seotuks. Regressioon on see, kui mingil elumomendil pöördutakse tagasi varasemate naudingu hankimisviiside juurde.
SotsiodĂŒnaamiline nĂ”ustamine on viis mĂ”elda inimestest – sellest, mida nad ĂŒritavad elus korda saata ja sellest, millised on nende jĂ”upingutusi takistavad vĂ”i toetavad asjaolud, ning sellest, kuidas saab nĂ”ustaja olla abiks oma elus iseenda poolt valitud eesmĂ€rkide suunas liikumisel. Inimese karjÀÀr on tema elu. Selles tĂ€henduses on nĂ”ustamine oma olemuselt karjÀÀrinĂ”ustamine ja elukestev protsess.
SĂŒntaktiline – kuidas moodustuvad fraasidest laused SĂ”nade tĂ€hendus: - MĂ”iste – mis konkreetne sĂ”na meenutab; teatud ĂŒksuste klass (nt. kass) - Kategooriad – mĂ”isted jaotuvad nendesse (nt. kasslased) - Klassifitseerimine – uute mĂ”istete seostamine - Kognitiivne ökonoomia – oleksime kiiremini suutelised tegema valikuid MĂ”istete esitamise kolm taset: SUPERORDINAALNE (nt. kiiktool)

Sama kultuur – samad kultuurilised ideed – töötlussĂŒgavus suurem – juhteteed tugevamad – hiljem tugevamate juhteteede abil (kiirus) tĂ”lgendab uusi kogemusi. Inimesed on nii kultuuris sees, et kĂ€ituvad alati kultuuriliste aktoritena (cultural actors). Kultuurid sĂŒnnivad nendes elavate inimeste interaktsioonide tulemina ja samas kujundavad kultuurid seda, kuidas inimesed tegutsevad.
SĂŒgav uni – ~30 min 4) ĂŒleminekuseisund (sarnaneb teise staadiumiga) ïź Nimetatakse ka: ïź Paradoksaalne uni ïź REM-uni (ingl rapid eye movement – kiire silma liikumine) ïź Pimedatel samad staadiumid ïź REM-une ajal puuduvad kiired silmaliigutused ïź UnenĂ€od seotud kuulmisega ïź Aeglane ja kiire uni vahelduvad ïź Koos mood 90-100 minutilise tsĂŒkli ïź Öö jooksul 4-5 tsĂŒklit
Sensoorse ÀrrituslÀ - sensoorse ÀrrituslÀve sensoorse ÀrrituslÀve a) illusioon a) agnoosia ve alanemine kÔrgenemine Àrritajate kÔrgenemine Àrritajate Àrritajate vastuvÔt- vastuvÔtmise nÔrgene- vastuvÔtmise katkemisel b) hallutsinatsioon b) derealisatsioon mise intensii mine (kergemate (kooma e teadvusetuse vistumine (tugeva hÀirete puhul) korral) c)depresonalisatsioon Àrituse puhul)

Skinneri arvates on kasutu uurida individuaalseid hoiakuid vÔi muid isiksuse omadusi,et leida vÔtit kriminaalse kÀitumise mÔistmiseks.Ta pidas kuritegeliku kÀitumise determineerijaks elukeskkonnast saabuvaid stiimuleid ning kÔike mud vÀhem oluliseks.Skinneri ja tema jÀrgijate arvates saab kuritegevust kui massinÀhtust kÔrvaldada ja vÀhendada keskkonna kÀitumusliku kujundamise kaudu.
Superoptic nucleus – kontrl pĂ€evarĂŒtme (ööpĂ€eva-tsĂŒkkel) 2) Pretectum – kontrl pupilli suurust ereduse muutudes 3) Superior colliculus – kontrl pea suund, perifeerse nĂ€gemisvĂ€lja 4) Pineal body – pikaajaline ööpeĂ€va rĂŒtm 5) Acessory optic – liigutab silmi 6) Visual cortex – tajumuster, tajusĂŒgavus, vĂ€rvid, liikuvad obj 7) Frontal eye fields – teadlik silma liikumine
Salvestamine – sĂ€ilitamine – taastamine * Salvestatud info liik: protseduuriline, semantiline, episoodiline Meelte vahendusel uuritakse keskkonda et hinnata lahenduseks vajaliku ressursi olemasolu VII.3. Aisting on sĂŒsteem, mille ĂŒlesandeks on fĂŒĂŒsikalise keskkonna muutuste muundamine nĂ€rviimpulssideks. Taju on aistitud fĂŒĂŒsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine infoks.

Spirituaalne maailm on vĂ€idetavalt suur ja lai, aga kuna keegi pole kindlalt tĂ”estanud hingede, vaimude ega poltergeistide olemasolu, siis on see igaĂŒhe enda otsustada, mida ta usub. Samas on hea, et me ei saa midagi kindlalt vĂ€ita, sest muidu rikume Ă€ra kogu salapĂ€ra enne, kui ise millalgi teispoolsusesse (kui see olemas on) suundume ja veendume selles, mis pĂ€riselt on ning tuleb.
Saboteerimine – mitu mind, kes kĂ”ik tahavad erinevaid asju Viha ei ole esmane tunnus, vaid on jÀÀmĂ€e veepeal olev tipp Õpitud optimist – mĂ”tle, kĂŒsi iseendalt milleks vĂ”is see kasulik olla? Mida sellest Ă”ppisin? Keelellise relatiivsuse oletus - oletus, et inimese ettekujutlus maailmast ja tema mĂ”tlemisviis peaksid olema mĂ”jutatud sellest, missugust keelt ta kĂ”neleb.
Sotsiaalne suhtlemine on ĂŒks peamisi pĂ”hjuseid sellise meedia vahendi nagu internet kasutamiseks. Kuidas aga interneti kasutaja iseloomuomadused mĂ”jutavad „pĂ€ris elu“ ja „nĂ€ost nĂ€kku suhtlemist“ vĂ”rreldes interneti sotsiaalvĂ”rgustiku suhtlusega? (Amichai- Hamburger, Wainapel, Fox, 2002) 1. MEELT-MÕJUTAV MEEDIA Dmitri Williams leidis, et kĂŒberruum vĂ”imendab meie olemust.

Seljaaju ĂŒlesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi). Spinotalaamkulgla suunab talamuse kaudu suurajusse eelkĂ”ige nahas paiknevatelt retseptoritelt lĂ€htuvaid signaale. Lateraalne spinotalaamkulgla juhib peamiselt valu- ja temperatuuriaistingutena tajutavat informatsiooni. Primaarsete neuronite kehad on spinaalganglionites.
Superi life - spanÂŽi tsĂŒklid- Selle paradigma tuntuimaks esindajaks on Donald Super (alustas ka 50-ndatel nagu John Holland), kelle karjÀÀriarengu teooria keskendub inimese erinevatele elurollidele (Ă”pilane, töötaja, pereinimene, vaba aja veetja, kodanik), isiksuse arengule ja sellega seotud karjÀÀrikĂŒpsusele ning inimese vanusega seostatavatele karjÀÀritsĂŒklitele.
Semantika - tunnuslik, tĂ€henduslik Vahendatud tunnetus- keel loob vĂ”imaluse tegelikkuse vahendatud tunnetamiseks ja kirjeldamiseks.Ă”mbritseva tegelikkuse psĂŒĂŒhiliseks representeerimiseks,sellesst mĂ”tlemiseks nĂ€iteks ei peaeset v situatsiooni vahetult nĂ€gema,vaid piisab sĂ”nast ( mĂ€rgist)selle eseme v situatsiooni kohta. Nii saab tegelikkust tunnetada eemalolevalt.

SĂŒndroom - seisund, mil aju on eraldatud keskkonnast sellisel mÀÀral, et ajju ei saabu ĂŒhtegi vĂ€lisimpulssi (1). LĂŒhiajalist sensoorset deprivatsiooni kasutatakse rahunemiseks, pikema kestusega deprivatsioon vĂ”ib esile kutsuda rahutust, keskendumishĂ€ireid, hallutsinatsioone, ebameeldivustunnet. Samuti vĂ”ib pikema pikema deprivatsiooni tagajĂ€rjel ajutiselt tekkida
Statistiline ataksia – haigel esinevad tasakaaluhĂ€ired tĂ”usmisel (inimene tĂ”useb toolilt ja kukub); dĂŒnaamiline ataksia – sel puhul on haigel rikutud liikumise koordinatsioon (inimene tahab laualt vĂ”tta pudelit kuid ta haarab kĂ€ega sellest mööda). Otsmikusagara kasvajad KĂ”ige sagedamini esineb glioome (lad. keeles glioma – nĂ€rvitoendkasvajad) otsmikusagara sisemuses.
Somaatiline nĂ€rvisĂŒsteem ehk kehanĂ€rvisĂŒsteem jaguneb kesknĂ€rvisĂŒsteemiks (koosneb pea- ja seljaajust) ja piirdenĂ€rvisĂŒsteemiks (koosneb pea-ja seljaaju nĂ€rvidest). SNS kontrollib kogu elutegevust, sh liikumist, teiste nĂ€rvisĂŒsteemi osade tööd jms. Autonoomne nĂ€rvisĂŒsteem on tahtele allumatu sĂŒsteem ning jaguneb sĂŒmpaatiliseks ja parasĂŒmpaatiliseks nĂ€rvisĂŒsteemiks.

Sufistlikest meditatsioonidest on LÀÀnes kĂ”ige enam tuntud Mevlevi ordust pĂ€rinev graatsiline keerlemistants („Pöörlevad derviĆĄid“). Vasak kĂ€si vĂ€lja sirutatud, peopesa pööratud ĂŒlespoole jumaliku Ă”nnistuse vastuvĂ”tmiseks ning parem kĂ€si sirutatud peopesaga allapole selle Ă”nnistuse edasiandmiseks maale, keerleb tantsija ĂŒhel kannal suunaga parmale, jumalapĂŒĂŒdlusele.
Seisundiga –  öösel kella 4 ajal edasiantud info  on aeglasemalt omandatav kui hommikul kell  10 edastatu)   keelebarjÀÀr (seotud keelekeskkonnaga, kus  infot antakse ­ eestikeelses keskkonnas  viibides vĂ”tab vÔÔrkeelne turist infot halvemini  vastu kui oma keelekeskkonnas olles)  staatusevahe (vĂ€ga suur erinevus 
SunnivĂ”im – kui vĂ”imu omaja saab otsustada tasu ja karistuse ĂŒle ‱ legitiimne vĂ”im – kui vĂ”im on antud rolli ja saatusega ‱ eeskujuvĂ”im – kui keegi paneb teised ennast jĂ€rgima ja endaga sarnanema ‱ ekspertvĂ”im – kui keegi paneb teised kĂ€ituma asjatundjatena ‱ informatsioonivĂ”im – kui keegi saab suunata teiste kĂ€itumist informatsiooni abil.

Sisemised seisundid – muutuvad (room, kurbus) Minapilt: ĂŒldine ja spetsiifiline  Kehaline – vĂ€limus, sugu, pikkus, kaal, riietus, auto, eluase jne.  Akadeemiline – Ă”ppimine, omandamine  Sotsiaalne - suhtlemine, sĂ”prus  Transpersonaalne – suhtlemine tundmatutega ja ĂŒleloomulikuga PĂ”hineb – omandatud uskumustel, hoiakutel, harjumustel ja arvamustel.
SÔna agorafoobia tÀhendab avarusekartust. Depressiivne meeleolu lisandub tavaliselt just avaruskartusele (Kliinukum, 2008). Sellegipoolest on agorafoobia pÔhiolemuseks hirm paanikahoogude ees. Kui kannatatakse agorafoobia all, kardetakse olukordi, kus vÀljapÀÀs vÔib olla raskendatud vÔi kus pole vÔimalik abi saada, juhul kui peaks ootamatult paanikahoog tekkima.
Spartalik kasvatus - spartalik kasvatus on hĂ€sti range ja kĂ”ike keelustav Preformatsiooniteooria- J.J Rousseau- Inimese rikub ĂŒhiskond, ta tuleb ĂŒles kasvatada metsas ilma segavate faktoriteta ja siis tĂ€iskasvanuna ĂŒhiskonda tagasi viia John Locke- ĂŒtles, et inimene on sĂŒndides puhas leht e. tabula rasa ning kĂ”ik mis ta teab omandab ta elu jooksul lĂ€bi kogemuse

SĂŒnesteesia – sama Ă€rritaja avaldab mĂ”ju kahele vĂ”i enamale analĂŒsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja kĂŒlmad vĂ€rvid, rasked ja kerged lĂ”hnad)
Suhtumine vĂ€givalda on positiivne, eakaaslaste kiusamismudelite jĂ€rgimine, jĂ€relvalve puudumine vahetundides, Ă”petaja ĂŒkskĂ”ikne suhtumine, teiste Ă”pilaste ĂŒkskĂ”ikne vĂ”i positiivne suhtumine kiusamisse. ( allikas Elliott jt., 2000, 24 ) Kiusajad jagunevad kaheks:  Targad kiusajad – Kes on ĂŒldjuhul populaarsed grupi liidrid ja Ă”ppeedukuselt eeskujulikud.
Sotsiaalsus – loomupĂ€rane valmisolek suhtlemiseks 25 ‱ KoostöövĂ”ime ja –valmidus ‱ Iseseisvus, otsustus- ja vastutusvĂ”ime ‱ VĂ”ime ja valmisolek Ă”ppida ja areneda ‱ KohanemisvĂ”ime – erinevad situatsioonid, tipptunnid, kriitika, ebameeldivad olukorrad ‱ Stressi- ja pingetaluvus ‱ Kannatlikkus ‱ Viisakus, paindlikkus, taktitundelisus

SĂŒmptomite seas on esinenud vĂ€hemalt: 1. Neli valusĂŒmptomit: pea, kĂ”hu, selja, liigeste, jĂ€semete 2. Kaks siseelundkonna sĂŒmptomit: iiveldus, puhitus, oksendamine 3. Üks seksuaalsĂŒmptom: frigiidsus, erektsioonihĂ€ired 4. Üks pseudoneuroloogiline sĂŒmptom: koordinatsiooni, tasakaaluhĂ€ired, halvatus vĂ”i piiritletud nĂ”rkus, neelamisraskused, uriinipeetus
Sama dna - jÀrjestuse saamine plaatgeeli autoradiograafial ja fluorestsentsmÀrkega automaatsekveneerimisel, B. DNA radioaktiivse vÔi fluorestsentsmÀrgistuse viisid: 1) mÀrgistatakse praimer; 2) mÀrgistatud dNTP; mÀrgistatud ddNTP, C. Automaatsekveneerimine. Andmete automaatsalvestus toimub skaneeriva laseri, fluorestsentsdetektori ja arvuti abil.
Suureks nelikuks nimetatakse tulevast kriminaalset kĂ€itumist kĂ”ige paremini ennustavaid faktoreid: varasem kriminaalne kĂ€itumine, antisotsiaalsed hoiakud,eakaaslaste mĂ”ju, isiksuse ĂŒldkarakteristikud. Kui IQ ja kriminaalse kĂ€itumise seose puhul vĂ”tta arvesse ka need faktorid, osutusid raamatu autorite praktilised ettepanekud paljuski mitterelevantseteks.

Stigma on 
 KĂŒsimus 22 Vali ĂŒks: KĂŒsimuse tekst a. pĂŒĂŒd teisi mĂ”jutada TajustereotĂŒĂŒbid 
 Vali ĂŒks: b. teistsugune olemine, normist kĂ”rvalekalle a. suurendavad empaatiat c. sarnasus, teiste jĂ€rgimine b. toetavad hoiakute muutumist d. jĂ€releandmine teiste inimeste survele c. klassifitseerivad teisi inimesi vĂ€liste tunnuste alusel
Sibutramiin3 on tĂŒsedusevastane ravim, mida kasutatakse abistava vahendina kaalualandamise programmis rasvtĂ”vega patsientidel vĂ”i ĂŒlekaaluga patsientidel, kellel esinevad ka teised rasvumisega seotud riskifaktorid (nt II tĂŒĂŒbi diabeet vĂ”i dĂŒslipideemia) Ameerika Ühendriikides viidi lĂ€bi uurimus ĂŒlekaaluliste 13- 17 aastaste noorukite seas.
StereotĂŒĂŒpides on tavaliselt 3 astet: 1) me mÀÀratleme Ă€ra, et teatav inimeste grupp moodustab spetsiifilise kategooria nt me vĂ”ime klassifitseerida inimesi nahavĂ€rvi, soo, vanuse, rahvuse jne alusel. 2)lisame sellele inimgrupile teatav iseloomulikud tunnused - nt laisk, ignorantne jne. 3)omistamine need omadused igale selle kategooria inimesele.

Stabiilne perioodiline – teatud perioodil on ja teatud perioodidel ei ole. (Nt – sĂŒgisel kui lapsed hakkavad koolis kĂ€ima, siis vanemad saadavad lapsi kooli korralikult, ja hilinevad paar kolm nĂ€dalat kooli, siis hiljem hakkavad korralikult kohale jĂ”udma kui on kindlad et laped jĂ”uavad ilusti kooli; v talvel kui transport ei lĂ€he tööle v hilineb.
Suguhaiguste vĂ€ltimiseks on samuti erinevaid kaitsevahendeid ja muidugi ka usaldus partneri vastu . Aitavad ka tihe arsti kĂŒlastus juhul kui peaks olema, et inimene elab tihedat suguelu vÔÔrastega . Maine aitab hoida usaldus ning muidugi ka see kui ei ela igaĂŒhega suguelu . 3. )Rasestumisvastaste vahendite kasutamine peaks olema mĂ”lema sugupoole kohustus.
Sellel veebisaidil on loetletud palju karjÀÀriteemalisi saite raamatust «The Internet: ‱ kĂ€sitöönduslikud ning transpordivahendite ja seadmete juhtimisega jms seotud A Tool for Career Planning", (teine trĂŒkk, 2002); autorid: JoAnn Flarris-Bowlsbey, ametid; Margaret Riley Dikel ja James P. Sampson jr. Veebisait? ajakohastatakse korrapĂ€raselt.

Suhteliselt palju on selles raamatus analĂŒĂŒsitud ka seksuaalkĂ€itumise mudeleid (nt homoseksualism). Freud seletab homoseksualismi: Tema arust on mehe homoseksualismi algpĂ”hjuseks vĂ€ga tugev kiindumus emasse. Kasvades hakkab ta iseennast samastama emaga ja otsib endasarnaseid noori mehi, keda ta saaks armastada samamoodi nagu ema teda armastas.
SekretĂ€ritöö on ÀÀrmiselt tĂ€nuvÀÀrne – hea sekretĂ€ri teeneks on see, kui kogu asjaajamine ja kontorikorraldus laabub tĂ”rgeteta ning juhid ja spetsialistid vĂ”ivad muretult pĂŒhenduda oma pĂ”hitööle. Ta oskab asutuses luua sĂ”braliku ja positiivse Ă”hkkonna, mis soodustab efektiivset tööd, kuid ei jÀÀ mĂ€rkamata ka kĂŒlalistele.
Situatiivne liider – erinevates situatsioonides tĂ”usevad esile erinevat tĂŒĂŒpi inimesed (nt male mĂ€ngus ĂŒhte tĂŒĂŒpi ja vanglas teise tĂŒĂŒpi) Veel situatiivseid mĂ”jureid, millest liider tuleneb: ◩ Tegevuse eesmĂ€rgist (sĂ”javĂ€gi vs laulukoor) ◩ Kultuurikeskkonnast (vana vs noor liider) ◩ Grupiootustest (kasvu- ja kriisiaja liidrid)

SĂ”prade vahel on silmside sagedasem ‱ Silmside aitab paremini keskenduda teisele isikule ‱ Silmsidet hoidev isik tundub teistele usaldusvÀÀrsem ‱ Kui suhtlemisel aset leidvad tavalised lĂŒhidad pilgud vahelduvad pikkade ainitiste pilkudega, annab see mĂ€rku, et kĂ”ne alla vĂ”etud jututeemast peetakse omavahelisi suhteid tĂ€htsamaks.
Sapir - Worfi keelelise relatiivsuse hĂŒpotees- o inimese maailmapilt, kĂ€itumine ja tunnetusprotsessid vastavad selle keele iseĂ€rasustele, mida ta kĂ”neleb o Keel on mĂ”tlemise, mĂ€lu ja taju kĂ”rgemate tĂŒĂŒpide vahendaja o KuivĂ”rd keeled on erinevad, peaks ka eri keelt kĂ”nelevate inimeste tunnetusprotsessid olema erinevad.
Selgitamine – tavaliselt kĂŒsimuse vormis, mida kasutatakse peale kliendi ebaselget sĂ”numit nt Kas see tĂ€hendab, et ... Kas te ĂŒtlesite, et .. 6.2. Parafraseerimine, ĂŒmbersĂ”nastamine – kliendi sĂ”numi sisu, mis puudutab mĂ”nda sĂŒndmust, situatsiooni, ideed vĂ”i isikut, korratakse oma sĂ”nadega, kasutades kliendi vĂ”tmesĂ”nu.

Sei on   heasĂŒdamlik,   rahulikult   sĂ”bralik,   kerge   suhtlemises,   mittepealetĂŒkkiv,   omab   rahuliku  meeldivuse. Tavaliselt on ta jĂ€releandlik, sĂ”ltumata sellest, millist tĂŒĂŒpi on teised. Inimesed meeleldi  tĂ”mbuvad ta poole, imestades, kuidas inimene saab olla nii vĂ€henĂ”udlik.
Sarnasel seisukohal on ka vene psĂŒhhoanalĂŒĂŒtik A. G. Popov (vt lisa 3), kes vĂ€idab, et 25% inimestest on vĂ€ga kergesti hĂŒpnotiseeritavad, 2% inimestest ei allu absoluutselt hĂŒpnoosile, lapsed alla kaheksa aasta kogevad hĂŒpnoosi kui kerget und ja vaimuhaigeid patsiente ei ole vĂ”imalik hĂŒpnootilisse transsi viia (Kruglov 1979: 28).
Sellised koosolekud on kĂ”ige tĂ”husamad, sest inimene ise nĂ€eb, et parem on jooksvad kĂŒsimused lahendada kiiresti, ennem kui need hakkavad lisaprobleeme tekitama ja ka jÀÀvad vajalikud „sĂ”nade pealelugemised“ paremini meelde. Sellistel koosolekutel pole isegi protokolli vaja, sest need on töötajate jaoks, spontaansed ja vabad.

Sisereliaablus – kas mingid kĂŒsimused/vĂ€ited, mis peavad mÔÔtma sama fenomeni, on kooskĂ”las – Stabiilsus (Test-retest reliability): tulemused peaksid olema sarnased erinevate uurimuste vahel – Hindajate vaheline (Interrater reliability): kooskĂ”la mÀÀr kahe erineva vaatleja/uurija vahel (Kapa kordaja) Peaks olema kĂ”rge.
Strateegiad on suunatud sagedamini riskifaktoritele, mitte otseselt agresiivsele kĂ€itumisele (Stivvman, Earls, Dare, Cynningham&Farber, 1996). NĂ€itena vĂ”ib tuua programme vanemate jaoks: pĂŒĂŒdes vanemaid perevĂ€givallast Ă€ra hoida, ei lase need programmid ka lastel oma vanemate vĂ€givadlset kĂ€itumist endale eeskujuks vĂ”tta.
Skisofreenia on tĂ”sine haigusseisund, mis, nagu eelnevast jutust jĂ€reldada vĂ”ib, mĂ”jutab suuresti skisofreeniat pĂ”deva patsiendi elu. Samuti ka tema pereliikmete elu. Suurem osa inimestest, kellel kujuneb vĂ€lja skisofreenia, viibivad vĂ€hemalt kord oma elust haiglas ning see haiglasveedetud aeg ei pruugi olla sugugi lĂŒhike.

Sagarad on vastastikkuvahetatavad, kui ĂŒks on kahjustatud, siis teine vĂ”tab vigastatud poole ĂŒlesanded ĂŒle. Temporaalsagar reguleerib kĂ”iki aju auditiivseid funktsioone, kahjustuse korral kantakse sagarate ĂŒlesanded vastastikku ĂŒle. See on vĂ”imalik, kuna nĂ€rvid mĂ”lemast kĂ”rvast jagunevad ning suunduvad mĂ”lemasse
Seadumuste arv on piiratud – Neurootilisus – Ekstravertsus – Avatus kogemusele – Sotsiaalsus – Meelekindlus 2. Seadumustel hierarhiline ehitus 3. PĂ€rilikkuse mĂ€rkimisvÀÀrne osa PĂ€rilikkuse osa BIG-FIVEÂŽis ‱ Neurootilisus 40-50% ‱ Ekstravertsus 50-55% ‱ Avatus 50-60% ‱ Sotsiaalsus 40% ‱ Meelekindlus 45-55%
SĂ”rmede ristamine – eitav asend, kuna on peidetud peopesad kui aususe mĂ€rk ïŹ PÖIDLAD – vĂ€ljendavad inimese ĂŒleolekut, kindlust 1. Pöidlad taskust vĂ€ljas – ĂŒleolek 2. Harali pöialde kĂ€te asetamine rinnale – eitav suhtumine ja kaitse asend + ĂŒleolek 3. Pöialdega osutamine – pilkav vĂ”i lugupidamatus osutatavasse

Sotsioloogilise aluspĂ”hjaga – teemad, mis sobivad mingitele sotsiaalsetele gruppidele (naised, mehed, vanad, noored). MĂ€ngud – varjatud pöördumiste seeria, mis kulgeb hĂ€stimÀÀratletud tulemusele, kusjuures suure tĂ”enĂ€osusega ĂŒks pool prognoosib paremini, trikiga varustatud pöördumisteseeria, millega ĂŒks tĂ”mbab teise lĂ”ksu.
Sooerinevused – naisautojuht teeb liiklusĂ”nnetuse siis mingi ajakirjanik ei ĂŒtle, et tee oli halb vaid ĂŒtleb “naine roolis, auto kraavis”. MÀÀramatuse ĂŒletamine seletuste omistamise kaudu Personaalsed vs situatiivsed pĂ”hjused Ajutised vs pĂŒsivad pĂ”hjused NĂ€ited: korvpallifĂ€nnid, sĂ”bra ja vaenlase eksamid ...
Sotsiaalsed oskused on kogum tegevusi, mis vĂ”imaldavad inimesel alustada ja sĂ€ilitada positiivseid sotsiaalseid suhteid, toetavad eakaaslastepoolset aksepteerimist ning rahuldustpakkuvat kohanemist koolis ja vĂ”imaldavad ka inimesel efektiivselt ja teistega liituvalt toime tulla laialdases sotsiaalses ĂŒmbruses (Walker jt, 1995).

Seljaaju – ASUB LÜLISAMBAKANALIS; ÜLESANDED: ÜHENDAB KEHAST TOIMUVAT PEAAJUGA, VASTUTAB TINGIMATUTE REFLEKSIDE EEST.
Sidusgruppide suhted ehk organisatsiooni toimimisega seotud olulised grupid, kel on ootused ja ettekujutus koostegevusest 6.erialade ideoloogiad saavad domineerivaks siis , kui selle esindajate kontsentratsioon organisatsioonis on kÔrge.Nt meditsiinis vÔi teadustööl kehtestatud nÔuded kujundavad organisatsioonide ideoloogiaid.
Stanford — Binet' intelligentsusskaala Sisaldab 6 tĂŒĂŒpi ĂŒlesandeid, mis mÔÔdavad: # teadmisi (26% ĂŒlesannetest); # voolavat intelligentsust (17%); # visuaal-ruumilist töötlust (18%); # arvulist mĂ”tlemist (21%); # töömĂ€lu (12%); # lĂŒhimĂ€lu (6%). Testi kasutusala on teisest eluaastast kuni 85+ eluaastani.

Sensibilisatsioon – see kĂ”ikumine, mis on (et vahel tulletad paremini vahepeal halvemini?) Weber’i-Fechner’i seadus – psĂŒhhofĂŒĂŒsika pĂ”hiseadus, mille jĂ€rgi – mida kĂ”rgem on Ă€rritajate vĂ€ljendamismÀÀr (intensiisvsus nt) seda suurem peab olema erinevus Ă€rritajate vahel, et nad ĂŒhsteisest eristatavad oleks.
Selgitamine - PL ‱kahesuunaline kommunikatsioon ‱aktsepteerib töötajaid, annab nĂ”u ‱mÀÀrab eesmĂ€rgid ja kaasab töötajad otsustusprotsessi â€ąĂŒhiselt alluvaga mÀÀratakse realiseerimise teed ja vahendid Kui professionaalne kĂŒpsus on madal, kuid psĂŒhholoogiline valmisolek kĂ”rge -alla keskmise tööalane
Sama sisu on Sternberg (2003) kokku vĂ”tnud terminiga “edukas intelligentsus”, mis hĂ”lmab nii loovust kui ka analĂŒĂŒtilisi ja praktilisi vĂ”imeid (ehk “tervet mĂ”istust”), oskust ka- sutada oma tugevaid kĂŒlgi ja nĂ”rku kompenseerida, selleks et kohanduda, KĂ”ik oskused on aren- vormida ja valida keskkonda.

Suuraju koor on kogu nĂ€rvisĂŒsteemi kĂ”rgeim osa, seal toimub kĂ”rgem nĂ€rvitalitlus ehk teadvuse, mĂ”tlemise, aistingute ja tajude, mĂ€lu ja Ă”ppimisega seotud protsessid NĂ€rvisĂŒsteem vĂ”imaldab: 1 Koguda informatsiooni- meeleelundeis olevad retseptorid vĂ”tavad vastuĂ€rritusi organismi vĂ€lis- vĂ”i sisekeskkonnast.
SotpsĂŒhholoogias – flow (kulg, vool), mille mĂ”te on see, et inimene elab kahes reĆŸiimis: kulgemise reĆŸiimis (ma ei mĂ”tle, ei reflekteeri, kuidas Joonis 4: Leon Festinger ma vĂ€lja nĂ€en, olen voolavas maailmas sees, muretsemist iseenda ĂŒle ei ole) ja NĂ”rkushetk tuleb, kui vĂ€ljast tuleb negatiivne info enda kohta.
Seisundit on muu hulgas kirjeldatud jĂ€rgmiste vĂ€ljenditega: Ă”nnetunne, aeg seisab paigal, puuduvad piirangud, energiat andev, riskialdis, rahulik, positiivne kasv, lÔÔgastunud tunne, meeliĂŒlendav, eesmĂ€rgitunnetus, loomulik, harmooniline, muutus (tĂ”usud ja mÔÔnad), keskendunud, sisemiselt motiveeritud.

Sellised kĂŒsimused on koolis ĂŒsna tavalised, nagu on tavalised ka Ă”pilased, kes ei Ă”pi mitte endale, vaid Ă”petajale (vĂ”i lapsevanemale). Selliste Ă”pilaste hinded varieeruvad ĂŒhtedest viiteni – kui Ă”petaja on “vastuvĂ”etav”, siis on tulemused tavaliselt ka korras, vastasel puhul tekib pidevalt konflikte.
Sarnasusteooria – Newcomb mÔÔtis esimese aasta tudengid Ă€ra (vÀÀrtused, hoiakud jne). Aasta pĂ€rast vĂ”ttis sama kamba ette ja vaatas, kes kellega tuttavad, sĂ”brad, elukaaslased jne. Vaatas, kas nende tunnuste osas on mingi loogika, kas sarnaste tunnustega hakkasid omavahel tĂ”mbuma vĂ”i oli see juhuslik.
Saksamaa tööautonoomia on samuti kÔrge, kuid keskmiselt on nÔudmised madalamad kui Soomes, Uus-Meremaal ja Rootsis. LÔuna-Euroopia maades nagu Portugalis ja Hispaanias ja vÀiksemas ulatuses Belgias, Prantsusmaal, Luksemburgis leiti kindlalt, et seal on suhteliselt madalad töönÔuded ja madal kontroll töökohas.

Sotsiaalsed oskused – on leitud, et atraktiivsemad on enesekindlamad sotsiaalsetes situatsioonides ning neil on paremad suhtlemisoskused, kuid nad on ka rohkem enesest teadlikud (Feingold, 1992) ‱ ĂŒlekanne - kui X-i seostatakse fĂŒĂŒsiliselt atraktiivse inimesega, vĂ”ib see omakorda head valgust ka X-le heita.
Seljaaju ĂŒlesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ningjuhtida tingimatuid refleksd(liigutusi). Peaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust PiirdenĂ€rvisĂŒsteem NĂ€rvikiud mis paiknevad vĂ€ljaspool pea- ja seljaaju koonduvad nĂ€rvideks ning moodustavad piirdenĂ€rvisĂŒsteemi, mis
SĂ”nadega öeldes – kujutavad ette partnerit, tajuvad suuremal vĂ”i vĂ€iksemal mÀÀral tema sotsiaalset rolli antud momendil, tema rolli grupis, tema suhtumist vestluskaaslasesse, seda individuaalset rolli, milles partner on antud hetkel ning teatud valikut tema individuaalsetest rollidest so iseloomu jooni.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Seosetu mĂ”tlemine – loogiliste seoste puudumine ĂŒldises mĂ”ttekĂ€igus (esineb skisofreenia korral); 2) katkendlik e. inkoherentne mĂ”tlemine – mĂ”tlemine, mis ei ole teistele arusaadav, tĂ€ielikult desorganiseeritud mĂ”tlemine; sĂ”nadel puudub igasugune loogiline seos 3) sĂŒmbolistlik mĂ”tlemine 4) resoneerne mĂ”tlemine – ÔÔnes, sisutu mĂ”ttetegevus 5)autistlik mĂ”tlemine – mĂ”tlemine, mis on suunatud sisemaailma elamustele 6) dereistlik mĂ”tlemine – loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne
Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vÀhenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. nÀiteks hallil taustal kaob Àra tume tÀpp kui pilti piisavalt kaua vaadata, Inimese kohanemine pöördliikumisega ehk pea ei kÀi ringi kui pidevalt keerutada (?). Taustahelisid ei panda mingil hetkel enam tÀhele.
SĂŒvakultuur - pĂ”hivÀÀrtused, mis on sageli sĂ”nastatud organisatsiooni ĂŒlesannetes ja strateegias.

Suhtumised on   rohkem   pĂŒsivad  vaimsed seisukohad, mis hoiavad alal mingit ideed, eesmĂ€rki vĂ”i isikut ning pĂ”imuvad  lĂ€bi eelistuste, tunnete ja ettearvatava tegevusega. 5. SotsiaalpsĂŒhholoogidon   uurinud   suurel   hulgal   lĂ€henemisi   suhtumise   muutumisele.
Sekkuva mina – sĂ”numi kasutamisel puutuvad kĂ”ik vanemad kokku probleemiga, et aeg – ajalt keeldub laps oma kĂ€itumist muutmast isegi siis, kui on mĂ”istnud, kuidas see vanemale mĂ”jub. MĂ”nikord ei toimi isegi kĂ”ige selgem mina – sĂ”num – laps ei muuda vanemate vajadusi eiravat tegevust.
SĂŒnnipĂ€rased eeldused - soo tunnused, kehaehitus, nĂ€rvisĂŒsteemi tĂŒĂŒp, org immuunsussĂŒsteem, erivĂ”imed.

Sensoorne mĂ€lu ehk ĂŒlilĂŒhiajaline mĂ€lu – Automaatne salvestamine, ĂŒlikiire kĂ€ttesaadavus ja unustamine(kustutamine). LĂŒhimĂ€lu ehk lĂŒhiajaline ehk primaarne mĂ€lu – mĂ€lu alasĂŒsteem, mille ĂŒlesandeks on tundeorganistest, sensoorsest ja pĂŒsimĂ€lust saabuva info operatiivne töötlemine.
Super k - etappide teooria Demograafilised ja tööjĂ”uga seotud muutused; pĂ”hiseisukoht on , et in eneseanalĂŒĂŒsi ja – Rahvastiku vananemine, naiste kasvav tööhĂ”ive positsioneerimise oskus paraneb aja jooksul lĂ€bi ning tööjĂ”u liikuvuse tĂ”us; Muutunud tööturg; isikliku kogemuse.
SihipĂ€rasus - VĂ”ime tunda Ă€ra loogilisi seoseid sĂŒndmuste vahel, mis on kindlas jĂ€rjekorras

Sotsiaalsele tĂŒĂŒbile on kĂ”rgeimaks vÀÀrtuseks inimestevaheline armastus. „Sotsiaal" tĂ”lgendab mĂ”istagi nĂ€iteks teoreetilisi vĂ”i majanduslikke vÀÀrtusi liiga kĂŒlmadeks ja inimkaugeteks, leides, et ilmas pole midagi kĂ”rgemat inimestevahelisest hoolivusest, mĂ”istvusest ja isetust armastusest.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Soovitav on esitada lisadena: ĂŒlesannete kirjeldused; ajagraafikud; eelarve ja rahavoogude plaan; projektorganisatsiooni skeem; sidusrĂŒhma skeem; lepingud; hetkeseisu- ja riskianalĂŒĂŒsid jne. Lisad sĂ”ltuvad eelkĂ”ige sellest kellele plaan esitatakse, nt finantseerimisotsuse ning projekti eeltingimuseks oleva otsuse taotlemise puhul on kasulik lisada projekti tĂ€itjate elulookirjeldused ning eelarve; ĂŒlesannete detailsed kirjeldused on kasulik liita töövahendiks mĂ”eldud plaanile.
StereotĂŒĂŒbid on laadilt kirjeldavad, sisaldades omadusi ja kĂ€itumisi, mida peetakse iseloomulikuks teatud grupile (professorid on hajameelsed); normatiivsed, hĂ”lmates ettekirjutusi, millist kĂ€itumist teatud grupi liikmete puhul Ă”igeks peetakse (poisid ei nuta; eestlased on töökas rahvas).

Serotoniin – selle pĂ”hiline asukoht on seedekulglas, kuid osake sellest on ka nĂ€rvisĂŒsteemis. Serotoniin leevendab nĂ€ljatunnet, stimuleerib lihaste ainevahetust (kulutab kaloreid), kontrollib kĂŒllastustunnet (sööte automaatselt vĂ€hem), teeb reipamaks ja vĂ€ldib meeleolu kĂ”ikumisi.
Skisofreenial on 4 alavormi: paranoidne – inimene arvab, et teada kiusatakse taga vĂ”i jĂ€litatakse; hebefreenne – seosetu kĂ”ne, arusaamatu kĂ€itumine, palju veidrusi; katatoonne – ei reageeri millelegi, pĂŒsib tardunud kehaasendis, lihtne – aeglaselt sĂŒvenevad negatiivsed sĂŒmptomid.
Seesmine pinge - ja Ă€revustunne, rahulolematus enesega ja ĂŒmbrusega ning meeleolulangus. Alkoholismi esimeses staadiumis kujunevad vĂ€lja hĂ€ired siseelundite tegevuses . Ilmnevad maksafunktsiooni hĂ€ired, sĂŒdame – ja vereringe tegevuse korrapĂ€ratus, mao Ă€rritusnĂ€hud, kĂ€te vĂ€risemine.

Sotsiaalnesoodustamine - teooriad ‱KĂ”rgendatud valmisolekuseisundi teooria –HĂ”lbustatud on dominantne vastus –Samas –head vĂ”imlejad tegid publiku juuresolekul vigu, algajaid ei seganud publik (Paulus & Cornelius 1974) ‱publiku efektid –rohkem vigu, sest inimene on tugeva tungi seisundis.
Stigma on selle tulemus, et inimesele omistatakse omadus, mis kannab teatavat negatiivset sotsiaalset identiteeti. SeetĂ”ttu erineb see mĂ”iste deviantsusest, kuna deviantsus vĂ”ib olla nii hinnatud kui ka mitte – nt ebatavaliselt rikkad ja ebatavaliselt vaesed on mĂ”lemad deviantsed.
Sekundaarne sĂ”ltuvus - kujuneb vĂ€lja isiku kohanemisprotsessi kĂ€igus , et tulla toime mingi psĂŒhhiaatrilise hĂ€irega (n. meeleoluhĂ€ire) vĂ”i fĂŒĂŒsilise vĂ”imetusega , et leevendada oma kannatusi nn. eneseravimise teel (self-medication). Antud printsiipi oluline arvestada raviplaani koostamisel.

Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tÔlgendatav predispositsioon, seevastu sÀttumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud pÔhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nÀhtustele vÔi olukordadele mingil kindlal viisil.
Stimuleerivad kns - i, tĂ”stavad seega sĂŒdamelöökide sagedust, vererĂ”hku ja lihaspinget, paraneb tĂ€helepanuvĂ”ime, kuid reaktsioonid aeglustuvad, ecstasy vĂ”ib pĂ”hjustada paranoiat. Pikemal kasutamisel vĂ”ib esineda ĂŒliagressiivsus, algul suurenenud seksuaalsus vĂ”ib asenduda impotentsust.
Selektiivne – teadlikult ja tahtlikult otsime teatud stiimulit ja tunneme selle Ă€ra Maskeerimine (kui stiimuleid esitatakse ĂŒksteise jĂ€rgselt, jĂ€rgnevad stiimulid mĂ”jutavad eelnevat ja vĂ”ib hĂ€irida) Ruumilised vastasmĂ”jud – milline on pĂ”hiline stiimul ja kuidas asetub taustaga

Sellised noorukid on aga pidevalt mures enda ja oma lĂ€hedaste tuleviku pĂ€rast („kui ainult midagi halba ei juhtuks”). Kaitseks ootamatuste vastu tekib neil terve rituaalide sĂŒsteem vĂ”i eriline pedantsus, mis rajaneb arvamusel, et kui kĂ”ike ette nĂ€ha, ei saa midagi ebameeldivat juhtuda.
Subkultuuride teke on mĂ€rk traditsiooniliste klassipiiride lagunemisest tarbimise abil, sest „töö ja kodu” identiteedi kĂ”rvale (ja riietuse kĂ”rvale) tuli ka vaba aja riietus ja identiteet, sotsiaalne kuuluvustunne. Loovusest sai igapĂ€evastiili osa, mis vastandus tööajale, koduajale.
SundmĂ”te on teadvuses vastu tahtmist korduv mitteadekvaatne mĂ”te , mille ekslikkusest vĂ”i tarbetusest inimene ise au saab. Ülekaalukas mĂ”te on inimese teadvuses domineeriv mĂ”te, mis pole reaalse situatsiooniga seotud ja mis tĂ”rjub mĂ”tlemise tegeliku elu kajastuse tagaplaanile.

Silmade ĂŒles - alla liigutamisega sarnast efekti ei kaasnenud, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaalNovaator. Silmade vasakule-paremale liigutamine vĂ”ib mĂ€lu aidata seetĂ”ttu, et mĂ”lema silma spetsiifiline liigutamine haarab samaaegselt kaasa nii parema kui vasaku ajupoolkera.
Staatiline tasakaal on eelduseks ka nÀgemise poolt juhitud sirutamisfunktsiooni tekkimisele.
Singullaarsus on lihtsalt ĂŒks punkt, kust alates mÔÔdetakse Schwarzschildi raadius R, mis mÀÀrab Ă€ra musta augu ehk aegruumi augu „suuruse“ ehk sellise kujuteldava sfÀÀri suuruse ruumis, kust alates aegruumi lĂ”pmatu kĂ”verus muutub tsentrist kaugenedes jĂ€rjest tasasemaks.

Skeemid e. kognitiivsed struktuurid; assimilatsioon, akommodatsioon) 1) Senso-motoorne periood (0-2a) 2) Operatsioonide eelne (Eeloperatsionaalne) periood (2-7a) (egotsentrismi periood) 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....)
Suhtlemise pĂ”hisisuks on kahe vĂ”i enama inimese vahel sĂ”naline vĂ”i sĂ”natu keele vahendusel loodav kommunikatsioon, mille sobivaks vasteks eesti keeles vĂ”ib kasutada mĂ”istet “suhtlus”. Suhtlemine on meile erakordselt tĂ€htis teiste inimestega usalduslike ja pĂŒsivate suhete loomiseks.
Sellised stsenaariu - andnud vaidlustamatu kolmepĂ€evase koolist eemalviibimise korralduse eelseisva vastutusaruteluni, mid on harvad (jumal tĂ€natud), aga neid tuleb ette ja enamikul juhtudest on Ă”petajad selliste mis pidi hĂ”lmama obadusega seotud lepitusprotsessi ja hĂŒvitamist ohvrile.

Saavutusvajadus ehk soov teha midagi paremini, lahendada probleeme, vĂ”tta riske jne;  VĂ”imuvajadus ehk soov kontrollida teisi inimesi, mĂ”jutada nende kĂ€itumist, vastutada nende eest;  Kuuluvusvajadus ehk soov ĂŒles ehitada ja sĂ€ilitada teiste inimestega sĂ”bralikke suhteid.
Silmik - delfiinid on vÔimelised kasutama peeglit oma kehaosade uurimiseks.
Suitsidaalsel kliendil on mitmeid tunnusjooni, millele tuleks hindamisel tĂ€helepanu pöörata. Suitsidaalne klient on tavaliselt haavatav, kergesti solvuv, tunneb hĂ€bi ja sĂŒĂŒd, esineb meeleolukĂ”ikumisi ning reageerib tĂ”rjuvalt kui tajub, et temast ei hoolita (Tervise Arengu Instituut).

SĂŒgavustaju – kahe silma abil ei hakka aga arenema enne kui umbes 13. nĂ€dalal.
SĂŒsteemiteooria – isik ja teda ĂŒmbritsevad inimesed; on keegi, kes teda takistab SĂŒsteemne pereteraapia – kas lĂ€hedased toetavad vĂ”i ei; kas tunnistavad, et pereliikmel on hĂ€ired Kognitiivne kĂ€itumisteraapia: Areng (sĂŒndmused) -> tuumuskumused(kas saame hakkama) -> oletused
SÔnade tÀhendus - mÔiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia

Sellel teemal on kirjutatud ka mitmeid raamatuid (Vaimude raamat, Vaim Emanueli teadaanded, Reisikirjad vaimuilmast, Sethi raamatud, Michaeli sĂ”numid, Urantia, Sri Chinmoy, “Reinkarnatsiooni saladus”...) mistĂ”ttu vĂ”ib tekkida kĂŒsimus: miks on kĂ€sitlused nii kardinaalselt
SĂŒmptomitteks on rahutus, vĂ”imetus lÔÔgastuda, pingetunne, kergesti ehmumine tĂŒhistel pĂ”hjustel vĂ”i nĂ€iteks hirm kaotada kontrolli enese ĂŒle. Ärevuse somaatilisteks sĂŒmptomiteks vĂ”ib olla nĂ€iteks sĂŒdame kloppimine, higistamine, hingamisraskused jms. (Kliinikum, 2011)
Sisalduvale informatsioonile on vestluse kÀigus jÀlgitavad ka mitteverbaalse kommunikatsiooni (sÔnatu keele) elemendid- hÀÀletoon, nÀoilme, vÀljendusliigutused jms. Erinevalt vaatlusest ja katsest saab siin jooksvalt, tagasiside alusel, kaasvestlejat suunata vastavalt oma eesmÀrkidele.

Someone on his side, someone with his welfare in mind, someone working to- gether with him, for him. In most situations, such a person would be viewed very favorably, but in the deep trouble our robbery suspect finds himself, that person takes on the character of a savior.
Statistikaandmete pĂ”hjal on keskmine inimene 70-ndaks aluaastaks nĂ€inud umbes 150 000unenĂ€gu. UnenĂ€od on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psĂŒĂŒhilised protsessid. PsĂŒhholoogide ja uurijate on tĂ€htsaks kĂŒsimuseks kui sĂŒgav vĂ”ib olla uni ja kuidas mÔÔta une sĂŒgavust.
Sundused on mingusugused ĂŒlekantavad kĂ€itumismehhanismid, millel esialgne ĂŒlesanne oli siduda seda hirmu, kuid hiljem muutusid need asendustegevusteks. NĂ€iteks pidevalt koristava naise puhul vĂ”ib see olla nii, et ta soovib mingit muud puhtust, mitte selle kodu puhtust.

Somaatilisel ehk kehanĂ€rvisĂŒsteemil eristatakse kahte osa: kesknĂ€rvisĂŒsteem(peaaju, seljaaju) ja piirdenĂ€rvisĂŒs(nĂ€rvid). Autonoomne ns(siseelnudite, sisenĂ”renÀÀrmete, sĂŒdame, veresoonte talituse regul)tahtele allumatu. Jaguneb sĂŒmpaatiliseks ja parasĂŒmpaatiliseks.
SisekĂ”rv – tigu: Jaluse vibratsioon  ovaalaken  teo perilĂŒmfi vibratsioon  scala media, milles endolĂŒmf ja kuulmisorgan – Corti organ  kuulmisnĂ€rv  aju (helilaine: ovaalaken  scala vestibuli  scala tympani  ĂŒmaraken, mis summutab helilaine)
Stroopi efekt - Uurib tĂ€helepanu TĂ€helepanu Omadused- valivus, maht, pĂŒsivus, jaotuvus, ĂŒmberlĂŒlitavus, esmasus TĂ€helepanu silmapilgutus (attentional blink)- On nĂ€htus, mis ilmneb juhul kui on jĂ€rjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmĂ€rkobjekti.

Seljaaju - on selgrookanalis paikneb nöörikujuline nĂ€rvirakude kogumik, keskel on vedelikuga tĂ€idetud kanal, mida ĂŒmbritseb hallaine, vahetab infot peaaju ja ĂŒlejÀÀnud keha vahel, Seljaaju vastutab tingimatute reflekside eest nt. Valust tingitud kiire reaktsioon.
Suhtlemise vÔteteks on peamiselt PÔhineb kindlal Kinnitub kindlale teoori peaeelduseks on ajaline piiratus ja nÔustamise suhe jÀrgib kommunikatsiooni parandavad teoorial ja kindlal mis ei ole abasluutne tÔde keskendumine interpersonallasetele kolme peamist nÔuet: 1. meetodid.
Spector - extinguisher, safety information, hazard inspection-not as gifts but as sales devices, and you will be free to decline (or accept) the purchase offer without even a tug from the reciprocity rule: A favor rightly follows a favor-not a piece of sales strategy.

Siret sulaoja – Ă”pin kehakultuuri Minu arust oli see omapĂ€rane katse.
SĂ”ltuvushĂ€irega inimestel on ka teine psĂŒhhiaatriline hĂ€ire (76% meestest ja 65% naistest) KĂ”ige enam samaaegselt esinev hĂ€ire on alkoholism (60% meestest ja 30% naistest). Naistel, kel uimastiprobleem, on teisteks levinumaiks hĂ€ireteks (foobia 29% ja sĂŒgav depressioon 28%) (4).
Sangviinik – aktiivne, positiivne, seltsiv, tugeva nĂ€rvikavaga tĂŒĂŒp 2) KOLEERIK – energiline, tasakaalutu, muutliku meelega tĂŒĂŒp 3) FLEGMAATIK – aeglane, rahulik, tugev, tasakaalustatud tĂŒĂŒp 4) MELANHOOLIK – nĂ”rga nĂ€rvikavaga, Ă€rev ja ebakindel tĂŒĂŒp

Sotsiaalne identiteet on esil vÔi aktualiseerunud (Hogg& McGarty 1990). Sotsiaalne identifitseerimine Tajfel mÀÀratles sotsiaalset identifikatsiooni teadmisena, et kuulutakse gruppi koos sellele kuulumisele emotsionaalse tÀhenduse omistamisega ja ka selle vÀÀrtustamisega.
Singulaatkorteks - selle singulaatkÀÀrul asuva ala aktiivsus sĂ”ltub mitmekĂŒlgsetest emotsionaalsema vÀÀrtusega meeleelamustest (kĂŒlm, valu, mĂ”nu, hirm jne) olles insulaga koos piirkondadeks suuraju koorel, mille aktiivsus sĂ”ltub ilmsemalt sellistest sisetajudest.
Sellisel kujul on alkoholi tarvitamine suur pahe, mille vastu me kogu ĂŒhiskonna huvides peame kĂ”ik vĂ”itlema, sest purjujoomine on inimese enesevÀÀrikuse alandamine ja töövĂ”ime teadlik langetamine, toob kaasa huligaanse kĂ€itumise, mida ei vabanda mingi asjaolu.

Suuruse konstantsus - Suuruse tĂ€pne tajumine vaatamata retinaalse kujutise suurusele Suuruse-kauguse suhe, Objekti tuttavus 3.5. Teadvustamata taju AlalĂ€vine taju James Vicary (1957): pop-corn & coca-cola Subjektiivne lĂ€vi – teadlikolek Objektiivne lĂ€vi – avastamine
SĂ”lmimis - vĂ”i sidumisprobleemiks taju-, tĂ€helepanu- ja teadvuseuuringutes nimetakse olukorda, kus ajul on vaja ĂŒhe vĂ”i mitme objekti kohta samaaegselt vastu vĂ”ta mitu erinevat signaali nende tunnuste kohta ning need siis ajus "kokku panna" (Bachmann, 2014).
SĂŒgavuse tajumisel on vĂ€ga tĂ€htis osa meie endi pea ja keha liikumisel ning teiste objektide liikumisel. Need liikumised tekitavad fenomeni nimega liikumisparallaks – -lĂ€hedasemad objektid nĂ€ivad “liikuvat” kiiremini, seejuures vaatleja liikumisele vastassuunas.

SĂ”na stress on kasutusel vĂ€simuse, nördimuse, halva tuju, elutĂŒdimuse jne. vĂ€ljendamiseks. Meditsiinilises mĂ”ttes on aga stress organismi pingeseisund, mille puhul kesknĂ€rvisĂŒsteemi erutuvus on tĂ”usnud, esineb sĂŒdamepekslemine, hingeldus, isegi kĂ”huvalu.
SaavutusmÀÀra - tasu 49 sensitiivsed perioodid 64 sensormotoorsed vĂ”imed 10 soostereotĂŒĂŒbid 110, 111 sotsiaalne kompetents 10 sotsiaal-kultuurilised mĂ”jud 110 sotsiaal-majanduslik staatus 69, 96, 110 sotsiaalsed oskused 64 sotsiaalsus, vt Big Five Aineloend 175
Stressi dĂŒnaamika on kas Millest koosneb edukas toimetulek stressiga, mis stressikogemus ja Stressi tagajĂ€rjel vĂ”ivad tagab edu vĂ”i mitteedukas kuidas vĂ”ib stress olla tekkida fĂŒĂŒsilised vĂ”i vaimsed toiumetulek stressiga ning stress kasulik? haigused on jĂ€tkuv.

Seletuslik - tÔlgendav meetod ei pea Ausubeli hinnangul sugugi mitte rutiinne drillimine olema, vaid vÔib olla ka meeldiv Ôpetaja poolt juhendatud teadmiste ja tÀhenduste omandamise protsess, mille kÀigus Ôppija ei pea ise tingimata avastaja rollis olema.
Skisofreeniahoo ajal on valikuline tÀhelepanu hÀirunud, inimene nÀeb ja kuuleb liiga palju. VÔimatu on eristada taju kujutlusest, seetÔttu Àgeda skisofreeniahoo ajal inimene nÀeb, kuuleb ja vÔib ka nahaga tunda vÔi haista asju ja olendeid, mida tegelikult olemas
Seksuaalsuse tÀhendus on laiem kui ainult suguorganitega seotud asjad.

Sensomotoorne staadium - Laps Ă”pib tundma maailma fĂŒĂŒsiliste tegevuste kaudu, mille sooritamisega ta hakkama saab, MĂ”tlemise ja keele omandamine, Imikud konstrueerivad teadmisi keskkonnast omaenda tegevuste kaudu, eristab end teistest objektidest, objektide jÀÀvus.
Stigma on vĂ€ljastpoolt pealesurutud tĂ€helepanu nt keegi on pime, tuleb ise ĂŒksinda kooli ja keegi hakkab teda selle tĂ”ttu kĂ”va hÀÀlega kiitma, siis see nĂ€itab, et sellesse eripĂ€rasusse suhtutakse sellesse teisiti, pimedale on see aga ebameeldiv.
Suur edasiminek on Briti Columbia algkoolides – seal ei kasutada enam hinnet „F“( failure – nurjumine, lĂ€bikukkumine). Selle asemel kasutatakse IP-d (in progress – töö jĂ€tkub). See siis vihjena, et Ă”pilane vajab veidi rohkem aega aine omandamiseks.

Saksa firmad on ÀÀrmiselt struktureeritud ja selgepiirilise hierarhiaga, kuid töötajad tavaliselt aktsepteerivad seda. Prantsusmaal nĂ€ib bossil olevat mĂ€rksa liikuvam roll, ta kasutab alluvatega rÀÀkides vormi ’tu’ ja patsutab neile sageli Ă”lale.
Sotsiaalne ebavĂ”rdsus on otseselt seotud selliste sotsioloogia osadega nagu ĂŒhiskondlikud klassid, sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus. Pahatihti need samastatak se. Kuid on selge, et ebavĂ”rdsus sĂŒnnitab kihistumist ja stratifikatsioon sĂ€ilitab ebavĂ”rdsust .
Stiimulite tÔlgendamine on edasiste kÀitumuslike, emotsionaalsete ja kognitiivsete reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mÔjutab seda, millised tunded temaga seoses tekivad, mil viisil temaga edasi suheldakse ja kuidas tema kÀitumist, olemust nÀhakse.

Studies done on the personality traits of fra- ternity members, for instance, show them to be, if anything, slightly healthier than other college students in their psychological adjustment (for a review, see C. S. I __i:._ Chapter 3 COMMITMENT AND CONSISTENCY
Sommer – inimene tajub oma keha ĂŒmbritsevat ruumi keha laiendina, sellesse sisenemist ebasobivana, pealtĂŒkkivana, agressiivsusena. Personaalse ruumi konfiguratsioon ja mÔÔt – kui lĂ€hedal olekut tajutakse normaalsena Individuaalne ja grupiruum.
Stressi pĂ”hjustajaks on stressor. Stressor on mistahes nĂ€htus/asi, mis nĂ”uab organismilt kohanemist. Tavaliselt on stressoriks suur psĂŒĂŒhiline pinge, raske kehaline koormus vĂ”i raske trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks.

Sortimendis on Ôlle, veini ja viski cheddarid ning kindlasti ka kitsejuust kartulikoortega vÔi tuhas. Selveri valikust leiab ka erinevate lisanditega maitsestatud juuste nÀiteks mustikate, jÔhvikate, oliivide, pesto, paprika, seente, köömnetega jne.
Standably relied on the old standby feature of cost to determine the jewelry's mer- its (Rao ~ Monroe, 1989). Although they probably did not realize it, by reacting solely to the price of the turquoise, they were playing a shortcut version of betting the odds.
Seisundist - tarbija ealised iseĂ€rasused, perekonna suurus, tarbija ootustest tuleviku suhtes - kauba hinna tĂ”us vĂ”i langus, maksevahendite kĂ€ttesaadavusest - peale pĂŒsiva sissetuleku suurendab tarbija ostuvĂ”imet veel vĂ”imalus saada ostukrediiti.

Sensoorne sĂŒsteem on organismisele kasulik, meeldiv, aitab Ă€rritaja kindlaks teha ja lokaliseerida. JĂ€ta meelde: 3-(4) ĂŒmberlĂŒlituse e neuroniga tee retseptorist ajukoorde. HĂŒdrotseefalus – kui seda ei ravita, vĂ”ib ka dementseks teha, ataksiad, jne.
Skolionofoobia - kool,koolis kÀimine- spetsiifiline hirm
Suur viisik ehk Big Five Model mitmete isiksusekĂŒsimustike faktoranalĂŒĂŒsil on esile tulnud viis faktorit, mida vĂ”ib pidada isiksuse pĂ”hidimensioonideks 1.Ekstravertsus seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone.

Seksuaal - & muudes kĂ€itumistes Sooline dimorfism ajus ‱ Sooliselt dimorfne tuum hĂŒpotalamuses on isastel rottidel 5 - 7 korda suurem kui emasrottidel ‱ Isasrottide ajukoor on ruumilisi funktsioone tĂ€itval paremal poolkeral paksem kui vasakul.
Selguse saamiseks on uuritud kaksikuid (ĂŒhesugune pĂ€rilik foon) ja lapsendatud lapsi (neid vĂ”ib pere ĂŒlejÀÀnud lastega sarnaseks teha just sama keskkond). Ühte perekonda kuuluvate bioloogiliselt vÔÔraste laste intelligentsuses ilmneb teatav sarnasus.
Simultaanne vÀrvuskontrast on nÀhtus, mis nÀiliselt muudab vÀrvitoone (nÀiteks hall kollasel foonil omandab nÀiliselt sinaka varjundi ja hall sinisel foonil kollaka varjundi). Suktsessiivne ehk jÀrjestikune vÀrvuskontrast kannab negatiivse jÀrelkujundi nime.

Seotusaste on kohati kÔrge, kohati madal - kirjutajal on nii ideid kui ka loogikat. Antud juhul nÀitab kÀekirja vÀiksus, et inimene on tagasihoidlik ja peenetundeline, kes arvestab alati ka teistega ega rÔhuta igal vÔimalikul juhul enese mina.
SĂŒndides on inimesel vaid Miski, mis koosneb vaid seksuaalsetest ja argesiivsetest instinktidest. Mina hakkab arenema 6.-8 elukuujooksul ja kujuneb vĂ€lja 2.-3.eluaastaks. Ülimina hakkab arnema 5.-6 eluaastal ja kujuneb vĂ€lja 10.-11. eluaastaks.
Suur oskus on leida esinejal endale osavĂ”tjad, kes kuuletuksid ja oleksd hĂŒpnoosile vastuvĂ”tlikud. Tihti tahavad etendusele tulnud pealtvaatajad teada saada, et kas inimest saab panna vastu oma tahtmist ja tĂ”ekspidamisi tegevusi tegema sundida.

SÔnaline e. verbaalne suhtlemine moodustab vaid osa meie igapÀevasest suhtlemisest. Teine osa, mis ei ole sugugi vÀhemoluline suhtlemisel, on mitteverbaalne e. lehakeel- suhtlemine vÔi ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil.
Sekundaarne – haiguste, kuritarvitamise ja mitte tarvitamise mĂ”jul kulgev protsess – enamasti juhitav ja vĂ€lditav FĂŒĂŒsilised muutusid: fĂŒĂŒsiline vastupidavus on nĂ”rgem ja koormuse jĂ€rgne taastumine on pikem , reaktsiooni kiirus alaneb.
Subjektiivselt on huvitav iseenese hÀÀle kuulmine helisalvestusseadme vahendusel – tavaliselt oleme seda hÀÀlt esmakordselt kuuldes ĂŒsna ĂŒllatunud, teada saades, kuidas meie hÀÀl kĂ”igile teistele hoopis erinevalt kostab kui meile enestele.

SĂŒnteesi alustamiseks on vaja 3’ praimerit (juhtiva ahela sĂŒntees vajab praimerit ainult alguspunktis). Okazaki fragmentide initsiatsiooniks on vaja praimosoomi (DNA helikaas + primaas). DNA helikaas keerab lahti DNA ahela ja primaas sĂŒnteesib praimeri.
Stress on minu tÔlgendus sellele, mis toimub minu ja keskkonna vahel, s.t taju+emotsioon. Olukord on stressi tekitav, kui ma tÔlgendan seda: ohtliku vÔi Àhvardavana; haigeks tegevana; raskesti kontrollitavana; enesehinnangut ohustavana.
Selginenu rakendamine on pidevalt taas korduv protsess, mis vÔib toimuda erinevates valdkondades nagu nÀiteks teadus, kunst ja usk. Inimene ei saa kunagi valmis. Need usulised selgused, mis kunagi olid edasiviivad, vÔivad tÀna osutuda ebapiisavateks.

Siit tulenevalt on peamiseks, millele tÀhelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vÀltimine vÔi allasurumine). Konfliktsituatsioonidest tulenevat stressi ja halbu tulemusi on vÔimalik vÀltida, jÀlgides ja juhtides oma kÀitumist.
Sotsialiseerumine on protsess, mille kĂ€igus ĂŒhiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, mistĂ”ttu inimene tĂ€idab neid ettekirjutusi vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile sĂŒĂŒtunde.
Suhtlemiskompententsus – oskus kĂ€ituda erinevates sotsiaalsestes situatsioonides eesmĂ€rgipĂ€raselt (loome endale kujutluse tulevastest seisundist, mis vĂ”iks olla saavutatud) adekvaatselt (vastab antud olukorrale ja inimesele) ja parterit arvestamata.

Suletud kĂŒsimus on “kas” .kĂŒsimus. Sellisele kĂŒsimusele on vaid kaks vastust (ei, jah). Samuti sellised kĂŒsimused nagu “kus”, “kes”, “millal”, “keda”, “mida” jne. ei anna rÀÀkijale vĂ”imalust laiemalt teemat kĂ€sitleda.
SöömishĂ€ired on kĂ”ige enam levinud vanusegrupis 12-15 aastat, sest see on tundlik iga, mis on kergesti mĂ”jutatav sotsiaalsetest teguritest, stressist ja kasvuprobleemidest. „PealtnĂ€gija“ vahendas, et uuringute kohaselt peab Eestis veerand
StereotĂŒĂŒp – stereotĂŒpiseerimine, teise inimese interpreteerimine ĂŒldlevinud sotsiaalsete tĂŒĂŒpskeemide abil, lĂ€htudes inimesest kui teatud sotsiaalse grupi esindajast. LĂ€htutakse ka inimese vĂ€limusest kui teatud tĂŒĂŒbi esindajast.

Sunnitoimingutel on palju erinevaid vorme ‱ Sunnitoiminguid tehakse kavatsusega teine nĂ”ustuma sundida ja selles kasutatakse sageli Ă€hvardusi ja karistusi ‱ Sunnitoimingu analĂŒĂŒs toob vĂ€lja toimija, kes hindab infot ja langetab otsuseid.
Somaatilisel ehk kehanĂ€rvisĂŒsteemil (kr soma- keha) eristatakse kahte osa: kesknĂ€rvisĂŒsteemi (KNS) ja piirdenĂ€rvisĂŒsteem (PNS). 1. KNS koosnev pea- ja seljaajust ning kontrollib kogu elutegevust, sh teiste nĂ€rvisĂŒsteemi osade tööd.
SÔltuvus on haigus, mille pÔhjused jagunevad traditsiooniliselt sisemisteks ja vÀlimisteks. Sisemised pÔhjused on seotud enamasti inimese iseloomu, vÀÀrtuste, kogemuste, oskuste, vajaduste, emotsionaalsete ja vaimsete protsessidega.

Stressiga toimetulek - FĂŒĂŒsiline tegevus ja sport: psĂŒĂŒhilist pinget saab edukalt maandada fĂŒĂŒsilise pingutusega -Probleemi ĂŒmberhindamine: kui olukord on paratamatu, saab keskenduda olukorra vĂ”imalikele headele, mitte halbadele kĂŒlgedele.
Struktualism - mitmete esimeste psĂŒhholoogiateaduse esindajate teoreetiline baas Euroopas (Wilhelm Wundt, Ameerikasse ĂŒmberasunud inglane Edward B. Titchener) PĂŒĂŒdsid selgitada psĂŒĂŒhika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri.
SĂŒmptomiteks on aga pidev kurbustunne, energia puudus ning jĂ€rjepidev vĂ€simus, sĂ”pradest ja perest eemaldumine, Ă€rrituvus, Ă€revus vĂ”i viha, keskendumishĂ€ired, kaalukĂ”ikumine, unehĂ€ired, valud, pessimism vĂ”i isegi enesetapumĂ”tted.

SĂŒĂŒme - takistab meid tegemast ebamoraalseid tegusid Ideaalego - pĂ”hjendab meie moraalseid tegusid Freudi kolmene jaotus (Id, Ego, Superego) tĂ€hendab seda, et meie mĂ”tted ja teod mÀÀratakse Ă€ra kolme peamise teguri koosmĂ”jul.
SotsiaalpsĂŒhholoogia 1 - SuhtlemispsĂŒhholoogia vt. www.web.zone.ee/sirpre 28. Rosenberg, Marshall B. VĂ€givallatu suhtlemine: elu keel Tallinn, 2005 29. Samel, E. Suhtlemine – keskastme juhi proovikivi – 2005 30. Schiffmann, S. TelefonimĂŒĂŒk.
Sellistes olukor - iseenda iseloomulikku kĂ€itumist tunnistada (ja sellega tegeleda) vĂ”ib nĂ”uda kĂ€sitlemist dades tuleb kohaldada pidevat professionaalset ja „strukturaalset“ kolleegituge, mis pakub ka sarnaselt nende Ă”pilaste omale.

Selliseid juh - tumeid on Eestis ilmselt ĂŒsna harva, kuid see vĂ”ib osutuda ÀÀrmiselt efektiivseks eriti pĂ”hikooli esimeses astmes, et tagada andekale lapsele vĂ”imalus Ă”ppida tema arengutasemele paremini vastavate kaaslaste keskel.
Stress on negatiivne emotsionaalne pingeseisund, millega kaasnevad biokeemilised, fĂŒsioloogilised, kognitiivsed ja kĂ€itumuslikud muutused, mis on suunatud stressitekitanud sĂŒndmuse muutmisele vĂ”i selle mĂ”judega kohanemisele.
Stress on negatiivne emotsionaalne kohemus, millega kaasnevad biokeemilised, fĂŒsioloogilised, kognitiivsed ja kĂ€itumuslikud muutused, mis on suunatud kas stressi olukorra muutmisele vĂ”i selle mĂ”juga kohanemisele (Baum, 1990).

SuhtlemistĂ”kked on jaotatud kaheteistkĂŒmneks- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosi panek, kiitmine, kamandamine, Ă€hvardamine, moraali lugemine, ĂŒlekuulamine, nĂ”u andmine, kĂ”rvalepĂ”ikamine, loogiline argumenteerimine, rahustamine.
Skript on mĂ€lus esindatud tervikliku ja olukorrapĂ€rase mĂ”testatud mudelina, mis aitab orienteeruda tĂŒĂŒpolukordades ja kogemuse ĂŒlekande puhul ka uutes olukordades(nt kinokĂŒlastus koosneb sarnaste toimingute jĂ€rgnevusest)
Struktuursed mĂ€rgid – Ă”lgade laius, puusade laius, momendikese, (referentpunkt, mille umber Ă”lad ja puusad liiguvad) 2. DĂŒnaamilised mĂ€rgid – puusade ja Ă”lgade liikumine Kui konflikt, siis otsustatakse dĂŒnaamiliste mĂ€rkide jĂ€rgi.

SĂŒlitamine on ebatervislik ‱ 18. saj: sĂŒlitamist ei pea tagasi hoidma, on vĂ€ga sĂŒndsusetu alla neelata seda, mida peaks vĂ€lja sĂŒlitama, see vĂ”ib teistel sĂŒdame pahaks ajada ‱ 19. saj: sĂŒlitamine on alati vastik harjumus.
SĂŒndmuste kodeerimine – sĂŒndmused liigitatakse erisuguse tĂ€hendusega kategooriatesse, nĂ€iteks alandus, meelelahutus jmt. 3. Hinnang – sĂŒndmusi hinnatakse vastavalt sellele, millist mĂ”ju nad avaldavad inimese heaolule ja toimetulekule.
Saavutusvajadus on seotud inimese ettevĂ”tlikkusega ja seda peetakse pĂ”hiliseks ettevĂ”tte majandusedu . KĂ”rge saavutusvajadusega inimene otsib tĂ¶Ă¶ĂŒlesannetest isiklikku vastutust, eesmĂ€rkide saavutamist, hinnangut oma tegevusele.

Sotsiomeetriline valikutest - vÀljendatakse oma verbaalselt suhtumist grupikaaslastesse 2. Sotsiomeetriline tegevustest- partnerit tuleb valida reaalses situatsioonis 3. Sotsiomeetriline pertseptiivtest- mÔÔdab inimese enda ettekujutust suhetest
Suuremad plussid on iseseisvus, sÔltumatus, julgus olla tema ise, terav tÀhelepanuvÔime, asjalikkus, kriitilisus, Àraostmatus, julgus nÀha asju ilustamata, vaid nii nagu need on. Neid ahistavad domgad ja traditsioonid kÔige vÀhem.
Sellistes olukordades on vĂ€hesed inimesed enesekindlad ja tulevad sellest vĂ€lja, ilma et oma kaaslasele vanema kĂ€itumist ĂŒle ei kannaks." Soovitus samalt psĂŒhhoterapeudilt: "Kui oled armukade, siis pĂŒĂŒa astuda oma kaaslase kingadesse.

Sensitiivne periood - periood kus mingi vÔime areneb vÀga kiiresti Kriitiline periood- teatud keskkonnafaktoril on teatud vÔimele mÔju ainult kindlal perioodil Optimaalne periood- periood, kus areng toimub kÔige paremini ja kergemini.
Siit tulenevalt on peamiseks, millele tÀhelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vÀltimine vÔi allasurumine). MÔningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidmaks uusi ja paremaid viise edasiminekuks.
Sotsiaalseks looderdamiseks - selle vĂ€ltimiseks oleks vaja kasutusele vĂ”tta eelnevalt mainitud abinĂ”ud. HĂ€sti kavandatud grupitööd vĂ”imaldavad luua keskkonna, mis soodustab rĂŒhmaliikmete ĂŒhist ning individuaalset panust (Jones, K. 2013).

Somnambulism e. uneskÀimine on muutunud teadvusseisund, kus une ja Àrkveloleku fenomenid on segunenud (1). UneskÀimisepisoodis ilmneb tavaliselt une esimeses kolmandikus ja seostatakse Àrkamisega une kolmanda/neljanda faasist.
Stress – mis see on? Kas haigus vĂ”i inimese vĂ€ljamĂ”eldud kaitse enda Ă”igustamiseks umbes, et „ma olen nĂ€rviline, mul on stress“? KĂ€esolev referaat kĂ€sitleb teemat vaatenurgast, et stress on siiski pingeseisund.
Strong self - EXPRESSION Values: with self-expression values getting weaker one approaches the conformist ideal of a restrained individual, with these values getting stronger one approaches the ideal of an expressive individual.

SotsiaalpsĂŒhholoogid on leidnud, et grupi liikmed moodustavad kiiresti positiivse hoiaku ja stereotĂŒĂŒbid oma sisegrupi kohta, ning vastavalt eriti konkurentsi tingimustes, vĂ€ga negatiivsed tunded ja stereotĂŒĂŒbid vĂ€lisgrupi kohta.
SundmĂ”tted on probleemiks nii kliinilises kui ka mittekliinilises populatsioonis (Kelly & Kahn, 1994). Soovimatute mĂ”tete sisu on erinev paanikaseisundis, sundkĂ€itumiste seisundis vĂ”i lihtsalt ĂŒldistunud Ă€revusseisundis.
Seesmine komponent – inimeses endas toimuvad kognitiivsed protsessid, mis jagunevad omakorda kolmeks: vajaliku info omandamine, probleemi kĂ€sitluse planeerimine ja teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ĂŒlesande lahendamisel.

Sellisteks haigusteks on paljud sĂŒdame ja veresoonkonna haigused (kĂ”rgvererĂ”hutĂ”bi, neeruhaigused, arteriskleroos). Viimasel ajal on lisandunud veel krooniline nimmevalu, gastriidid, migreen, kĂŒlmavillid, nĂ”gestĂ”bi ja haavandid.
Strong secular - RATIONAL Values: with secular- rational values getting weaker one approaches the mythical ideal of a sacred community, with these values getting stronger one approaches the rational ideal of a secular community.
Skisoid on mÔtiskleb ja fantaseeriv, tema huvialad on sageli veidrad ja haruldased. Kuna ta hindab enim sÔltumatust ja vabadust, tahab ise otsuseid teha ja neid ellu viia, siis ta nÀeb teises inimesed pigem takistust.

Semantiline mĂ€lu on laiem mĂ”iste kui episoodiline mĂ€lu – mingi eluepisoodi mĂ€letamine tĂ€hendab ju alati ka teadlikuks olemist sellest, mida mĂ€letatakse, kuid mingi asja teadmisega ei pruugi kaasneda isiklikud mĂ€lestused.
Sotsioloogilis - sotsaalpsĂŒhholoogilise suunitlusega reklaamipsĂŒhholoogia toetud sotsiaalsete hoiakute kujunemise, kinnistamise, sĂ€ilimise ning kaitsmise seaduspĂ€rasustele ning inimese sotsiaalsete vajaduste arvestamisele.
Stressi pĂ”hjustajaks ehk stressoriks vĂ”ivad olla raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikemaaegne psĂŒĂŒhiline pinge, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit, mitmesugused muud emotsiogeensed tegurid.

Suitsetamine on vÀga laialt levinud nii noorte kui ka tÀiskasvanute seas, kuid Click to edit Master text styles paljud inimesed ei teadvusta seejuures, Second level et tubaka puhul on tegemist siiski Third level uimastiga.
SĂ”ltuvuse vĂ€ljakujunemine on kompleksne probleem, kus pĂ”imuvad : - Bioloogilised tegurid - psĂŒhholoogilised tegurid - sotsiaalsed tegurid SĂ”ltuvus vĂ”ib vĂ€lja kujuneda aastatega, aga on inimesi, kellel kulub selleks vaid mĂ”ni pĂ€ev.
Sajandiks on enamikule psĂŒhholoogidest selge, et enesekehtestamine ei ole manipulatsiooni agressiivse ja altruistliku kĂ€itumise vahel, vaid uus mÔÔde, mis kasvab ĂŒles agressiooni ja alturismi lĂ”imumise vahepunktis.

Stress on „vĂ”itle vĂ”i pĂ”gene olukord“. Igasuguste Ă€rritajate ja tegurite mĂ”jul, sĂ”ltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ĂŒhendab stress ehk kohanemissĂŒndroomi mĂ”iste.
Vote UP
-1
Vote DOWN
SĂŒnnitusjĂ€rgne psĂŒhhoos on harv, aga vĂ€ga tĂ”sine seisund, mida esineb 1- 2 naisel 1000-st  avaldub esimeste sĂŒnnitusjĂ€rgsete pĂ€evade, nĂ€dalate jooksul, aga vĂ”ib ka ilmneda kuni 12 nĂ€dalat peale sĂŒnnitust ja kesta kuid  kindlat tekkepĂ”hjust ei teata  vahel mĂ”ne psĂŒhhootilise hĂ€ire esmane avaldus  bipolaarse hĂ€ire Ă€genemise risk suureneb raseduse ajal oluliselt, eriti kui naine raseduse ajal keeldub ravist
Superfaktorid ehk tĂŒĂŒbid. Isiksusedimensioonid Eysenck tĂ”i vĂ€lja kaks pĂ”himÔÔdet: ekstravertsuse – introvertsuse ja stabiilsuse – neurotismim, millele hiljem lisas ka psĂŒhhotismi, vastaspoolusega superego jĂ”ud.

Senso - ID KT- SIOO- ETSETE LSETE 3-4 kuud D MOTOOR 3-4 nÀd SIOONID NIDE - OP. OP. 7-8 kuud 2a NE 7-8 nÀd 10-12 a EELNE PERIOOD PERIOOD 11-13 3,5-4,5 a 0-2 a 10-11 nÀd 14-16a 2-7a 6-12a 11-16a kuud 6-7 a 18-20 a
Sensoorne deprivatsioon on olukord, kus ĂŒhe vĂ”i mitme meeleelundi kaudu vĂ€lismaailmast saadav andmehulk on mĂ€rgatavalt vĂ€henenud (1). Eristatakse: ‱ osalist sensoorset deprivatsiooni, ‱ tĂ€ielikku sensoorset deprivatsiooni.
Sotsiaalsed rollid – grupiliikme oodatav kĂ€itumine, mis on seotud ta positsiooniga grupis ‱Rolliteooria 1930­ndad (R. Linton, G. Mead, G. Allport)  ‱VĂ€ljakujunenud nor mid oodatav k Ă€itumine sĂ”ltuvalt: 

Suhet alluvatega – Margus hakkaks mĂ”istma, et töötamine ettevĂ”ttes nĂ”uab koostööd ja vĂ”im ei tĂ€henda seda, et vĂ”idakse teha pĂ”hjendamatuid valikuid seejuures alluvaid alandades ja nende positsiooni ÔÔnestades.
Suureneb hingamisteede - , seedetrakti- ja emakakaelavĂ€hi oht. Suitsetamine soodustab vere hĂŒĂŒbimist ning vĂ”ib tekitada ajurabanduse-eriti ohustatud on naised, kes suitsetavad ja kasutavad rasestumisvastaseid hormoonitablette.
SĂ”ltuv muutuja – mida mÔÔdetakse sĂ”ltumatu muutuja - muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et kindlaks teha selle toimet teda huvitavale nĂ€htusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine.

Sagedasemad on tegelikkuse tÀhtelamused, millega kaasneb meie elutingimuste jÀrsk muutumine: lÀhedase inimese surm, abielu, lahutus, oma ettevÔtte kaotamine, paratamatus alustada pÀrast tulekahju elu otsast peale.
Sallitavaks alaks nimetatakse seda, kus probleem on partneril (KÀitumised, mida mina sallin, aga mis on partneri jaoks probleem) ja probleemideta ala (KÀitumised, mida mina sallin ja mis ei anna mÀrku mingist probleemist.
Sensory memory – ŃĐ”ĐœŃĐŸŃ€ĐœĐ°Ń ĐżĐ°ĐŒŃŃ‚ŃŒ; ĐżĐ°ĐŒŃŃ‚ŃŒ, ĐŸŃĐœĐŸĐČĐ°ĐœĐœĐ°Ń ĐœĐ° ĐČĐŸĐ·ĐœĐžĐșĐœĐŸĐČĐ”ĐœĐžĐž ĐžĐœŃ„ĐŸŃ€ĐŒĐ°Ń†ĐžĐž, ĐœĐ° ĐșĐŸŃ‚ĐŸŃ€ŃƒŃŽ ĐŽĐ”ĐčстĐČуют ĐŸĐżŃ€Đ”ĐŽĐ”Đ»Đ”ĐœĐœŃ‹Đ” ŃŃ‚ĐžĐŒŃƒĐ»Ń‹.

SĂŒmpaatiline sĂŒsteem – reguleerib siseelundite talitlust, ainevahtust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nĂ”udvate olukordadega, luues sobiva seisundi kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks vĂ€lis- ja siseĂ€rritajatele.
Seos mÀluga - töömÀlus sisalduv informatsioon defineerib tÀhelepanu mahu ja tÀhelepanu keskmes ning piirimail oleva materjali hulga, mÀlumehhanismides sÀilitatakse infot sellest, mis on oluline ja mida valida.
StaatusemĂ€rgid – need sĂ”numid, mille kaudu keegi anna teisele teavet selle kohta, et olen kellegist ĂŒle vĂ”i vastu pidi SeotusemĂ€rgid – distants, SuhtumismĂ€rgid – sĂ”prus, vaenlaseks olemine Kehakeele lugemine

Stressiga toimetulekuks on tĂ€napĂ€eval mitmeid vahendeid – ravimid (valuleevandajad, unerohud jne.), meelelahutusvahendid (TV, kino, hobid, sport). Stressi saab leevendada ka siis, kui Ă”ppida oma keha tundma ja lÔÔgastama.
Subkultuuride teke on mĂ€rk traditsiooniliste klassipiiride lagunemisest tarbimise abil, sest „töö ja kodu” identiteedi kĂ”rvale (ja riietuse kĂ”rvale) tuli ka vaba aja riietus ja identiteet, sotsiaalne kuuluvustunne.
SĂŒllogismid on kahe eelduse (vĂ€ite) jĂ€rjestused, mis viivad kolmandale vĂ€itele ehk jĂ€reldusele. Seejuures vĂ”ib öelda, et see kolmas vĂ€ide kujutab endast kahest eelmisest vĂ€itest tuletatud uut informatsiooni.

Stressi tekitajat nimetatakse stressoriks. Negatiivne pinge- distress Positiivne pinge- eustress Stressi vĂ”ib tekitada: 1.mingi ĂŒhekordne mĂ”jutus -raske haigestumine -elukoha muutus -töökoha kaotus -tĂ”sine konflikt
Suhtluse aspektist on see teabes teksti lahtimÔtestamist ja mÔistmist kujundav semantiline keskkond. Kuid kontekst on oluline suhtlemisel, kuna see tÔstab eriti tÀhtsana esile osa teateid ja teeb osa neist mÔttetuks.
Sama jama - nad kÀsitlevad tÀhenduse sotsiaalse organiseeritude kirjeldusi (mis saavutatakse siis, kui eemaldatakse sotsiaalne toimija ja ajalooline taust) kui sotsiaalseid fakte ehk kuidas need faktid teivad.

Seadumused – varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud pĂ”hiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele,n Ă€htustele vĂ”i olukordadele mingil kindlal viisil.
Sigmund freud on loonud hingeelu ĂŒlesehituse , kus kolmnurga kĂ”ige tippu jÀÀb 5 ĂŒlimina. Keskmine korrus on mina, seal valitseb mĂ”istus ja kĂ”ik otsused tehakse ĂŒlemiselt astmelt tulenevatest juhtnööridest.
Somatomediinid – vabanevad verre, transporditakse kudedesse, kus nad seotakse rakkudes olemasolevate vastavate retseptoritega, mille kaudu nad avaldavad eelkĂ”ige luu- ja lihaskoes tugevat kasvu soodustavat toimet.

Stress on kestev, pikaajaline, siis ei suuda organism normaalseisundit taastada ja jÀÀb fĂŒsioloogilise kurnatuse seisundisse — vererĂ”hk vĂ”ib jÀÀda kĂ”rgenenuks, vĂ”ivad ilmneda sĂŒdame rĂŒtmihĂ€ired.
Sig - nificant inroads had been made in the political attitudes of the men: Many expressed antipathy toward the Chinese Communists but at the same time praised themfor "thefinejob they had done in China.
Somnambulism e. UnesrÀnne (rahvakeeles kuutÔbi), selle hÀire korral kombineeruvad uni ja Àrkvelolek: unesrÀndaja on vÔimeline nÀgema, kÔndima ja isegi rÀÀkima, kuid ta ei mÀleta sellest pÀrast midagi.

SĂ”braarmastus on kiindumus, mis inimesed tunnevad nende vastu, kellega nende elud on tihedalt seotud (Hatfield ja Rapson, 1993). Ka teised on vĂ€lja toonud erinevaid definitsioone ja tĂŒpoloogiaid armastuse kohta.
SĂŒmpaatiline – reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nĂ”udvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks (nt . ohuolukorras)
Sotsiaalne Ă”ppimine on vastand tuntud ĂŒleskutsele “Toimi minu sĂ”nade, mitte tegude jĂ€rgi”. Lapsed ignoreerivad reeglina tĂ€iskasvanute poolt öeldut, kuid jĂ€ljendavad ĂŒpris tĂ€pselt nende tegelikku kĂ€itumist.

Sotsiogramm - organisatsiooni struktuur Suhted tekivad spontaalselt- ettekirjutatud tööjuhendiga Vastastikune tÔmme-lojaalsus SÔltuvalt erinevatest isikuomadustest on erinev ka rolli tÀitmine ja mÔistmine
Surmakogemuse staadiumid on kirjelduste pĂ”hjal ĂŒsna pĂŒsivad: kehast lahkumine, valu ja Ă€revuse puudumine, tunne, nagu veetaks sind valguse poole, imekauni maa nĂ€gemus, kohtumine inimestega, valik ning kehasse naasmine.
Suunatud mĂ”tetele - kujutlustele ning motoorne viitab tp’le tegevuse suunamiseks ja kontrolliks. Fokaalne tĂ€helepanu on piiratud mahuga aktiivne teadvuse kese, mida jĂ€rjestikku suunatakse erinevatele objektidele.

Seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis vĂ”etakse ette mingite pikaajaliste eesmĂ€rkide nimel, mingtie eelistuste tĂ”ttu, soovist end ĂŒletada vĂ”i mingit ĂŒlesannet lĂ”petada vĂ”i lihtsalt nautida tegvust ennast.
Siit tuleneb - mil mÀÀral suudab ta stressi olukorras toimida lÀhtuvalt oma eesmÀrkidest. Toimetulekuviisid: probleemilahendus (muid nii vÀga ei kasuta) Ekstravertsus Aktiivsed, seltsivad, rÔÔmsameelsed.
Skeemide areng - skeemid aitavad lastel adapteeruda: *assimilatsioon: panna uus objekt vanasse skeemi *akommodatsioon (vĂ”i ka kohanemine): muuta vana skeemi, et see ĂŒhilduks uue objektiga vĂ”i luua uued skeemid

SĂŒdametunnistus on ĂŒldjuhul liiga primitiivne ja kompromissitu, nad mĂ”istavad kuulekust sĂ”na-sĂ”nalt ning elavad sĂŒgavalt lĂ€bi olukordi, kus vanemad ise ei ela sĂŒdametunnistuse jĂ€rgi, mida nĂ”uavad lastelt.
SĂŒvastruktuur - kujutab endast abstraktset tunnetuslike elementide suhete representatsiooni, mis on aluseks pindmise struktuuri genereerimisele Eristab see,et ĂŒht ja sedasama lauset annab tĂ”lgendada mitmel mel
Sellistel juhtudel on parim vihase ja vaenuliku vanema jĂ€tkuvat röökimist ja ro- avaldusi avalikus ruumis (kuulujuttudena, meedias). pendamist ohjata range verbaalse kehtestamise teel: „See kohtumine on lĂ€bi.

Siltide kleepimine on igapÀevane, kui ristite mÔttes oma vestluskaaslase lollpeaks, napakaks vÔi vÔhikuks, ei pööra te tema jutule enam kuigivÔrd tÀhelepanu, olete ta mÔttes juba maha kandnud 6. Unelemine.
Spordis tÀhendab see seda, et sportlane, kes mitte kunagi ei taha kedagi teist vigastada (isegi siis, kui seda oodatab temalt keegi teine n:treener), kuna mÀngija arvates on see pÔhimÔtteliselt vale.
Semantiline mĂ€lu – sellele on viidatud ka kui geneerilisele vĂ”i teadmistemĂ€lule – on mĂ€lusĂŒsteem, mis teeb vĂ”imalikuks kĂ”ige laiemass mĂ”ttes faktilise teadmiste omandamise, sĂ€ilitamise ja kasutamise.

Seoses skisofreeniaga on leitud vĂ€ikeseid
 ‱ Üheks haigust vallandavaks teguriks peetakse 
 ‱ Aju neuromediaatorite osas on oluline roll 
 ‱ Kasvukeskkond mĂ”jutab suuresti seda, kas 
 RavivĂ”imalused
StereotĂŒĂŒp – jagatud veendumus jne. StereotĂŒĂŒp ei vĂ”ta individuaalseid erinevusi arvesse (vanglast tulnud inimene vĂ”ib olla vĂ€ga sĂŒdamlik). KĂŒps inimene suudab enda stereotĂŒĂŒpi kĂ”rvalt vaadata.
Suunavad kĂŒsimused – eeldavad vastust konkreetse teema ( mitte vastuse!!) osas . Nt missugune on sinu meeleolu tööpĂ€eva lĂ”pul? vs Sa olid pĂ€eva lĂ”puks vĂ€sinud? Mis sulle elsest sĂŒndmustest eriti meeldis?

Semantilisel mĂ€lul on tĂ€iendav vĂ”ime esindada seesmisi, hetkel mitteeksisteerivaid sĂŒndmusi, kuna episoodiline mĂ€lu lubab omandada tĂ€iendavaid vĂ”imeid ja sĂ€ilitada teadmisi isiklikult kogetud sĂŒndmustest.
Sisendatud reeglid on kĂŒll inimese enda sees, kuid need ei ole minasse integreeritud. Sellisel juhul pĂŒĂŒab inimene kaitsta oma ego, tĂ”estada oma vÀÀrtsut, vĂ€ltida sĂŒĂŒtunnet, Ă€revust vĂ”i enesekriitikat.
Sotsiaalloomus on mingi rĂŒhma – rahvuse, klanni, kogukonna, kihi – esindajaile ĂŒhine iseloomustruktuuri kese, mis on kujunenud sellele grupile ĂŒhiste kogemuste ja seal harrastatud eluviisi suhtetoimes.

Spontaanne mutatsioonisagedus on madal. Indutseeritud mut: mutageenid (kiirgus ja kemikaalid, mis kahjustavad DNAd) vÔivad suurendada mutatsioonisagedust rakus vÔrreldes spontaanse mutatsioonisagedusega mitu suurusjÀrku.
Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikĂ€itumised: ‱ suitsetamine; ‱ liigne alkoholitarbimine; ‱ narkootikumide tarbimine; ‱ vĂ€hene liikumine ja istuv eluviis; ‱ ebatervislik toitumine.
Subjektiivne k on in teadmiste, oskuste ja meeldib, lĂ”puks tuleb ka raha ja Ă”nn. Paremini kogemuste omandamine ĂŒhel ametikohal vĂ”i lĂ€bi edenevad k need, kes juba varakult teavad, mida erinevate rollide.

Supermaitsjad on inimesed,kes nÀivad olevat tohutult tundlikud mingite kindlate maitsete suhtes ning seda arvatavasti seetÔttu, e neil on sÔna otseses mÔttes rohkem maitsenÀsasid kui teistel inimestel.
SĂ”ltuvus on tekkinud siis, kui inimene ei suuda enam kontrolli hoida ainete kasutamise ĂŒle. Üht vĂ”imalust uurida, kuivĂ”rd ilmneb sĂ”ltuvuse tunnuseid mingil kindlal perioodil, pakub jĂ€rgmine test.
Stressi tekkepĂ”hjusteks on stressorid, ehk nĂ€htused vĂ”i sĂŒndmused,mis nĂ”uavad organismilt kohanemist. Kuna inimesed hindavad erinevaid stressoreid erinevalt, on ka inimesteorganismide vastureaktsioonid erinevad.

Salvestamine ehk kodeerimine (meeldejÀtmine) - vÔib toimuda tahtlikult vÔi tahtmatult, meeldejÀtmist hÔlbustavad kordamine ja materjali korrastatus, mis vÔib olla kas objektiivne vÔi subjektiivne.
Sellised inimesed on endaga rahul ja elu tegelikkusele tÀpselt hÀÀlestunud. Nad on avatud ja spontaansed ja vÀrske maailmanÀgemisega, teiste vajaduste suhtes tundlikud, ent ei sÔltu teiste heakskiidust.
Seoses vabadusega on ka palju muud, millele tuleks tÀhelepanu pöörata. Eesti Vabariigis elades peaks iga kodanik tunnustama oma vabadust valida, öelda, mÔtelda, tunda, reisida, töötada ja eksisteerida.

StaaĆŸ – pikema staaĆŸiga on vĂ€hem rahul ja lĂŒhema staaĆŸiga on rohkem rahul 8. Tajutud liikumiskergus – kui lihtne on mul tööle pÀÀseda, kui palju pean vaeva nĂ€gema tööle jĂ”udmiseks.
SĂŒntaks - keelemĂ€rkide kasutamise reeglid, so mĂ€rkide suhe mĂ€rkidega 3. semantika - keelemĂ€rkide tĂ€henduste sĂŒsteem, so mĂ€rgi suhe objektiga 4. pragmaatika - keelemĂ€rkide seos inimtegevusega
Seiremina elulisus on ilmne, sest lahknevus ideaali ja tegelikkuse vahel motiveerib meie kÀitumist, tagades seda, et ideaali ja tegelikkuse lahknevuse tunnetamine soodustab meil teatud eesmÀrgi saavutamist.

Sotsiaalne stsenaarium – sotsiaalse tegevuse ja koostoime hĂ€sti tuntud muster, mis on ĂŒhiskonna poolt kehtestatud ja omaks vĂ”etud ning mida inimesed asjakohases olukorras vaikimisi ja automaatselt jĂ€rgivad.
Subjektiivne norm - ise ‱ normatiivne lĂ€henemine - tĂ€iuslikkus ‱ kultuuriline lĂ€henemine – enamus inimesi ‱ statistiline lĂ€henemine – testide keskmine +/SD ‱ kliiniline norm -eksperthinnangud
SĂŒsteeme – lastehoiuvĂ”imalused, riiklik haridussĂŒsteem, tervishoiuteenused jms. Need sĂŒsteemid vĂ”tavad osa ĂŒlesandeid ja kohustusi lapsevanemate Ă”lgadelt ning vĂ”imaldavad neil tööl kĂ€ia.

Sajand psĂŒhholoogias - tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: 1) psĂŒhhodĂŒnaamiline kĂ€sitlus 2) biheiviorism 3) humanism 4) kognitiivne 5) bioloogiline 6) evolutsioonline 7) sotsiokultuuriline
Selye - organism reageerib Àrritusele kahte sorti reaktsioonidega: 1. Spetsiifilised reaktsioonid- iseloomustavad konkreetset haigust 2. mittespetsiifilised reaktsioonid- kÔikidele haigustele.
Sisemine valiidsus – kuivĂ”rd uurimuses ilmnenud efekt on omistatav sellele muutujale, millega uurija tahtlikult manipuleerinud on – vĂ€line valiidsus – kuivĂ”rd on tulemused ĂŒldistatavad ĂŒldkogumile

Sotsiokultuuriline lÀhenemine - pÔhineb arusaamal, et inimene on universaalselt mitmemÔÔtmeline biosotsiokultuuriline olend, kes kehastab endas keerulist tervikut looduslikust, kultuurilisest ja sotsiaalsest algest.
Stsenaarium on skeemi alavorm, mis kirjeldab mingi tegevuse iseloomulikke etappe (nĂ€iteks restorani kĂŒlastamisel: laua valik - menĂŒĂŒga tutvumine - tellimuse esitamine - söömine - arve tasumine).
SĂŒgavune staadium – aju on aktiivne ja lihaste toonus pole oluliselt muutunud, siis on uneskĂ€imine ja rÀÀkimine vĂ”imalikud, inimene puhkab vĂ€simusest, aju töötleb enne magamajÀÀmist saadud infot.

Seesmist tasakaaluseisundit ehk homöostaasi. Niisugused olukorrad seonduvad nÀiteks janu vÔi nÀljatundega (vt joonist 1). Neid vajadusi rahuldatakse esmajÀrjekorras ja nende olemasolust teatavad meile ajejÔud.
Sigaretis on 4700 keemilist ĂŒhendit, siis mokatubakas on 2500. Kuid see suurusvahe ei tohiks panna meid arvama, et mokatubakas on kahjutum, sest rÀÀgime siin ikkagi ju tuhandetest kemikaalidest.
Stressiained — adrenaliin ja noradrenaliin, mida toodavad neerupealised — paiskuvad vereringesse, suurendades energiavarusid. Tugevneb sĂŒdame töö — löögisagedus suureneb, vererĂ”hk tĂ”useb.

Stressorid - trauma, hapnikupuudus, pikaaegne pinge jm. Frustratsioon. PsĂŒĂŒhiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmĂ€rgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel.
Suitsetajaid on Eestis noorte seas kolmandik (31% suitsetas viimati “tĂ€na”, 5% “eile”), kolmandik kĂŒsitletuist pole mitte kunagi suitsetanud ja kolmandik on seda teinud vahelduva sagedusega.
Suur ĂŒllatus on see, et Teie laps austab Teid arukuse ja ettenĂ€gelikkuse eest, kui vĂ”imaldate tema indigo-olemusel avalduda! KĂ”ige suurem viga indigolaste juures on see, et neid ei tohiks poputada.

Samasugune lugu on ka niisugustel temperamendiomadustel, nagu nĂ€iteks aktiivsuse kĂ”rge tase ja domineerimispĂŒĂŒd, mis vĂ”ivad realiseeruda paremini sotsialiseeritud vĂ”i vĂ€hesotsialiseeritud viisil.
Seos meeleorganiga on ĂŒsna kaudne vĂ”i pole vastavat meeleorganit ĂŒldsegi suudetud avastada: objekti suurus, kaal, kuju, regulaarsus, mis tunnistab selle psĂŒĂŒhilise protsessi keerulist organisatsiooni.
Suletud kĂŒsimus - kuulaja esitab kas kĂŒsimuse mĂ”eldes ise vĂ€lja, mille kohta ta selle esitab ‱ avatud kĂŒsimus- rÀÀkijal on vĂ”imalik anda lisainfot ‱ suunatud kĂŒsimus- kahe eelneva vahepealne

Semiootiline analĂŒĂŒs on pĂ”himĂ”tteliselt samasugune kui massikultuuri osaleja enda oma, sest jĂ€tab inimese ilma igasugusest agendistaatusest. Sellisr metafĂŒĂŒsilist vĂ€idet ei ole vĂ”imalik edasi uurida.
Sobivad mina - teated: „Nagu ma aru sain, juhtus sinuga
“ Siit saab rÀÀkija aru, kas ta on teate edasiandmisega natuke nihu pannud, vĂ”i oli tema hoiak liiga kĂ€re
 3.Tunnete peegeldamine.
Stanford - Binet Intelligentsuse Test Neljas versioon 4 alaskaalat (M=50, SD=8) ja ĂŒldskoor (M=100, SD=16), ĂŒldintelligentsus hĂ€lbiv IQ ( deviation IQ) vanuses: 2-23. normgrupp: 5000 inimest.

SÔlmimisprobleemi juures on kindlasti vÀga oluline see, et millised on need neurobioloogilised protsessid, mille koosesinemisest piisab, et tagada mingisugunegi teadvustatus. (Luiga, 2008) Kasutatud kirjandus:
Sapir - Worf’i hĂŒpotees on keelelise relatiivsuse idee: ‱ Tugev versioon vĂ€idab, et keel mÀÀrab mĂ”tlemise. ‱ NĂ”rk versioon pakub vĂ€lja, et keel mĂ”jutab kognitiivseid protsesse.
Sentimeetrit on ĂŒhes meetris, kuidas lĂ”hnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri vĂ”i Erki Nool, samuti oskused sĂ”lmida kinni kingapaelu vĂ”i lusikaga sĂŒĂŒa.

Seos hirmu - ja raevutundega, seksuaalse naudingu tajumisega; hĂŒpotalamuse seisundi muutus on ilmselt seotud ka stressist tingitud haiguste tekke ning sĂŒvenemiseg, psĂŒhhosomaatiliste hĂ€ireteg
Soov areneda – seda vormivad kogemused ja tulevikuootused. Kongruentsus – ĂŒhildumine, 3 komponendi kokkulangemine (vĂ€ljendab, kogeb, teadvustab). Tunde teavustamine lubab ĂŒhe Ă€ra lĂ”petada.
Ssri - s, that block serotonin reuptake when it is in the synapse, causing it to act for a longer time than normal and increasing the available serotonin that is needed for mood regulation.

Suureks plussiks on veel see, et kui tehakse tuludeklaratsiooni, siis paljudel juhtudel on abielus ĂŒhisdeklaratsiooni tegemine kasulikum, kui eraldi tehes, eriti siis, kui nĂ€iteks abikaasa on kodune.
Seljaaju evolutsioon - liituvad nĂ€rviteed selgejooneliseks kĂ”htmiseks nĂ€rviketis, millest korraldatakse eraldi iga kehalĂŒli tunde- ja lihasorganite tööd, samuti kooskĂ”lastatakse tegevust tervikuna.
Sensomotoorsed skeemid - need on oma olemuselt loogikaeelsed ja intuitiivsed teadmisvormid, mis omandatakse keskkonnaga manipuleerimise ja jĂ€ljendamise teel, nĂ€iteks kĂ”ndimine, lambilĂŒlitile vajutamine.

Skisofreeniahaigetel on puhkeolekus aju ainevahetuse intensiivsus vöökÀÀrus (ACC) & hippokampuse-lĂ€hedases ajukoores (HC) fluorodeoksĂŒglĂŒkoosi-PET-iga mÔÔdetult madalam kui tervetel katsealustel.
Saavutusvajadus – tekib hetkel tajutava vĂ”i tulevikus prognoositava tunnuste ebapiisavusel vĂ”i puudumisel - Bioloogiline motivatsioon – Tegutsemise eesmĂ€rgiks kehaliste vajaduste rahuldamine.
Seadumused on ajas stabiilsed ja suhteliselt muutumatud – kolme aastase lapse temperamenditĂŒĂŒbi alusel vĂ”ib juhusest suurema tĂ”enĂ€osusega ennustada, milline on ta isiksus tĂ€iskasvanuna.

Seesmise ehk internaalse kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu eeskÀtt enesest sÔltuvaks, nad arvastavad pÔhiliselt oma vÔimeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi.
Spontaanne joonistamine on lapse esimene kunstilise arengu etapp (Jalongo & Stamp, 1997). Spontaanne joonistamine on tÀhtis, arendamaks ladusaid ja rahulikke liigutusi ning loomaks elementaarseid kujutisi.
SÔltuvat isikut on suhteliselt hÔlpus motiveerida teatud viisil kÀituma. SÔltuvuse vÀhendamiseks on kaks vÔimalust: 1. Vabaneda nendest vajadustest, mille rahuldamine sÔltub teisest inimesest.

Stressi probleem on minu arvates tÀnapÀeva Eestis pÀris tÔsine, eriti kui praegu on majandusliku languse aeg ning inimesed jÀÀvad oma töödest ilma ning pole ka kuskilt uut töökohta vÔtta.
SĂŒmpaatiline ns – reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nĂ”udvate olukordadega, loodb valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks.
Sangviinik - 1) madal sens 2) kĂ”rge akt 3) kĂ”rge reakt 4) reakt ja akt on tasakaalus – on emotsionaalne, kuid suudab neid kontrollida 5) ekstavertne 6) fluiidne tĂŒĂŒp- paindlik, kiiresti

Sigmund freud – agressiivne kĂ€itumine kui energia vallandumise viis inimesel Agressiivsus kui geneetiline tunnus (kaksikute agressiivsuse tase sarnane), agressiivsuse hormonaalne regulatsioon
SilmnĂ€htavad on ka sotsiaalmajanduslikud erinevused rasvumise osas – vĂ€iksema sissetuleku vĂ”i madalama haridustasemega naised on enam rasvunud kui need, kelle sotsiaalmajanduslik staatus on
Sisemine motivatsioon on kĂ€ima tĂ”mbav, vĂ€line on tagant lĂŒkkav
 ja kui vĂ€line motivaator otsa saab, siis tabab meid see tĂ”ehetk
 kĂŒsimus, “miks ma seda teen?”, nagu PĂ”hja-Korea koondist.

Skriptid on kord juba omandatud, siis on ajul neile kÀitumist valides kerge ligipÀÀs ning mida rohkem agressiivseid skripte kasutada, seda tugevamaks ja laiaulatuslikumaks need muutuvad.
Suppressed pain - bodies are extremely toxic, even more so than openly active ones, and that psychic toxicity is absorbed by the children and contributes to the development of their own pain-body.
SĂŒgismasenduse ohvritele on viimasel ajal hakatud mÀÀrama valgusravi: patsient istub talvisel ajal iga pĂ€ev 1-2 tundi eredas valguses (2500 luksi). Samal ajal vĂ”ib ta tegelda oma tavapĂ€raste asjadega.

SĂŒnesteesia - sama Ă€rritaja avaldab mĂ”ju kahele vĂ”i enamale analĂŒsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja kĂŒlmad vĂ€rvid, rasked ja kerged lĂ”hnad) Aistingutega seotud nĂ€htused
Seadumused on ĂŒldiselt ajas pĂŒsivad, kuid vanuse kasvades on tĂ€heldatud sotsiaalsuse ja meelekindluse tendentsi kasvu ning neurootilisuse, avatuse ja ekstravertsuse tendentsi vĂ€henemist.
Sellised leiud on viinud teadlased ideele, et geneetilised faktorid mÔjutavad keharasva jaotumist, ainevahetuse aeglustumist, kaalu tÔusu ja teevad osad inimesed rasvumisele vastuvÔtlikumaks.

Sensibilisatsioon - tundlikkuse tugevnemine teise analĂŒsaatori mĂ”jutamise tulemusel (nĂ€gemine teravneb kuulmisretseptorite mĂ”jutamisel) 1)NĂ€gemisaisting NĂ€eme 360-760 nm elektromagnetlaineid.
Sina ok - Sina OK + Mina OK- Kontakt ja suhtlemisakt Kontakt on kahepoolne seisund suhtlevate partnerite jaoks, mis avaldub kindlate tunnustena, mida on vĂ”imalik mÔÔta ja analĂŒĂŒsida.
Skulptuuriga on selle kohta selline vÀide, et kui valmis tööle kaitsekihti (nÀiteks vihma eest) ei pane, siis skulptuur vÔib hakata vihma ja jÀÀ mÔjul pragunema ja hiljem lÀheb katki.

Stress – tugev pingeseisund (nii vaimne kui ka fĂŒĂŒsiline (vĂ”i mplemad koos)). Kui keskkond muutub. PĂ”hjus vĂ”i pĂ”hjuste kompleks peab olema piisavalt tugev ja piisava aja vĂ€ltel.
Social emotio - learning style: Cooperative, competi- nal consequences of accelerating gifted tive, or individualistic? Journal for the students. Radboud University Nijme- Gifted, 16, 46–54.
Somnambulism ehk unesrÀndamine ehk kuutÔbi on unehÀire, mille ajal magaja (unesrÀndaja) on suuteline nÀgema ja kÔndima (mÔnikord ka rÀÀkima). Hiljem ei mÀleta unesrÀndaja juhtunut.

Suhete kehtestamine – kĂ”ige vĂ”imsam kehtestamiseliik (see on see, millega nĂ€ha viimast piiri, kui muud enam teha pole), just kolmas osa on rĂ”hutatud – tehakse selgeks, mida suhetega juhtuma.
Sundustega inimestel on tihti naiivne usk, et kĂ”ike saab sĂŒsteemselt haarata ja kĂ”ike saab tĂ€ielikult valitseda. Nad eelistavad enamasti selliseid eluaalasid, mis on seotud juhtimise ja vĂ”imuga.
SĂ”ltumatu muutuja – nĂ€htus vĂ”i selle aspekt, millele rakendatakse eksperimentaalset manipulatsiooni oletusega, et see pĂ”hjustab muutusi teisel nĂ€htusel vĂ”i aspektil (ehk sĂ”ltuval muutujal)

Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru- sĂŒntaktika, semantika, Keele funktsioonid: Vastastikune sĂ”ltuvus ehk interdependets ( ↔ vahele panduda vĂ€ljendab, et vÔÔras Ă€ra tule, mitte tooli.
Sensitiivne periood – periood, kus mingi vĂ”ime areneb vĂ€ga kiiresti (nt 2-3 eluaasta – kĂ”ne kiire areng; 8-9 eluaasta – suur vastuvĂ”tlikkus nĂ€htavate asjade suhtes, nt vĂ€givallafilmid).
Sotsiaalsus – SĂ”bralikkus, meeldivus, viisakus, sĂŒmpaatsus 4. Meelekindlus/teadlikkus – See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega.

Sajandi alguseks on hĂŒpnoosil lĂ€bitud vĂ€ga pikk tee. HĂŒpnoosi uurimine on alles viimastel aastatel muutunud usaldusvÀÀrsemaks ning loodusteaduse meetoditega vaadeldavaks ja mÔÔdetavaks.
School de - segregation is more likely to increase prejudice between blacks and whites than to decrease it (Stephan, 1978). Let's stay with the issue of school desegregation for a while.
Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks vĂ€lis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psĂŒĂŒhilised kui fĂŒĂŒsilised reservid.

Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: ‱ Inklusioon – pĂŒĂŒd seltsi jĂ€rele ‱ Vastastikuste sidemete loomine ‱ Ärevuse kĂ”rvaldamine ‱ Kontrollitarve ‱ Eneseaustuse saavutamine
Suitsidaalne klient on tavaliselt haavatav, kergesti solvuv, tunneb hĂ€bi ja sĂŒĂŒd, esineb meeleolukĂ”ikumisi ning reageerib tĂ”rjuvalt kui tajub, et temast ei hoolita (Tervise Arengu Instituut).
SĂŒnesteesia – mingi aistinguga samaaegse nn sekundaarse aistingu tekkimine mĂ”ne teise meele piirkonnas (teises modaalsuses) Nt kollane ja punane vĂ€rvitooniga kaasneb soojusaisting jms.

SĂŒvenenud on koolivĂ€givald, kus lihtsalt valitakse vĂ€lja kindel isik, keda hakatakse oma otstarbeliselt Ă€ra kasutama, teda kas lĂŒĂŒes vĂ”i mĂ”nel muul viisil lihtsalt Ă€ra kasutades.
Sajandi 20 - ndatel aastatel kutsenĂ”ustamiskabinet, kus testiti peamiselt postitöötajate ja autojuhtide kutsesobivust, aga kus tegeldi ka juba kooliĂ”pilaste kutsevaliku kĂŒsimustega.
Sangviinik - seltsiv, sÔbralikavatud,jutukas,meeldiv,elavaloomuline,muretu,mugav,juhtiv. NT: kui sangviinik eksiks metsa Àra, siis ta jÀÀks rauhlikuks ja hakkas vÀljapÀÀsu otsima.

Splaissing e. kokkupÔime (ingl. Splicing)- Protsess, mille kÀigus RNA-st elimineeritakse eksonite vahele jÀÀvad intronite jÀrjestused ja eksonite jÀrjestused seotakse kovalentselt.
Stigma – ĂŒhte tĂŒĂŒpi oht identiteedile, selle all mĂ”eldakse teistsugune olemist, midagi halba teise inimese olemusest ( nt mĂ€rk otsaees, kui on reetur). Tuntuim uurija Goffman.
SuhtlemistÔkked on teesulud, mis ei lase tÀhendustel kohale jÔuda, need on kÔigi inimeste vahel ning nad muudavad suhtlemise raskemaks ja keerulisemaks, kui enamik meist seda oodata oskab.

Suuraju poolkerad - neid katab suuraju koor, mis on kogu NSi kÔrgeim osa, seal toimub kÔrgem nÀrvitalitlus e teadvuse, mÔtlemise, aistingute, tajude, mÀlu ja Ôppimisega seotud protsessid.
Stanford - Binet ja Wechsler’i testid A. Lewis M. Terman (1877-1956) 1905 Clark’i Ülikoolis Ph.D, 1910 Stanford’i Ülikoolis Terman, L. (1916). The Measurement of Intelligence.
Suureks probleemiks on paarisuhtes Peteri poolne tÀiesti ebaratsionaalne armukadedus. Seda vÔib vÔimendada ka fakt, et Lois on Peteri jaoks liiga hea ja ka Peteri enda irratsionaalne iseloom.

Siduv stiil – liitev huumor, kus on positiivsed sĂ”numid ja kasutatakse pigem pingete maandamiseks v töömeeleolu tĂ”stmiseks, et inimesed tunneks ennast paremini, mitte alasurutuna.
Squarely - Suhtle kliendiga nĂ€ost-nĂ€kku ‱ Open - Avatus, siirus ‱ Lean - VĂ€ljendada sĂŒmpaatiat ilma et sellega liiale mindaks ‱ Eye - Silmkontakt ‱ Relax - Pingevaba olek
Stressitaluvus on suur. kes: 1) vÀÀrtustavad tööd + töövÀliseid tegevusi 2) armastavad enese proovilepanekut(ebaÔnnestumine=vÀljakutse) 3) tunnevad , et kontrollivad elus toimuvat

SĂ”pradest kes on minuga vĂ€ikesest peale ĂŒles kasvanud ja kellega terve elu koos veedetud,siis nendega me tunneme ĂŒksteist lĂ€bi ja lĂ”hki,seega me ei pea midagi nĂ€itama ega tĂ”estama.
SĂŒnaps on koht, kus ĂŒhe neuroni neuriit ehk akson puutub peaaegu vĂ”i tĂ€iesti kokku jĂ€rgmise neuroni dendriidi vĂ”i rakukehaga vĂ”i siis meeleelundi, lihas- vĂ”i nÀÀrmerakuga.
Schweitzeri arvates on eetika tĂ€htsaimaks pĂ”hiprintsiibiks mĂ”te, et inimene ei pea hoolitsema mitte ainult enda eest, vaid ka teiste inimeste ja meid ĂŒmbritseva inimĂŒhiskonna heaolu eest.

Skisofreenia puhul on kĂ”ige rohkem kinnitust leidnud bioloogiline seletus nimega dopamiinihĂŒpotees. Nimelt on teada, et skisofreenia puhul on dopamiinineuronid ajus ebatavaliselt aktiivsed.
Sound – and more so if it is unfamiliar – before the mind names or interprets what your see or hear, there is usually a gap of alert attention in which the perception occurs.
Stroboskoopiline liikumine - kui miski on ĂŒhel hetkel ĂŒhes kohas ja teisel hetkel teises kohas, siis sobiva ruumilise nihke ja ajalise vahe puhul tĂ”lgendab tajusĂŒsteem seda kui objekti liikumist.

Sensoorne kodeerimine on protsess kĂ”igis mĂ€lusĂŒsteemides – mille kĂ€igus valise stimuli omadused kodeeritakse eristuvateks stiimuli peegelduseks ehk repsesentatsioonideks nĂ€rvisĂŒsteemis.
Sommer – inimene tajub oma keha ĂŒmbritsevat ruumi kui oma enda fĂŒĂŒsilise keha osa (keha laiendina). Sellesse sisenemist peetakse ebasobivaks, pealetĂŒkkivaks, agressiivseks.
SĂŒnnihetk - poolteist eluaastat: Ă”pitakse tundma, kas keskkond on sĂ”bralik, kas sellele vĂ”ib loota, kas see tĂ€idab kĂ”iki vajadusi vĂ”i tuleb ette halba kohtleminist ja puudust.

Sisemine valiidsus on kĂ”rge uurimusel, mis on lĂ€bi viidud nii korrektselt, et muutused sĂ”ltuva muutuja vÀÀrtuses on ĂŒheselt tulenevad varieeritava e. sĂ”ltumatu muutuja vÀÀrtustest.
Sootsionile on   omased   kĂ”ik   inimvaheliste   suhtetĂŒĂŒbid   ning   kĂ”ik   inimĂŒhiskonna  seaduspĂ€rasused, sealhulgas niinimetatud "sotsiaalse progressi seadus".
Sotsiaalteaduse haruna on konfliktoloogia nÀol tegemist alaga, mis pöörab just tÀhelepanu konfliktidele, ka nende osapooltele ning aitab konfliktidega seonduvaid erinevaid tegureid paremini

Stanford - Binet test (L.Terman) kaks versioon, ĂŒks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vĂ€hemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle
Starnatsioon - ĂŒldine kasutuse tunne 8. 65- surmani- KokkuvĂ”tete tegemine elu kohta ja sageli seotud hirmu ja lootusetuse tundega, et elu kas olnud liiga lĂŒhike vĂ”i valikud valed.
Samuti butterworth - Harris’i Ă”pikus olevaid materjaale, mis on antud referaadi jaoks peaallikas. 1. EELARVAMUSED Varase nĂ€gemistaju olemuse ĂŒle on olnud vaieldused juba ammust ajast.

Skisofreenia on haigus, mida ei saa Ă€ra hoida, kĂŒll aga on vĂ”imalik kontrollida selle kulgu, parandades atmosfÀÀri kodus, tarvitades ravimeid ja pĂŒstitades reaalseid eesmĂ€rke.
Sotsialisatsioon on kultuuri edasikandumist tagav protsess, mille kÀigus omandab inimene kultuurikonteksti vÀÀrtused ja normid ja temast saab sotsiaalse grupi tÀisvÀÀrtuslik liige.
Suhtlemispartneritel on vastandlikud hoiakud KĂŒsimuse tekst Tagasiside Õpitud abituse konstrukti pakkus vĂ€lja ... Õige vastus on: olulise eesmĂ€rgi saavutamine on Vali ĂŒks: blokeeritud.

SĂŒngemaks – haiglad olid tĂ€iesti tĂ€is, tuli otsida uued ruumid haigetele, surnud heideti kraavi, tekkis eraldi ajaleht katku jaoks, loodi sanitaarsalgad, sagenesid tulekahjud.
SaavutusmÀÀra - tasud (need, mis on seotud teatud saavutustasemele jÔudmisega) erinevad mÔju poolest, mis neil on seesmisele motivatsioo- 50 EesmÀrgi ja tasu mÔju motivatsioonile
Sarnased tulnukatega – geneetiliselt oleme ju nendega suguluses, vĂ€limuselt oleme nendega vĂ€ga sarnased ja sarnasusi esineb ka sotsiaalses ja kultuurilises kĂ€itumises ning mĂ”tlemises.

Sensoorne – taju edasikestmiseks pĂ€rast taju pĂ”hjustavate Ă€rritajate lĂ”ppu,murdosa sekundist,kustub kiiresti,fĂŒĂŒsiline info,suur maht,on maskeeritav,“taju jĂ€relkaja“
Statistika andmeil on narkokuritegude arv alates 1993. aastast pidevalt kasvanud, kusjuures ĂŒldise kuritegevuse kasvuga vĂ”rreldes on see olnud mĂ€rgatavalt suurem viimasel kahel aastal.
Steenilised tundmused - annavad jĂ”udu ja energiat Asteenilised tundmused- vĂ€hendavad jĂ”udu Tundmuste ambivalentsus- ĂŒhel ja samal ajal on vĂ”imalik ka vastupidiseid tundmusi lĂ€bi elada.

Steinberg – IQ testid mÔÔdavad ĂŒhte vĂ”imet ehk analĂŒĂŒtilist intelligentsust; siia peaks lisama loovust – oskused olukorras, kus lahenduskĂ€ik pole nii selge; praktiline
Suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kĂ”nega – kui me ĂŒtleme ĂŒht, mĂ”tleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tĂ”ena ning peetakse kauem meeles.
SĂ”numi pĂ”hiapelleeringuks on atraktiivsus, maitsekus. „Ajab vanad kadedaks” viitabki sellele, et uued talvejalatsid on paremad, ilusamad, vĂ€ljendavad maitsekust ning on kadestamisvÀÀrsed.

Sagaratega on kahjustatud, vĂ”ib esineda kĂŒlm, emotsioonitu jne kĂ€itumislaad, kus inimesele on teine inimene lihtsalt objekt, misjuures tunded ei takista seega inimese tegusid.
Selektiivne - mittekeeleliste helide Àratundmise hÀire (maitsehÀired). 2. isoleeritud sÔnaline kurtus- keeleliste helide haaratus 39 3. mÔlemad koos: tÀielik kuulmisagnoosia
Sensomotoorne aste - meelte kaudu saadavad kogemused keskkonnast 2.Preoperational 3.Konkreetsete operatsioonide periood 4.Formaalsete operatsioonide periood , Piaget ead, Moraali tasemed

SĂ”prade vahel on niisugune liikumine intiimsemasse tsooni tavaliselt mugav ja vastuvĂ”etav. Ent pange tĂ€hele seda, kuidas inimesed reageerivad, kui rĂŒhma vĂ”etakse vastu vÔÔras.
Skeemi erijuhuks on eeskirjad, mis annavad konkreetsed kÀitumisjuhised konkreetsete olukordade jaoks (nÀiteks, kuidas kÀituda matusel, restoranis, eksamil, hambaarsti juures jne.).
Sotsiaalne vastutus on ettevĂ”tja kohustus teostada poliitikat, vĂ”tta vastu otsuseid ja jĂ€lgida oma tegevuses suunda, mis lĂ€htub eesmĂ€rkidest ja vÀÀrtustest, mida pĂŒĂŒab saavutada

Suhtlemisvorm laps - laps on algul kĂŒllaltki tagasihoidlik, kuid selle osatĂ€htsus kasvab pidevalt. Sellel arenguliinil on tĂ€htsad ĂŒlesanded, mida laps tĂ€iskasvanuga suheldes tĂ€ita
Seostamine – tavakogemus, tavateadmine, aeg, koht, lektor, erinevad ĂŒlesanded 3. Materjali organiseerimine 4. Aeg aruteludeks, oma teadmiste analĂŒĂŒs ja teistega arutamine.
SoomustĂ”bi ehk ihtĂŒoos Erinevaid soomustĂ”besid- kalanahksuse ehk ihtĂŒoosi vorme, samuti sĂŒndroome- milles ihtĂŒoos moodustab osa sĂŒmptomaatikast, on diagnoositud kĂŒmneid.

Sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. PsĂŒĂŒhiline mudel maailmast vĂ”imaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada.
Suhtlemispartnerid on teineteisele vÀga lÀhedal ( kuni otsese kehalise kontaktini). Suhtlemine toimub kÔigi sensoorsete kanalite (puudutused, teineteise lÔhna tundmine jne.) kaudu.
SÔpradega sms - i vÔi interneti teel, internet suhtlusvormina on olulisel kohal umbes 70%-l teismelistest. Peale aktiivsete nÀost-nÀkku suhtlemisvormide (nt muusikakuulamine ja

Sisegrupi - vĂ€lisgrupi eelarvamus ‱ Ühest tunnusest lĂ€htuv ĂŒldistus terviku kohta N:blond ‱ Halo efekt – esmamulje vĂ”i ĂŒldmulje mĂ”jutavad isiku tegude hindamist.
Sotsiaalne kontroll tÀhendab seda, kui vaatame nÀiteks kurjalt lapsele otsa, kui ta tahab rahvarohkes paigas nutma hakata vÔi vastame kellegi uurivale pilgule hukkamÔistva pilguga.
Suuremad sissetulekud on meestel, kehvemad elutingimused on naistel, leseks jÀÀvad kÔigepealt naised, jne. Ehk siis sugu ja tervis on palju mÔjutatud nii bioloogiast kui keskkonnast.

SÔltuvus - aine pruukimise muutumine elus esmatÀhtsaks tervise, lÀhisuhete, töö ja huvide arvel; ainest vabanemine nÔuab kÔrvalist abi ja/vÔi inimese enese erakordset
SĂŒnaps on koht, kus ĂŒhe neuroni (nĂ€rviraku) neuriit ehk akson puutub kokku jĂ€rgmise neuroni dendriidi vĂ”i rakukehaga vĂ”i siis meeleelundi, lihas- vĂ”i nÀÀrmerakuga.
Saavutusvajadus on hetkel tajutava vĂ”i tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus vĂ”i puudumine. See on edu saavutamise ĂŒks tingimus on vajadus edu saavutada- motivatsioon.

Some pain - bodies react to only one particular kind of trigger or situation, which is usually one that resonates with a certain kind of emotional pain suffered in the past.
Soovist teada - osata jne). MĂ”ni lĂ€bib ainekursuse aga peamiselt seetĂ”ttu, et ainepunkte on vaja ja muidu vĂ”ib kĂ”rgkool pooleli jÀÀda – vĂ€liselt motiveeritud tudengid.
Sotsiaalne indetiteet – need tunnused, mille alusel kuulun mingisse rĂŒhma (meeste, eestlaste, noorte vĂ”i vanade, trammijuhtide). See on tĂŒkk inimesest, kuna ta kuulub sinna rĂŒhma.

Storge - pigem sĂ”prussuhe, armastaja ĂŒhendab teise inimese valimisel sĂ”pruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua pikaajalist suhet.
Sxl - valk on splaissingu regulaator, mis kontrollib nii tema enda geenilt sĂŒnteesitud RNA splaissingut kui ka transformergeenilt (tra) sĂŒnteesitud RNA splaissingut.
Seletuslik - tÔlgendava meetodi puhul on tegemist vastuvÔtva Ôppimisega (reception learning), mis tÀhendab kuulamisest, lugemisest vÔi jÀlgimisest tulenevat Ôppimist.

Semaatiline mÀlu - sisaldab faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mÀlestusega (otsmikusagara vasakus pooles ja oimusagara sisemises osas).
Spordis tÀhendab see seda, et kui mÀngitakse mitteametlikult, siis selleks et mÀng toimiks, tuleb kinni pidada reeglitest, mida ilmselt kÔik mÀngijad aktsepteerivad.
Stress – MIS SEE ON?............................................................................................................. 4 1.1 Stressi tunnused ja sĂŒmptomid.

Suitsetamine –  HARJUMUS,  NAUDING VÕI NARKOMAANIA MIS ON SUITSETAMINE?    Suitsetamine seisneb tubaka  pĂ”letamises ja suitsu  sissehingamises suu kaudu. 
Selektiivsus – esiteks,see kui me mingi tervikobjektid aistingute rĂ€gastikust vĂ€lja eristame ja mĂ”nikord see ĂŒks ja see sama tervik vĂ”i olla tĂ”lgendatav erineval moel
Sidumisega – ĂŒks neuron annab mĂ€rku punasest vĂ€rvist, teine ruudu kujust ja kui impulsid jĂ”uavad ajju ĂŒhel ajal, tekib teave, et kaks omadust kuuluvad ĂŒhele asjale.

Skript - mĂ€lus esindatud tervikliku ja olukorrapĂ€rase mĂ”testatud mudelina, mis aitab orienteeruda tĂŒĂŒpolukordades ja kogemuse ĂŒlekande puhul ka uutes olukordades.
Superegol on kaks poolt, sĂŒdametunnistus, ehk kokkuvĂ”te karistustest ja hoiatustest, ning ego ideaal, ehk siis mudel mille jĂ€rgi kĂ€itudes vanemad sind kiitma hakkavad.
Skosofreenia on haigus, mis ei lĂ”ppe surmaga, kuid tĂ€nu ĂŒhiskonna suhtumisele ja ravimisega kaasnevatele raskustele teevad paljud skisofreenia diagnoosi saanud enesetapu.

Stressi ravimine on kallis nii vaimselt, kuid ka rahaliselt (ravimid). Mooduseid stressist hoidumiseks on mitmeid, kuid need kÔik ei pruugi alati toimida kÔigi inimeste puhul.
Suhtlemistehnikate kirjeldamisel on oluline mĂ”ista, et KokkuvĂ”tte tegemisel te seostate omavahel ja vĂ”tate kokku olulisemad vestluse punk tid. oskusi on vĂ”imalik rĂŒhmitada mitmel eri moel.
Samastamine ehk identifitseerimine. Teiste inimeste mĂ”istmiseks ĂŒritatakse ennast temaga samastada, vĂ”ttes omaks tema seisukohad ja mĂ”tted ‱ Kaasaelamine e empaatia.

Selleks tuleb - suurendada lĂ€hedust oma sugulaste laiema ringiga - arendada sĂŒgavamat sĂ”prust - vĂ€hendada vĂ”istluslikke ja suurendada koostööle orienteeritud tundeid.
Sensitisatsioon ehk tundlikkuse teravdamine on habituatsioonile vastupidine protsess ning seisneb tundlikkuse ja tĂ€helepanu teravnemises mingi stiimuli vĂ”i sĂŒndmuse suhtes.
Sensoorne mĂ€lu – meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vĂ€hem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lĂŒhiajalise salvestuse jaoks.

Sensoorset mĂ€lu – meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vĂ€hem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lĂŒhiajalise salvestuse jaoks.
Ses - teises kooliastmes). Olen mĂ€rganud, et kui ma ei suuda nime kuidagi meenutada, siis kĂ”lab lĂŒhimĂ€lus hoida ning astun seejĂ€rel keskele, klassiruumi ette.
Stanford - Binet testi tĂ€idetakse individuaalselt, ĂŒlesanded esitatakse lastele suuliselt, alustades tasemest, kus laps suudab Ă”igesti vastata kĂ”igile kĂŒsimustele.

Sellised uuringud on saanud vÔimalikuks tÀnu uurimistehnika arengule, mis lubab registreerida magaval inimesel aju ja silmade liikumisest tekitatud bioelektrilist aktiivsust.
Spinaalsegment on kehasegmendi osa ja innerveerib selle dermatoomist, sklerotoomist ja mĂŒotoomist arenenud somaatilisi elundeid ja nendega seotud vistseraalseid komponente.
Spordivigastused on harvem fataalsed, aga nende tÔttu kutsuvad igal aastal umbes 2,6 millionit inimest kiirabi, ja peaaegu kÔik need inimesed on noorukid vÔi tÀiskasvanud.

Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad ennustatavad ....... muutused, millede eesmÀrgiks on stressori kÔrvaldamine vÔi sellega kohanemine.
Suurendada sise - mist motivatsiooni Viis, kuidas lapsed oma (au)tasu on saanud, mĂ”jutab seda, kas nad ta- akadeemiliste ĂŒles- juvad tasu informatiivse vĂ”i kontrollivana.
SĂ”ltuvuse tekkel on erinevad faasid: ‱ Eufooriafaas- aine tarvitamine tekitab mĂ”nutunde ‱ Tolerantsifaas- ainete koguste tĂ”stmine, kuna keha hakkab juba harjuma ainega.

SĂŒmpaatiline nĂ€rvisĂŒsteem on reguleerijana aktiivne organismi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenud energiakulu (emotsionaalsed seisundid – viha, rÔÔm, valuseisund jne).
Skisofreenia puhul on hĂ€iritud ajus teatud keemiliste ĂŒhendite ringlus nĂ€rvirakkude vahel ja neuroleptikumide abil pĂŒĂŒtakse taastada normilĂ€hedast rakkudevahelist sidet.
Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel Ă”pime hoiakuid, norme, motiive ja kĂ€itumismudeleid, mida peetakse sobivaks vĂ”i kohaseks inimestele konkreetses ĂŒhiskonnas.

Stressirohke on kindlasti sellise lapse elu, kelle vanemad on lahutanud vĂ”i kelle vanemad joovad ja mingit ĂŒhtsustunnet peres ei ole. Ma tean mĂ”lemat tĂŒĂŒpi peresid.
Subjektiivseks korrastamiseks nimetatakse seda, kui inimene on loonud endale ise sĂŒsteemi. Sageli kasutatakse selleks materjali ĂŒmbersĂ”nastamist ehk niiöelda oma sĂ”nadega esitamist.
SĂŒgav uni - nii 3. kui 4. faasi hĂ”lmav mĂ”iste; tunnuseks aeglaselt kĂŒljelt-kĂŒljele silmaliigutused, ajukoore madal erutustase ning aeglustunud pulss ja hingamine.

Saavad sisendi – professionaalsed juhid vaatavad ĂŒhte punkti: oluliselt vĂ€hem silmade liigutamist (pimedust) kepikestest ja on tundlikud valgusele aga mitte vĂ€rvile.
Saj romantism - > rĂ”hutas spontaansust, impulsiivsust, irratsionaalsust kirjanduses, kunstis ja filosoofias. IsiksusepsĂŒh-s avaldus see S. Freudi (1856-1939) töödes.
Sotsiaalnesoodustamine - teooriad ‱Cotrell –Ôpitud sunni vaade (1972) –Õppimise kaudu omandatud teadmine, et kaaslastelt saab rahuldust vĂ”i karistust (nt. vĂ”itlus toidu

StereotĂŒpiseerimine – isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotĂŒĂŒpide rakendamine ‱ Kehtivad rahvuslikud, soolised, erialased, vanuselised jne stereotĂŒĂŒbid.
Swot - analĂŒĂŒsi puhul pööratakse tĂ€helepanu: 1. Tugevad kĂŒljed (strenghts) Millisel alal on organisatsioon tasemel, milles on ta parem oma konkurentidest.
SĂŒmboliline arusaamis – kĂ€itumisskeem. ArheotĂŒĂŒbid on pĂ”hiliselt kollektiivses alateadvuses, ĂŒsna palju , erinevad. Olulisemad on persona, vari, anima&animus, ego ja self

Sapir - Wolfi hĂŒpotees ‱ Sapir- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad vĂ”ivad vĂ€ljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa vĂ€ljendamata jĂ€tta.
Selliseid meetodid on vabad ankeetkĂŒsitlustes vĂ”i fookusgruppides saadud intervjuude subjektiivsusest ning vĂ”imaldavad uuritavate isikute “kavaldamisest” lĂ€bi murda.
Sotsiaalne kapital - sotsiaalsete suhete vÔrgustik (horisontaalsed suhted) organisatsiooni liikmete vahel, mida reguleerivad normid, mis mÔjutavad tegevuse tulemuslikkust.

Suuraju koor on ~3mm paksune keeruka ehitusega nÀrvikude, mis sisaldab 10-14 miljardit nÀrvirakku. Arvukad vaod liigendavad ta kÀÀrudeks, sagarikeks ja sagarateks.
Suuruseks on kvalitatiivselt erinevate kiirguste mĂ”ju meie fĂŒsioloogilisele seisundile - vererĂ”hule, pulsisagedusele, hormoonide hulgale ja liigutuste kiirusele.
SĂ”ltuvus on see, kui inimene alistub mingile ainele vĂ”i tegevusele, mis vĂ”tab aeglaselt tema elu ĂŒle vĂ”imsust ja viimaks hĂ€vitab ta, juhul, kui ei leita ravi.

Skoor iseenesest on tÀiesti mÔttetu arv. MÔttekuse lisab konkreetsele arvule teadmine, mille on testi loojad valinud keskmiseks ning milline on jaotuse standardhÀlve.
Spetsiifilisuse teooria – erinevus modaalsuses tuleneb erinevaist neuroneist B. NĂ€rvierutuse mustri teooria – sensoorse modaalsuse erinevus tuleneb nĂ€rvierutuse erinevaist
Stressiteooria loojaks on Hans Selye, kes arstina mĂ€rkas, et lisaks iga haiguse spetsiifilistele tunnustele eksisteerib ka kĂ”igile hĂ€iretele ĂŒldiselt iseloomulikke muutusi.

Sisemine valiidsus - vĂ€ljendab seda, kas on vĂ”imalik teha kausaalseid otsustusi muutujatevaheliste suhete kohta; st. kas ĂŒks muutuja pĂ”hjustas muutusi teises muutujas.
Stressi vĂ€ltimine - MÔÔdukas fĂŒĂŒsiline koormus -LÔÔgastumine nt: muusika kuulamine, vĂ€rskes Ă”hus jalutamine, sĂ”prade seltsis viibimine -Positiivne mĂ”tlemine â˜ș
Suhe Ôdede - vendade vahel mÔjutab meid kogu elu. KÔik lapsed on erinevad, nii on ka Ôed- vennad ning on oluline, et nad ei tunneks vanemate poolt ebavÔrdsust.

SĂŒlelapse - east saati Ă”petatakse naistele, et ilu on nende ala, meel vormib end keha jĂ€rgi, uidates ĂŒmber oma kuldse puuri ja otsides oma vanglale kaunistusi.
SĂŒmboolne - HĂ”lmab teadlikku sotsiaalset tĂ€hendust omavate signaalide edastamist, seda Ă”pitakse, sĂŒmbolite abil saab varjata spontaanse suhtlemise tĂ€hendust.
Saavutusmotivatsioon - Dweck (1999/2006) mÔttemustrite teooria (mindset): *valdamisele orienteeritud eesmÀrgid (mastery) *esitusele orienteeritud eesmÀrgid (performance)

Sarafino on rÀÀkinud igapĂ€evaelu aspektidest, et need on tihemini stressi tekitavad, kui olulised elusĂŒndmused. Lazarus konstrueeris igapĂ€evamurede skaala.
Seljapiirkond on suplemetoorne prk. Sinine prk on premotoorne prk: Kui alt vaadata aju, siis Seda, mida tagasi mÔelda, siis frontaalne ajukoor aitab seda toimetada.
Semantiline mĂ€lu – sisaldab mĂ”isteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mĂ”istmise, on organiseeritud teadmine sĂ”nadest, nende seostest, tĂ€hendustest.

Sooritus on see, milleks on inimene organisatsiooni palgatud, sooritust ei mÀÀratleta tegevuste kaudu, vaid hinnangu, mÔÔtmise ja otsustusprotsesside kaudu.
Sotsio - kognitiive- toetus sotsiaalpsĂŒhholoogiale ja kommunikatsiooniteooriatele PsĂŒhhoanalĂŒĂŒtiline, pertseptuaalne lĂ€henemine S.Freudi, Jungi töödele
Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib vĂ€lis – ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressi vĂ”ib nimetada ka ĂŒldiseks kohanemissĂŒndroomiks.

Sunniviisilise vasakukÀelisusega on tegemist siis, kui inimene on kaotanud oma parema kÀe vÔi tal on insuldi vÔi vasaku peaajupoole kasvaja tÔttu kasutusel veel ainult vasak kÀsi.
SöömishĂ€ired on nii keha kui ka psĂŒĂŒhikahaigused, mille ravi parandatakse kehalist seisundit ja kasutatakse psĂŒĂŒhika raviks mitmesuguseid psĂŒhhoteraapia vorme.
Selgitusi on mitmeid (Cacioppo, 2009): - induktsioonihĂŒpoteesi (induction) kohaselt tingib ĂŒhe isiku ĂŒksilduse tunne sama tunde tekkimise ka teises inimeses.

Sellised lapsed on lÀrmakad, ettevÔtlikud, iseseisvad ja aktiivsed. Nad ei oska sÀilitada tÀiskasvanutega vajalikku distantsi ja armastavad kamandada teisi lapsi.
Stuudios on suur televiisor, kuhu on kirjutatud"Mida teie arvate".Samuti nÀeb sealt lavastatud klippe antud saate teema kohta, mida esitavad eesti nÀitlejad.
Suur viisik – enam vĂ€hem kĂ”ik tunnusjooned taanduvad viiele pĂ”hifaktorile (avatus, kohusetunne/meelekindlus, ekstravertsus, lahedus/seltsivus, neurootilisus)

Sama nĂ€htust nimetatakse ka vaimseks tardumuseks. Vaimne tardumus on vĂ”imetus avastada lahendusi seal, kus rutiinset probleemi pĂŒstitust on ootamatult muudetud.
Sellistel temperamendi - ja iseloomujoontel on tendents sĂŒveneda ja areneda patoloogia suunas, jĂ€ttes mingis vĂ€ljendumisastmes sĂŒgava jĂ€lje kogu isiksuse struktuurile.

Sensoorne mĂ€lu - Meeleelundite kaudu tulev info salvestatakse automaatselt , sorteeritakse ja kodeeritakse lĂŒhiajalise salvestuse jaoks vĂ€hem kui sekundi jooksul.
Sihtkoht on kahjustatud. Aju areng kindlas jĂ€rjekorras Dendriidid („suur pusa“ – vĂ”tavad infot vastu). Aksonid („peenike niit“) viib infot vĂ€lja.
Silma vaadates on neil sageli ka Ă”igus). On selge, et sel puhul kipuvad neil jÀÀma nii mĂ”negi aine teadmistesse lĂŒngad, mida on ĂŒha raskem iseseisvalt tĂ€ita.

Social sci - entists first became aware of its effectiveness in 1966 when psychologists Jonathan Freedman and Scott Fraser published an astonishing set of data.
Sport - vĂ€rviliste ja vaeste jaoks ĂŒks kandvamaid eskalaatoreid – neegernĂ€itlejad, lauljad, sportlased jne, kes pĂ€rit alt, kuid kuulsus ĂŒlemaailmne.
Stressorid on jaotatud sellistesse dimensioonidesse nagu: Select one: a. kontrollimatud ja negatiivsed sĂŒndmused b. ebaselged ja mitmetĂ€henduslikud sĂŒndmused

Stressorid - Perede suhtlemise uuringud - TĂ”estatud - Kriitika ja emotsionaalne - Rahvastiku-uuringud - Vajab uurimist pealetĂŒkkivus - Elamine vaestekvartalis
Suhtlemisoskus on erinevate oskuste ja vilmuste toimel kujunevaid isiksuse vĂ”ime realiseerida ja reguleerida oma suhteid ĂŒmbritsevas keskkonnas (Kidron 2004: 15).
Sundimine – „keelan, kĂ€sen, poon ja lasen, istun pĂ€he“ – saab vahel kasutada agressiivsete klientidega, aga enamasti ei tohiks teeninduses kasutada.

Seksuaalvahekorras on olulisem neile, mis sellele eelneb (flirt, mÀng). Samas kui see kÔik on olemas, siis ei ole ka vahekorraga probleeme, kuid eelnev on olulisem.
Seltskondlikud koosviibimised on minu jaoks tihtipeale igavad 4. Mulle meeldib, kui ma saan tutvuda ja suhelda paljude uute inimestega 5. Mulle meeldivad peod, kus on koos palju
Sotsiaalne vĂ”rdlus on oluline, kuna inimene pĂŒĂŒab eemalduda iga grupi liikmeskonnast, mis ei peegeldu tema enesehinnangus positiivselt vĂ”rdluses teiste gruppidega.

Superego - Areneb kĂ”ige viimasena vĂ€lja. SĂŒdametunnistus kaitseb lubamatute mĂ”tete vĂ”i tegude eest ning ego ideaal tunnustab ihaldatud kĂ€itumise eest.
Superegol on kaks poolt: 1.SĂŒdametunnistus ehk kokkuvĂ”te karistustest ja hoiatustest 2.Ego ideaal - mudel mille jĂ€rgi kĂ€itudes ollakse saanud tunnustust.
Suuremate kamakatena - ja tema mÔtted on varsti vastuolus, sest see, mida ta Ôpib, ei ole kunagi see, mida ta endale ette maalis vÔi kujutas ja nii hakkab ta kartma.

SĂŒgavalt on materjali analĂŒĂŒsitud (teksitöötluse nĂ€ide). Kuidas liigub informatsioon lĂŒhimĂ€lust pikaajalisse mĂ€llu? Suur osa tahtlikul tĂ€helepanul.
SĂŒnnitusjĂ€rgsel perioodil on naised eriti vastuvĂ”tlikud. Meeste puhul on depressiooni raskem avastada, sest nad ei rÀÀgi oma tunnetest ja muredest nii avatult kui naised.
Selleks puhuks on meil varuks mitmeid vÔtteid- nimetagem neid kuulamistÔketeks-, millega me end eri inimeste kÔne tÀhelepaneliku kuulamise vastu kindlustame.

Sellised arengud on viinud murdepunktini kus inimene mitte ainult ei kuulu mingisse kindlasse rĂŒhma vaid on lisaks ka eraldi seisev indiviid, persoon ehk isiksus.
Spetsiifiline isiksushÀire on iseloomu ja kÀitumise raske hÀire, mis hÔlmab tavaliselt isiksuse mitut valdkonda ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega.
Stressitaluvus on kĂ”rgem neil, kes : ‱ VÀÀrtustavad tööd + töövĂ€list tegevust ‱ Armastavad oma proovilepanekut ‱ Tunnevad, et kontrollivad oma elu.

Suhtlemine nendega on raske, sest nende oma keelest ja murrakust on vahetavahel raske aru saada, neil on palju tavasid ja kombeid, millele on antud eraldi nimetused.
SĂŒnaptiline ĂŒmbervahetus – info lĂ€heb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna ĂŒksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mĂ”jumisel tekkiv psĂŒĂŒhiline
SĂŒndroom on sĂŒmptomite patogeneetiliselt seotud kompleks, sĂŒmptomkompleks, hĂ€ire mĂ€rkide ja sĂŒmptomite muster, mĂ€rgid ja sĂŒmptomid mis kalduvad koos

Sisuline vĂ”im on sellel,kes toob rohkem infot – sisulist vestlust vestlusesse 2. Valdavalt valitseb ĂŒldiselt see, kes toob rohkem kĂ”net – rÀÀgib palju.
Sundused on mingusugused ĂŒlekantavad kĂ€itumismehhanismid, millel esialgne ĂŒlesanne oli siduda seda hirmu, kuid hiljem muutusid need asendustegevusteks.
Suremusega on umbes 0.5%. OperatsioonijÀrgsed komplikatsioonid on nÀiteks haavainfektsioon vÔi verejooksud ja need tekivad keskmiselt 5%-l patsientidest.

Seksuaalvahekorras on olulisem neile, mis sellele eelneb (flirt, mÀng). Samas ei ole ka vahekorraga probleeme. Neil on vÀga raske mesinÀdalatest argiellu tulla.
Selgitatud on erinevaid ravimeetodeid ning rĂ”hutatud on just seda, et 21. sajandil pole foobiaohvritel enam mingit vajadust oma probleemiga ĂŒksi jÀÀda.
Selveri hĂŒpermarketites on lisaks toidu- ja esmatarbekaupadele mĂŒĂŒgil ka laiendatud valik tööstuskaupu. KĂ”ikides Selverites on esindatud ka Selveri Köögi tooted.

Semantiline mĂ€lu on mĂ€lu, mis on seotud inimese teadmistega ĂŒmbritseva maailma kohta, kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida ĂŒldiselt teatakse ja Ă”pitakse.
Sotsiaalsed motiivid – tulenevad ĂŒmbritsevast kultuurilisest keskkonnast (soov kuuluda teiste hulka, osalemine meeskonnatöös, soov suhelda ja olla armastatud ).
Spetsiifiline isiksusehÀire on iseloomu ja kÀitumise raske hÀire, mis hÔlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega.

Super - Ego. KĂ”igil on inimese kujunemises suur osa. Nad on nii iseseisvad kui ka ĂŒksteisest sĂ”ltuvad ja nad vĂ”ivad sattuda ĂŒksteisega vastuollu.
Super ego ehk ĂŒlimina - Kujuneb vĂ€lja kĂ”ige hiljem - Sisemine kultuurinormide vÀÀrtuste kogum - Saadakse ĂŒmbritsevalt, eelkĂ”ige vanematelt, perest.
Saladuste - jahil http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php? option=com_mtree&task=searchby&cf_id=28&value=sensoorne+deprivatsioon&Itemid=108

Sellele seisundile on omane kĂ”rge aktivatsioonitase, negatiivsed emotsioonid, abituse ja tulevaste sĂŒndmuste ĂŒle kontrolli puudumise tajumine ning muretsemine.
Sestsaadik on Eve'i vallanud Ă€gedad kurbuse- ja nutuhood, ta mĂ”tleb pidevalt mehe haigusele ning tunneb hirmu ĂŒksijÀÀmise ees, kui mees peaks surema.
Skisofreeniale spetsiifilisi ehk ainuomaseid sĂŒmptomeid ei ole. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vĂ€hemalt kahte skisofreeniale tĂŒĂŒpilist sĂŒmptomi.

Somewhat astonish - ingly, it appears that they actually occur less frequently! Before trying to understand why this should be, let's first look at the evidence.
SoolevĂ€hi tekkeks on vajalik vĂ€hemalt 7 sĂ”ltumatu mutatsiooni (kaks APC-geenis, ĂŒks K-ras-geenis, kaks kasvaja supressorgeenis ja kaks TP53-geenis) toimumine.
Sotsialiseerumine - ĂŒhiskonnas kĂ€ibivate vaadete omaksvĂ”tmine e. internaliseerimine. 3. Empaatia- teiste tunnete, hoiakute ning tegevuse pĂ”hjuste mĂ”istmine.

StereotĂŒĂŒp on ĂŒldistatud pĂŒsiv mulje mingist nĂ€htusest, mis tavaliselt vastab vĂ€ga vĂ€he tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotĂŒĂŒbi olemasolus.
StrĂŒmpel - unenĂ€gude teooria ‱ E. Kraepelin- kaasaegse vaimuhaiguste kĂ€sitluse looja, ‱ K.Ramul- eksperimentaalpsĂŒhholoogia laboratoorium 1922 a.
Sublimatsioon - instinktide suunamine (fĂŒĂŒsikas tahke aine aurustumine ilma vedeldumise faasita). Instinkte on vĂ”imalik suunata nĂ€iteks kunsti loomiseks.

Suudlus – Kui sind suudleb tuttav inimene, ootavad sind Ă”nnelikud ajad, kui aga saad suudluse tundmatu kĂ€est peaksid hoolitsema oma hea maine eest.
Suur vÔimudistants on iseloomulik suurpere ja kogukonna kultuuridele, kus klassi ja kasti sotsiaalne struktuur mÀÀrab osasaamise vÔimu ja rikkuste jaotumisest.
Sisemine ebastabiiline on pingutus, kas ma pingutasin v ei pingutanud, kui midagi lÀheb halvasti siis tean et asi oli pingutamises, kui jÀrka kord pingutan rohkem.

Snrna - d ei ole tuumas vabalt, vaid kuuluvad vÀikestesse RNA-valk kompleksidesse, mida nimetatakse snRNP-deks. Splaissing toimub etapiviisiliselt.
Spirituaalsus on millegi omadus olla vaimsel tasandil (spiritus). See eeldab, et spirituaalsel asjal on vÀhemalt sama suured vaimsed vÔimed nagu inimesel.
Suhtlemissagedus – mida sagedamini kohtutakse, seda enam meeldib inimene Eksponeerimise efekt – ĂŒksnes mitmekordne nĂ€gemine suurendab objekti meeldivust.

Sajandi psĂŒhholoogia –   Kuni 19. sajandini oli psĂŒhholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel.
Semantiline barjÀÀr – erinevate elukogemuste, vÀÀrtusarusaamade vĂ”i mĂ”ttemallide tĂ”ttu moonutatakse rÀÀkija mĂ”tteid tegelikult mĂ”eldule vastukĂ€ivaks.
Sensoorne mĂ€lu – ikooniline (piltidena), kajamĂ€lu LĂŒhiajaline mĂ€lu – tahtlikult juhitav, vĂ€ikese kestusega, piiratud maht, tundlik Pikaajaline mĂ€lu

Skalicka - esimese strukturialistliku grammatilise keeleteooria autor a) mĂ€rkide tĂŒpoloogia Roman Jakobson- vaatles keelt kui praktilist suhtlemist.
Skisofreenia on psĂŒhhooside hulka klassifitseeritud psĂŒĂŒhikahĂ€ire, millesse haigestumise korral on patsiendi normaalne kĂ€itumine oluliselt hĂ€iritud.
SoomustĂ”bi ehk ihtĂŒoos............................................................................................................................... 2

Suhtlemisoskus on inimese ĂŒldvĂ”imete kogum, mis eeldab nii verbaalset kui mitteverbaalset suhtlemisvahendite valdamist jt isiksuslike omaduste kasutamist.
SuhtlustĂ”kked on kĂ”rge riskiastmega reaktsioonid – see tĂ€hendab reaktsioonid, mille mĂ”ju suhtlemisele on sageli (kuigi mitte vĂ€ltimatult) negatiivne.
Suuraju sagarad on seotud mitmete tÀhtsate funktsioonide reguleerimisega, nagu nÀiteks oimusagar, milles asub lÔhnade keskus , kuulmise keskus ning mÀlu.

Sagedasemad pÔhjused on nakatused, gripp, sarlakid, leetrid jne ..haigused vÔivad anda oluliselt halvemaid komplikatsioone noores organismis kui tÀiskasvanule.
Sokrates on öelnud, et tĂ”elise tarkuseni jĂ”uab inimene alles siis, kui ta mĂ”istab, kui vĂ€he ta teab elust, iseendast ja ĂŒmbritsevast maailmast.
Soolised erinevused – soo pole oluline, oluline on see kuidas kĂŒsitakse, Gilligan : naised rohkem hindavad head suhted inimeste vahel, kui moraalsed reeglid.

Soovitav on vÀltida slÀngi kasutamist. Sinult oodatakse korrektset keelekasutust, siiski soovivad nad huvitavat ning ilmestavat sÔnaseadmisoskust.
Sotsialiseerumine – kogu protsess, mille jooksul inimene vĂ”tab omaks need grupinormid ja vÀÀrtused, mis vĂ”imaldavad tal pĂ€rast ĂŒhiskonnast osa vĂ”tta.
Stanko - an expert in these matters-believes that the way to customer compliance is through their commitments, thereby to "control 'em" for profit.

StereotĂŒĂŒpidega on suuremal vĂ”i vĂ€hemal mÀÀral seotud ennasttĂ€itvad ootused ehk isetĂ€ituvad ennustused, millel on muljete loomise juures tĂ€htis roll.
Strateegiline kontroll – kui Strateegiline kontroll – kui tulemuslikud on Ă€ristrateegia ja selle alamstrateegia eesmĂ€rkide saavutamiseks, teostavad tippjuhid
SÔelumist on kombeks mul kasutatada oma vÀikese Ôega suheldes. Nagu juba ennem mainisin siis kasutan endaarust kÔiki tÔkeid enamvÀhem sama palju.

SĂŒnaps - Kahe naaberneuroni vaheline vĂ€ike pilu, mis koosneb presĂŒnaptilise ja postsĂŒnaptilise neuroni membraanist ning nendevahelisest ruumist.
Sisendamine – autoriteedile toetuv ettepanek, prestiiĆŸi rĂ”hutamine, ootuste ja vajaduste vĂ”imendamine (kirjeldades emotsionaalselt ja vĂ€rvikalt).
Sotsiaalselt kompetentsed on vÔimelised mÔistma ja ette aimama, mida neilt oodatakse ning kuidas nad peaksid toimima, et nende kÀitumine vastaks teiste ootustele.

SĂŒnnitus on algjĂ€rgus, vĂ”ib emakakael hoiduda taha ristluu suunas (sakraalselt) ja selle ĂŒlesleidmiseks tuleb sĂ”rmed ĂŒsna sĂŒgavale tuppe viia.
Samastamine ehk identifitseerimine. Samastatakse end teise inimesega vĂ”ttes ĂŒle tema seisukohti, kĂ€itumist, mĂ”tteid jm. Kaasaelamine ehk empaatia.
Sensoorne - sellesse mĂ€llu salvestatakse informatsioon automaatselt ning ĂŒhe sekundi jooksul sorteeritakse ning kodeeritakse see salvestuse jaoks.

Sensoorsed vÀljad - hÔlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nÀgemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril.
Stress on kui inimene tunneb, et on kaotanud kontrolli oma elu ĂŒle vĂ”i tunneb ebakindlust tuleviku suhtes, oma töö, pere ning tervise suhtes.
Suur viisik – olemas on viis pĂ”hidimensiooni ehk tunnusjoont (Costa ja McCrae). Isiksuse omaduste mÔÔtmine on vĂ”imalik alljĂ€rgnevatel viisidel:

SĂ”ltuvus on meeleolu muutva aine korduv kasutamine, ilma selle ĂŒle kontrolli omamata vĂ”i neuroloogiline kahjustus, mis viib sellese kĂ€itumiseni.
SĂŒndmuste tulipunktis on raske, vĂ€ga raske otsustada, mida me vĂ”iksime vihastades teha vĂ”i oma Ă”petaja juurde ja ĂŒtlevad: „Teate, mul on kahju, Ă”petaja.
Sagedasti on nii, et sundustega inimestel on tulnud oma emotsioone kontrolli all hoida juba lapsepÔlves. Nad on pidanud enesevalitsust sÀilitama.

Samasugune on   jalgpalluri   reaktsioon,   kui   ta   lööb   palli   peaaegu,   et  vĂ€ravasse,   kui   kaugelt   mööda   lĂŒĂŒes.
Shalom schwartz - vÀÀrtuste uurimine SHERIF „assimilatsioon ja hoiakute muutumine“. Hoiakul on lĂ€heduspiirkond, kus ollakse valmis hoiakut muutma.
Subjektiivseid kontuure - kujundi moodustamisel tajuma ka selliseid kontuur, mida tegelikult pole, nt tajuma kolme joont kolmnurgana, kuigi need pole ĂŒhendatud.

Suhtlemiskartuse pÔhitunnuseks on hirm sattuda piinlikku olukorda ja tunda ennast alandatuna, kui inimese kÀitumine ei vasta tema enese poolt ettekirjutatud normidele.
SĂŒsteemiteoreetikud on teinud kindlaks kĂ€itumismustrid ja neid on nimetatud atrakto- RahvapĂ€rasemalt vĂ€ljendudes: kĂ”iki mune ei tohiks ĂŒhte korvi panna.
Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (vÀlistest stiimulitest sÔltumatu rahutu kÀitumine), negativism, vahajas paindlikkus vÔi rigiidsus.

Sotsiaalne tÔendus - kui ostmine on alanud, tugevdab iga ost muljet, et teised sarnased inimesed soovivad neid tooteid: jÀrelikult peavad need head olema.
SpordipsĂŒhholoogia - tegeleb kĂŒsimustega, kuidas treeningu- ja vĂ”istlustulemusi parandada (reageerimiskiirust suurendada, surnud punktist ĂŒle saada jms.
StereotĂŒpiseerimine – teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tĂŒĂŒpskeemide abil, lĂ€htudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast

StereotĂŒĂŒbid on ĂŒldistused inimeste, objektide vĂ”i sĂŒndmuste kohta, mis on antud kultuuris ĂŒldlevinud. KĂ”ik stereotĂŒĂŒbid ei ole lĂ”puni valed.
Stress ehk  kohanemissĂŒndroom  on  organismi   mittespetsiifiline   vastus  keskkonna  vĂ”i  situatsiooni   esitatud   nĂ”udmistele.
Suitsiid on fenomen, mis nĂ”uab sotsiaaltöötajate, terapeutide, psĂŒhholoogide, psĂŒhhiaatrite jt. erialadeesindajate kĂ”rgendatud tĂ€helepanu.

Sulgur - ja laiendajalihas; ripskeha, milles paikneb ripslihas; pÀrissoonkest, sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse vÔrkkesta epiteeli.
Suprakiasmaatiline tuum – mĂ”ned tuhanded tihedalt pakitud parvotsellulaarsed neuronid, bilateraalselt; 3. ajuvatsakesest kĂŒlgmisemal, optilise kiasmi kohal.
Suuline - pĂ”hiline on see,et kuulaja ja rÀÀkija on ĂŒhes ja samas situatsioonis ning seetĂ”ttu kasut dialoogis miimikat,ĆŸeste, intonatsiooni

SÔltuv muutuja on see mida mÔÔdetakse (kuidas muutub vastavalt sÔltumatu muutuja varieerumisele) 2. SÔltumatu muutuja see, mille mÔju mÔÔdetakse
Silumine - EesmÀrk ebaoluline, suhe oluline - Enda eesmÀrkidest loobumine suhte sÀilitamise nimel, teise jaoks tema ees,mÀrgi vÀga olulised
Sisaldada e - aineid. Igasuguseid kaupu ma enam ei osta, mida ma varem tegin. Mul on selle ĂŒle siiralt hea meel ja olen selle kĂ”ige pĂ€rast vĂ€ga

Skisoidsel isikul on pĂ”hiimpulsside seisukohalt ĂŒlitugev „omapĂŒĂŒrlemise“ impulss, see töhendab enesesĂ€ilitamise ja teistest eraldumise impulss.
Suureks mĂ”jutajaks on tĂ”usnud ka reaalajas suhtlusportaal MSN Messenger, kus kiirelt kirjutades kasutatakse tihti lĂŒhendeid ja lihtsustatud eesti keelt.
Sei –  Sensoorselt­eetiline introvert.............................................................................................. 9

Sellisel suhtlemisel on vĂ”imalik rÀÀkida oma isiklikest asjadest, kasutada enam ĆŸargooni jne. Selliselt distantsilt suheldes on vĂ”imalikud puudutused.
Sensoorne allsĂŒsteem on meeltesse vĂ”i tajumisse puutuv, vahendades Ă€rrituste vastuvĂ”ttu. Motoorne allsĂŒsteem on liigutustesse vĂ”i liigutamisse puutuv.
Sildistamine on tulemuslikum, kui viidatakse hiljuti toiminud kÀitumisele ning kui osutamine on kooskÔlas mÔjutatava isiku esialgse minapilgiga.

Slk - nÀhtuse ajal ei ole tegelikult kogu aju aktiivsus tÀiesti vait, vaid mÔned vÀga lokaalsed ajupiirkonnad on nÔrgalt aktiivsuses.
SĂ”ltumatu muutuja – eksperimentaatori kontrolli all SĂ”ltuv muutuja – sĂ”ltub sĂ”ltumatu muutuja tasemest Korrelatsioon (r)– seos muutujate vahel.
Sama oluline on ka oskus luua ĂŒhine legend sellest, millised eesmĂ€rgid on pere praegusel etapil tĂ€htsamad ning millised vÀÀrtused olulisemad.

Sellisteks olemusteks on peetud nÀiteks ideesid (Platon), vorme (Aristoteles), substantse (Descartes), "asja iseeneses" (Kant), mateeriat (materialistid).
Semantic memory – ŃĐ”ĐŒĐ°ĐœŃ‚ĐžŃ‡Đ”ŃĐșая ĐżĐ°ĐŒŃŃ‚ŃŒ; ĐżĐ°ĐŒŃŃ‚ŃŒ ĐŸĐ±Ń‰ĐžŃ… Đ·ĐœĐ°ĐœĐžĐč Đž фаĐșŃ‚ĐŸĐČ ĐŸĐ± ĐŸĐșŃ€ŃƒĐ¶Đ°ŃŽŃ‰Đ”ĐŒ ĐŒĐžŃ€Đ”.
Sli –  Sensoorselt­loogiline introvert........................................................................................... 12

Social sci - ence Research,s, 269-278. Kurtzburg, R. 1., Safar, H., 8{ Cavior, N. (1968). Surgical and social rehabilitation of adult offenders.
Sos - lastekyla.ee/oma-elu-alustav-noor-ei-vaja-muud-kui-et-keegi-temasse- usuks/ 2. http://www.sos-lastekyla.ee/toetajale/soprade-klubi/
Sufidel on teine rituaal, dhirk, mis seisneb Jumala nime katkematus kordamises nii mediteerimise ajal kui ka igapÀevaste toimingute kÀigus.

SĂŒmboliline esitus - MĂ”isted: konkreetsed/abstraktsed - Skeem: mĂ”iste struktueeritud klaster, nii sĂŒmbolilised kui visuaalsed elemendid - Stsenaarium
SĂŒmptomiteks on hirmud, une- ja söömishĂ€ired, raevuhood ja enese vastu suunatud agressioon. Ka anud juhtumi puhul esineb poisil söömishĂ€ire.
Saastatus – kui viibida mĂŒrgises keskkonnas: nĂ€rvisĂŒsteemi kahjustus (koordinatsioon, mĂ€lukahjustus), sensoorsed protsessid kahjustuvad.

Saavutusvajadusega juhil on kuuluvusvajadus ĂŒsna vĂ€ike, kuna saavutusmotivatsioon on nn ĂŒhe mehe mĂ€ng, kus kellegi kaasamist ei vajata (nooruse.ee 2015).
Sageli inimestel on probleeme sellega, et nende arvates on sellised materialistlikel kaalutlustel sekkumised teise kĂ€itumistega vĂ”rreldes tĂŒhised.
Sell sÔna - sÔnalise sooritamise juures peaks kaal vÀhenema 7-30 kg. 13 pÀevane ainevahetusdieet on nÔudlik, ent see-eest tÔhusa toimega.

Sellisteks on nĂ€iteks toitumishĂ€ired, kĂ€itumisprobleemid, depressioon, skisofreenia, laste psĂŒĂŒhilised probleemid ja noorte lĂ€bielamised.
Semantiline mĂ€lu - semantilisse mĂ€llu on talletatud ``puhtad`` teadmised meie ĂŒmbritseva maailma kohta: faktid, teooriad, arvamused, hinnangud jne.
Sigmund freud – agressiivne kĂ€itumine kui energia vallandumise viis inimesel Inimese mudel rÀÀÀgib, et igas inimeses on peidus kolm inimest.

Silmside on oluline, ehkki naised peavad olema ettevaatlikud, et seda ei tĂ”lgendataks mĂ€rguandena sĂŒgavamast huvist vestluskaaslase vastu.
Stressi lisav on ka nn lÀbi mustade prillide vaatamise harjumus mÔtestada olukord enda jaoks lahti muret, pinget ja meelehÀrmi tÔstval viisil.
Subjektiivne pingutus – mulle tundub et ma pean palju vaeva enda arust nĂ€gema, siis ma olen vĂ€hem rahul, kui tuleb asi kergelt siis olen rohkem rahul.

Surmaeelne lĂ€bielamus on peaaegu surnud inimese teavitatud lĂ€bielamus vĂ”i kliinilise surma ĂŒle elanud ja siis uuesti ellu Ă€rganud inimese lĂ€bielamus.
SĂŒvastruktuur – kujutab endast abstraktset tunnetuslike elementide suhete representatsiooni, mis on aluseks pindmise struktuuri genereerimisele.
Sigmund freud on leidnud, et unenÀgudes ei ole midagi juhuslikku, sealt ei leia midagi millel puuduks loogiline sisu vÔi seos elementide vahel.

Siit jĂ€reldades - mida rohkem ja paremini me antud valdkonda valdame, seda kiiremini suudame teostada ka tĂ€pset vĂ”rdlust (Õppida mĂ”tlema 2005).
SisekÔne on suunatud subjektile endale, on nn.autokommunikatsiooni vormiks, ehkki ta osaleb vÀlimise kÔne ettevalmistamises ja kontrollis.
Skisoidsel inimesel on kÔige raskem uskuda, et teda armastatakse. Kui skisoidsed jooned on vÀga tugevad, siis see vÔib vÀlja viia sadismini suhtes.

Soosaar - LinnasmĂ€gi, TLÜ, 2009 Üldine Pastaka abistamis Pime Jalavigastus pillamine Linn, Riik e indeks Koh Koh Koh Koh % % % % t t t t
Soovitatavad isiksuse - jooned Toimetulek edu/ebaeduga Saavutusmotivatsioon Stressitaluvus Õpistrateegiad EnesetĂ”husus VĂ”imed/eeldu- Jne Silmapaistvad
Sotsialiseerimise agendid on need inimesed ja institutsioonid, kelle ĂŒlesandeks on edastada sotsiaalset mĂ€lu uuele pĂ”lvkonnale vĂ”i kujunevale isiksusele.

Stress – organismi mittespetsiifiline (ĂŒldine) vastus keskkonna vĂ”i situatsiooni esitatud nĂ”udmistele. Stress on seotud kohanemisega.
Suhtlemisviise on palju. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetamise protsess, mille kÀigust toimub tundma Ôppimine ja vastastikune tajumine.
Suuline kĂ”ne on segasem  MĂ€lule on suuremad nĂ”udmised suulise teksti kuulamisel  Suulise kĂ”ne korral palju mĂ”istmist abistavaid mĂ€rke

Sajandeid on teoreetikud vaielnud kirgliku armastuse iseloomu ĂŒle- kas see on intensiivselt naudingut pakkuv vĂ”i intensiivselt piinarikas.
Sapir - Worfi hĂŒpoteesid ‱ Lingvistiline determineeritus: keele struktuur mĂ”jutab vĂ”i isegi mÀÀrab tunnetamise (taju, mĂ”tlemise,
Sidumise probleem – pilt ĂŒmbritsevast on ajus hajutatud erinevate osade vahel, luuakse erinevad tĂ”mmised, mis kaardistavad nĂ€htut erineval moel

Sigmund freud on vÀitnud, et me kÔik tuleme ellu biseksuaalsena, tÀiskasvanuks saamisel aga surume jÀrk-jÀrgult alla osa oma vÔimalustest.
Sle –  Sensoorselt­loogiline ekstravert.........................................................................................6
Sotsiaalse samastumise ehk identifitseerumise protsess on pĂ”himĂ”ttelise tĂ€htsusega, mĂ”istmaks seda, kuidas inimesed ĂŒksteisega suhtlevad (- Tajfel).

Stressil on teatud piirini ka oma head kĂŒljed, mĂ”eldakse sellest rÀÀkides enamasti töö- ja eluvĂ”imet halvavat negatiivset seisundit.
Suhtlemisakt on ajaliselt piiratud lĂ”ik suhtlemises, mis algab psĂŒhholoogilise kontakti ettevalmistamisest ja lĂ”peb kontakti katkestamisega.
SĂ”nade jĂ€rjekord on teistsugune: suulises kĂ”nes on informatiivsed sĂ”nad eespool  SĂ”navara  hellitussĂ”nu kasutatakse enam suulises kĂ”nes.

Samastamine ehk identifitseerimine. Teise inimese mĂ”istmiseks ĂŒritatakse ennast temaga samastada, vĂ”ttes omaks tema seisukohad ja mĂ”tted.
Silmaliigutused on liikumistaju jaoks probleem, kuna ĂŒks ja sama retinaalse liikumise muster vĂ”ib tekkida nii tegelikust kui silma liikumisest.
Situatsioonikartus - mida tekitavad nĂ€iteks suletud kohad, nagu liftid vĂ”i tunnelid, lennukid vĂ”i teised transpordi vahendid, sildade ĂŒletamine.

Spordis tÀhendab see seda, et indiviid tahab kinni pidada reeglitest, et toetada naudingu saamist tegevusest ja kÔigi osalejate heaolu.
Stress on elu lahutamatu koostisosa, millega toimetulek mÀÀrab suures ulatuses inimese fĂŒĂŒsilise ja psĂŒĂŒhilise tervise kvaliteedi.
Suuline kĂ”ne on kirjalikuga vĂ”rreldes lĂŒhem, sĂ”navaralt erinev ning grammatiliselt vĂ€hem korrektsem. Jutule lisanduvad ĆŸestid ja miimika.

Sellistes olukordades on kohaseks enesekehtestamise tehnikaks kolmest vÔi neljast osast koosneva mina-sÔnumi ehk kehtestava mina-sÔnumi kasutamine.
Sensorirakud ehk kepikesed ja kolvikesed. Horisontaalrakud, bipolaarsed rakud ja ganglionirakud – nende jĂ€tked moodustavad nĂ€gemisnĂ€rvi.
Sipsik on rÀÀkiv, mĂ”tlev ja vĂ”rdlemisi isepĂ€iselt tegutsev kaltsunukk, mille Mart Ă”mbles sĂŒnnipĂ€evaks oma pisemale Ă”ele Anule.

SituatsioonivĂ€line - isikuline suhtlemine – (6a ->) Last hakkavad huvitama sotsiaalsed suhted ja tĂ€htsaks muutub jĂ€lle isikuline suhtlemisviis.
Strateegiad – teiste inimeste jĂ€lgimine; Lastel on emotsioone raskem reguleerida, kuna nad ei tea, millist tagasisidet inimestelt vĂ”ivad
Super ego - ĂŒlimina (sisaldab internaliseeritud e. omaksvĂ”etud vÀÀrtusi)- sisaldab ka jĂ”uetu viha vanemate vastu, mis on allasurutud.

SÔltuvuse puhul on tegemist usuga, et narkootikumi vÔtmata jÀtmisel vÔi sundkÀitumise lÔpetamisel vÔib olla tohutult negatiivne tagajÀrg.
Sarrustustamine – mingi kindla kĂ€itumisviisi tugevdamine positiivse kinnitusega vĂ”i sellest vÔÔrutamine negatiivse toimega stiimuli abil.
Seligman - Ă”pitud abitus, apaatsus olukorras Vt ĂŒle lk 384 eelviimase lĂ”igu viimane lause Sotsiaalsed esitlused Fundmentaalne attrib.

Sommer – inimene tajub oma keha ĂŒmbritsevat ruumi keha laiendina, sellesse sisenemist ebasobivana, pealtĂŒkkivana, agressiivsusena.
Sotsialiseerimine – ĂŒhiskonnale omaste mustrite omandamine, kultuurilised vÀÀrtused (Ă”igused ja kohustused) sĂ”ltuvad ĂŒhiskonna tĂŒĂŒbist.
Staatuse sĂŒmbolid on kahtlased. Kui nt naaber rÀÀgib millise suurepĂ€rase autoga tema firma boss sĂ”idab, siis sellele vaadatakse negatiivselt.

Suicide - related Behavior Among Offenders“  LONGMAN Exams Dictionary (inglise keele tĂ”lkeraamat)  http://et.w3dictionary.org/
Sotsiaalkultuurilised mĂ”jutegurid on sellised nagu kultuuri identiteet, grupikuuluvus, rollisuhted ja suhted inimeste vahel, kes suhtlevad ĂŒhe kultuuri raames.
SotsiaalpsĂŒhholoogia - motivatsioon Motivatsiooniks nimetatakse vajadust vĂ”i soovi, mis on kĂ€itumise tĂ”ukejĂ”uks ja suunab seda eesmĂ€rgi poole.

Stress – pingeseisund, mis tekib siis, kui inimese vĂ”imalused ja keskkonna nĂ”udmised ei ole tasakaalus. Stress ei ole alati halb.
Strukturaalne – enim levinud kĂ€sitlus, kus kĂ€sitletakse konflikti kui konkreetsetest tingimustest vĂ”i asjaoludest tulenevat kĂ€itumist.
Suuline – kuulaja ja rÀÀkija on ĂŒhes ja samas situatsioonis ning seetĂ”ttu kasutatakse dialoogis ĆŸeste, miimikat, intonatsiooni.

SĂ”ltuvus – Kui tarvitatakse mĂ”nda narkootikumi pidevalt ja suurendad pidevalt doosi, et mĂ”ju sĂ€ilitada, on oht jÀÀda sĂ”ltuvaks.
SĂŒnnituselamust on kirjeldatud kui suurt ĂŒhtekuuluvust kogu universumiga ja tillukese olendiga endas, kui elu tugevaimat seksuaalset elamust.
Saavutusvajadus - hetkel tajutav vÔi tulevikus prognoositav tunnustuse Saavutusvajadus ebapiisavus vÔi puudumine ehk vajadus edu saavutada.

Saun – UnenĂ€gu tĂ”otab head Ă€ra olemist ja puhkust, kui aga saunakamber on must ja rĂ€pane vĂ”id sattuda joobunute seltskonda.
Sensibilitatsioon - Sensibilitatsioon on tundlikkuse kĂ”rgendamine analĂŒsaatorite vastastikuse mĂ”ju, harjutamise ja motivatsiooni tagajĂ€rjel
Sensoorne mĂ€lu – objekti vĂ”i stseeni vĂ”i muu tajutava stimulatsiooni taju edasikestmine pĂ€rast seda taju pĂ”hjustanud mĂ”ju lĂ”ppemist.

Stress - Àrritust esile kutsuv nÀrvipinge, lÔhe selle vahel mis reaalselt toimub ja mis minu soovil vÔi arvamusel peaks toimima.
SĂŒstemaatilist vaatlust on vĂ”imlik teostada nt kas siis iga pĂ€ev, kord nĂ€dalas vĂ”i kord kuus jne. Enamasti vajalik vaatlusprotokoll. JĂŒri Uljas.
Sellel liigil on ka teine nimi: kiilasvale, kuna 17. sajandil rÀÀgiti, et inimesed, kellel on vÀhe juukseid peas, teevad seda alatihti.

Sellel raamatul on klassi juhtimise, distsiplineerimise ja tÔhusa Ôpetamise kÔrval veel teinegi, paralleelne sÔnum: see on kolleegitugi.
Sublimatsioon – seksuaalse ja agressiivse energia kasutamine sotsiaalsete eesmĂ€rkide saavutamisel (sotsiaalselt vastuvĂ”etaval viisil).
SĂŒgismasenduse esinemissagedus on suurem kĂ”rgemail laiuskraadidel, sest seal kĂ”igub pĂ€eva pikkus aasta jooksul teiste laiuskraadidega vĂ”rreldes rohkem.

SĂŒnaps - koht, kus ĂŒhe neuroni akson puutub kokku jĂ€rgmise neuroni dendriitidega ja annab nĂ€rviimpulsi edasi jĂ€rgmisele rakule.
SĂŒstemaatiline desensibiliseerimine on kĂ€itumusliku psĂŒhhoteraapia vorm, mille abil ravitakse inimestel foobiaid klassikalise tingituse printsiipe rakendades.
Salvestamine ehk kodeerimine Meeleorganite abil saadud andmed muudetakse vaimseteks kujunditeks, koodideks, mille abil meelde jÀetakse.

Schachter - who were then colleagues at the University of Minnesota, heard about the Chicago group and felt it worthy of close study.
Sensibilisatsioon – tundlikkuse tugevnemine teise analĂŒsaatori mĂ”jutamise tulemusel (nĂ€gemine teravneb kuulmisretseptorite mĂ”jutamisel)
Sotsiaalne skeem – mudel, mida inimene kasutab mĂ”istmaks, kuidas sotsiaalsed suhted ja nende teadvustamine igapĂ€evelus toimida vĂ”iksid.

Sajandite kestel on meistertöölised pĂŒĂŒdnud vastutada oma kaaskodanike vajaduste ja soovide eest, pannes oma töö laiemasse konteksti.
Sensomotoorne staadium - Imikueas (0-2 a.) Praktilise intelligentsuse staadium mille lÔpuks konstrueeritakse ettekujutus tegelikest objektidest.
Signed off on it in the sense of saying, 'Ok, let's give him a quar- ter of a million dollars and let's see what he can come up with.

Some door - to-door sales companies use the magic of written commitments to battle the "cooling-off" laws that exist in many states.
Sotsiaalne grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt pĂŒsiv inimĂŒhendus, kellel on teatavad ĂŒhised vÀÀrtused, huvid ja hoiakud.
Stanford - Binet skaala 1916 mÔÔdab hÀsti lapse vÔimekust, nt 6-aastane on 8-aastase tasemega, pole perekondlikku pÀrandumist.

Strukturaal - funktsionaalse kÀsitluse kohaselt on mÔtlemise vahenditeks mÔtlemise elemendid ja nendega sooritatavad operatsioonid.
Substitutsionaalne semiootika - ei ole spetsiifilist mĂ€rki, mĂ€rgi lo b) nimi ja kirjeldus; pĂ€risnimed Keel on kĂ”ige universaalsem mĂ€rkide sĂŒsteem.
Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosneb 1 – 5 mm paksune hallaine kiht, sisaldab 10 – 14 miljardit nĂ€rvirakku.

SĂŒmbioos - 2-5. elukuu, laps on emaga ĂŒks, lapsel puudub “mina”. Lapse vajadusi ei tohi ala- ega ĂŒlerahuldada (toitumine nt).
Saavutamisele ehk tulevikule ja selle planeerimisele ning pingutavad selle nimel, et eesmÀrkidele jÔudmisel saavutatut nautida kunagi
SamavĂ”rra on kĂŒsitav, kas poksija tegevus poksiringis on seesama kĂ€itumine, mida me normaalselt inimlikuks agressiivsuseks peame.

Seisundi muutmisel on kĂ”ige pĂŒsivama mĂ”juga töö oma mĂ”tetega- stressi tekitavate mĂ”tete asendamine toetavate, positiivsete mĂ”tetega.
Sensoorne – seotud nĂ€gemise, kuulmise ja motoorikaga(liigutamine). Ärrituse korral on vĂ”imalik kuulda ja nĂ€ha olematuid asju.
Sensoorne staadium – on omane selgrootutele, eristatakse esemete ĂŒksikuid omadusi, puudub objekti kui mĂ”testatud terviku adumise vĂ”ime.

Soorollid – u 1,5a hakkavad ilmnema soole sobivaid mustrid, u 3a valivad soole sobivaid mĂ€nguasju ja samasoolisi mĂ€ngukaaslasi.
SÔna tÀhendus on hiibisel toodud, 4 on motorika, ees motoorne, 2 a ajuinsult, tekkis (kÔnehÀiret ei olnud) basaalganglionites hÀire.
Sama lugu on siis, kui jÀtsime meelde sÔna tall lambatallena, aga meenutustestis öeldakse taastamistunnusena ette sÔna ehitis.

Selektiivne adaptsioon – kestev valikuline kokkupuude mingi ĂŒht laadi Ă€rritaja vĂ”i keskkonnatunnetusega. Tekivad sensoorsed jĂ€relefektid.
Sellelt kauguselt on hÔlbus saavutada kehaline kontakt ning tunda teise lÔhna ja kehasoojust. Intiimses tsoonis on aka lihtne sosistada.
Sheldoni teooria on lootelehtede teooria, mille jÀrgi on iga inimene arenenud 3-st lootelehest: endodermist, mesodermist ja eksotermist.

Sotsiaalne looderamine - koos tegutsedes on summaarne keskmine tulemus iga tegutseja kohta vĂ€iksem, kui oleks igal ĂŒksikul tegutsejal eraldi.
Stiiimul - vÀÀrtus-rolli teooria- kaasa valik toimub mÔlema partneri poolt parima vÔimaliku tehingu sooritamise pÔhimÔttel.
SĂ”ltuv muutuja – nĂ€htus vĂ”i selle aspekt, millel loodetakse avalduvat sĂ”ltumatu muutuja eksperimentaalse manipuleerimise tagajĂ€rg

Sisemine Ă”pimotivatsioon – lĂ€htub sisemistest motivaatoritest ja need on seotud inimese enda sisemise huviga ja sooviga Ă”ppida ning areneda.
Skisofreenia on psĂŒĂŒhhikahĂ€ire (psĂŒhhootiline hĂ€ire), mille pĂ”demisel mĂ”jutab see inimese kĂ€itumist, mĂ”tlemist ja tajumist.
Soovitav on valida töövÀliseks ajaks tegevusi, mis tasakaalustavad tööst tulenevat stressi (Seilenthal 2002: 47) (Tabel 1).

Spordis tÀhendab see seda, et sportlane rikub reegleid kasu saamise eesmÀrgil, kuna ta arvab, et ka teised talitlevad samuti.
StereotĂŒĂŒp e. Eelarvamus on ilma eelneva teadmiseta kujundatud hinnang vĂ”i arvamus, mis sageli pĂ”hineb piiratud informatsioonil.
Sensoorne - ;Interneuron- NĂ€rvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad informatsiooni ĂŒhest neuronist teise.

Silmsidet on kergem hoida, kui vestlus on meeldival teemal, meeldiva inimesega. Segase kĂŒsimuse puhul vĂ€lditakse pilkkontakti.
Skisofreenia on psĂŒĂŒhikahĂ€ire, millele on omased hĂ€ired tajumises, mĂ”tlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mĂ€lu.
Sotsiaalpoliitiline – otsus ĂŒhiskonnas ei loe ja psĂŒhholoogiline – inimene muutub kaubaks, kuidas kedagi enda huvides Ă€ra kasutada.

Statsionaarsusraja on kokku surutud musta augu pooluste kohalt, kuid ekvaatori juures ulatub see natuke vĂ€ljapoole sĂŒndmuste horisonti.
StereotĂŒĂŒp - Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ja seejĂ€rel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikud jooned.
SundmĂ”tted – mĂ”te mis pidevalt kordub, kuid mille suhtes on kriitika olemas; sundhirm, e. foobia – haiguslik kartus, korduv.

Suur sidumisaste - sĂŒsteemne ja loogiline mĂ”tlemine, sihikindlus oma eesmĂ€rkide saavutamisel. Liigne seotus- tuimus ja ideedevaesus.
Samuti sotsiaalpsĂŒhholoogid on huvitatud sellest, kuidas inimesed jĂ€tavad meelde sotsiaalselt olulisi stiimuleid, nagu nĂ€iteks teised inimesed.
Sensomotoorne staadium – sĂŒnnist kuni 2eluaastani. Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liiguste kaudu.

Singer - “Emotsioonid kui sildid” - kui erutuse allikas on ebaselge, siis inimesel on kalduvus sellele ise nimetus anda.
Suhtlemisoskus on elu ĂŒks tĂ€htsamaid oskusi- sama tĂ€htis kui need, mida lĂ€heb vaja kooli lĂ”petamiseks vĂ”i elatise teenimiseks.
SundmÔte on teadvuses vastutahteliselt korduv mitteadekvaatne mÔte, mille ekslikkusest vÔi tarbetusest inimene ise aru saab.

Suured x - id tÀhistavad kuuluva mina vÔtmeaspekte, ning nende asetus viitab, et minapilt tugineb suhetel teiste inimestega.
SĂŒnesteesia ehk teiseste aistingute teke NĂ€iteks vĂ”ib kuulmismeele Ă€rritamisel tekkida nĂ€gemisaisting- pildilised kujutlused.
SekretÀri aeg on sama vÀÀrtuslik kui juhi oma! Meeskonnatööl on vÀga palju kasulikke omadusi, kui neid mÔistlikult kasutada.

Sooritus on mÀÀratud pingutuse, organisatsioonipoolse toetuse ja individuaalse suutlikkuse (vÔimete) ning isiksuseomaduste
SÔltumatud gr - d (between-Ss design) SÔltuvad grupid (within-Ss design) Individuaalsed 1)KI-de juhuslik paigutamine gruppidesse.
SĂ”ltuvusest vabanemine tĂ€hendab muuhulgas enese aktsepteerimist sellisena, nagu inimene tegelikult on, kĂ”igi heade ja halbade kĂŒlgedega.