Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Süsinikdioksiid on kasvuhoonegaasidest tuntuim ja seda põhjusega - selle soojendav efekt, arvestades viimase kontsentratsiooni atmosfääris, on atmosfääri püsikomponentidest suurim (mitte arvestades veeauru). Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris on tõusnud tööstusrevolutsiooni algusest 200 aasta jooksul 280 ppm-ilt praeguse 380 ppm-ni. Kontsentratsiooni looduslik vahemik püsis eelneva 650 000 aasta jooksul 180 ja 300 ppm-i vahel.
Süsinikahel –   omavahel  on  seotud  mitu  C  aatomit,  mille  vahel  võib  esineda  peale  üksiksidemete  ka  kahe­  ja  kolmekordsed  sidemeid  (süsinikud  ei  ole  tetraeedrilised).  CH3  — CH — CH2  — CH — C  ≡ CH  |                        |  CH  CH3  ||  CH2 
Süsinik – Juhtroll bioelementide seas tuleneb sellest, et: C-aatom võib anda neli ensümaatiliselt sünteesitavat/lõhustuvat kovalentset sidet kas teiste aatomite või C-aatomiga; moodustab üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid (biomolekulide mitmekesisus!); moodustavad lineaarseid, hargnevaid ja tsüklilisi struktuure
Süsinikdioksiid – süsihappegaas, CO2, värvuseta ja lõhnata gaas, taimede fotosünteesil oluline õhu koostisosa. Süsinikdioksiid CO2, mis annab umbes 55 % globaalse soojenemise protsessist eraldub atmosfääri tahkete jm. fossiilsete kütuste põlemisel, samuti metsapõlemiste tõttu.
Süsinikdioksiid - osoonikihi õhenemine, aukude tekkimine (selles on kindlasti süüdi inimesed, kes on võtnud kasutusele freoonid, mis on kasutusel tegelikult tänapäevani) – kasvuhooneefekt (päikesekiirgus ei peegeldu tagasi, jääb siia.
Süsinik – elusa looduse peamine koostisosa, omastatakse taimede poolt Fotosünteesiprotsessis. Süsiniku allotroopsed erimid on teemant, grafiit, amorfne süsinik, karbüün ja 80-date lõpus sünteesitud fullereenid.
Süsinik on keemiline element järjenumbriga 6. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 12 ja 13. Looduses leidub ka radioaktiivset isotoopi süsinik-14, mille massiarv on 14 ja poolestusaeg 5700 aastat.
Süsinik – biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide aatomitega.
Süsinik assimileeritakse e. sarnastatakse õhust fotosünteesiga. Taimedes tekib glükoos 6CO2 + 6H2O -> C6H12O6 + 6O2 mis tärklise, kui varuainenda talletatakse mugulates, risoomides ja teistes taimede osades.
Süsinikahel on tavaliselt hargnemata 4. Nimetuse lõpus liide: -oos. Sellepärast nim. neid ka monoosideks Monosahhariidid Lisaks veel nukleiinhapete koostisesse kuuluvad riboos ja desoksüriboos.
Süsinikdioksiid - tulekustutid (tuleklass B). Tulekustuti toime saavutatakse hapniku väljatõrjumise teel, seepärast tuleb nende kasutamisel kitsastes, halvasti õhutatud ruumides olla ettevaatlik.
Süsinikdioksiid - keemilised omadused *gaseeritud jookides, lahustub vees, leidub õhus *on kasvuhoonegaas, laseb läbi nähtavat valgust, neelab infrapunakiirgust *Suurtes kogustes mürgine.
Süsinik – keskne eluelement – kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) koostisesse. CO2 – fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lpp-produkt.
Süsinik c - sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning vastupanu väsimuspurunemisele, vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad.
Süsinik on väga huvitav aine, sest ta oksüdatsiooniaste ühedites võib olla –IV kuni IV. Tänu sellele omadusele on ta väga paljude erinevate ainete koostises.
Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning keskel kohal orgaanilises keemias- seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonnas sageli ka süsinikukeemiaks.
Süsinikahel - omavahel on seotud mitu C aatomit, mille vahel võib esineda peale üksiksidemete ka kahe ja kolmekordsed sidemeid (süsinikud ei ole tetraeedrilised)
Süsinik on malmi struktuuris grafiidina (2…4 %). Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeglane jahtumine (valamine liivsavivormi) ja malmi suur ränisisaldus.
Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas: CO 2 Ei põle ega toeta põlemist, sest süsiniku oksüdatsiooniaste on maksimaalne ehk IV. Kasutatakse seetõttu tulekustutites.
Süsinik - kondriidid - sarnanevad koostiselt Päikese koostisele, kuid sisaldavad vähem gaase; sarnanevad jäätunud gaasilistele asteroididele
Süsinik - kiude töödeldakse vahel ka täiendavalt, et parandada käitlemise http://omgpham.com/aerodynamics-of-engine-cooling-part-1 omadusi.
Süsinikdioksiid — CO2. Õhus leidub mahliselt 0,03% CO2. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel.
Süsinikdioksiidi molkulid on polaarsed. Väikestes kogustes CO sissehingamine ei ole ohtlik, suurema konsentratsiooni korral võib aga põhjustada lämbumist.
Süsinik – keskne eluelement – kuulub kõikide biomolekulide(valgud,rasvad,süsivesikud) koostisse. CO2 – getosünteesi lähteaine
Süsinik – süsinik-kaksikside või süsinik–süsinik-kolmikside või mitu kordset sidet. Näiteks alkeenid, alküünid ja dieenid.
Süsinik –  48­55% 2) Hapnik – 20­34% 3) Lämmastik – 15­19,5% 4) Vesinik – 5­7,5% 5) Väävel – 0,3­2,5%
Süsinikdioksiid e. süsihappegaas on värvuseta õhust raskem gaas nõrgalt hapuka lõhnaga, mis tekib süsinikurikaste kütuste põlemisel.
Süsinik on nelja valentne 1 neli üksiksidet 2 kaks üksiksidet ja üks kaksikside 3 üksikside ja kolmikside või kaks kaksiksidet
Süsinikdioksiid on loodusliku süsinikuringe oluline osa. Kasvamisel seovad taimed atmosfääriõhus olevat süsinikdioksiidi fotosünteesi
Süsinikdioksiidi molaarmass on ligikaudselt sama tegeliku süsinikdioksiidi molaarmassiga, siis see näitab erinevate ideaalgaaside seaduste kehtivust.
Süsinikdioksiid on lõhnata, värvuseta, hapuka maitsega gaas, mis lahustub vees. Veega reageerimisel tekib süsihape valemiga H₂CO₃.
Süsinik – mille juures on vaba elektron paar on nuklefiilsus tsentner ja aato millel on tühi orbital elektrofiilsus tsentner.
Süsinik - 12 on aluseks võetud sellepärast, et selle aatommassi on saadud mõõta täpsemalt kui ühegi teise elemndi massi.
Süsinikdioksiid on põhiline kasvuhoonegaas, mille arvele langes 1996. aastal 64% kasvuhoonegaaside heitkogusest Eestis.
Süsinik - ja raudgallustinte (4.-20.saj.) kasutati koos 7. - 8. sajandini, seejärel hakati eelistama viimaseid
Süsinik on mittemetall. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet, või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid.
Süsinik – keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse.
Süsinikdioksiid – süsihappegaas, CO2, värvuseta ja lõhnata gaas, taimede toitumisel oluline õhu koostisosa.
Süsinikdioksiid on üks nn. “kasvuhoonegaasidest”, mis neelab päikesesoojust ja viib kliima soojenemiseni.
Süsinik - 14 hakkab radioaktiivselt lagunema, nii et selle kogus väheneb iga 5700 aastaga kaks korda.
Süsinikahela pikkusest – lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti.
Süsinik on malmis keemilise ühendina moodustades rauaga tsementiite või vabas olekus grafiidina.
Süsinikdioksiid - kasutatakse toitude külmutamiseks, tulekustutites, jookide gaseerimisel ja meditsiinis.
Süsinikdioksiid - CO2 Õhus leidub ligikaudu 0,03% CO2. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel,
Süsinik - hapniku vaheline kaksikside võib lihtsalt asenduda süsinik-lämmastik kaksiksidemega.
Süsinik on mittemetall. Ta asub elementide perioodilisuse tabeli teises perioodis ja IVA rühmas.
Süsinikdioksiid - CO Süsinikdioksiid tekib orgaaniliste ainete ja kütuse mittetäielikult põlemisel.
Süsinik – teemandina kõige kõvem aine, teine esinemisvorm grafiit on seevastu väga pehme.
Süsinikdioksiidi kontsentratsioon on juba kõvasti madalam, aga siiski on see oluline elu ja soojusrežiimi jaoks Maal.
Süsinik - tööriistaterasest У7(U7) või У8 ja karastatakse nii töö- kui löögiosas.
Süsinik - süsinik sigma ja pii sidemed on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks.
Süsinik - moodustab 4 kovalentset sidet, võib moodustada erinevaid sidemeid, ahelaid.
Süsinik on looduses üsna laialt levinud element – maakoores massi järgi 13. kohal.
Süsinik on element, mis esineb niihästi oksüdeerunud kui ka redutseerunud kujul.
Süsinik - monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata.
Süsinikdioksiid co e. vingugaas (Tekib, kui kütuste põlemisel ei jätku piisavalt hapniku.
Süsinikaatomiga 3 - fosfoglütseraat, päeval on nende õhulõhed avatud, öösel suletud.
Süsinikasteroidid – kõige levinumad, tumedad kivid, salegi tumedamad kui kivisüsi.
Süsinikahel – olukord, kus mitu tetraeedrilist süsinikku on omavahel seotud.
Süsinik – keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide koostisesse.
Süsinikahel - üksteisega vahetult seotud süsinikuaatomitest tekkinud ahel.
Süsinik - süsinik ja süsinik-vesinik sidemed on piisavalt stabiilsed.
Süsinik on keemiline element järjenumbiga 6, süsinik on mittemetall.
Süsinik - vesinik sidemele lagunevad need enne osoonikihini jõudmist.
Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa.
Süsinikahel – võib olla hargnemata (normaalne), hargnev ja tsükliline.
Süsinik c – biomolekulide koostises, moodustab keemilisi sidemeid.
Süsinikahel - kui omavahel on seotud mitu tetraeedrilist süsinikku.
Süsinikahel on hüdrofoobne (~"veepelglik") ja tõukab vett eemale.
Süsinik on elusa looduse ja polümeermaterjalide põhielement.
Süsinik on seega orgaaniliste ainete tekkimisel lähteaineks.
Süsinik — CARBONEUM—C. 1s22s22p2 1. Leidumine looduses.
Süsinikdioksiid – CO2 (eraldub fossiilsete kütuste põletamisel)
Süsinik – C, aatomi tuumas 6 prootonit ja 6-7 neutronit.
Süsinikdioksiid on peamine globaalset soojenemist põhjustav gaas.
Süsinik - organismid on üles ehitatud süsiniku baasil.
Süsinik - hapnik kaksikside, moodustub asendusprodukt.
Süsinikahel – seotud on mitu tetraeedrilist süsinikku.
Süsinikahel –  kui süsinikud on järjest seotud.
Süsinikdioksiid - > hingamine-> detriit / orgaaniline aine.
Süsinik on seotud olekus tsemendiidi (Fe3C) kujul.
Süsinik on looduses üsna laialt levinud element.
Süsinik on kõigis orgaanilistes ühendites 4-
Süsinik - 14 tekib kosmilise kiirguse toimel.
Süsinik - grafiidina, teemantina, tahmana.
Süsinik - ja legeerteraste põhiomadused.
Süsinik on meie elu aluseks siin Maal.
Süsinik on looduses pidevas ringluses.
Süsinik on kogu elava keskne element.
Süsinik on mittemetalliline element.
Süsinik on terase tähtsaim lisand.
Süsinik - vääveldioksiidi veeaur.
Süsinik – kondriidid Akondriidid
Süsinik - C • Hästi stabiilne.
Süsinik on looduses vähelevinud.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun