Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Sügavamal on loomi hõredamalt, sest toitu toodavad fotosünteesivad vetikad vaid ülemistes, valgustatud kihtides (välja arvatud kuumaveeallikate ümbrus, kus toimub põhjas kohalik kemosüntees). Mere pelagiaali planktonis on, järvedega võrreldes, lisaks mageveeski tuntud aerjalgsetele, mitmesuguseid mantelloomi, hulkharjasusse, limuseid jne.; muidugi peaaegu kõigi loomarühmade vastseid.
Sügavamal on suhteliselt püsiva temperatuuriga vahemik, millest sügavuse suunas liikudes hakkab kivimite ja põhjavee temperatuur suurenema.
Sügavamale tungimiseks on takistuseks mürgised lagugaasid (H 2S). Okasnahkseid, ainuõõsseid ja väheharjasusse on leitud ka 10,7 km sügavuselt.
Sügavamal on aga kõvad põhjad (kivid, paeplaadid, veealused kaljud) ikka suuremal või vähemal määral taimedega asustatud.
Sügavamal on summaarne veesurve konstantne, kuna kaeviku poolt mõjub samuti lineaarselt sügavusega suurenev veesurve.
Sügavamal on hõljumistoitujate liike aina vähem, süvikutes aga nende arv jälle suureneb.
Sügavamal on merepõhi kaetud peeneteraliste
Sügavamal on pingete jaotus ühtlasem.
Sügavamal on punavetikate vöönd.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun