Sõnaliigid mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Sõnaliigid - - fraasid Lauseliikmed (grammatical/syntactical function; grammatical relation) ja nende tüüpilised väljendajad Nimisõna ehk substantiiv – substantiivifraas ehk Alus ehk subjekt - NP noomenifraas = NP Öeldistäide ehk predikatiiv – NP või AP Sihitis ehk objekt - NP Omadussõna ehk adjektiiv - AP Täiend ehk atribuut – AP Öeldistäide ehk predikatiiv – NP või AP Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) - VP Öeldis ehk predikaat - VP

Üldkeel

Sõnaliigid - fraas (vt kodus järele) nimisõna substantiiv N loom, kivi, Mart NP omadussõna adjektiiv A, adj hea, kollane, suur asesõna pronoomen PRON mina, selline, mis arvsõna numeraal NUM üks, seitseteist, neljas tegusõna verb V tahtma, käima, mõtlema määrsõna adverb A, adv hästi, täna, vara hüüdsõna interjektsioon int oh, aitäh, hurraa sidesõna konjunktsioon C, konj ja, või, ega kaassõna adpositsioon P peal, järgi, üle PP

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Sõnaliigid – fraasid: Nimisõna ehk substabtiiv-substantiivfraas ehk noomenifraas = NP Omadussüna ehk adjektiiv – AP Tegusõna ehk verb(sh infinitiivid ja partitsiibid) – VP Määrsõna ehk adverb – AdvP Arvsõna ehk numeraal – QP Asesõna ehk pronoomen Määrsõna ehk kvantor – QP Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid - kaassõnad, abiverbid, partiklid jm) -PreP ja PspP (kokku PP)

Keeleteaduse alused 1. osa

Sõnaliigid - nimi-kes?mis?, omadus-missugune?, arv-mis?mitmes?, ase- (ma,sa,ta;see,too,sama,teine,muu,oma,iga,mitu,kõik,kogu), tegu-mida tegema?, kaas- (nimisõna juurde), määr-(kohta,aega,viisi,seisundit,määra,suhtumist) side- (ja,ning,ega,ehk,või,aga,et,kui,sest,kuigi,nagu jne), hüüdsõna Muutuvatele sõnadele võimalik liita tunnuseid ja lõppe: Käändsõna- lisa.

Sturktuuri kokkuvõte

Sõnaliigid - igal sõnaliigil on oma tähenduspiirkond ja morfosüntaktilised võimalused või piirangud seostuda teiste sõnadega.

Semantika eksam

Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu.

Morfoloogia

Sõnaliigid on kõikides keeltes küll olemas, kuid igas keeles mõnevõrra erinevad.

üldkeeleteadus

Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad.

7 kl. Eesti keele kokkuvõte

Sõnaliigid on hajusate piiridega sõnade rühmad.

Keeleteaduse alused

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

rahajäägi kogumuutus - 15247 -15247 -10840 -7300 -7300 RAHA ALGJÄÄK 0 -15247 -30494 -41334 -48634 RAHA LÕPPJÄÄK -15247 -30494 -41334 -48634 -55934 ve 2013 Tabel 5 Rahakäive 2013 Tabel 5.2

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti