Eesmärk: luua palju uusi ettevõtteid, Tagajärg: tööstus arenes kiire tempoga, toidukaupade tootmine vähenes, kadus tööpuudus 17. Millal toimusid järgmised sündmused? Itaalias tuli võimule Mussolini 1922 Saksamaal tuleb võimule Hitler 1933 Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 NSVL loomine 1922 Locarno konverents 1925 Briand-Kollegi pakt 1928 18. Seleta mõisted: 19. Agressioon ühe v mitme riigi kallaletung teisele riigile 20. Patsifism sõjavastasus 21. Isikukultus füüreri ülistamine 22. Inflatsioon raha väärtuse langemine 23. Diktatuur valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel 24. Mis oli sinu arvates sõdadevahelise perioodi kõige iseloomulikum nähtus kirjanduse või kunsti vallas? Põhjenda oma arvamust. 25. SÜRREALISM sai alguse kirjanduses ja kandus edasi kunsti. Iseloomulikd jooned: rahulolematus maailmaga,
kulusid hüvitama Prantsusmaale ja Prantsusmaal majanduslangus ületati lihtsamalt, Saksamaal seevastu aga raskemalt. 3. Ühenda paarid. Benito mussolini- Itaalia peaminister Georges Clemenceau- Prantsusmaa peaminister Mustafa Kemal- Türgi president David Lloyd George- Suurbritannia peaminister Woodrow Wilson- USA president Miklós Horthy – Ungari valitseja Fransisco Franco- Hispaania diktaator Adolf Hitler- Saksamaa peaminister Stalin- NSV Liidu liider patsifism- sõjavastasus. Kes nimetatud poliitikutest mõjutas sinu arvates kõige rohkem kahe maailmasõja vahelist maailma? Põhjenda oma arvamust! Adolf Hitler, sest tema juhtis maha surutud Saksamaad. 4. Maailmamajandus kahe maailmasõja vahelisel ajal. Lõpeta skeem. Millised olid peamised probleemid? Töötus, raha väärtuste järsud langused, vaesus, ületootmine, majanduskriis. Millest probleemid tulenesid? Majanduslangus, pangad andsid liiga kergekäeliselt laene, ületootmine, börsikrahh.
V: ,,Valge kaardivägi"; ,,Saatuslikud munad"; ,, Koera süda"; ,,Teatriromaan" 5. ,,Meister ja Margariita" 3 teemat ja müstika, seosed ,,Faustiga" V: 1.Moskva elu satiiriline kujutamine 2. Armastus Meistri ja Margariita elus 3. Jeesus Kristuse kannatustelugu 4. Meistri elueesmärgi otsingud. müstika: segunenud on ajalik ja ajatu seosed: peategelase rahulolu otsingud, kuradi tulek maale, naispeategelaste nimed on sarnased 6. Hesse teemad ja 2 romaani. V: 1. inimese kahestumine 2. sõjavastasus 3. inimese enese otsingud ,,Stepihunt", ,,Klaaspärlimäng", ,, Demian" 7. Eksistentsialism. V: pühendub inimese olemisele, eksisteerimisele, individuaalsele olemasolule. märksõnadeks on vabadus, armastus, ükskõiksus, olemasolu piir(surm). Tähtis on vabadus ja vastutus. 8. Camus´e 2 teost V: ,,Võõras"; ,,Katk"; ,,Langus" 9. Sartre 2 teost V: ,,Iiveldus"; ,,Sõnad"; ,,Olemine ja olematus" 10. Baudelaire loome omapära, 3 luuletust. V: 1. ilu ja inetuse segu 2. pessimism 3. erootika 4
.. > teatav pingelõdvendus 1946/1964-1973 Vietnami sõda a) sõda Prantsusmaaga - Ho Chi Minh ("Valgustaja") jaapanlaste vastu, USA tugi! - Prantsusmaa kaotas Indo-Hiinas, 1954. a. Vietnam jagati b) kodusõda Põhja- ja Lõuna-Vietnami vahel - NSVL ja Hiina toetasid Põhja-Vietnamit - vietkongid ehk punapartisanid c) USA sekkumine, kardeti doominoefekti (Kennedy!) - pidas vajalikuks saata nõuandjaid, spetsialiste; pommitati - nö sõda kõikide silme all > sõjavastasus, 1968. a. otsus taanduda järk-järgult d) kodusõda ehk sõda vietnamiseerus - 1973. a. Põhja- ja Lõuna-Vietnamiks, plaan riik ühendada - 1975. a. kommunistide pealetung, Lõuna-Vietnam ka neile http://thewall-usa.com/information.asp Napalmirünnaku eest põgenev alasti tüdruk kuulsalt sõjafotolt. Tänapäeval on Kim Phuc tuntud rahu ja inimõiguste eest võitleja > kommunism ka nt Kambodzas - USA pommitas ka Kambodzat - kujunes Pol Pothi diktatuur, 20. saj
ca 75% maailma rahvastikust.) 33. Kui suur oli sõjaväkke mobiliseeritute arv? (> 67 miljoni inimese.) 34. Kui suur oli sõjaohvrite arv? (> 10 miljoni lahingutes surnu ja > 20miljoni haavatu; > 10 miljoni nälga ja haigustesse surnud tsiviilohvri.) 35. Milliseid muutusi tõi I maailmasõda kaasa inimeste mõtteviisis? (Purustati vanad moraalinormid, moraalne allakäik, maailmapildi avardumine läbi kokkupuute võõraste maade ja kultuuridega, üleüldine sõjavastasus.) 36. Milliseid muutusi tõi I maailmasõda kaasa majanduses? (Sõjavajaduste katmiseks hakkasid riigid majanduselu juhtima ja planeerima, tekkisid riiklikud tellimused ja riigipoolne rahandusabi riigitellimusi täitvatele ettevõtetele. See soosis suurettevõtteid ja laostas väiketootjad.) 37. Milliseid uuendusi sõjapidamises rakendati I maailmasõja käigus? (Tankivägi, õhuvägi, allveelaevad, keemiarelv.) 38
kaugel nimetul ookeanisaarel. jutab endast pigemini muinasjutu sümbolistlikku stiliseeringut. Inimkond peab alati edasi püüdma, eksirännakutel areneb ta ise. 6. LAGERLÖF, UNDSET, PEATEOSTE PÕHIPROBLEEMISTIK Lagerlöf Gösta Berlingi saaga kurjuse ja headuse võitlus, headus võidab. Jeruusalemm põhikonflikt johtub vastuolust kodukihelkonna ja Jeruusalemma vahel. Nils Holgerson- töö austamine, looduse ilu, loomade ja lindude armastamine. Hüljatu- sõjavastasus. Triloogia Löwnsklodi sõrmus, Charlotte Löwensköld, Anna Svärd armastuse tähtsus. Undsted ilustamata kujutamine. Uusromantiline poeetilisus ja süüvimine tegelaste hingemaailma. Oluliseim teema naise armastus , mis hõlmab meest, lapsi ja suurt peret. Naine on koduhoidja, kelle ülesandeks on pereliikmed siduda ja kodukollet säilitada ka kõige raskemates olukordades. ,,Jenny" tema kaasaegse naise maailma, hingeelu ja tundeid kujutav romaan
11. klassi kirjanduse eksami küsimused. Aleksandr Puskin ja ,,Jevgeni Onegin" (1799-1837) Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski s...
Tema esimesed laused nõuavad juua. Tuuakse kohale ligi 18 000 lehma. (Hüperbool tugevad liialdused). Isa hüüab, et küll on sul suur kõri. Sümbolid algusest peale sisaldavad joomist. Sümbolid laienevad kogu aeg. Ajalooline reaalsus on väga ähmane. Sümbolid esikohal. Pariisi nimesaamise lugu. Jumalaema kirik on olemas. Jõuavad Pariisi ja oma suurte mõõtmetega tekitab seal segadust. Kiriku kellad riputab oma hiigelmära kaela. Par ris naljaviluks. Rabelais sõjavastasus: üks vaenulik kuningas Pichrochole tungib kallale. G läheb oma isale appi koos sõpradega. Tüli tekkis viinamarja kakkude pärast. Theleme kloostri ehitamine. Korraks R tõuseb ka kõrgemale renessanssi ideaalide juurde. G-le sünnib poeg Pantagruell teises raamatus. Sõbruneb noormehega, kelle nimi on Panurge kõikeoskaja. Umbes smaal ajal tekib ka kelmiromaan. Sellel on ka kelmiromaani jooni. Tekib tegelaspaar, vähehaaval esiplaanile Panurge. Taas sõjavastasus
● USA andis Smle reparatsioonise tasumiseks laenu. ● Sm väljus kriisist Locarna konverents 1925 ● Saksamaa oli esimest korda teistega võrdne ● Konverentsil lepiti lõplikult kokku Saksamaa piirid Briand - Kelloggi pakt ● 15 + 48 paktile alla kirjutanud riiki kohustusid loobuma sõjast kui riikidevahelise suhtlemise vahendist Kellogg Briand Patsifism - sõjavastasus 1929 algas ülemaailmne majanduskriis ● Ületootmine ● Vale majandamine ● Valitsuste vale majanduspoliitika Charles Lindbergh Herbert Hoover 1929- 1933 ameeriklased unustavad ära sõna vaesus DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1.Reastage järgnvad riigid naistele valimisõiguse andmise järel: Prantsusmaa, Šveits, Soome, Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2
19.11.09 Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel Suhetest kõrvale jäid algselt Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. 1922 Genova majandusk. NV polnud nõus midagi tagasi andma. Palju kapitali oli sisse plekitud teiste riikide poolt. Sm ei nõudnud Vm võlga tagasi, Vm ei tahtnud reparatsioone... toimus tööstuse taastamine Vm-l. Vm valmistas Sm-le ette lendureid ja tankiste. 1925 Locarno konverents Reini garantiipartii (Sm ja Pr) Patsifism sõjavastasus. 1928 Briand-Kellogi pakt (sõda mõisteti hukka). Hüperinflatsioon Saksamaal. Depressioonist väljatulemine Uue poliitika arendajaks oli USA president F. D. Roosevelt. Rakendus 1933, seda nimetati (õpetust millel rajanes) keinsianismiks. Riik peab sekkuma majandusse: korraldab hädaabitöid, investeerib majandusse, hoolitsema sotsiaalhoolekande eest. Enne arvati, et eelarve peab olema tasakaalus, kuid nüüd leiti, et väike puudujääk on lubatav.
Popi saab aru et Huhuu toob nagu Isand enne talle süüa. See oli juhus, ta ei toonud meelega Popile süüa. Lõpuks vennastuvad. Huhuu joob kuni pole enam midagi juua. Leides ümmarguse eseme, arvab, et seal on alkohol ja viskab selle vastu maad. Plahvatus ja maja pooldub. Seletus: võimu ja lihtrahva suhe. Türann valitseja; lambast lihtrahvas, kes valitseks ükskõik kuidas, mis süsteemil. Maailma hukk. Lõputu türannia. ,,Inimese vari" Ekspressionism, tekkis saksamaal ja idee on sõjavastasus. Tekitada õõva sõja vastu. Kõik mida me teame sõjast on läbi naistesilmade, sest naised olid regilauljad. See ka läbi naise silmade, ema Maret ootab poega koju. Ema toob paadiga üle jõe inimesi ja kuuleb nende käest sõja uudiseid. Karje, räbaldunud mees. Maret arvab, et see tema poeg, niiväga tahab selles mehes oma poega näha. Põetab seda meest, mees ei taha püsida temajuures, tahab edasi minna. Arst ütleb, et mehel on ravimata haavad, aga sõjas raviti haavad ära
28 20-ndatel tuleb luulesse muudatus. Domineerib ajaluule, esile kerkivad sotsiaalsed teemad, ühiskondlikud probleemid. Luule muutub filosoofilisemaks. Under püüab lahata inimese vastuolulisust. Tugev ekspressionistide mõju. ,,Verivalla" (1920), ,,Pärisosa" (1923) ,,Iial ei olnud leu nii verine, iial nii surev." Tekitab hämmingut, et naine võib nii kirjutada. Selgelt on sisse kirjutatud sõjavastasus. Luuletustes on palju surma, meeleolud on ahastavad, samas on tunda autori kaastunnet inimeste vastu, kes on elule jalgu jäänud. Eelnevale vastukaaluks on selge igatsus rahuliku elu ja töö järele. Sokeerib lugejat tugeva naturalismimõjuga. ,,Hääl varjust" 20-ndate II poolel. Jätkab ajaluulet. Selgelt on näha autori tugevad sisemised vastuolud ja kriisid. Palju räägib üksindusest. Jätkub loodustemaatika, mis on varasema loominguga võrreldes nihkesse keeratud
Raudsepp, Koit. 1990. J.M.K.E. „Kylmälle maalle“ (Stupido Twins, TWIN 1). Muusik, 1/1990. 23 järgi, erinesid vaid sõnad.94 Lugude sõnad olid enamasti kirja pandud bändimeeste endi poolt, kuid esines ka elukutseliste kirjanike ja luuletajate tekstide mugandamist ja muusikasse sättimist, näiteks Jaan Kaplinski luuletus „Vastu kerkivale kuule“ JMKE esituses. Peamised teemad, millest räägiti, olid luules ja muusikas sarnased: sõjavastasus (Villu Tamme „Mu vanaisa oli desertöör“), revolutsioon (Tõnu Trubetsky „Tagasi prügimäele“), armastus (Merca „Ulm“), anarhia (Tõnu Trubetsky „Musta lipu valguses“), võim ja ühiskond (Albert Trapeeži „Mina“), poliitiline olukord (Villu Tamme „Tere perestroika“), kurbus ja ahastus (Mait Vaigu „Tseremoonia“) ning vähem või enam depressiivsed sisekaemused (Tavo Tamme „Depressiiv-maniakaalne psühhoos“).
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
Vastandina maalikunstis valdavale impressionismile. Vooluna kujunes välja 1910. aasta paiku. Levis peamiselt Saksamaal ja Saksa kultuuriruumis. Arengut hoogustas I MS ja sellele järgnenud aeg, kui saadi aru, kui odavaks on muutunud inimelu. Kaootiline ajastu: uus elurütm, linnastumine, meelelahutusbuum, töötuse kasv. Kunstivooluna seadis eesmärgiks kunstniku meeleolude ja tunnete rõhutatud väljendamise. Oluline on rõhutatud sotsiaalsus ja idealiseeritud sotsialismiideed. Äge sõjavastasus ja mure inimkonna tuleviku pärast. Antinaturalistlik suund, väga eemal ka sümbolismist. Esile kerkis ka kirjanduses, muusikas, teatris. Saksa ekspressionisliku draama teemaks oli vajadus luua uus inimene ja vabaneda aupaklikkusest (ei mingit minevikku, eelmisi generatsioone). Enamik näidendeid kajastavad põlvkondadevahelisi hukutavaid konflikte. Reinhard Johannes Sorge ,,Kerjus" 19111912 on esimene saksa ekspressionistlik näidend. Kujutab noort luuletajat, kes tapab oma vanemad, kuna