✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused!Luuletus.ee
0
Röntgenkiirgus on pidurduskiirgus, mis tekib röntgentorus elektronidele antud kiirenduse tagajärjel (elektronide ümberpaigutusest aatomis). α - kiirgus ja β - kiirgus on osakeste vood , eralduvad aatomituumast ja omavad suurt kiirgust ja energiat.
Röntgenkiirgus on üks elektromagnetkiirguste tüüpe, mille lainepikkus jääb vahemikku 0.01 – 10 nm ning mis vastab sagedusele 3x1016 Hz – 3x1019 Hz. Röntgenkiirguse lainepikkus on väiksem kui UV-kiirgusel, kuid suurem kui gammakiirgusel.
Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus Wilhelm Conrad Röntgen Nikola Tesla Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga Levimiskiirus C = 3x108 m/s Röntgenkiirgusel on rohkem energiat kui nähtaval valgusel, seega võib läbida
Röntgenkiirgus – kuumas gaasis (meie Päikese pinna kohal ka – kõigil tähtedel, neutrontähtedel, mustadel aukudel) Mõõdetakse kaldpeegeldava teleskoobiga, vaatlused kosmoses
Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm. See on kõige tuntum kasutuse tõttu meditsiinis, kus sellega tehakse röntgenpilte.
Röntgenkiirguse allikaks on kiired elektronid, aatomid ning γ – kiirte allikaks on aatomituumade sisesed protsessid nagu näiteks radioaktiivne lagunemine.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.