Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Röntgenkiirgus on pidurduskiirgus, mis tekib röntgentorus elektronidele antud kiirenduse tagajärjel (elektronide ümberpaigutusest aatomis). α - kiirgus ja β - kiirgus on osakeste vood , eralduvad aatomituumast ja omavad suurt kiirgust ja energiat.
Röntgenkiirgus on üks elektromagnetkiirguste tüüpe, mille lainepikkus jääb vahemikku 0.01 – 10 nm ning mis vastab sagedusele 3x1016 Hz – 3x1019 Hz. Röntgenkiirguse lainepikkus on väiksem kui UV-kiirgusel, kuid suurem kui gammakiirgusel.
Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus Wilhelm Conrad Röntgen Nikola Tesla Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga Levimiskiirus C = 3x108 m/s Röntgenkiirgusel on rohkem energiat kui nähtaval valgusel, seega võib läbida

Röntgenkiirgus – kuumas gaasis (meie Päikese pinna kohal ka – kõigil tähtedel, neutrontähtedel, mustadel aukudel) Mõõdetakse kaldpeegeldava teleskoobiga, vaatlused kosmoses
Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm. See on kõige tuntum kasutuse tõttu meditsiinis, kus sellega tehakse röntgenpilte.
Röntgenkiirguse allikaks on kiired elektronid, aatomid ning γ – kiirte allikaks on aatomituumade sisesed protsessid nagu näiteks radioaktiivne lagunemine.

Röntgenkiirgus on ultraviolettkiirgusest lühema lainepikkusega (0,01- 10 nanomeetrit). Gammakiirguse lainepikkus on väiksem kui 0,01 nanomeetrit.
Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm. Kõige sagedasem kasutusala on meditsiinis, röntgenpiltide tegemisel.
Röntgenkiirgus on sama, mis madala sagedusega gammakiirgus). Nende eristamisel lähtutakse mitte kiirguse sagedusest, vaid selle tekkimise viisist.

Röntgenkiirgus – tekib kas kiiretee elektronide järsul pidurdamisel või siis on protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid.
Röntgenkiirgusel on suur tähtsus meditsiinis, kus erinevate kudede erineva neelamisteguri tõttu on võimalike näha siseorganeid.
Röntgenkiirgus on nime saanud Wilhelm Conrad Röntgeni järgi, kes seda nähtust esimesena põhjalikumalt uuris.

Röntgenkiirgus - nagu gammakiirgus; seda on palju kosmoses, kuid maapinnale ta sealt ei jõua.
Röntgenkiirgus on kas 1) pidurdus-, e. pärsskiirgus või 2) karakteristlik kiirgus.
Röntgenkiirguse detekteerimisel on ka suur tähtsus radioaktiivsete ainete uurimisel ja astronoomias.

Röntgenkiirgus on pikema lainepikkusega kui raadiolaine.
Röntgenkiirgus - lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun