Röntgen mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Röntgenstruktuuranalüüs - kasutamine lõiketöödeldav, kulumiskindel), suuremõõtmelised tooted; n tempermalm süsinik on pesalise grafiidina (suurem materjaliteaduses. löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit – määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis; tsementiitstruktuuriga valgemalmist; kontrollitakse materjalide keevisliiteid; uuritakse materjalides varjatud n valgemalm kogu süsinik on Fega seotud tsementiidina (Fe 3C)

Mateeria, ained, materjalid

0

Röntgenikiired on parasjagu selliste lainepikkustega, et aatomite (ioonide) vahelt läbi minnes nad painduvad mõnevõrra (difraktsiooninähtus). Korrapärase struktuuriga aine läbimisel kordub paindumine väga palju kordi ning ainet läbinud röntgenikiired moodustavad fotoplaadil iseloomuliku interferentsimustri, mille analüüsil saab kindlaks teha kristallivõre tüüpe, ioonide vahekauguseid ja muid kristalli omadusi.

Keemia alused konspekt

0

Röntgenuuring kontrastainega – kontrastaine peetub kaksteistsõrmiksoole alumises osas („linnunoka sümptoom“) või kui obstruktsioon pole täielik, on sedastatav spiraalne duodeenumisse ja peensoole algossa sattunud kontrastaine jälg („korgitseri sümptoom“). Imik volvulusega vajab kiiresti lastekirurgi konsultatsiooni ja seejärel kohest kirurgilist sekkumist, et soolekeerd likvideerida.

IMIKUEA HAIGUSED

0

Röntgendifraktsioon - analüüsist. Näiteks aatomite vahelised vahekaugused alumiiniumis 20° C juures on 0,2862 nm. Al aatomi raadius on ½ aatomitevahelisest vahekaugusest, s.o. 0,143 nm. Aatomraadiused erinevates tihedamates kristallstruktuurides kristalliseeruvatele metallidele on antud tabelites 4.5 ja 4.6.

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

0

Röntgenstruktuuranalüüs - kasutamine materjaliteaduses määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis; } kontrollitakse materjalide keevisliiteid; } uuritakse materjalides varjatud pragusid; } määratakse metallide sulamite elementkoostist (röntgenspektraalanalüüs) } aparatuur on väga kallis

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

0

Röntgenfaasianalüüsiga on võimalil kindlaks teha: • kas tegemist on kristalse või amorfse ainega (või seguga) • millise kristallaine või ainete seguga on tegemist • võimalik määrata kristallaine võre parameetrid • segudes võimalik identifitseerida max 7 –8 kristallainet.

Konspekt eksamiks

0

Röntgeniülesvõte on varipilt, mis saadetakse objekti varjude joonistumisel pildiretseptorile või pildijäädvustusvahendile e. kandjale, milleks sobivad kõvendusekraani ehk foolio ja filmi kombinatsioon, elektronoptilina võimendi või kihtülesvõtteseadme detektorid.

Elektromagnetalinete kasutamine meditsiinis

0

Röntgen - ja raadiokiirgus, nähtav valgus, UV, infrapuna (soojuskiirgus) Lainepikkuse järgi pikimast: Raadiokiirgus>Infrapuna>Nähtav valgus>UV>Röntgenkiirgus>Gammakiirgus Plancki kiirgusseadus (kõver näitab, et) kiirgustugevus: UVinfrapuna

Kokkuvõte astronoomiast

0

Röntgenkiirgus on pidurduskiirgus, mis tekib röntgentorus elektronidele antud kiirenduse tagajärjel (elektronide ümberpaigutusest aatomis). α - kiirgus ja β - kiirgus on osakeste vood , eralduvad aatomituumast ja omavad suurt kiirgust ja energiat.

Kiirgused

0

Röntgenkiirgus on üks elektromagnetkiirguste tüüpe, mille lainepikkus jääb vahemikku 0.01 – 10 nm ning mis vastab sagedusele 3x1016 Hz – 3x1019 Hz. Röntgenkiirguse lainepikkus on väiksem kui UV-kiirgusel, kuid suurem kui gammakiirgusel.

Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste

0

Röntgenikiirguseks nimetatakse elektromagnetilist kiirgust, mille lainepikkus on vahemikus 10-2 nm .....10 nm. Sellise kiirguse avastas 1895.a. saksa füüsik Wilhelm Röntgen, kes sai selle eest esimesena Nobeli füüsikapreemia (1901.a.).

Füüsikaline maailmapilt

0

Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus Wilhelm Conrad Röntgen Nikola Tesla Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga Levimiskiirus C = 3x108 m/s Röntgenkiirgusel on rohkem energiat kui nähtaval valgusel, seega võib läbida

Röntgenkiirgus

0

Röntgeniülesvõttest keeldujaid on aga küll ette tulnud, vaatamata riskile, mis tekib diagnoosi puudulikkusest. Ehk on põhjus selles, et ülehindame riski nende ohuallikate poolt, mida me meeltega ei taju ja samavõrd alahindame neid, mida tajume.

Kiirguse mõju tervisele

0

Röntgeni - ja -kiired lõpetavad elektromagnetlainete spektri, nende lainepikkusi mõõdetakse ongströmides (1Å=10-8 cm). Teisest küljest võib rö-kiirtest mõelda kui footonite või energiahulkade voost.

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

0

Röntgenstruktuusanalüüs – • Määratakse kristalsed ained tahkes materjalis, • Kontrollitakse materjalide keevisliiteid, • Uuritakse materjalides varjatud pragusid, • Määratakse metallide sulamite elementkoostist.

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

0

Röntgenfaasi analüüsiga on võimalil kindlaks teha: *kas tegemist on kristalse või amorfse ainega (või seguga); *millise kristallaine või ainete seguga on tegemist; *võimalik määrata kristallaine võre parameetrid.

Nimetu

0

Röntgenstruktuuranalüüs on meetod aatomite ruumilise paigutuse ning nende omavaheliste kauguste määramiseks tahkise kristallvõres, mis toimib pealelangeva röntgenkiirguse suhtes difraktsiooni- võrena.

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

0

Röntgenikiirte omadused - a) röntgenkiired tungivad läbi paljude ainete, mis nähtavale valgusele on läbipaistmatud. Kehtib seaduspärasus: mida tihedam on aine, seda rohkem kiirgust neeldub.

Kiired ja spektrid

0

Röntgeniga on võimalik näha muumiaga koos sissemähitud objekte ja esemeid, muumia käteasend on viide ajale, millal see on valmistatud, kuna erinevatel ajastutel oli see erinev.

Muumiate saladus

0

Röntgenkiirgus – kuumas gaasis (meie Päikese pinna kohal ka – kõigil tähtedel, neutrontähtedel, mustadel aukudel) Mõõdetakse kaldpeegeldava teleskoobiga, vaatlused kosmoses

Kokkuvõte astronoomiast

0

Röntgenstruktuuri analüüs on analüütiline meetod määramaks molekulide paiknemist kristallides, kus röntgenkiired löövad kristalli ja murduvad paljudesse kindlatesse suundadesse.

Molekulaar- ja rakubioloogia KT I kordamisküsimused

0

Röntgen on 2 pikk ja umbes meeter lai. Röntgeni apparadil on väike uks-aken, mis on tinastatud, et radiatsioon vallale ei pääseks, rohkesti tina on ka apparaadi

TPT välispraktika individuaalülesanne

0

Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm. See on kõige tuntum kasutuse tõttu meditsiinis, kus sellega tehakse röntgenpilte.

Elektromagnetlained kui keskkonnasaaste

0

Röntgenkiired - Röntgenkiired on elektromagnetlained, mis läbistavad gaase, põhjustavad fosforestsentsi ja tekitavad fotoplaatidel keemilisi muutusi.

Uurimustöö Mikrolaineahjud

0

Röntgenoloogilise kontrollita on ohtlik (võidakse vigastada suuri närve või veresooni). f) Verevalum peaks imenduma jälgi jätmata, kuid on ka halvemaid võimalusi.

Meditsiinilinekontroll spordis

0

Röntgenfluorestsent - spektromeetria XRF elemendi aatomeid määratakse registreerides nende poolt neelatav ristsuunalise fluorestsentkiirguse intensiivsust.

Keskkonna analüüsi konspekt

0

Röntgenikiirgus on väga väikese lainepikkusega (6 x 10 -10 - 2 x 10 -7 cm) elektromagnetkiirgus, mis tekib kiirete elektronide voo pidurdamisel aines.

Röntgenaparaat

0

Röntgeni - , ultraheli-, magnet-resonantspiltide tehnikud jne. Nende hulka kuuluvad hambaarstid ja kõik hammaste hooldusega tegelevad inimesed.

Juhtimise alused

0

Röntgenkiirguse allikaks on kiired elektronid, aatomid ning γ – kiirte allikaks on aatomituumade sisesed protsessid nagu näiteks radioaktiivne lagunemine.

Uurimustöö Mikrolaineahjud

0

Röntgenkiirgus on ultraviolettkiirgusest lühema lainepikkusega (0,01- 10 nanomeetrit). Gammakiirguse lainepikkus on väiksem kui 0,01 nanomeetrit.

Tähtedes toimuvad füüsikalised protsessid

0

Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm. Kõige sagedasem kasutusala on meditsiinis, röntgenpiltide tegemisel.

Kiirgus. Kiirguse liigid. Spektrid.

0

Röntgenkiirgus on sama, mis madala sagedusega gammakiirgus). Nende eristamisel lähtutakse mitte kiirguse sagedusest, vaid selle tekkimise viisist.

Elektromagnetlained kui keskkonnasaaste

0

Röntgenkiirgus – tekib kas kiiretee elektronide järsul pidurdamisel või siis on protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid.

Vahelduvvool

0

Röntgenstiil – on kujutatud ka siseelundeid Siberi shamaanide jaotus: • Klannishamaan –shamaan on kogukonnas üksk tähtsamaid tegelasi

Kultuuriantropoloogia

0

Röntgen kiirgus – tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid.

Füüsika kordamisküsimused. 11. klass

0

Röntgeni - ja gammakiirguse vahendusel näeme kosmose vägivaldsemaid kohti: kõige kuumemaid objekte ja võimsaid plahvatusi.

Tähtedes toimuvad füüsikalised protsessid

0

Röntgenkiirgusel on suur tähtsus meditsiinis, kus erinevate kudede erineva neelamisteguri tõttu on võimalike näha siseorganeid.

Röndgenkiirgus

0

Röntgen on sma liini remonditöötajate masin, ning seda võivad kasutada ainult kvalifitseeritud töötajad.

TPT välispraktika individuaalülesanne

0

Röntgenkiirgus on nime saanud Wilhelm Conrad Röntgeni järgi, kes seda nähtust esimesena põhjalikumalt uuris.

Elektromagnetlained kui keskkonnasaaste

0

Röntgenikiirgus on samasugune nagu gammakiirgus, ehkki tavaliselt on tema energiapakikestel vähem energiat.

Kiirguse mõju tervisele

0

Röntgenstruktuuranalüüs - kasutamine 69. Elektrolüüdi mõiste, näited, nõrgad ja tugevad materjaliteaduses.

Keemia ja materjaliõpetus: eksami kordamisküsimused vastustega

0

Röntgen – 19.sajandi lõpul, W.Röntgen Elektriline telegraaf – S.Morse, 1837.aasta

Tööstuslik pööre Euroopas

0

Röntgenkiirgus - nagu gammakiirgus; seda on palju kosmoses, kuid maapinnale ta sealt ei jõua.

Füüsika

0

Röntgen – mingi plekk kopsus 2. preparaat – kui on plekk kopsus, võetakse proov.

Molekulaardiagnostika

0

Röntgenfaasianalüüs – aine struktuuri analüüs, mis põhineb röntgenkiirguse difraktsioonil.

Keemia eksam

0

Röntgenil on näha ogajätkete vahelise rebendi korral suurenenud ogajätkete vahet.

Spordivigastused

0

Röntgenfilmil on võimalik näha põlvekedra kõõluse kinnituskoha luustumishäiret.

Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus

0

Röntgenkiirgus on kas 1) pidurdus-, e. pärsskiirgus või 2) karakteristlik kiirgus.

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

0

Röntgenkiirguse detekteerimisel on ka suur tähtsus radioaktiivsete ainete uurimisel ja astronoomias.

Röndgenkiirgus

0

Röntgenstruktuur analüüs – kondenseeritud alad ei trankribeeru aktiivselt – värvimine.

Molekulaarbioloogia II osa

0

Röntgenuuring - püütakse selgitada liigeste kahjustuse ulatust ning iseloomu.

Rematoidartriit

0

Röntgen on arstiteadusesse jõudnud tänu füüsikalistele avastustele.

Füüsika ja meditsiin

0

Röntgenikiirgust on küllalt palju kosmoses, kuid maapinnale ta sealt ei jõua.

Kiirguse mõju tervisele

0

Röntgenpilte ehk mammogramme hindavad eriettevalmistuse saanud radioloogid.

Vähkkasvajad

0

Röntgenülesvõte – Vaba gaas kõhukoopas – Peen-ja jämesoole “peeglid”

Peritoniit ettekanne

0

Röntgen - 1985), radioaktiivsuse (Curild 1896 – 1898) avastamisel.

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

0

Röntgenülesvõttel on näha kõhrekahjustuse tagajärjel tekkinud luukahjustus.

Osteoporoos, Rahhiit, Osteoartroos

0

Röntgeniuuringud on tänaseni kőige sagedamini teostatavaid uuringuid.

Arvutid meditsiinis

0

Röntgen - röntgenitoru(pani aluse elektroonikatööstusele)

Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon

0

Röntgen - , UV-kiirgus. 28) Kirjelda sünnitegevuse algust.

Bioloogia - Paljunemine

0

Röntgen - või gammakiirgusega läbivalgustamise teel.

KEEVITUSTEHNOLOOGIA

0

Röntgenspektrid – nende saamisel kasutatakse röntgenkiirust

Keskkonnakeemia kokkuvõte

0

Röntgenkiirgus on pikema lainepikkusega kui raadiolaine.

FÜÜSIKA KOOLIEKSAM

0

Röntgeni - ja isotoopuuringute keskmine riskitase

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

0

Röntgenkiirgus - lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

0

Röntgenkontrastained – sageli urtikaariat ja anafülaksiat

MIKS JA MILLE SUHTES OLEME ALLERGILISED

0

Röntgen – selle asemel kasutatakse ultraheli

Bioloogia HTG loodus

0

Röntgenstruktuuranalüüs - kasutamine materjaliteaduses.

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

0

Röntgen - ja gammakiirguse teleskoope.

12kl kosmoloogia Taevas ja maa

0

Röntgeni - või -kiirgust kasutades.

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

0

Röntgeniülesvõttest keeldujaid on agkeeldujaid, pole kohanud.

Kiirguse mõju tervisele

0

Röntgenikiirgus on inimese poolt tekitatud.

Tuuma kiirgus. Kiirgus igapäevaelus. Kiirgus ja elusorganismid.

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti