· Töö käigus tehakse ka abtiss. Magistraalide meetodi puhul rajatakse mingile magistraalile rida ristsihte. Sihtide vahekaugused olenevad maastiku iseloomust ja plaani mõõtkavast. Sihid võivad ulatuda magistraali mõlemale poole. Igale sihile märgitakse mõõdistatavad punktid ja koostatakse pinnanivelleerimise abtiss nagu ruutude meetodilgi. Magistraali üks punkt seotakse reeperiga IV klassi nivelleerimise nõuetele vastavalt, nagu tehakse ruutudemeetodi puhul. Järgnevalt nivelleeritakse kõik sihtide ja magistraalide lõikepunktid tehnilise nivelleerimise nõuetele vastavalt. Olenevalt magistraali pikkusest tehakse seda liht- või liitnivelleerimisena. Lõpuks nivelleeritakse piki sihte. Olenevalt nähtavusest nivelleeritakse kas iga sihti eraldi või mitme sihi punktid ühest jaamast. Iga jaam seotakse eraldi mõne sihi ja magistraali lõikepunktiga. 68. Pinnanivelleerimise arvutused. 69. Pinnanivelleerimise plaani koostamine.
Töö käigus tehakse ka abtiss. Magistraalide meetodi puhul rajatakse mingile magistraalile rida ristsihte. Sihtide vahekaugused olenevad maastiku iseloomust ja plaani mõõtkavast. Sihid võivad ulatuda magistraali mõlemale poole. Igale sihile märgitakse mõõdistatavad punktid ja koostatakse pinnanivelleerimise abtiss nagu ruutude meetodilgi. Magistraali üks punkt seotakse reeperiga IV klassi nivelleerimise nõuetele vastavalt, nagu tehakse ruutudemeetodi puhul. Järgnevalt nivelleeritakse kõik sihtide ja magistraalide lõikepunktid tehnilise nivelleerimise nõuetele vastavalt. Olenevalt magistraali pikkusest tehakse seda liht- või liitnivelleerimisena. Lõpuks nivelleeritakse piki sihte. Olenevalt nähtavusest nivelleeritakse kas iga sihti eraldi või mitme sihi punktid ühest jaamast. Iga jaam seotakse eraldi mõne sihi ja magistraali lõikepunktiga. 65. Pinnanivelleerimise arvutused. 66. Pinnanivelleerimise plaani koostamine.
annaabi.ee 
