Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Ruutmaatriksi a nimetatakse sümmeetriliseks maatriksiks, kui ta rahuldab tingimust AT =A. 9. Ruutmaatriksi A nimetatakse kaldsümmeetriliseks maatriksiks, kui on täidetud tingimus AT=-A 10. Ruutmaatriksi A nimetatakse ortogonaal maatriksiks, kui ta rahuldab tingimust A-1 = AT. 11. Ruutmaatriksi nimetatakse nimpotentseks, kui ta rahuldab tingimust Au=Ω . 12. Vähimat naturaalarvu n, mille korral kehtib võrdus An+k = An ∙ Ak = Ω ∙ Ak = Ω nimetatakse impotentsuse astmeks.
Ruutmaatriksit a nimetatakse sümmeetriliseks maatriksiks, kui AT = A . Maatriksi A ridade elementaarteisenduseks nimetatakse üleminekut maatriksilt A maatriksile B järgmise kahe võimaliku reegli abil: 1. maatriksi A mingile reavektorile liidetakse mingi arvu kordne maatriksi A mingi teine reavektor; 2. maatriksi A mingit reavektorit korrutatakse mingi nullist erineva arvuga.
Ruutmaatriksiks nimetatakse maatriksit, mille ridade arv on võrdne veergude arvuga Peadiagonaal koosneb arvudest a11, a22, ... , ann. Kõrvaldiagonaal koosneb arvudest a1n, a2,n-1,...,an1. Diagonaalmaatriksiks nimetatakse ruutmaatriksiks, mille elemendid väljaspool peadiagonaali võrduvad

Ruutmaatriksit nimetatakse kaldsümmeetriliseks, kui on täidetud tingimus, et pöördmaatriks võrdub transponeeritud maatriksiga. Ruutmaatriksit nimetatakse nilpotentseks, kui on täidetud tingimus, et maatriks astmel n võrdub nullmaatriksiga.
Ruutmaatriks - Maatriks, mille ridade arv on võrdne veergude arvuga m=n 36.Ristkülikmaatriks- Maatriks, mille ridade arv erineb veergude arvut m≠ n 37.Ühikmaatriks-Maatriks mille peadiagonaalis on ainult arvud 1(
Ruutmaatriksit nimetatakse diagonaalmaatriksiks, kui selle maatriksi kõik väljaspool peadiagonaali paiknevad elemendid on võrdsed nulliga.

Ruutmaatriksi a nimetatakse involutiivseks, kui ta rahuldab tingimust A-1 = A. |A-1| = |A| 1/|A| = |A| = |A2| E=A2 |A| = +/- 1 A2k = E A2k+1
Ruutmaatriks a on p¨¨ratav parajasti siis, kui det A = oo 0. Olgu Aij maatriksi A = (aij ) elemendi aij alamdeterminant.
Ruutmaatriksit a nimetatakse sümmeetriliseks maatriksiks, erinevad ainult imaginaarosa märgi poolest.

Ruutmaatriks on idempotentne, kui A^2=A, see on ruutvõrrand millel on lõpmata palju lahendeid.
Ruutmaatriks – maatriks, mille ridade arv on võrdne veergude arvuga, s.t. m=n
Ruutmaatriksit a nimetatakse sümmeetriliseks maatriksiks, kui AT = A .

Ruutmaatriksit a nimetatakse ortogonaalmaatriksiks, kui
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun