Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
RÜ Ü T LIT E K U LTU U R ELISE TÄÄR RÜÜTLITE VÄLJAÕPE • RÜÜTLITE KASVATAMISEGA ALUSTATI JUBA SEITSME AASTASELT KUI NAD SAADETI SENJÖÖRI ÕUKONDA. • NEID ÕPETATI RATSUTAMIST, MÕÕGAVÕITLUST, UJUMIST JA VEEL SELLISEID ASJU. • LÕPUKS UMBES 20. AASTASELT SEOTI TA VÖÖLE TEMA ISIKLIK, KIRIKLIKULT PÜHITSETUD MÕÕK. SIIS LÕPPES NEIL LAPSEPÕLV, ÕPIAEG OLI LÄBI JA OLI AEG MAAILMA AVASTAMA MINNA JA ÜHLASI OLI AEG ENDALE SEDA ÕIGET OTSIMA MINNA. RÜÜTLIKS SAAMISE TSEREMOONIA. • ALGUL OLI SELLE TSEREMOONIA TÄHTIS OSA RÜÜTLILE RELVADE ÜLE ANDIME KUID LÖÖK MÕÕGA VÕI LABAKÄEGA TULI KASUTUSELE HILJEM. RELVASTUS RÜÜTLI TUNNUSTEKS OLID MÕÕK JA TURVIS. SINNA JUURDE KUULUSID VEEL KILP JA UMBES KOLME MEETRINE PIIK. JUBA 12. SAJANDIL VÕETI KASUTUSELE AMB NING TEHTI TUGEVAM RÕNGASSÄRK, SINNA LISATI TERASEST PLAATE. RÜÜTLISEISUSE IDEAALID. • KESKAJA RÜÜTLITE PÕHIVOORUSED OLID MEHISUS, VAPRUS JA JÕUD. RÜÜTLID KÄISID MÖ�
Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad) Kreeka mõjude levik Idamaadesse keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. Pärsia kommete ülevõtmine Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine: Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). Riigi- ja ühiskonna korraldus:
Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad) Kreeka mõjude levik Idamaadesse keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. Pärsia kommete ülevõtmine Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine: Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). Riigi- ja ühiskonna korraldus:
Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia – Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad) Kreeka mõjude levik Idamaadesse – keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. Pärsia kommete ülevõtmine – Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine: Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). Riigi- ja ühiskonna korraldus:
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid