Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Rüütliks saamine, rüütliseisus ja rüütlite relvastus - sarnased materjalid

relv, gaga, tulevane, tseremoonia, tlid, iker, feodaalid, kirik, hendus, tliksl, teenima, maaliti, laskis, ikese, terav, piik, kaitserelvastus, akolaad, kiriklikud, relvi, hommikul, ljes, saatsid, kuningal, vapper, lesandeks, miikaeli, paljastatud
thumbnail
7
doc

RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG

Rüütlilt nõuti mehisust, ja süüdistus selle puudumises oli kõige rängem solvang. Kartus saada kahtlustatud arguses viis nii mõnigi kord kõige lihtsamate sõjapidamisreeglite rikkumiseni, mis lõpuks põhjustas rüütli hukkumise. Tõelised rüütlid pidid olema omavahel ausad ­ see käis ka vaenlaste kohta. Näiteks Karl Suure sõdades araablastega kutsuti üks tema väejuhte kahevõitlusele, enne aga võeti kavaluse abil vangi. Siis andis selle väejuhi tulevane vastane, araablasest rüütel, end vangi Karli vägedele, et teda saaks välja vahetada frangi rüütli vastu. Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne ja helde. Parem oli tülli minna kui endale ihnuskoi hüüdnime teenida. See ei kehtinud muuseas suhtlemises kaupmeestega. Rüütel pidi olema ustav oma kohustustele endaga võrdväärsete suhtes. Kui Prantsusmaa kuninga Jean Hea poeg põgenes Inglismaalt, kus ta oli pantvangis, andis Jean end ise inglaste kätte.

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Aadel ja relvastus keskajal

Kooli nimi AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Referaat Juhendaja: AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Turniir......................................................................................................................................5 Rüütlite kasvastus....................................................................................................................5 Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus...................................................................................... 6 Relvastus keskajal...................................................................................................................

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Linnused ja relvastus keskajal

Linnused ja relvastus keskajal Referaat Koostaja: Fred Moritz 11KM Retsenseerija: Joosep Grents 11KM Juhendaja: Helen Sabrak Tallinna Kunstigümnaasium 2009 Sisukord Keskajast lühidalt.................................................................................................................................3 Relvastus keskajal................................................................................................................................4 Kaitserelvad keskajal............................................................................................................................6 Linnused Keskajal................................................................................................................................8 Linnuste ajaloost Eestis.......................................................................................

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rüütlikultuur

Keskaegne elanikkond jagunes kolmeks seisuseks: aadlikeks, vaimulikeks ja lihtrahvaks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrde võrdsega ja järgima vastasikku rüütellikkuse reegleid. Kõrgkeskajal eristusid ka linna- ja maaühiskonnad. Linnaühiskonna moodustasid linnas

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

c. Tähtsamad kaubateed: · Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse ­ sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. · Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. 3. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. a. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I · Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule. · Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida. · Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk- Itaalia). b. Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

Mida edukam oli rüütel võitlejana, seda suurem ja ustavam oli tema järgijaskond. See kõik nõudis aga ausust, tõeline rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. Rüütellikkus tähendas väga pragmaatilisi käitumisviisi, milles kõige tähtsamal kohal olid seatud iseenda ja oma lähikonna huvid. Rüütliks saamine-Päritolule lisaks nõuti rüütlilt ka kohast kasvatust, sealhulgas sõjalist treeningut. Tavaliselt alustas tulevane rüütle 7-aastasekt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas. Umbes 15-aastaselt sai paazist kannupoiss:rüütli relvakandja ja saatja. Umbes 20-aastaselt löödi noormees rüütliks. Rüütlikslöömise tserenmoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veeti tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommiul tuletati talle meelde rüütlireeglid, mispeale noormees andis ühele põlvele laskudes tõotust neist kinni pidada

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Keskaegne ühiskond

Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, vaimulikud seisustele jumalasõna maksudest levitamine vabastatud II seisus Elukutseliste sõjameestena I Privilegeeritud, feodaalid (aadlel) ja III seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid talupojad ja linlased 1.5. Kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke: Alates 11.saj algas Lääne-Euroopas kuningavõimu tugevnemine, mille eelduseks oli linnade taaskujunemine. Linnaelanikud olid huvitatud rahust

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Keskaegne ühiskond

jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus vaimulikud Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, seisustele jumalasõna levitamine maksudest vabastatud II seisus feodaalid Elukutseliste sõjameestena I ja III Privilegeeritud, (aadlel) seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus talupojad I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid ja linlased 1.5. Kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke: Alates 11.saj algas Lääne-Euroopas kuningavõimu tugevnemine, mille eelduseks oli linnade taaskujunemine. Linnaelanikud olid huvitatud rahust ja korrast, sest pidevad

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskaeg ja varauusaeg

· 15. ­ 16. saj hiliskeskaeg ­ Ühiskonna ja kiriku kriis. Lääne kristluse lõhenemine ja Martin Lutheri reformatsioon (1517) ehk reformiti katoliku kirikut ja usulahke hakati nimetama protestanttismiks näiteks luterlus ja kalvinism. ürgkaeg vanaaeg keskaeg uusaeg uusaeg ürgkogukondlik orjanduslik, feodaalkond, kapitalism, imperialism , kord, ürgkari, orjapidaja ja ori, feodaalid ja kapitalistid turumajandus, sugkond, religioon aitas sõltuvad (pankur, rikkur ideoloogiad ja varanduslik valitsejatel talupojad ehk jne) ja kapitalistid, kihistumine valitseda orjade pärisorjad, ta oli proletajaat ehk palgatöölised, üle, hiljem väike rentnik, tööline, tekivad turumajandus,

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rüütlid - kirjeldus, referaadi sarnane

Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. ­ 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Tema järeltulija Tutanhamon tõi pealinna Teebasse tagasi, likvideeris vastrajatud Atoni pühamud ja taastas Amon-Ra austamise endise hiilguse. 2.Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kalvinismi kujunemine Sveitsis- Sm'lt alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka mujal Euroopa maades. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis Zürichis usupuhastust Ulrich Zwingli. Aastal 1523 kuulutas Ulrich linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Nii nagu luterlased, nõudsid ka Ulrichi toetajad ilmalileke armulaual veini jagamist. Kuigi Lutheri ja Ulrichi õpetused olid sarnased, tõlgendasid nad neid täiesti erinvalt. Aastal 1531 hukkus Ulrich Sveitsis puhkenud kodusõjas. Tema õpetuse edasi arendajaks sai protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi põgenenud Johann Calvin

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Feodaalkord ja rüütliseisus

Rüütlilt nõuti mehisust, ja süüdistus selle puudumises oli kõige rängem solvang. Kartus saada kahtlustatud arguses viis nii mõnigi kord kõige lihtsamate sõjapidamisreeglite rikkumiseni, mis lõpuks põhjustas rüütli hukkumise. Tõelised rüütlid pidid olema omavahel ausad – see käis ka vaenlaste kohta. Näiteks Karl Suure sõdades araablastega kutsuti üks tema väejuhte kahevõitlusele, enne aga võeti kavaluse abil vangi. Siis andis selle väejuhi tulevane vastane, araablasest rüütel, end vangi Karli vägedele, et teda saaks välja vahetada frangi rüütli vastu. Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne ja helde. Parem oli tülli minna kui endale ihnuskoi hüüdnime teenida. See ei kehtinud muuseas suhtlemises kaupmeestega. Rüütel pidi olema ustav oma kohustustele endaga võrdväärsete suhtes. Kui Prantsusmaa kuninga Jean Hea poeg põgenes Inglismaalt, kus ta oli pantvangis, andis Jean end ise inglaste kätte.

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kõrg- ja hiliskeskaeg

Nii oli lõpuks Inglise kuningal Prantsusmaal rohkem maad kui Prantsusmaa kuningal endal. Prantsusmaa kuningad aitas oma diplomaatia ja lahingutega hädast välja Philippe II Auguste. 13. sajandil tekkis Inglismaal vajadus parlamendi järgi kuna kuningas ja vasallid olid pidevalt vastuolus. Kuigi feodaalid olid kuningale truudust vandunud, ei andnud see valitsejale õigust omavoliliselt valitseda. Feodaali ja vasalli olid mõlemal oma kindlad kohustused. Kuningas John Maata ajalt tõstsid feodaalid oma õiguste eest mässu ja sundisd kuningal 1215. aastal vastu võtma ,,Suure vabaduskirja", millega kuningas kinnitas oma alamate õigused. Konfliktid aga jätkusid, järgmise mässu ajal 1265. aasal kutusti kokku esinduskogu, millest saigi kuningriigi parlament. Peale suurfeodaalide ja kõrgvaimulike, kaasati ka väikerüütlite, alamvaimulike ja linnade esindajad. Talupoegi esindasid nende isandad. Juba toll ajal koosnes parlament kahest kojast:

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

· Feodaalide seiklus- ja sõjahimu ajendas neid vastastikkudele röövretkedele, mis põhjustasid kodusõdu. Rüütliks saamine. · Päritolulu kõrval oli oluline ka kasvatus, sõjaline treening. · 7-aastaselt alustas rüütel paazina aadliperekonnas (seltskonnas käitumine, head kombed) 15-aastaselt kannupoiss (rüütli relvakandja, saatja, võitlusvõtete õppimine) 20-aastaselt löödi rüütliks. Tseremoonia segu ilmalikust ning vaimulikust (Viimane öö palvetamine ning relvade valvamine, seejärel rüütlielu reeglite meeldetuletus, pidulik riietumine ning lõpetuseks vanne. Seejärel anti rüütlile kuldsed kannused, mõõgavöö ning mõõgaga lapiti õlale, mis kinnistas rüütliks saamise.) Vaimulikud rüütliordud. Ristisõdade ajal rajati Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad vennaskonnad.

Ajalugu
136 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskaeg

Et teha kättesaadavamaks, muuta ajaloo uurimine lihtsamaks "Monumenta Germania Historia" esimene köide 1826 (mgh.ee). Itaalia ajaloolane Ludovicio Muratori andis 18. sajandil välja 25 köidet Itaalia ajaloost. Prantsusmaa vaimulik Prantsusmaa ajaloost. 19. sajandil anti välja palju territoriaalseid materjalide kogumikke. Register ­ allikate kogum. Allikate tähtsus nende kaasajas? Meieni jõudnud varakeskajast vaid fragmendid. Hiljem minek suuliselt asjaajamiselt kirjalikule. Kristlik kirik on raamatukirik, põhineb kirjalikul traditsioonil. Varasemal keskajal polnud näiteks mille peale kirjutada. Pärgament ­ eriliselt pargitud lamba/vasika nahk ­ on kallis! Materjali polnud raisata, kirjutati seotud kirjas (kursiiv kirjas ning lühenditega). Hiliskeskaja kirja raskem lugeda, sest seal rohkem lühendeid. Pärgamenti sai uuesti kasutada kui vana tekst maha nühkida nahalt. Tänapäeva teadus lubab kustutatud kirja lugeda ­ leitud antiikteoseid

10.klassi ajalugu
498 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Aadel, relvastus ja linnakultuur

Aadel, relvastus ja linnakultuur Aadel Ühiskonna 3 seisust: vaimulikkond, aadel ja talupojad Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadel jaotus kaheks osaks: kõrgaadel ja alamaadel Kõrgaadlid olid suurfeodaalid: kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid Alamaadlid olid põhiliselt rüütlid Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Aadlite nimetused erinevates riikides Inglismaa ­ lords ja gentry Hispaania ­ grand ja hidalgo Saksamaa ­ Herr ja Ritter Prantsusmaa ­ baron ja chevalier Aadlilinnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaim väline ilming oli aadlilinnus Rajamine sai hoo 9. sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes Linnus ehitati mäetipule, ümbritseti valli

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Keskaegne relvastus ja sõjaline kultuur. Referaat

tormama ja otsustava hoobi andma. 3 Jalamehed kasutasid peaaegu samu relvi, mida ratsanikud, kuid tihti oli vahe kaalus. Nt. sõjahaamrid võtsid jalaväelased varem kasutusele ja olid raskemad. Sama on nuiade ja kirvestega: jalaväelased kasutasid neid, kuid relvad olid raskemad ja tihti pikema varre otsas. Väga levinud olid nn. teivasrelvad ehk pika varre otsa kinnitatud torke- või raierelvad. Jalaväelasele oli selline relv eluliselt vajalik, kui vastaseks oli ratsanik. Esiteks seepärast, et ratsaniku pikale odale midagi vastu panna ja ta sadulast ohutumalt maha lüüa, ning teiseks tegevusulatuse tõttu: jalamehel on ohutum ratsust võimalikult kaugele hoida, kuna hobune paiskab oma massiga inimese väga kergesti pikali ja ratsanikul on kõrgemal olles eelis. XIV saj. kohtas rüütlite ratsa sõjapidamise viis võrdset vastast: ammu- ja vibukütid võisid

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal

Hiljem vallutas Saladin Jerusalemma tagasi ja hiljem ei suudetud seda tagasi vallutada. Seda proovis vallutada isegi Richard Lõvisüda. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut. Ristisõjad õhutaisd Euroopas usulist vaimustust. Seisuste esinduskogud Prantsusmaal ja Inglismaal Kuninga ja vasallide vastuolude tõttu tekkis 8.saj Inglismaal vajadus seisuste esinduse ehk parlamendi järgi. Kõik feodaalid olid kuningale truudust vandunud, kuid see ei andnud õigust valitsejal alamatega omavolitseda. Kunn John Maata ajal tõsteti mässu ja sunniti kuningat allkirjastama ,,Suurt vabaduskirja". see kinnitas alamate õigused. Prantsusmaal kutsus 1302.a Philippe IV kokku generaalstaadid ehk seisuste esindused. Neid kutsuti kokku tihti, kui üldmõju riigiasjadele jäi lahjemaks kui Inglismaal. Nii Inglismaal kui Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kõrgkeskaeg

2.Põllumajanduse arengu põhjused 1)temperatuuri tõus soosib põllumajanduse tootmist soodsad kliimaolud 2)põllumajandustehnoloogia arenguued põllumajanduslikud võtted(üleminek kolmeväljasüsteemile) 3)põllumajandustehnika arengnt hõlmikader(pöörab mulla pinna ka ümber, aitab huumusrikast kihti üles tõsta, õhutab, umbrohutõrje, kuid nuhtluseks kivide välja tulek pinnale) 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad,Hansa Liit Euroopas: PõhjaItaalias Lombardia ja Toscana maakond Madalmaades: tänapäeva Holland ja Belgia Hansa Liit: kujuneb 1316saj. Pealinnaks Lübeck. Sinna kuuluvad Põhja ja Läänemere äärsed linnad. Linnad elavad ühesuguste seaduste alusel. Eesti hansalinnad: Tln, Trt, Pärnu,Viljandi. Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen. IdasNovgorod. 6.Ristisõdade tulemused *Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kasvatas p

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskaeg - ristisõjad, feodaalkord, rüütliseisus, aadlid

Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlaste või ka oma senjööri võimalike kallaletungide vastu. Tihtipeale ei mahtunud linnarahvas müüride vahele ära. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävates eeslinnades, mis vaenlase rünnaku puhul kaitseta jäid. Linnaelu muutis suhtumist abiellu. Abielud sõlmiti vastastikkuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuste järgi. Samal ajal levis linnades laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja linnavõimud hakkasid järk-järgult leplikumalt suhtuma. Prostitutsioonis nähti vallaliste meeste jaoks tavalist nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis kasvasid vahel üle tänavalahinguteks ja lihtrahva väljaastumisteks. Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Euroopa kesk- ja varauusaeg

Ühiskond. Käsitöö ja kaubanduse allakäik jätkus, Bütsantsis oli see lühiajaline, Hispaanias ja Põhja-Aafrikas puudus üldse, vastupidi, oldi tihedates suhetes idamaadega. Kubandus ja linnaelu soikusid, domineeris naturaalmajandus. Varakeskajal arenes välja feodaalkord, milles vasallidele anti maatükk raha teenimiseks, seda nimetati lääniks e. feoodiks. Selle valdaja oli vastavalt läänimees e. feodaal. Aja jooksul saavutasid feodaalid suurema sõltumatuse kuningast ja pääsesid riigivõimu organitesse. Lääne hakati edasi pärandama. Paljude ajaloolaste meelest toimus Frangi riigi kokkuvarisemine kaudselt feodaalkorra kujunemise tõttu. Naturaalmajandusega ja feodaalkorraga arenes välja ka pärisorjus. Talupoegade ja orjade vaheline piir ähmastus, kuni nad kokku sulasid. Aina rohkem talupoegi andis ennast suurmaavaldaja hoole alla ja haris rentnikuna oma maad makstes iga kuu maksu. Nad muudeti sunnimaiseks, sest ilma

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Rüütlikultuur

1.Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on rüütlikultuur. Just selle teema valisin ma sellepärast, et see oli ainuke, kõigest loetelust, mis mulle huvi pakkus. Minu arvates on rüütlid ja rüütlikultuur väga salapärane ja huvitav. Kõik iseloomustavad rüütleid kui vapraid ja ilusaid mehi, kuid keegi ei tea kui palju vaeva nägi ta, et saada rüütliks. Minu töö eesmärgiks on tutvuda rüütlikultuuri ja eluviisiga. 2.Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. ­ 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11 klassi konspekt

taanlastele loovutama kuningriigi kagu osa. 9ndal saj. Edgar alistati taanlaste valdused Inglismaal. 1016a. alistasid taanlased kogu Inglismaa. Pärast kuninga Kunti surma vabanes Inglismaa ning Inglise kuningaks sai anglosaksi päritolu Edward Usutunnistaja. Kuidas sai inglise kuningaks William I Vallutaja lk. 50 1.6 Lääne-Euroopa ristiusu kirikute kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik 381a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Vara-keskajal oli kirik ainus kultuurikandja ja vaimulikud ainsad kirjaoskajad ja hariduse andjad. Misjonärid ­ ristiusu levitajad Katoliku kiriku organisatsioon Kateeder ­ piiskopi jutlustamistool Katedraal ­ piiskopkonna peakirik Kaanon ­ ühe linna alamaastme vaimulike nimekiri Toomkapiitel ­ oli 12st vaimulikust koosnev piiskopi abistav kogu Sinod ­ piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel Piiskopi ülesanded: · Preestrite ametisse pühitsemine

Ajalugu
558 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kõrg- ja hiliskeskaeg

kolmekordseks, osavate poliitiliste trikkidega ning ka relvajõudu kasutamata murdis kuningas oma vastaste võimu, koolitati välja suur hulk osavaid ametnikke, kes olid head seadusetundjad ning aitasid murda feodaalide vastupanu Louis IX Püha: arendas riikidevahelist suhtelmist ning tugevdas avalikku korda, loodi kõrgeim kohtuorgan(Pariisi parlament), arvekoda, keelustas feodaaltülid, duellid Philippe IV Ilus: kutsus kokku generaalstaadid, katoliku kirik läks kuninga võimu alla, hävitas templiordu INGLISMAA JA PRANTSUSMAA VÕRDLUS:1)tsentraliseeritud monarhia 2)kutsuti kokku seisuste esindused, Prantsusmaal generaalstaadid, Inglismaal parlament 3)Inglismaa kuningal oli rohkem valdusi, kui Prantsusmaa omal 4)Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa seisuste esindusse kuulusid vaimulik, aadlikud ja linlased 5)kuningavõimu vastased olid vaimulikud FEODAALKORD: Maasuhted: vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajalugu - viikingid - talupoeg ja feodaalkord

9. Mis hämmastas kaasaegseid Konsatantinoopoli külastades? Kommunaalteenuste mitmekesisus: kanalisatsioon, saunad, haiglad eri osakondadega, tuletõrje, politsei, spordiplatsid, võimlad ja ülikool. 10. Kes oli Bütsantsi kirikupea? Mille poolest erines tema võim paavsti omast? Konstantinoopoli patriarh. Tal puudus sõltumatus ilmalikust võimust, osa riigiaparaadist ja keiser delegeeris. 11. Millal ja miks toimus ristiusu kirikulõhe? Kuidas kirik jagunes? 1054.a. sest tõlgendati Kolmainsust erinevalt. Ida- püha vaim lähtub isast, Lääs- püha vaim lähtub isast ja pojast. Läänes roomakatoliku kirik ja idas kreekakatolik ehk ortodoks. 12. Miks ei toimunud Bütsantsi riigis sellist kultuuri langust, naguoli varakeskaegses Lääne- Euroopas? Kuna seal õpetati grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filofoofiat. Talupojad ei osand kirja aga linna alamkihid oskasid. Kasutati antiikajaautoreid. Slaavlased ja Vana-Vene riik

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Keskaegne relvastus

kätt. Jaapanis kasutati keskajal mõõka nimega Katana. Alguses olid Jaapani keskaegsed mõõgad sirged. Katanat ei kasutanud rüütlid, katanat kasutasid samuraid. Katana kaal võis olla ainult kuni 800grammi ja pikkus oli katanal umbes 95cm. Pilt 1.1 ­ Keskaja rüütli mõõk Pilt 1.2 ­ Katana Üheks teiseks külmrelvaks oli ka sõjakirves, neid oli mitmeid tüüpe. Hellebard teise sõnaga odakirves, mida kasutati Rootsis. Hellebard on pika varrega relv torkamiseks, ning raiumiseks. Pilt 1.3 ­ Hellebard Teine kirve tüüp oli aga tavaline sõjakirves, neid oli kahte sorti, pikemaid ja lühemaid, lühem nägi välja nagu tavaline tänapäeva üldotstarbeline kirves. Ta oli väike ja käepärane, seda tüüpi kirvest oli kerge ja mugav visata. Sõjakirves on kavandatud täielikult võitluses kasutamiseks, ehk heitmiseks, uimastamiseks ja ka tavaründeks. Sõjakirvest hoitakse üldiselt ainult ühes käes, kuna teised relvad,

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rüütliseisus

Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. ­ 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kõrgkesaeg kui rüütlikultuuri kuldaeg

Rüütlilt nõuti päritolule lisaks rüütlile kohast kasvatust ja treeningut. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena olles paaz patrooni juures, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. Umbes 15 aastaselt sai temast kannupoiss ehk rüütli relvakandja ja saatja. Samal ajal õppis poiss ka võitlusvõtteid. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Et saada rüütliks, tuli anda tõotus, et pead rüütlireeglitest kinni, milleks olid: ·Olla aus ja õiglane ·Tuleb kuuletuda vanematele rüütlitele ja olla vennalikus sõpruses omasugustega ·Mitte minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maas lamajat ·Olla truu ja ustav ·Mitte valetada ja petta ·Tuleb täita kohustusi Arvan, et sellise kasvatusmeetodiga kasvatati ehk edukad sõjamehed, kuid see, et nad eraldati oma

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rüütlivägi ja jalamehed: võim ja sõjaline efektiivsus

õppis ta võitlust ja kombeid. Teismelisena sai noormees kannupoisiks, ta käis oma isandaga võitluses kaasas. Tema ülesanneteks oli kanda rüütli kilpi, varurelvastust ja lisahobust. Ta pidi kaitsma lahingus oma isandat, kui too peaks viga saama ja valvama isanda vange. Vabal ajal käis pidev treening tulevaseks elukutseks. 21 aastaselt oli kannupoiss valmis saama rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonia oli täis sümboolikat.Iga ese, mis rüütlile anti, sümboliseeris midagi. Mõõk, millega ta rüütliks löödi, oli altaril pühitsetud ja esindas lojaalsust ning õiglust. Tulevane rüütel andis vande täita kõiki rüütliseadusi ja senjöör või valitseja lõi talle mõõgaga 3 korda lapiti õlale (kaks korda paremale ja üks kord vasakule). Rüütlile kinnitati kuldsed kannused, mis tähistasid tema pühitsetust ning talle anti kogu ülejäänud

Ajalugu
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun