Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

RÜÜTLIKASVATUS - sarnased materjalid

rüütlikasvatus, isand, selga, poisi, vöö, relvi, rüütlikultuur, noormees, vahvus, hommikul, toimingud, austust, seisis, ühegi, usuti, noorele, saabaste, ustavus, ratsutamine, jahipidamine, küllaldane, aadlik, vanaks, hoole, kasvatamine, varasel, treeningud, tallis, puhastama, preester, turniir, armastama, rüütlitest, joosta
thumbnail
3
odt

Rüütlikultuur

Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. ­ 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. ­ 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis rüütlilaulikute esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Rüütlilaul on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina

Muusikaajalugu
124 allalaadimist
thumbnail
14
docx

RÜÜTLIKASVATUS

hea füüsilise ettevalmistuse ja sõjalise väljaõppega, sest kombeks oli kutsuda vastaspoole sõjapealikut või tavalisemat kuningat kahevõitlusele sõjavägede ees, et „vältida kristliku vere valamist ja rahva hävimist, kelle suhtes tunnen kaastunnet oma südames“, nagu kirjutas väljakutses herstog Philippe. 2. RÜÜTLIKASVATUS 2.1 ALGUS Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastat vanaks. Ent ka see polnud veel küllaldane alus. Noormees pidi olema saanud täeliku rüütlikasvatuse. Säärane kasvatus oli pikaajaline ja mitmeetapiline. Rüütlikasvatuse sisu moodustasid nn rüütvoorused: ratsutamine, oda ja mõõga käsitsemine, jahipidamine, ujumine, vibulaskmine, malemäng, südamedaami auks värsside sepitsemine ja mõnel muusikariistal mängimine, hiljem ka prantsuse keel. 2 Rüütlikasvatamine algas varasest noorusest

Pedagoogika alused
3 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Rüütlikultuur

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ksenija Poletajeva 10.b RÜÜTLIKULTUUR Referaat Õpetaja: Ülle Piibar Tallinn 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on rüütlikultuur. Just selle teema valisin ma sellepärast, et see oli ainuke, kõigest loetelust, mis mulle huvi pakkus. Minu arvates on rüütlid ja rüütlikultuur väga salapärane ja huvitav. Kõik iseloomustavad rüütleid kui vapraid ja ilusaid mehi, kuid keegi ei tea kui palju vaeva nägi ta, et saada rüütliks. Minu töö eesmärgiks on tutvuda rüütlikultuuri ja eluviisiga. 2.Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. ­ 11

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
7
doc

RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG

.....8 1. RÜÜTLI MÕISTE Pildil: keskaja rüütel. Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10.­11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi.Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12.­13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus.Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda (hiljem ka kristliku usu ) huvides. Aja jooksuga kujunes välja ka rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. 2. RÜÜTELLIKKUS Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki ­ rüütel pidi olema rüütellik. Rüütellikkuse raamatud nõudsid rüütlitelt väetite kaitsmist, võitlust katoliku kiriku ja daamide eest

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rüütliseisus

oma senjööri linnuses. Rüütliks saamine Aadlike kasvatuse peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks ja see kulges mitmes etapis. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7-aastaselt kodunt välja kas senjööri või mõne sugulase lossi, kus õpetati häid kombeid ja rüütlioskusi. Vanemaks saades lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Seal sai temast paaz. Tavaliselt 15-aastane noormees sai kannupoisiks, kes võis kanda isiklikku relva ja pidi võitlusvõtteid harjutama. Ta saatis oma isandat sõjakäikudel, kuid lahingus hoidsid nooremad kannupoisid tahapoole. 18-21-aastane noormees löödi pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust. Turniirid Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil, mis olid treeninguks ja ettevalmistuseks sõjas. Turniirid olid suurejoonelised

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Rüütlikultuur

madalast tema seisuse uhkust ja tema tulevase elu kangelaslikkust. Koos usuõpetusega sisendati talle rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. Kui poiss oli saanud 7 aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Turniir­ rüütlite omavaheline jõukatsumine, kahevõitlus turbaduur­ rüütlisoost poeet, kes ülistas rüütlivoorusi ja armastust heraldika­ vapiteadus, vapindus heerold­ turniiri juht, vapinduse asjatundja Isa valis poisi hoidjaks ja kasvatajaks tavaliselt kõige tasakaalukama, arukama ja ustavama teenri, kes jäi poisi kõrvale sageli oma surmani. Pärast mõningaid koduseid õppetunde saadeti noored poisid tihti kõrge isanda lossi, et nad seal rüütliseisuse tarvis ette valmistaks, mõnikord isegi juba siis, kui nad olid vaid seitsmeaastased. Noort rüütli õpipoissi nimetati paaziks. Ta täitis teiste antud ülesandeid ning õppis tundma hobuseid, turviseid ja sõjarelvi

Kultuuriajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rüütlikultuur

raskemaks. Rüütliseisusest kujunes järk-järgult pärilik seisus ­ aadel. Rüütliks saamine polnud kuigi lihtne. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7aastaselt kodunt välja kas senjööri või mõne sugulase lossi, et neid kodus liiga ära ei hellitataks. Seal õpiti häid kombeid ja rüütlioskusi. Neid noorukeid kutsuti paazideks ja 14-18a vanuselt said neid kannupoisid, kes rüütlit sõjaretkel saatsid. Umbes 20a löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veeetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde rüütlireeldis, mispeale noormed andis ühele põlvele laskudes tõotuse neist kinni pidada. Tema saabastele kinnitati kullatud kannused ja ümber keha seoti mõõgavöö. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile mõõgaga lapiti õlale, mis tähtistas tema

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Rüütlikultuur

Pirita Majandusgümnaasium Muusikaajalugu Referaat Rüütlikultuur 10B Ristisõjad viisid tolleagseid rüütleid paljudesse arenenud maadesse ning kuna rüütlid pidid olema haritud ja mitmekülgsed mehed, siis ei rahuldanud neid enam primitiivsed kangelaslugud. Nii tekkis Euroopa arenenumates maades rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus. Kurtuaasse kirjanduse õitseng algas XII sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Selle harrastajad olid rändlaulikud- rüütlid, keda nimetati trubaduurideks. Nende luule oli peamiselt armastuslüürika, kus oma südamedaami ülistati otse taevani. Lauldi ka rüütlite sangaritegudest. Laulu ettekannet saatis muusika, kusjuures eelistati õrnu pille, nagu harfi ja viiulit. Lisaks rüütliluulele sai peagi populaarseks ka rüütliromaan, mis hakkas levima eelkõige Põhja-Prantsusmaal truvääride suuläbi. Enamasti olid truväärid haritud linlased, kelle peamiseks loominguliigiks kujunes romaan. Kogu rüütlikirjandusele on omane oma naise üli

Muusikaajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Rüütlid

feodaali juurde, kus temast sai paaz. Feodaal õpetas talle käitumist (daamidega vestlema, tantsima ja mingit pilli mängima) ja kombeid. Hiljem kaasnesid relvatundmine, ratsutamine ja jahipidamine. 15-aastaselt saadi tavaliselt kannupoisiks, see tähendab , et ta võis kanda isiklikku relva ja pidi harjutama mitmesuguseid võitlusvõtteid. Kannupoisid saatsid oma isandat sõjaretkedel (aitasid kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut). Lahingutes hoidsid tahaplaanile. 18-21 aastane, kes oli piisavalt treeninud ja isandale tõestanud head relva käitlemis oskust löödi rüütliks, sageli toimus seda ka varem, 15-aastasena, juhul kui isandal oli vaja sõtta minna ja tal polnud muud moodi rüütlite arvu kokku saadud. Raamatute tarkuse õppimist ei peetud vajalikuks, seepärast enamus aadleid kirjaoskamatud. 5 3.TURVISED 3.1.Jalaturvised

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Keskaegse rüütli koondportree

keskaja filmid ongi tõsi. Tegelikkuses see loomulikult nii ei ole. Inimestel ei teki hetkekski kahtlust, et kogu see jutustus võib olla hoopis ühe kirjamehe soov muuta oma lugu lugejale atraktiivsemaks. Seetõttu ongi minu arvates oluline süveneda veidi rohkema ajaloo kirjutistesse ning leida sealt vastuolusid, mis aitaksid mõista keskaja tõelist olemust ning palet. Minu referaat koosneb kolmest peatükist: rüütlikasvatus, turniiride ja sõdade lahutamatu osa rüütli elus ning daamide kultus rüütlikultuuris, mis omakorda jaguneb üheks alapeatükiks. Läbi selle referaadi püüan lüüa keskaegse rüütli koondportreed ning tuua esile mõningased vastuolud, mille peale sageli ei tulda või siis lihtsalt ei märgata. 3 Rüütlikasvatus

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Spordiajaloo konspekt

Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu ­ teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ­ ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ­ ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport ­ mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus ­ kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intuitiivne interpreteerimine (va

Spordiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kasvatus eri kultuurides

kõlbluse valdkonnas.. KIRJUTAJA INIMENE Ühiskond oli mehekeskne. Naine allus mehele, kuulas ta sõna. Perekond elas omaette majas. Egiptlased armastasid lapsi ja pidasid lasterikkust perekonna õnnistuseks. Muidugi oodati esiklapseks poega. Ent mõlemast soost lapsed olid vanematele armsad. Nime pani lapsele isa. Nimed olid seotud jumalate nimedega. Laste mängud ja lelud olid sarnased teiste rahvaste omadega (pallid, vurrid, rõngad, nukud, loomakujukesed). Poisi innustusid sportlikest mängudest. Lastes kasvatati lugupidamist vanemate, eriti isa vastu. Ta matkis ja õppis isalt. Isa pidas pojale suuremaks õnneks pääseda lähemale valitsejale. Sõnakuulamine oli kõigi vooruste alus. JUUDI ÜHISKOND Tsivilisatsioon toetus perekonnale kui üksusele. Perekonna tähtsaim funktsioon oli laste õige kasvatamine. Vanemad vastutasid, et lapsed saaksid ettevalmistuse tulevases argielus toimetulekuks

Alushariduse pedagoog
187 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. Rüütellikkus tähendas väga pragmaatilisi käitumisviisi, milles kõige tähtsamal kohal olid seatud iseenda ja oma lähikonna huvid. Rüütliks saamine-Päritolule lisaks nõuti rüütlilt ka kohast kasvatust, sealhulgas sõjalist treeningut. Tavaliselt alustas tulevane rüütle 7-aastasekt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas. Umbes 15-aastaselt sai paazist kannupoiss:rüütli relvakandja ja saatja. Umbes 20-aastaselt löödi noormees rüütliks. Rüütlikslöömise tserenmoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veeti tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommiul tuletati talle meelde rüütlireeglid, mispeale noormees andis ühele põlvele laskudes tõotust neist kinni pidada. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. 2.Aadli elulaad ja rüütli kultuur

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rüütlid ja rüütlikultuur

Lossides oli paazhidele seltskondlik õpetus, mis kuulus rüütliks saamise ettevalmistuse juurde. Rüütlid elasid enamasti maal lossides, mitte linnas. Kuigi algselt polnud rüütlid just väga haritud isikud, omandasid nad hiljem hea hariduse Pariisi, samuti Itaalia ja Saksamaa ülikoolides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. ­ 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Tuntud rüütlipärimused on "Legend kuningas Arturist", Graalist, Parzival, "Tristan ja Isolde". Rüütlieetika, mis tähendas seisuseuhkust truudust ja ustavust oma senjöörile. Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse raames võõraste ja alamate sutes need ei kehtinud.14. ­ 16. sajandil kaotas rüütlitest sõjavägi seoses tulirelvade ja palgasõjaväe

Muusikaajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ristisõjad

Ristisõjad ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST 11.-13. SAJANDINI (KÕRGKESKAEG) Majanduse ja ühiskonna areng: *rahvastiku arvu kiire kasv - kasvas 13-ks sajandiks (10ndal 40 miljonit) 70 mln-ni *põllumajanduses mitmed uuendused: -kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile (kolmandik söötis, 2/3 haris-pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes) -ratasadra kasutuselevõtt -härjad hakkasid tööloomadena asenduma hobustega (hobused kergemini juhitavad) -asustusala laienemine *linnade kasv ja kiire areng (13. saj oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg): -käsitöö ja kaubanduskeskused -hoogne areng oli Itaalias (Vahemere kaubandus), Madalmaad, Saksa mereäärsed linnad *kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus -Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik - Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja paavstivõimu vahel - 962. aa

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kõrgkesaeg kui rüütlikultuuri kuldaeg

Kõrgkeskaeg kui rüütlikultuuri kuldaeg Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. ­ 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur. Milles täpselt avaldus rüütlikultuur? Rüütlilt nõuti päritolule lisaks rüütlile kohast kasvatust ja treeningut. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena olles paaz patrooni juures, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. Umbes 15 aastaselt sai temast kannupoiss ehk rüütli relvakandja ja saatja. Samal ajal õppis poiss ka võitlusvõtteid. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal

mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhetele.Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvabdega. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. ­ 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kõrgkeskajal muutus rüütliks saamine aina raskemaks. Selleks said peamiselt aadlid. Päritolule lisaks nõuti rüütlilt ka kohast treeningut ja kasvatust. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Keskaeg - Ajaloo Kontrolltöö

1.Iseloomusta kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana. Kirik ühendas väiksemaid riike ja oli ühiskonnas väga tähtsal kohal. Hariduse sai kirikust, õpetajateks olid kiriku enda vaimulikud. Inimesed olid väga usklikud ja uskusid jumalasse. (moraaliõpetus, paastuaeg) 2. Iseloomusta läänikorra kujunemist.( Millal, miks?) Kes olid lääni andja ja selle saaja? Läänikord kujunes 732.a , sõjavägi moodustus läänimeestest. Lääni andja oli suur feodaal(senjöör) ja saaja rüütel(läänimees). 3. Kirjelda Frangi riigi kujunemist ja selle valitsemist Karl Suure ajal. Chlodovech rajab Frangi riigi V. Sajandil, rajab merovingide dünastia (V-VIII). Merovingidel oli peaminister majordoomus. Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik. 4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki. Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades. Otsustati asju tingil

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal

Kool ja kasvatus Vanal-Liivimaal Rahvaõpetuse ümberkorraldamise katsed Protestantismi kindlustumisega eestis jõudsid siia ka Lutheri ideed rahvaharidusest. Lutheri arvates pidi iga inimene oskama lugeda vaimulikke raamatuid, esmajoones piiblit. Iga koguduse liige pidi tundma uuendatud kiriku tähtsamaid õpetusi. Emakeeles pidi peast teadma 10 käsku, usutunnistust, meieisapalvet- oluline oli ka arusaamine. Kooli uut sisu nähti usuõpetuse omandamises. Laste teadmiste eest vastutasid vanemad. Usuõpetuse öaused tuli omandada kooli või koduõpetuse kaudu. Köstri ülesandeks oli laulu juhtimise kõrval ka laste õpetamine pastori juhiste järgi. Kogudusekoolide põhisisuks katekismus ka kirikulaul. Andekamad omandasid ka kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Õppima pidid ka tüdrukud. Katkekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Koolid asutati kirikute juurde. Õppetegevust soodustas uue eestikeelse katekismuse väljaandmine ja aabitsa trükkimine. Köstri võimeku

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vastastikkused tunded ei mänginud rolli. Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel. U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku. Abielusuhted jäid pinnapealseks, kuna mees oli sageli kodust väljas. Naiselt nõuti truudust, kuid mees võis luua abieluväliseid suhteid (hetäärid ­ armukesed) Meestevahelised suhted: Kogemustega mees võttis sageli nooruki oma hoole alla ­ kasvatada temast tubli ja lugupeetud noormees. Sageli kaasnes sellega normaalseks peetud erootiline kiindumus, mida nimetati pederastia (poistearmastus). Sarnased suhted võisid olla ka naiste ja tüdrukute vahel, mida tuntakse lesbilise armastusena. Homo- ja heteroseksuaalne armastus ei välistanud teineteist. Lihtrahva hulgas levis pederastia, noormehest prostituut võis jääda ilma kodanikuõigustest. Kreeka linnriik 1.Polis ­ Kreeka linnriik Tunnused: Ühe piirkonna kodanike kollektiiv. On sõltumatu (ühtne riik puudus).

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Keskaja haridus

Vanematele paazidele õpetati jahti pidama ja ratsutama. Lugema ja kirjutama ei õpetatud, seda peeti tarkuseks, mida sõjamehel tarvis ei ole. Paljud rüütlid isegi uhkustasid oma harimatusega. 15 aastasena sai paazist kannupoiss, kelle ülesandeks oli ka oma patrooni saatmine jahil ja sõjakäikudel. Kannupoisile anti isiklik relv. Alguses tuli omandada tubased kannupoisi oskused, seejärel tegeleda tallis hobustega. Kannupoiss abistas isandat soomusrüü selga panemisel, hobusele tõusmisel, kontrollis sõjariistade korrasolekut ja ulatas need vajalikul hetkel isandale. Lahingus hoidsid nad tahapoole, vaid vanemad kannupoisid võisid sobival hetkel võitlusesse sekkuda. Relvadena kasutasid nad sõjanuia või ­ kirvest. Kannupoiss pidi nurisemata harjuma pikkade rännakutega, magama paljal maal, külje alla vaid mantel, kannatama tühja kõhtu ja janu. Palju aega kulus relvadega harjutamiseks.

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vastastikkused tunded ei mänginud rolli. Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel. U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku. Abielusuhted jäid pinnapealseks, kuna mees oli sageli kodust väljas. Naiselt nõuti truudust, kuid mees võis luua abieluväliseid suhteid (hetäärid – armukesed) Meestevahelised suhted: Kogemustega mees võttis sageli nooruki oma hoole alla – kasvatada temast tubli ja lugupeetud noormees. Sageli kaasnes sellega normaalseks peetud erootiline kiindumus, mida nimetati pederastia (poistearmastus). Sarnased suhted võisid olla ka naiste ja tüdrukute vahel, mida tuntakse lesbilise armastusena. Homo- ja heteroseksuaalne armastus ei välistanud teineteist. Lihtrahva hulgas levis pederastia, noormehest prostituut võis jääda ilma kodanikuõigustest. Kreeka linnriik 1.Polis – Kreeka linnriik Tunnused: Ühe piirkonna kodanike kollektiiv. On sõltumatu (ühtne riik puudus).

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Keskaeg II kursuse arvestuse küsimused ja vastused.

Seda ta teha küll ei suutnud, ometigi vallutas ta Itaalia, Aafrika põhjaranniku, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared. Samas võitlus Pärsiaga edukas polnud. Pani kirja kolmeosalise Rooma õigusel põhineva seadustekogu (Corpus juris civilis).!Kuid suured sõjad kurnasid riiki : maksud suurenesid, rahva ülestõusud sagenesid.(N:Nika ülestõus)Justinianuse sõjaline edu osutus ajutiseks! Pilet nr.9 a)rüütliseisus ja rüütlikultuur *rüütliseisus-feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. ­ 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Tuntud rüütlipärimused on "Legend kuningas Arturist", Graalist, Parzival, "Tristjan ja Isolde *rüütlikultuur- Turniirid,Rüütlid olid elukutselised sõjamehed,Proovile pandi ennast jahiretkedel ja turniiridel (e

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaegse rüütli maailm

Keskaegse rüütli maailm Rüütel oli madalaim lääniaadlike seisus keskajal, mis kujutas endas raskerelvas- tuses ratsasõjamehi. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10.­11.sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. 12.­13. sajandil muutus rüütliseisus päritavaks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda ehk senjööri huvides. Nagu eespool mainitud kujutas rüütel endast raskerelvastuses ratsasõjamehi, kes võitlesid hobuseta ainult erandkorras. Peamisteks ründerelvadeks olid piik, millega püüti vastest sadulast maha paisata ja mõõk, mida kasutati lähivõitluses. Kaitserelvastus muutus keskajal aga tundmatuseni

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vastastikkused tunded ei mänginud rolli. Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel. U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku. Abielusuhted jäid pinnapealseks, kuna mees oli sageli kodust väljas. Naiselt nõuti truudust, kuid mees võis luua abieluväliseid suhteid (hetäärid ­ armukesed) Meestevahelised suhted: Kogemustega mees võttis sageli nooruki oma hoole alla ­ kasvatada temast tubli ja lugupeetud noormees. Sageli kaasnes sellega normaalseks peetud erootiline kiindumus, mida nimetati pederastia (poistearmastus). Sarnased suhted võisid olla ka naiste ja tüdrukute vahel, mida tuntakse lesbilise armastusena. Homo- ja heteroseksuaalne armastus ei välistanud teineteist. Lihtrahva hulgas levis pederastia, noormehest prostituut võis jääda ilma kodanikuõigustest. Kreeka linnriik 1.Polis ­ Kreeka linnriik Tunnused: Ühe piirkonna kodanike kollektiiv. On sõltumatu (ühtne riik puudus).

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Rüütlid ja Linnused

Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10.–11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12.–13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse raames ning mitte võõraste ja alamate suhtes. 14.–16. sajandil kaotas rüütlitest sõjavägi seoses tulirelvade ja palgasõjaväe kasutuselevõtuga oma tähtsuse, pärast mida sulas seisusena ühte alamaadliga. Ülikud värbasid sõjamehi, kes pidid nende eest võitlema – mehi, kes olid piisavalt heal järjel, et omada hobust, raudrüüd ja relvi

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ja neljahobusekaarikute võidusõit ­ võistlejaks polnud mitte kaarikujuht, vaid omanik; Kõige auväärsem oli lühim jooksudistants ­ staadionijooks. Staadion oli pikkusühik ­ veidi üle 192 m. Hiljem laines staadioni mõiste jooksurajale endale. Ohverdati jumalatele (tähtsaima ohvritule süütas staadionijooksu võitja), võistlesid ka trompetipuhujad ja teadete kuulutajad. Olümpiarahu ­ Olümpias ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada. Olümpiavõitja tõi kuulsust kogu linnale, neile püstitati ausambaid, nad said tasu, paljudest võitjatest said hiljem riigimehed. Võitjate üle peeti arvet. 5.saj. eKr koostati olümpiavõitjate nimekiri, mida pärast täiendati. See nimekiri sai ajaarvamise aluseks: mingi sündmuse aeg määrati selle järgi, mitmenda olümpiaadi (mängudevahelise perioodi) mitmendal aastal see sündmus toimus. 11.Kreeka: usk

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

mängimine · relvade tundmaõppimine · ratsutamine · jahipidamine · relvade korrasolek · rüütlitele ei õpetatud kirjatarkust · fidélité ehk ustavus, mis omakorda jagunes kolmeks tähenduseks ­ kogukondlik, feodaalne ja poliitiline; · largesse'i ehk heldekäeliseus; · prousse ehk vahvus. 12) Kuidas nim tseremooniat, millega kannupoiss pühitseti rüütliks? Rüütlikslöömine ­ 21 a 13) Mis õigused ja kohustused rüütliks löömisega kaasnesid? Rüütel hakkas oma isandat teenima, osalema sõjakäikudel. Rüütel pidi aitama ja kaitsma nõrgemaid, samuti pidi ta terve elu olema tänulik sellele, kes teda rüütliks pühitses. Pärast rüütlikspühitsemist muutus rüütel peaaegu alati kohe

Ajalugu
143 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kõrgkeskaeg kui rüütelikultuuri kuldaeg

Rahvaarvu ja põllumajandussaaduste kasv sai aluseks sel ajal toimunud linnaelu taastumisele ja linnastumisele. Tekkis keisri ja paavsti vastasseis ning keisrivõimu langus ja paavasti võimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus, see avaldus muu hulgas soovi vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Seejärel tekkis feodaalkord, kujunes rüütliseisus ja õukondade teke. Milles avaldus rüütlikultuur? Kõik saab alguse kasvatusest, nii ka rüütlitel. Rüütlikasvatus oli keskajal väljakujunenud poisslaste kasvatusmeetood nende kasvatamiseks sõjameesteks ja rüütliteks. Seitsme aastaselt anti ja võeti poiss teenima kõrgemasse aadliperekonda, kus õpetati talle seltskonnas käitumist ja häid kombeid. Viieteist aastaselt sai neist rüütli kannupoiss, kes täitis rüütli relvakandja rolli retkedel ning õppis nendel

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kooli ajalugu: kordamisküsimuste vastused

Pedagoogika alused Kooli ajalugu Karmen Trasberg Kordamisküsimused kirjalikuks arvestustööks: 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus Antiik-Kreekas. 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. 1) Maailmapedagoogika klassika: 1. Comenius ,,Suur didaktika" Kuidas õpetada nii, et see oleks õpilasele kõige efektiivsem 2. Rousseau ,,Emile e. Kasvatusest" revolutsioonilised ideed tolle aja kontekstis. Eesmärk kasvatada loomulikku last.Laps peab maitsma oma lapsepõlve, tuleb soodustada nängimist.La

Pedagoogika alused
145 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens ­ nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused ­ elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ­ ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11 klassi konspekt

Mesopotaamia perekonnas oli piiramatu võim. Pruudi kaasvara jäi tema omadusse. Mees võis abielluda ka mitme naisega. Mehel võisid olla ka abieluväliseid vahekordi. 2.5. Mesopotaamia usk Religioon pärineb Sumeritelt. Jumalad olid inimesed. Taevajumal Anu oli jumalate isa. Tema poeg Enlil oli tuule, tormi, vihma ja piksejumal. Jumalate kuningas, kes kaitses ka maist kuningavõimu. Ta edendas põllu viljakust. Ea oli maa-aluste vete ja sügavuste isand, kes õpetas inimestele põlluharimist, linnaehitust, kirjatarkust jne. Kuningas Hammurapi ajal sai peajumalaks Babüloni kaitsejumal Marduk, kes tõrjus Enlili kõrvale. Maailma ja inimese loomine Usuti, et kõigepealt oli vesi ning sellest sündisid taevas ja maa. Inimene on loodud veest ja mullast. Jumalad lõid inimese enda eest tööle. Legend veeuputusest ­ lk. 61. Pärast surma ootas inimesi rõõmutu olek sünges allmaailmas.

Ajalugu
558 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

3. Rüütliks saamine. a. Päritolu ­ madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes. b. Vastav kasvatus: · 7 aastaselt teenistus paazina ­ mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid. · 15 aastaselt kannupoisina ­ rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid. · 20a. pidulik rüütlikslöömine ­ lubadus kinni pidada rüütlireeglitest, kullast kannused saabastele ja mõõga vöö ning löök lapiti mõõgaga õlale, mis tähistas vastu võtmist rüütliks. 4. Rüütlieetika 3 põhimõtet: a. Jäägitu ustavus oma isandale: · Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel. b. Perekonna au ja hea nime hoidmine: · Au haavamine mahapestav vaid verega. · Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. c. Julgus, ausus ja sõjapidamine: · Võitlemine vastavalt reeglitele ­ ülikust vastast ei tapetud vaid võeti

Ajalugu
75 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun