18.Tasakaal pöörlemistelje puudumisel:pöörlemistelge mitte omav keha on tasakaalus kui temale mõjuvate jõudude projektsioonide summa mistahes teljele võrdub 0ga. Fi=0 F1x+F2x+..+Fnx=0 y2 samamoodi. Tingimus on täidetud kui jõududesumma on 0. 19.Tasakaal pöörlemistelje olemasolul: Pöörlemistelge omav keha on tasakaalus kui temale mõjuvate jõudude, jõumomentide algebraline summa võrdub 0ga.M1+M2+..+Mn=0 20.Matemaatilise pendli võnke s.: Matem.pendlivõnke periood on võrdeline ruutjuurega pendli pikkusest ja pöördvõrdeline ruutjuurega antud maakoha raskuskiirendusest. T=2piidl/g 21.Vedrupendli võnke:vedrupendli võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega pendli pikkusest ja pöördvõrdeline ruutujuurega süsteemis pikkusest. T=2piidm/k 22.Thmosni seadus e võnkeringis.: Võnkeringis tekkivate omavõnkumiste periood on võrdeline ruutjuurega võnkeringi induktiivsusest ja ruutjuurega võnkes ??. Mahtuvusest. T=2piidLC 23.Laengu jäävuss
on difusioon. Difusiooni tõttu püsib atmosfääri koostis praktiliselt muutumatuna, sest anomaalselt suur ühe gaasi kontsentratsioon hajub. Efusioon on gaasi pihkumine vaakumisse läbi väikese ava. Efusiooni seaduspärasused on gaaside kineetilise teooria paikapidavuse üheks tõestuseks. 13) Kas efusiooni kiirus on võrdeline või pöördvõrdeline gaasi molaarmassiga? Konstantsel temperatuuril on gaasi efusiooni kiirus pöördvõrdeline ruutjuurega gaasi molaarmassist. Efusiooni kiirus = constant/M 14) Kas efusiooni kiirus on võrdeline või pöördvõrdeline gaasi tiheduse ruutjuurega? Konstantsel temperatuuril on gaasi efusiooni kiirus pöördvõrdeline ruutjuurega gaasi tihedusest. Efusiooni kiirus = constant/ 15) Kumb on suurem, kas osakeste ruutkeskmine kiirus või aritmeetiline keskmine kiirus? Ruutkeskmine kiirus on suurem. 16) Vali õige(d) vastus(ed):
kogurõhuga moolimurru kaudu. Difusioon: · Difusioon on ühe aine liikumine (jaotumine) läbi teise aine, vähendamaks kontsentratsioonide erinevust erinevate ruumiosade vahel. · Difusioon seletab näiteks parfüümide ja feromoonide levikut neid eraldavate isendite ümber. Efusioon: · Efusioon on gaasi molekulide tungimine läbi väikeste avauste (pooride) madalama rõhuga ruumiossa. · Konstantsel temperatuuril on gaasi efusiooni kiirus pöördvõrdeline tema molaarmassi ruutjuurega. · Sama seos kehtib ka difusiooni kiiruse kohta. · Sellest võib järeldada, et gaasi molekuli keskmine kiirus on pöördvõrdeline tema molaarmassi ruutjuurega. · Eksperimentidest erinevatel temperatuuridel ilmneb ka, et efusiooni ja seega ka gaasi molekulide keskmine kiirus on võrdeline temperatuuri ruutjuurega. Gaaside kineetiline mudel: · Gaas on molekulide kogum. Gaasi molekulid on pidevas juhuslikus liikumises. · Gaasi molekule võib vaadelda punktmassidena.
Heliallikas tekitab õhu tihendused ja hõrendused, need eemalduvad hääleallikast teatava kindla kiirusega. Igale keskkonnal on oma iseloomulik kiirus. Heli levimiskiirus on erinevate materjalide korral erinev ning sõltub lisaks kõigele veel ka temperatuurist. Heli kiirus sõltub ka keha kujust ja paljude kristallide korral levimissihist. Levimiskiirus vedelikus oleneb selle kokkusurutavusest ja tihedusest. Gaasis on heli levimiskiirus võrdeline ruutjuurega gaasi temperatuurist ja on peaaegu sõltumatu gaasi tihedustest ning heli sagedusest. Tahkes kehas oleneb heli levimiskiirus keha elastsusest ja tihedusest ning on rist-, piki- ja pinnalainete puhul erisugune. Toatemperatuuril näiteks on heli levimiskiirus · Õhus 330 m/s · Heeliumis 965 m/s · Vees 1450 m/s · Hõbedas 2700 m/s · Puidus 3000 m/s · Jääs 3100 m/s · Klaasis 5000 m/s
Korrapärase nelinurkse püramiidi täispindala Pythagorase teoreemi abil Alustuseks selgitan mis asi üldse on Pythagorase teoreem: Pythagorase teoreemi põhimõte kehtib vaid täisnurkse kolmnurga juhul. Sõnastus on lihtne: hüpotenuus võrdub kaatetite ruutude summa ruutjuurega, seega hüpotenuusi ruut võrdub kaatetite ruutude summaga (a ruudus+b ruudus=c ruudus). Näiteks, kui täisnurkse kolmnurga kaatetid (kaks lühemat külge) on 3 ja 4 siis peab hüpotenuus võrduma 5-ga. 0 Vaja on vaid aluskülge ja püramiidi kõrgust. 0 Olgu aluskülg a ja kõrgus H. 0 Arvutame põhja pindala (a ruudus (näiteks 4cm ruudus võrdub 16 ruutsentimeetrit)) 0 Arvutame külgpindala Pythagorase teoreemi abiga. (Sk=m*P, P=4a), sest nurk m-i ja
. Seejuures tähistavad a, b ja c reaalarvulisi kordajaid. Ruutvõrrandi lahendamiseks saab kasutada valemit . Kui a=1, on tegemist taandatud ruutvõrrandiga, kuid ka sellisel juhul on võimalik lahendeid leida üldise ruutvõrrandi lahendivalemi abil. Diskrimnant Ruutvõrrandil on alati kaks lahendit, see on tagatud valemis sisalduva ruutjuurega. Erijuhtudel võivad lahendid kattuda (kokku langeda). Ruutvõrrandil võivad ka reaalarvulised lahendid puududa. Selline olukord tekib juhul, kui ruutjuure all olev avaldis on negatiivne. Juurealust avaldist nimetatakse ruutvõrrandi diskriminandiks. Biruutvõrrand Biruutvõrrandiks nimetatakse neljanda astme algebralist võrrandit, mis on teisendatav kujule kus x on tundmatu ja a 0. Võrrandi lahendamiseks tehakse asendus x2=y, mis annab
3. Variant 1. gradiendiga, pindalaga, ajaga, Senjettelektrikud - ning sõltub aine omadusest, Senjettelektrik on eri liiki mida arvestab dielektrik, mille polarisatsioon soojusjuhtivustegur. võib tekkida iseeneslikult, Soojusjuhtivustegur on välise elektrivälja mõjuta. võrdeline ruutjuurega Senjettelektriku omadused temperatuurist.Sisehõõrdumi võivad tekkida ainult ne (liikumishulga kristallilistel ainetel. 2. Biort kandumine)-sisehõõdrejõud, savarti laplace seadus - Mis mis mõjub kahe gaasi kihi tahes voolu magnetväli on eralduspinnal on võrdeline arvutatav selle voolu nende kiiruste gradiendiga,
Jagunevad sama- ning vastassuunalisteks. Kahte vektorit nimetatakse võrdseteks, kui nad on samasihilised, samasuunalised ja ühepikkused. Nullvektor on vektor, mille algus- ja lõpp-punkt ühtivad. Vastandvektoriteks nimetatakse vektoreid, mis on samasihilised, võrdse pikkusega aga vastandsuunalised. Vektori koordinaatide leidmiseks lahutatakse lõpp-punkti koordinaatidest vastavad alguspunkti koordinaadid. Vastandvektori koordinaadid erinevad märgi poolest. Vektori pikkus võrdub ruutjuurega selle vektori koordinaatide ruutude summast. Ühikvektoriks nimetatakse vektorit, mille pikkus on üks. Vektorite summa. Kolmnurgareegel Rakendame liidetavad vektorid nii, et esimese vektori lõpp-punkt on teisele vektorile alguspunktiks. Summavektor algab esimese vektori alguspunktist ja lõpeb teise vektori lõpp-punktis. Rööpkülikureegel Liidetavad vektorid on rakendatud ühisesse alguspunkti. Täiendame joonise rööpkülikuks nii, et antud vektorid on rööpküliku külgedeks
õigete katsetingimuste korral. Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv. vr 0 Re = (9) W - = 0e kT Laminaarse voolamise tagemiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re < 103 Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega, s.o. võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist, vedelikel aga kasvab eksponentsiaalse seaduse järgi: (10) kus k on Boltzmanni konstant (1,381*10-23 J/K), T - vedeliku absoluutne temperatuur, W - molekulide ülemineku energia ühest tasakaaluolekust teise.
Magnetvoog on suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. = BdS S = BS cos = L I Näivtakistus on suurus, mis isel tarbijat, milles toimub nii elektromagnetvälja energia muundumine teisteks energialiikideks kui elektri- ja magnetväljaenergia perioodiline vastastikune muundumine. Thompsoni valem võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus perioodiliselt muutuvad. See on harmooniline võnkumine. Saamine põhineb elektromag indukts nähtusel. (metalljuhis toimub elektronide võnkumine tasakaaluasendi ümber.) Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtuseks nim niisugust alalisvoolu, mis eraldab antud takistusel 1 Im
RAUDVARA 3. peatükk Kujundite sarnasus 1. Võrdelised lõigud: Kui kahe lõikude hulga vahel saab korraldada sellise vastavuse, et kõik vastavate lõikude jagatised on võrdsed, siis nimetatakse ühe hulga lõike võrdelisteks teise hulga lõikudega. Geomeetriline keskmine on võrdne ruutjuurega nende arvude korrutisest( tähistame:k ) Näide: Kolmnurgad on võrdelised. Leia x. 2. Kiirteteoreem: Teoreem: Kui nurga haarasid lõigata paralleelsete sirgetega, siis on nurga ühel haaral tekkinud lõigud võrdelised teisel haaral tekkinud lõikudega. Eeldus: Nurga O haarasid u ja v on lõigatud kahe paralleelse sirgega s ja t. s || t Väide: Kiirteteoreemi järeldus: Nurga haarade lõikamisel paralleelsete sirgetega tekivad võrdeliste külgedega kolmnurgad.
Kui elektriväli ja magnetväli samaaegselt perioodiliselt muutuvad nimetatakse seda elektromagnetvõnkumiseks ning seda tekitab võnkering. 10. Võnkering on kondensaatorit (C) ja induktiivpooli (L) sisaldav vooluring, kus tekitatakse elektromagnetvõnkumine. (kasut. raadiosagedusliku 30kHz-300MHz filtrina) Võnkeringis muundub kondensaatori energia perioodiliselt pooli magnetvälja energiaks ja vastupidi. 11. Thomsoni valem ütleb, et võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. Sellega saab arvutada perioodi või sagedust. T= 2 T[S]-periood L[H]- induktiivsus C[F]- elektrimahtuvus 12. Elektromagnetlaineks nim. ruumis lainena levivat elektromagnetvälja (elektrivälja+magnetväli). Seda võib nimetada ka elektromagnetvälja perioodiliseks muutuseks. See on ristlaine, s.t., et välja vektorid on laine levimise suunaga risti ! 13. Modulatsioon on informatsiooni edastamiseks kasutatava füüsikalise nähtuse
vastastikmõjus.Laineks nimetatakse võnkumise gradiendiga(dt/dx),pindalaga,ajaga nng sõltub aine ruumislevimise protsessi.Lained jaotatakse: omadustest,mida arvestab soojusjuhtivustegur(K)mis on -ristlained,kus osakesed võnguvad risti laine levimise võrdeline ruutjuurega temperatuurist. v=[r] suunaga. pikilained,kus osakesed võnguvad piki laine Sisehõõrdumine (liikumis hulga kandumine): 4.Ühtlaselt muutuv ringliikumine:v=const; a=const levimise sihti.Lainepikkuseks () nimetatakse F=(du/dx)dS Sisehõõrdejõud F mis mõjub kahe gaasi kaugust,mille võrra levib laine ühe perioodi(T)vältel
said õppida vaid kõrgematest klassidest päris inimesed kuid vahel pääsesid õppima ka alamklassist päris poisid, mis võimaldas neil karjääri teha. Kirjaoskus oli levinud laiemalt kui egiptuses. Lisaks kirjaoskusele tundi ka matemaatikat, tähetarkust ja religioosse sisuga kirjandust. · TEMPLID Templid ehk jumalate maised kojad. Tsikuraad ehk astmiktempel. · TEADUS Matemaatika: kasutati kuuekümnendsüsteemi, tundsid arvuväärtuseid, oskasid lahendada ülesandeid kuup-ja ruutjuurega Astroloogia: ennustamine tähtkujude järgi Astronoomia: kujunes välja kuukalender-aasta koosnes täpselt 12 kuust see on 11 päeva päikeseaastast vähem. Valitseja äranägemise järgi lisati aegajalt 1 kuu. Tunti hästi planeetide trajektoori ja nende liikumist. Oskasid ette ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. · HETIIDID, NENDE RIIK JA ÜHISKOND Riiki juhtis kuningas. Üksnes tugev ja sõjaliselt edukas valitseja suutis tagada riigi sisemise stabiilsuse ja koospüsimise
2. Võnkering: Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. Võnkering on induktiivpoolist L ja kondensaatorist C koosnev elektriahel, milles on võimalikud elektrivõnkumised ja mida kasutatakse raadiosagedusliku (harilikult 30 kHz 300 MHz) filtrina. 3. Thomsoni valem: Thomsoni valemi kohaselt on võnkeperiood võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. Sageduse ja perioodi seos: Sageduse ja perioodi vaheline seos: 1 1 f = ; T = , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). T f 4. Lained: Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. On olemas kapinnalained, kus häiritud on vedeliku
c)Võnkeringis muundub kondensaatori elektrivälja energia perioodiliselt pooli magnetvälja energiaks ja vastupidi. d)Võnkering on süsteem, mis tekitab muutuva voolu, mille sagedus on määratud võnkeringi moodustavate kehade omadustega. Võnkeringis toimuvate elektrovõnkumiste omavõnkeperioodi määrab Thomsoni valem 11. Selgita Thomsoni valemi (kus kasutame, seal olevaid suurused, ühikuid). Thomsoni valem- võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Võimaldab arvutada perioodi või sagedust. 12. Mida nimetame elektromagnetlaineks? * Elektrivälja muutumine ühes punktis kutsub esile muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub esile elektrivälja muutuse naaberpunktis. Igasugune elektri- või magnetvälja muutus levib ruumis lainena. Seda lainet nimetatakse elektromagnetlaineks. Vaakumis levib see kiirusega 3 * 108 m/s.
Määramatust ei tohi alahinnata. 15. Standardmääramatus ning tema A ja B tüüpi hindamismeetodid. sp s ( xi ) u ( xi ) = u ( xi ) = s ( xi ) = n on n mõõtetulemuse standardhälbe kujul väljendatud määramatus See määramatus võrdsustatakse positiivse ruutjuurega mõõtesuuruse hinnangu dispersioonist ning tähistatakse tähega u. Klassiftiseeritakse a ja b tüübiks erinevate hindamisviiside alusel. A tüüpi määramatuse saame kordusmõõtmiste statistilisest analüüsist. B tüüpi määramatuse jaoks info saame mõõtevahendite spetsifikatsioonidest, hinnatakse piirhälvete alusel. Juhuslike suuruste dispersioon võrdub nende summa dispersiooniga. A-TÜÜPI: B-TÜÜPI: 16
Puudub vabaliige: 1) Toome ühise teguri sulgude ette. Nii saame uue võrrandi, mille vasak pool on kahe teguri korrutis. 2) Korrutis võrdub nulliga, kui üks tegureist võrdub nulliga. 3) Saame võrrandile kaks lahendit: väiksema lahendi tähistame x1 ja suurema lahendi tähistame x2 4) Teeme kontrolli ja kirjutame vastuse Puudub lineaarliige: 1) Viime ruutliikme vasakule, vabaliikme paremale 2) Jagame ruutliikme kordajaga 3) Leiame x (x võrdub plusssmiinus ruutjuurega vabaliikmest) 4) Teeme kontrolli ja kirjutame vastuse 17. Millal on ruutvõrrandil 2 erinevat lahendit? Millal on kaks võrdset lahendit? Millal ruutvõrrandil lahendid puuduvad? Kui diskriminant on nullist suurem, siis on ruutvõrrandil 2 erinevat lahendit. Kui diskriminant on nulliga võrdne, siis on ruutvõrrandil 2 võrdset lahendit. Kui diskriminant on nullist väiksem, siis ruutvõrrandil puuduvad lahendid. 18. Viete'i teoreem. Millal võib kasutada Viete'i teoreemi?
Elektrongeneraator sisaldab enamasti võnkeringi, mille omavõnkesagedus määrab tekitatavate võnkumiste sageduse. Lisaenergia andmiseks võnkeringile kasutatakse positiivset tagasisidet. Võnkering ise avab ventiili, läbi mille ta vooluallikalt energiat juurde saab. See toimub hetkel, mil välise allika poolt tekitatav vool on võnkeringis endas kulgeva vooluga samasuunaline ja tugevdab võnkumist. Thompsoni valem võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Resonants on nähtus, mille korral sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkesagedusega. Sellega seoses pinge või voolutugevuse amplituud kasvab järsult. Elektromagnetvõnkumine levib ruumis elektromagnetlainena. Elektromagnetlaine on ristlaine. Selle levimiseks ei ole keskkond vajalik. Elektromagnetlaine kannab enesega energiat, mida nimetatakse kõnekeeles elektrienergiaks. Laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. v=f
Difusioon ühe aine liikumine (jaotumine) läbi teise aine, vähendamaks konsetratsioonie erinevust erinevate ruumiosade vahel. Difusioon seletab nt parfüümidee ja feromoonide levikut neid eraldavate isendite ümber. Efusioon gaasi molekulide tungimine läbi 3 väikeeste avauste (pooride) madalama rõhuga ruumiosa. Konstantsel temp on gaasi efusiooni kiirus pöördvõrdeline tema molaarmassi ruutjuurega. Sama seos kehtib ka difusiooni kiiruse kohta. 32. Kirjeldage temperatuuri mõju gaasi molekulide keskmisele kiirusele. - Mida kõrgem temp seda kiirem efusioon. v . Gaasi molekuli keskmine kiirus on pöördvõrdeline tema molaarmassi ruutjuurega. Eksperimentidest erinevatel temperatuuridel ilmneb ka gaasi molekulide keskmine kiirus on võrdeline temp ruutjuurega 33. Nimetage ja selgitage gaaside kineetilise mudeli eeldusi. gaas on molekulide kogum. Gaasi molekulid on
Kui osake liigub magnetväljas (st E = 0), saab Lorentzi jõu suunda määrata vasaku käe reegli abil. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. . kus on elektromotoorjõud voltides on kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog veeberites Thompsoni valem kohaselt on võnkeperiood võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Einsteini valem fotoefekti kohta hf = A + mv2/2, kus h on pealelangeva valguse sagedus, kokku hf on valguskvandi energia, mis muutub fotoelektroni antud ainest väljumise tööks A ja energia ülejäägi saab elektron kaasa kineetilise energia mv2/2 näol, kus m on elektroni mass ja v tema kiirus ainest välja tulemisel. Bohri aatomimudel järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis
Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv v r 0 Re = (9) Laminaarse voolamise tagamiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re<103. Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega. S.o. võrdeliselöt ruutjuurega W temperatuurist, vedelikel aga kasvab eksponentsiaalse seaduse järgi: - kT = 0e (10) k Boltzmanni konstant T vedeliku absoluutne temperatuur W - molekulide ülemineku energia ühest tasakaaluolekust teise Töö käik
võrdeline temperatuuri gradiendiga (dT/dx), pindalaga (dS), ajaga (dt) ning sõltub aine omadustest, mida arvestab soojajuhtivustegur (K).See on võrdeline rutjuurega temperatuurist. dQ= -k(dT/dx)dSdT Sisehõõrdejõud (F), mis mõjub kahe gaasi kihi eralduspinnal (dS) on võrdeline nende kiiruste gradientidega (du/dx), eralduspinnaga (dS) ning sõlt gaasi om ,mida arvestab sisehõõrdetegur e dünaamiline viskoossus (η).See kasvab temp tõustes võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist ning on rõhust sõltumatu. F= η(du/dx)dS 15. Aine agrekaatoleku muutused – Sulamine - aine üleminek tahkest olekust vedelasse soojuse juurdevoolu tõttu. Tahkumine - aine ülem vedelast olekust tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine - vedeliku aurustumine ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse ära .
σ2 = N ¿ N – kõikide nimede arv kokku (vastavalt kas poiste või tüdrukute) Poiste dispersioon (σ2): 20,23+1,47 +0,81+10,58+21,78 σ2 = 23 σ2 ≈ 2,39 Tüdrukute dispersioon (σ2): 24 +4 +2+12+9+25 2 σ = 20 σ2 = 3,8 6.2 Leian poiste ja tüdrukute eesnimede tähtede standardhälve σ, lähtuvalt dispersioonist, sest standardhälve võrdub dispersiooni ruutjuurega (σ = √σ2 ): Poiste standardhälve (σ): σ= √ 2,39 ≈ 1,5 Tüdrukute standardhälve (σ): σ= √ 3,8 ≈ 1,9 6.3 Kasutades eelnevat informatsiooni leian poiste ja tüdrukute eesnimede tähtede variatsioonikordajad (v) ehk suhtelise hajuvuse. Kasutan järgmist valemit: σ v= xx Poiste variatsioonikordaja (v): 1,5 v= 5,7 ≈ 0,26 = 26% Tüdrukute variatsioonikordaja (v): 1,9 v= 7 ≈ 0,27 = 27% 7. Kokkuvõte
kas Stokesi valemit kasutati õigete katsetingimuste korral. Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv vr0 Re = (9) Laminaarse voolamise tagamiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re<1. Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega, so võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist, vedelikel aga kasvab eksponentsiaalse seaduse järgi: W = 0 e - kT (10) kus k on Boltzmanni konstant, T - vedeliku absoluutne temperatuur, W - molekulide ülemineku energia ühest tasakaaluolekust teise. Töö käik 1. Määrake kuulikese diameeter d ja mass m. 2. Mõõtke areomeetriga vedeliku tihedus 0. 3. Asetage klaasist silindrile kaks tähist kuuli kiiruse määramiseks
molekulid. Huvipakkuva aine ja kõigi segusse kuuluvate ainete moolide arvu jagatis: XA = nA/nA + nB + ... segu kõigi komponentide moolimurdude summa on 1: xA + xB + ... = 1 Gaasisegu komponendi osarõhk on võrdeline selle komponendi moolimurruga: PA = nAP/nA + nB + ... = xAP Difusioon – ühe aine järk-järguline hajumine teises Efusioon – gaasi pihkumine vaakumisse läbi väikese ava. Selle kiirus on võrdeline temperatuuri ruutjuurega ja pöördvõrdeline gaasi molaarmassi ruutjuurega: (all). Efusiooni kiiruste võrdlemise põhjal saab määrata aine molaarmassi. Efusiooni kiirus on võrdeline molekulide keskmise kiirusega gaasis. Molekulide keskmine kiirus gaasis on võrdeline ruutjuurega temperatuurist ning pöördvõrdeline ruutjuurega molaarmassist. efusiooni kiirus alfa √ T √M Molaarmassi määramine efusiooni kiiruse põhjal: A efusiooni aeg/B efusiooni aeg = ruutjuur (MA/MB)
jagatud N-1-ga, kus N on valimi maht; standardhälve s on ruutjuur dispersioonist. Mediaan oli elementide järjestatud rea 13. element ning haare on suurima ja väikseima elemendi vahe. 2. Eeldades, et üldkogum on normaaljaotusega ja et =0,10, leidsin t-jaotuse tabelist kvantiili t1-/2(N-1) ning keskväärtuse poollaiuse arvutasin, korrutades kvantiili standardhälbe hinnanguga ning jagades korrutise ruutjuurega valimi mahust. Alumiseks piiriks sai seega keskväärtuse hinnangu ja poollaiuse vahe ning ülemiseks piiriks keskväärtuse hinnangu ja poollaiuse summa. Dispersiooni usaldusvahemiku leidmiseks leidsin tabelist väärtused kvantiilidele 2/2(f) ja 21-/2(f), f=N-1. Alumiseks piiriks on f korrutis dispersiooni hinnanguga, jagatuna 21-/2(f)-ga, ja ülemiseks piiriks f korrutis dispersiooni hinnanguga, aga jagatuna 2/2(f)-ga. 3
paralleelselt ja põhjustatud kiiruse mooduli muutumisest. Normaalkiirenduse vektor on suunatud trajektoori kõverusraadiuse sihis, s.t. kiirusvektoriga risti, ja põhjustatud kiiruse suuna muutumisest. dv at || v , at = dt = r 2 . (2.22) an v , an = v r Kuna tangentsiaal- ja normaalkiirenduse vektorid on omavahel risti, siis summaarse kiirenduse moodul võrdub ruutjuurega tangentsiaal- ja normaalkiirenduse vektorite moodulite ruutude summast: a = at2 + a n2 . (2.23) v at a r an O
P (| X - m |< ) = 2( / ( X )). Normaaljaotuse keskväärtuse usalduspiirkond Leiame D(X): 1 n = 1 D n 1 D X = D x i x i = DX . n i =1 n i =1 n 2 DX (X) = DX = = . n n Aritmeetilise keskmise standardhälve võrdub üksiktulemuse standardhälve jagatud ruutjuurega katsete arvust. Seda nimetatakse ka standardveaks. n = P (| X - m |< ) = 2 ( ) Tulemusena saime võrrandi määramiseks: n ( )= . 2 Näide Mõõteriista passis on antud mõõtmise standardhälbeks 0,1. Mitu mõõtmist tuleks teostada, et aritmeetilise keskmise standardhälve ei ületaks 0,03? Lahendus
Vektorid on kollineaarsed siis, kui nende koordinaadid on võrdelised (s.t. vastavate koordinaatide jagatised on võrdsed). Vektori lahutamisel asendame lahutamise vastandvektori liitmisega. Vektori liitmisel liidame vastavad koordinaadid, lahutamisel lahutame. Vektorid i ja j ristuvad ühik vektorid. Ühe ühiku pikkused, teljestiku sihis. Vektori koordinaatide leidmiseks lahutan lõpppunkti koordinaatidest vastavad alguspunkti koordinaadid. Vektori pikkus võrdub ruutjuurega koordinaatide ruutude summast. Sellist vektorit, mille algus punktid on koordinaatide alguspunktis nim kohavektoriks. Kohavektori koordinaadid on samad, mis vektori lõpp koordinaadid. Sellist vektorit, mille pikkus on 0 ühikut, nim nullvektoriks. Sellist vektorit, mis on 1 ühik pikk nim ühikvektoriks.
Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. Üldjuhul esinevad võnkeringis energia kaod: soojuslikud kaod voolu tõttu, elektrivälja hajumine kondensaatori plaatide vahelt, magnetvälja hajumine poolist. Vaba elektromagnetvõnkumine: on energia kadude tõttu võnkeringis sumbuvad. Thomsoni valemi kohaselt on võnkeperiood võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest Isevõnkumine ehk autovõnkumine on sumbumatu võnkumine, mis ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel. Erinevalt sundvõnkumisest on isevõnkumisel sagedus ja amplituud määratud ainult võnkesüsteemi enda omadustega. Isevõnkumine erineb vabavõnkumisest selle poolest, et isevõnkuva keha amplituud on ajast sõltumatu ja keha on energiaallikaga lühiajalises vastasmõjus.
võimalik tekitada väga suure sagedusega elektromagnet võnkumisi ja kiirata neid võnkumisi ümbritsevatesse ruumi elektromagnetlaine näol. · Ampermeeter voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse vooluahelasse tarbijaga jadamisi. · Voltmeeter mõõdetakse piget tarbija klemmidel. Voltmeeter ühendatakse vooluahelasse tarbijaga rööbiti. · Thompsoni valemist nähtub, et elektromagnetilise vabavõnkumise periood on võrdeline ruutjuurega pooli induktiivsusest ja kondensaatori mahtuvusest. T = 2 LC OPTIKA · Valguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus õhus on 380mm-760mm. · Laine sagdus (f) näitab mitu vänget teeb laine ajaühikus. · Laineperiood (T) näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. · Laine faas määrab ära muutuva suuruse väärtuse antud aja hetkel.
keskväärtust; U 0 tähendab, et ühe suuruse kasvamine vähendab teise keskväärtust. U iseloomustab korrelatsiooni tugevust: mida suurem on lineaarse korrelatsioonikordaja keskväärtus, seda tugevam on seos suuruste vahel. 19. Mida näitab regressioonvõrrandi determinatsioonikordaja? Oletame lineaarset seost: suuruse Y keskväärtus sõltub suurusest X lineaarselt: Y^ DX E Determinatsioonikordaja iseloomustab mudeli headust. Lineaarse korrelatsioonikordaja väärtus võrdub ruutjuurega determinatsioonikordajast. Determinatsioonikordaja näitab argumendi X võimet kirjeldada uuritava suuruse Y hajuvust. 20. Mida näitab otsustusmuutuja kordaja (tõus) lineaarses ühe otsustusmuutujaga regressioonvõrrandis? Lineaarne seos on määratud kahe parameetriga: D (regressioonsirge tõus) kirjeldab juhusliku suuruse Y keskväärtuse muutumise kiirust suuruse X mõjul; E on regressioonsirge algordinaat. Ideaalse mitmese
mida läbib magnetvälja tekitanud vool. Pooli induktiivsus on füüsikaline suurus, mis võrdub arvuliselt voolukontuuris tekkiva eneseinduktsiooni elektromotoorjõuga, kui voolutugevus selles muutub ühe ühiku võrra ajaühikus. Võnkering Lihtsaim süsteem, milles võivad tekkida vabad elektromagnetvõnkumised, koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud poolist. Thompsoni valem Võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsuse ja mahtuvuse korrutisest. Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. OPTIKA: Laineoptika: Valgus kui elektromagnetlaine valgusel on kahesugune olemus. Kiirgamisel ja neeldumisel käitub valgus osakeste voona. Osakeste nimetus footon ehk valguskvant. Levimisel käitub valgus lainena. Elektromagnetlainete skaala lainepikkuse järgi kahanevas(sageduse järgi kasvavas)
aastal oli 709,15 ning Tallinna oma 683,64. Kuna dispersioon, hälvete ruutude aritmeetiline keskmine, on seda suurem, mida rohkem on tunnusel keskväärtusest tugevasti hälbivaid väärtusi, siis järelikult näitab Tartu rahvastiku suurem dispersioon seda, et Tartus on suhteliselt rohkem inimesi, kes kalduvad vanuse kaalutud aritmeetilisest keskmisest märgatavalt kõrvale. Standardhälvete erinevus kahe linna vahel on juba väiksem, kuna tegu on dispersiooni ruutjuurega, mistõttu läheb ka erinevus väiksemaks. Tartus oli vastav näitaja 26,63 ning Tallinnas 26,15. Variatsioonikordaja näitab, kui suure osa moodustab standardhälve aritmeetilisest keskmisest. Antud juhul on mõlema linnal vastavaks kordajaks sarnane väärtus. Väikese erinevuse tingivad erinevad standardhälbed ning aritmeetiline keskmine. Olgugi, et tegelikult on asümmeetriakordaja ning ekstsessi väärtusi pole väiksemate
V tund:Praktiline töö – ristküliku mõõtmisel. VI tund: Mõõtetulemuste hajuvusgraafiku kujutame tunnis ja leiame ka: n 1) Eksperimentaalse standardhälbe : s(x)= (x i 1 i x) 2 (on võrdne ruutjuurega kõigi n 1 tulemuste erinevused keskmisest võetuna ruudus, liidetud kokku ning jagatud n-1, kus n on mõõtmiste arv) Standardhälve näitab kuidas jagunevad mõõtmistulemused arvuliselt keskmise tulemuse ümber, sama suuruse määramisel korduvate katsete korral. (Gaussi kõver) 2) Aritmeetiliste keskmiste eksperimentaalse standardhälbe (ehk ruutkeskmise vea) valem: n u A ( x )= s( x )=
10. Vaba langemise kiirenduse definitsioon. Vaba langemise kiirendus kiirendus, millega liigub keha ainult raskusjõu mõjul. Tähis g. 11. Vaba langemise võrrandid. 2 = 0 + - 2 = 0 + 12. Vektori projektsioonide arvutamine etteantud sihis (joonis, valem). = | | = | | 13. Vektori mooduli arvutamine. Vektori moodul võrdub ruutjuurega tema projektsioonide ruutude summast: | | = 2 + 2 + 2 14. Vektorite liitmise kolmnurga reegel (joonis). 15. Vektorite liitmise rööpküliku reegel (joonis). 16. Vektorite liitmine koordinaatteljestikus (valem). + = ( + ) + ( + ) + ( + ) 17. Vektorite skalaarkorrutise definitsioonvalem ja joonis. Kahe vektori skalaarkorrutis - nende vektorite moodulite ja vektorite vahelise nurga koosiinuse korrutis: = |
läbikantav soojushulk (dQ) on võrdeline temperatuuri gradiendiga (dT/dx), pindalaga (dS), ajaga (dt) ning sõltub aine omadustest, mida arvestab soojajuhtivustegur (K).See on võrdeline rutjuurega temperatuurist. dQ= -k(dT/dx)dSdT Sisehõõrdejõud (F), mis mõjub kahe gaasi kihi eralduspinnal (dS) on võrdeline nende kiiruste gradientidega (du/dx), eralduspinnaga (dS) ning sõlt gaasi om ,mida arvestab sisehõõrdetegur e dünaamiline viskoossus ().See kasvab temp tõustes võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist ning on rõhust sõltumatu. F= (du/dx)dS 32.Reaalse gaasi isotermid .Van der Wahlsi võrrand Reaalse gaasi ruumala on ideaalse gaasi ruumalast suurem .Reaalsel gaasilon rõhk väiksem kui ideaalsel gaasil . p iVi=nRT pi =p+an2/V2 Vi=V-nb järelikult (p+an2/V2)(V-nb)=nRT a-van der W 1. Konst ,b-Van der W 2.konst. 33.Aine agregaatoleku muutused Sulamine - aine üleminek tahkest olekust vedelasse soojuse juurdevoolu tõttu
2.tahan teha kindlaks elementide osakaalu, ehk et kui ma dispersiooni ei tea, saan arvutada võttes maksimaalse dispersiooni ei ükski eelpool toodud valikutest – ÕIGE Mediaan 1 on korrastamata rea keskmine element (korrastatud) 2 on alati moodist suurem (vb ka väiksem olla) 3 on alati geomeetrilisest keskmisest suurem (kindel seos puudub) 4 normaaljaotuse puhul on moodiga võrdne (ÕIGE) 5 ei ükski Standardhälve 1 leitav dispersiooni ruuduga (ruutjuurega) 2 paikneb alati vahemikus 0 ... lõpmatus (kui on alternatiivne tunnus, siis saab olla kuni 0,5 – see on triki küsimus, kui panid õige, siis on ÕIGE) 3 ei saa olla lineaarhälbest suurem (väiksem) 4 varieeruvas reas = 0 (st puhul rida just varieerub) 5 ei ükski Normaaljaotuse korral 1 puudub sümmeetria (esineb sümmeetria) 2 st. hälve = 0 (siis on sirge) 3 Mo = Me ei võrdu aritmeetilise keskmisega (kõik peaks võrduma)
negatiivselt seda alleeli heterosügootses olekus kandvate isendite vastu. Alleeli elimineerumise kiirus valiku kaudu on sq2, kus s on selektiivne surve ning q2on retsessiivse alleeli sagedus homosügootses olekus. Kui mutatsioonisagedus on tähistatud u-ga, siis tasakaalustatud olukorras on mutatsiooni tekke ja elimineerumise kiirused võrdsed. Sellest tuleneb, et u = sq2 ja homosügootide sagedus q2 = u/s. Retsessiivse alleeli sagedus q populatsioonis võrdub ruutjuurega jagatisest u/s. 3. Protopatogeenid vms mehhanism (kuidas toimivad) ????? 4. Millised aneuploidsused võivad lõppeda elusa lapse sünniga? Aneuploidne - kindla kromosoomi arvu suurenemine või vähenemine. · Downi sündroom 21 triploidne · Patau 13 triploidne · Edward 18 triploidne · Turner üks X kromoosom puudu/vigane · Kleinfelter XXY · Triplo-X XXX 5. Kirjuta doosikompensatsiooni mehhanisme
Standardhälve 1. leitav dispersiooni ruuduga (ruutjuurega) 2. paikneb alati vahemikus 0 ... lõpmatus (kui on alternatiivne tunnus, siis saab olla kuni 0,5 see on triki küsimus, kui panid õige, siis on ÕIGE) 3. ei saa olla lineaarhälbest suurem (väiksem) 4. varieeruvas reas = 0 (st puhul rida just varieerub) 5. ei ükski Regressioonianalüüsi kõige üldisem eesmärk: 1. kirjldada korrlatiivset seost metemaatika funktsioonina Pidev juhuslik suurus... 1
Suuruse tõeline väärtus - suuruse väärtus, mis esitab mõõtetulemuse praktilisel eesmärgil õigena. Mõõtmise kirjeldamisel veaarvutuskäsitluses vaadeldakse tõelist väärtust kui ainulist ja praktiliselt mitte teadaolevat. Hälve - erinevus (katsemeetodiga seotud) tõelise väärtuse ja mõõtmisel saadud väärtuse vahel. Standardhälve - tulemuste seeria hajuvuse mõõt umber nende keskmise, võrdne dispersiooni positiivsele ruutjuurele ja hinnatud positiivse ruutjuurega ruutude keskmisest. Dispersioon - juhusliku muutuja ja tema keskmise vaheliste hälvete ruutude keskmine, hinnatud ruutude keskmisega. Juhuslik viga - kogu katsetöö jooksul esinev juhuslik varieerumine hoolimata muutuja tihedast kontrollimisest Vabadusastmed - dispersiooni arvutamisel kasutatud näitaja, sageli sõltumatute tulemuste arvust ühe võrra väiksem. Keskmine, aritmeetiline keskmine - tulemuste summa jagatuna antud tulemuste kogumi arvuga.
Võnkeringis toimub elektri- ja magnetvälja energia vastastikune muundumine, kuid elektromagnetvälja energia on jääv. Reaalne võnkering on sumbuv. Cu 2 Li 2 u vahelduvpinge hetkväärtus, E = Ee + Em = + = const i voolutugevuse hetkväärtus 2 2 Thompsoni valem Võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsuse ja mahtuvuse korrutisest. T = 2 LC Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. u = U m cos t U 1 I = Mahtuvustakistus: Rc = i = I m cos(t + ) Z C
125h=3h 7min 30s. Lisaküsimus: kui kaua oleks sõudja teel olnud kui voolu kiirus oleks olnud 5 km/h? (Ei saabugi tagasi). 3. Kui kõrge on torn, kui sellelt kukkuv kivi langeb 3s? Valem: s=at2/2=9.8*32/2=44.1m. Kiirendusega liikudes läbitud teepikkus suureneb aja ruuduga võrdeliselt. 4. Tütarlapselt korvi saanud noormees hüppas 300 m kõrguse pilvelõhkuja katuselt alla. Kui kaua oli tal aega oma tegu kahetseda? Valem: (2s/a)=(2*300/9.81)=7.82s. Kukkumise aeg pikeneb võrdeliselt ruutjuurega läbitud teepikkusest 5. Purskkaevu düüs, millest vesi väljub, on ristlõikega 1cm . Mitu liitrit sekundis peab 2 olema pumba jõudlus, kui soovitakse, et vesi purskub 20m kõrgusele? Kui suur peab olema selles ülesandes töötava pumba poolt avaldatav rõhk? Veejoa algkiiruse arvutame pöördtehtest, kui suur oleks lõppkiirus kui vesi kukuks 20 m kõrguselt: v =2as=(29.8 20)=19.8 m/s
Võnkeringis toimub elektri- ja magnetvälja energia vastastikune muundumine, kuid elektromagnetvälja energia on jääv. Reaalne võnkering on sumbuv. Cu 2 Li 2 u vahelduvpinge hetkväärtus, E = Ee + Em = + = const i voolutugevuse hetkväärtus 2 2 Thompsoni valem Võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsuse ja mahtuvuse korrutisest. T = 2 LC Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. u = U m cos t U 1 I = Mahtuvustakistus: Rc = i = I m cos(t + ) Z C
korral pole tegemist mingi ühise väärtusega, vaid lõpmatult paljude selle suuruse väärtuse ümber jaotunud väärtustega, mis kõik on kooskõlas mõõdistega ja lähteandmetega. 36. Standardmääramatus Standardmääramatus on standardhälbe kujul väljendatud mõõtetulemuse määramatus. Standardhälbe kujul väljendatud suuruse Xi mõõtmistulemuse määramatus võrdsustatakse positiivse ruutjuurega suuruse Xi hinnangväärtuste xi või [x] vastavatest dispersioonihinnangutest s2(xi) ja s2([x]) ning tähistatakse vastavalt u(xi) ja s2([x])-ga 37. Määramatuse A-tüüpi hindamismeetod Määramatuse A-tüüpi hindamine on määramatuse hindamismeetod mõõteseeria statistilise analüüsi abil. Suuruse Xi n mõõdise xi alusel määratud hinnangväärtuse [x] määramatuse A-tüüpi hindamisel saadakse määramatus uA([x]) = s([x]). 38. Määramatuse B-tüüpi hindamismeetod
samas juhis, mida läbib välja tekitanud vool. Pooli induktiivusus eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline volutugevuse muutumise kiirusega. Võrdetegur L sõltub juhi mõõtmetese ja kujust ning seda nimetatakse induktiivsuseks. Võnkering on elektriahel, milles tekivad elektromagnetvõnkumised; koosneb kondekast ja induktiiv-poolist. Thompsoni vaelm võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 L C Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. Elektromotoorjõud E V Magnetvoo muut Wb Ajavahemik t s Magnetvoog Wb Magnetinduktsioon B T Pindala S m2 Nurk pinnanormaali ja
· Assotsiatiivsus arvuga korrutamise suhtes · distributiivsus arvude liitmise suhtes · distributiivsus vektorite liitmise suhtes. · Arvu k ja vektori a 0 korrutiseks nimetatakse vektorit ka, mille pikkus 6.7 Vektori koordinaadid Iga koordinaattasandil oleva vektori v saab üheselt avaldada koordinaattelgede suunaliste ühikvektorite I ja j kaudu. v=Xi+Yj (X ja Y on vektori koordinaadid) v=(X;Y) · Vektori pikkus võrdub ruutjuurega vektori koordinaatide ruutude summast. · Vektorit OM, mille alguspunkt on koordinaatide alguspunktis, nimetatakse punkti M kohavektoriks. Kui M(a;b), siis OM=(a;b) · i=(1;0) ja j=(0;1) · Kui e on ühikvektor ja see moodustab x-telje positiivse suunaga teravnurga a, siis e=(cos a; sin a) ehk e=cos a·i+sin a·j · Nullvektori koordinaadid on nullid 0=(0;0) 6.8 Koordinaatidega antud vektorite võrdsus ja lineaartehted
Pinda dS aja dt jooksul läbiva soojushulga dQ annab Fourier' valem: dT d Q= - _ dS dt , (12) d x kus - soojusjuhtivustegur, dT/dx - temperatuurigradient. Soojusjuhtivustegur avaldub i k 8R 1/2 _= T , (13) 3 d2 µ 3 kus i - molekulide vabadusastmete arv. Oluline meeles pidada - soojusjuhtivustegur on võrdeline ruutjuurega temperatuurist ega olene rõhust. Fourier' valem kehtib ka vedelike ja tahkete kehade puhul. (3) Sisehõõrdumine e. viskoossus. Ülekanduvaks substantsiks on impulss. Gaasi laminaarsel voolamisel tekib gaasikihtide vahel sise-hõõrdejõud, mis avaldub Newtoni valemiga du F = dS , (14) d x kus - sisehõõrdetegur e. dünaamiline viskoossus, du/dx - kiiruse gradient. Sisehõõrdetegur avaldub 2 m R
Magnetvoog on suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Näivtakistus on suurus, mis isel tarbijat, milles toimub nii elektromagnetvälja energia muundumine teisteks energialiikideks kui elektri- ja magnetväljaenergia perioodiline vastastikune muundumine. Thompsoni valem võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus perioodiliselt muutuvad. See on harmooniline võnkumine. Saamine põhineb elektromag indukts nähtusel. (metalljuhis toimub elektronide võnkumine tasakaaluasendi ümber.) Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtuseks nim niisugust alalisvoolu, mis eraldab antud takistusel 1 perioodi jooksul sama suuruse soojushulga nagu antud vahelduvvoolgi.
annaabi.ee 
