Siis l oleks ühtlasi pendli pikkus. Kui pendel kallutada tasakaaluasendist kõrvale mingi väikese nurga võrra, kusjuures masskese C nihkub teepikkuse x võrra, siis ka siin väikeste nihete x << l korral on tasakaaluasendisse suunatud jõud F võrdeline nihkega. Füüsikalise pendli võnkeperioodi määramisel lähtume matemaatilise pendli võnkeperioodist (7.30). Koormuse m inertsimoment riputuspunkti suhtes avaldub I = ml 2 , mille me asendame valemisse (7.30) pärast ruutjuurealuse murru laiendamist suurusega ml. Siis saame perioodi väärtuseks 10 ml 2 I T0 = 2 = 2 . mgl mgl Järelikult avaldub füüsikalise pendli võnkeperiood valemist I T0 = 2 , (7.31) mgl
tasakaaluasendisse suunatud jõud F võrdeline nihkega (samamoodi nagu matemaatilise pendli korral). Füüsikalise pendli võnkeperioodi määramisel lähtume matemaatilise pendli võnkeperioodist (7.30). Koormuse m inertsimoment riputuspunkti suhtes avaldub 9 I ml 2 , mille me asendame valemisse (7.30) pärast ruutjuurealuse murru laiendamist suurusega ml. Siis saame perioodi väärtuseks ml 2 I T0 2 2 . mgl mgl Saime alternatiivse valem matemaatilise pendli võnkeperioodi arvutamiseks I T0 2 , (7.31) mgl kus I on pendli inertsimoment riputuspunkti läbiva pöörlemistelje suhtes, l vahemaa riputuspunkti ja pendli masskeskme vahel, m pendli mass
annaabi.ee 
