RUUTFUNKTSIOON (0)

Maailm 1900-1920.a.
1 .Suurriikide blokkide kujunemine.  Kolmikliidu  ja Antandi riikide 
eesmargid.
Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari ( 1879 )
Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915)
Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887)
Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890)
Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893)
Antant – Inglismaa, Prantsusmaa ( 1904 )
Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia ( 1902 )
Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907)  
   KOLMIKLIIDU EESMÄRGID:
Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. 
Saksamaa soovis uusi  kolooniaid  haarata, purustada Prantsusmaa ning 
kehtestada oma võim Euroopa  mandril  (Saksamaa soovis olla  esindatud  kõikjal 
maailmas)
Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma 
positisiooni  Balkanil , soovis endale  Balkanit  (praegune  Serbia ).
Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia. 
Itaalia: soov kaitsta end tänu liidule Prantsusmaa rünnaku eest, saada  mõjuvõim
  ANTANDI EESMÄRGID:
Antandi võtmeriigiks oli Prantsusmaa.
Prantsusmaa: soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada 
tagasi Elsassi ja Lotringit.
Venemaa: ei soovinud Saksamaa hegemooniat, soov purustada Austria-Ungrai ja
Türgi, et oleks võim Balkanis (ligipääs otse Vahemerele)
Inglismaa: ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa  
mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised 
koloniaalvaldused
2. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Venemaal ning
Eestis.
Venemaal
PÕHJUSED: 
* Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel
* Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel
Majanduslikud põhjused: 
* Maa puudus 
* Sõjalised kulutused
* 1900-1913 majanduskriis. 
Poliitilised põhjused: 
* Absoluutne  monarhia  ei suutnud läbi viia reforme 
* kodanikuõiguste puudumine
* Vene-Jaapani sõja kaotus. 
Rahvuslikud probleemid: 
* rahvuslik rõhumine, venestamine , külakogukonnad. 
Sotsiaalsed probleemid: 
* Tööliste õiguseta olukord
* Rahvas soovis rohkem vabadusi- sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadusi, 
ametiühingud  olid keelatud. 
      TAGAJÄRJED:
* Paranes  tööliste ja talupoegade olukord 
* Kaotati külakogukonnad
* Absoluutsest  monarhiast sai parlamentaarne monarhia
Eestis
       PÕHJUSED:
* Rahvas soovis rohkem vabadusi- sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadusi
* Maa puudus
* Venestamine
      TAGAJÄRJED:
* Emakeel  lubati erakoolidesse
* Esimesena avas uksed praegune  Miina  Härma gümaasium
* Noor-Eesti esiletõus
* Tartus avati 1909.a Eesti Rahva Muuseum
* Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond
* Estonia teater saab uue hoone
* Vanemuine sai uue maja Tartus
* Külas süvenes sotsiaalne  kihistumine  
3. Esimese maailmasõja põhjused.
* AJEND: Austria-Ungari troonipärija,  ertshertsog  Franz Ferdinandi  tapmine  28. 
juunil 1914                
Bosnias, Sarajevos.
 * Teravnenud vastuolud maailma suurriikide- eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel
* Saksamaa soovis juht positsiooni, milleks tuli Prantsusmaa purustada
* Ohu alahindamine – usuti , et sõda võib olla vaid  lokaalne , kuna suur sõda 
kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste 
ähvardustega. Ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ära 
hoidmiseks piisavalt
* Sõja romantiseerimine (romantiline, ülem, hiilgav)
* Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
* Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui  diplomaatia  (oli toimunud 
sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel  - 
laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud 
sõjaplaanid  – Schlieffeni plaan, ei uuendatud julgeoleku poliitikat, sõjaplaanid olid
muutunud keeruliseks, täpseks ja jäigaks)
* kõik suurriigid  soovisid  oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas 
suurendada
* Prantsusmaa soov saada tagasi Saksamaale kaotatud  Elsass - Lotringi alad
* Venemaa ja Austria-Ungari  konkurents  mõjupiirkondade pärast Balkani 
poolsaarel
SIIA ALLA KÄIVAD KA LIITUDE ÜLEJÄÄNUD EESMÄRGID
4. Eluolu suure sõja ajal. Sotsiaalsed muudatused sõjas. Esimese 
maailmasõja tagajärjed.
      ELUOLU (majandus, ühiskondlikel, igapäevaelu) SÕJA AJAL:
* Kehtestati üldine töökohustus
* Toidupuudus
* Naised olid sunnitud tegema meeste töid, mis aitas kaasa naiste 
iseseisvumisele
* Levisid epideemiad
* Suurenes riigi osa majanduses, majanduselu hakati reguleerima
* Vähenes religiooni mõju
* Kiirelt kasvas  maksukoormus
* Rahvuste vahelised sallimatused
* Riik  kontrollis  ressursside jaotamist
     ESIMESE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED:
* Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest.
* Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid 
uued riigid (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola,  Tšehhoslovakkia , Ungari, 
Jugoslaavia ).
* Sõjaga kaasnesid tohutud  inimkaotused  - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit
haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks).
* Sõjaaastad purustasid vanad  moraalinormid  ja tavad (naiste  iseseisvumine , 
naised hakkasid  osalema  ühiskondlikus elus- võrdsete õiguste saamine 
meestega; muutus naiste mood: lühikesed  seelikud ja  poisipea ; seksuaalmoraal 
omandas kõikesallivuse jooned.
* Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv.
* Tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse; samas 
suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas ning Euroopa riigid 
muutusid USA võlglasteks.
* Sõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin ) ja tehnika arengut 
(näiteks autod,  lennukid ).
5. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni põhjused, käik ja 
tulemused.
PÕHJUSED: 
* Peterburgi vilets varustamine toiduainetega
* Majanduslik kaos (tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, 
näljamässud)
* Venemaa suured kaotused sõjas
* Talupojad tahavad oma maad
* Venemaa on arengus vähemalt 50a  maas
* Keisrivõimu  autoriteedi  üldine langus
* Rahutused  sõjaväes  (vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid  armees  
pahameelt)
KÄIK: 
* Rahutused Peterburis (tänavatel rahvas ja sõjavägi), tsaaril polnud 
poolehoidjaid ja ta pidi troonist  loobuma
* Parlamentaarne monarhia läks üle vabariigiks
* Rahutused kasvasid suureks ja rahva vastu kasutati  relvi
* Autoritarismist suund demokraatia poole
TAGAJÄRJED: 
* Politsei asemel võttis korravalve oma õlule omaalgatuslikult loodud miilits
* Keiser  loobus troonist
* Venemaast sai vabariik
* Võim läks Ajutise Valitsuse kätte
* Kaksikvõim - üks pool Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teine
pool Ajutine Valitsus ( vürst  Lvov)
* Enamlaste esiletõus 
6. 1917. aasta Oktoobripöörde põhjused, käik ja tulemused.
PÕHJUSED: 
* Ebaedu sõjarinnetel
* Sakslased  vallutasid Riia, mis peale Kornilov üritas kehtestada sõjaväelist 
diktatuuri
* Ajutine Valitsus arreteeris Kornilovi  muutudes  ebapopulaarseks
* Alahinnati Leninit
* Segadus  riigis suurendas Bolševike toetajaskonda
KÄIK: 
* 6-7.nov väljaastumine sõjast
* Ajutise Valitsuse liikmed arreteeriti
* 8.nov moodustati Rahvakomissaaride nõukogu eesotsas Leniniga
* Mitmel pool tekkis vastupanu bolševike võimule
TAGAJÄRJED: 
* Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
* Eestlastest ametnikud asendati enamlaste kontrolli all olevate inimestega
* Kujunes ühe partei diktatuur
* Majandusreformid
* Ettevõtete  riigistamine
* Ettevalmistused  elamute  natsionaliseerimiseks
* Maa kuulutati riigi omandiks
* Mõisnike maavaldused konfiskeeriti
* Teisiti mõtlemise  eiramine  (keelustati kõik teised parteid ja poliitilised vastased 
kõrvaldati)
* Palju ohvreid (kümned miljonid)
* Maailmarevolutsiooni idee õhutamine teistes riikides
7.  Revolutsioon  Saksamaal ja sõja lõpp.
Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Sõjalise lüüasaamise 
mõjul lahvatas pikka aega kasvanud  rahulolematus  revolutsiooniks 1918 
novembris. Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati 
vabariigiks. Algselt nimetati vabariiki Weimari vabariigiks, sest lepingule 
kirjutati alla  Weimaris . 
11.novembrile 1918 kirjutas Saksamaa alla  Compiegne ’i vaherahule, mis 
lõpetas Esimese maailmasõja.  Vaherahu tingimused olid Saksamaale 
rasked. Ta pidi loobuma vallutatud  aladelt , pidi liitlastele andma 
sõjavarustuse, k.a. allveelaevad , lennuväe ja ookeanilaevastiku. 
8. Pariisi rahukonverents,  Versailles ´  rahuleping .
* Pariisi  konverents  toimus 18.jaanuar 1919
* Osales 27 riiki
* Konverents lükkas tagasi Ameerika rahuplaani ja keskenduti peamiselt 
Prantsusmaa ja Inglismaa huvidele rahulepingu koostamisel
* Versailles’i rahuleping (28.juuni 1919) kõige tähtsam dokument 
rahukonverentsil
* Rahulepingu koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri  ( 1919a - Rahvasteliit)
* Analoogne  leping Austria, Bulgaaria , Ungari ja Türgiga
RAHULEPINGUPUNKTID:
* Saksamaa pidi loovutama vallutatud alasid
* Saksamaa sõjaväes tohtis olla ainult 100 000 meest, kellest 4000 
ohvitserid
* Ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust
* Keelati omada lennuväge, allveelaevu ja piirangud laevastiku suurusele
* Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud (ehk maksta reparatsioone)
* Et Saksamaa peaks kinni lepingust, hõivasid liitlased 15a Reini jõe 
piirkonna
9. Uute riikide teke.
Saksamaa alt-> Poola
Venemaa alt->  Ukraina , Valgevene, Taga-Kaukaasia, Poola (1918)
                            6.dets 1917 Soome
                            16.veeb 1918 Leedu
                            24.veeb 1918 Eesti
                            18.nov 1918 Läti
Serbia ja Austria-Ungari-> Serbia- Horvaatia - Sloveenia   kuningriik  
(Jugoslaavia)
Austria-Ungari-> Tšehhoslovakkia (1918), Ungari (1918)
10.  Kodusõda  Venemaal. Poola-Vene sõda. Kodusõja lõpp.
PÕHJUSED: 
* Nõukogude võimu mittetunnustamine
* Relvastatud vastupanu osutamine enamlastele
* Enamik endise keisriarmee ohvitsere ei nõustunud enamlaste poolt 
Saksamaaga sõlmitud  Bresti  separaatrahuga
SÜNDMUSED: 
* Venemaa väljaastumine sõjast, mis tõi kaasa Antanti interventsiooni
* Antanti riigid sekkusid
* 1919a tehti mitu katset kodusõda lõpetada
* 1920a valgetele jäi ainult Krimmi ps
* 1921a puhkesid talurahva ülestõusud
* 1920-22 hõivas Punaarmee Azerbaidzani ning  Armeenia , vallutas suurema osa 
Kesk-Aasiast ning puhastas Jaapani vägedest ja valgekaartlastest Kaug-Ida. 
TAGAJÄRJED: 
* Kodusõjas saavutasid võidu  enamlased  ja kindlustasid sellega ka kommunistliku
diktatuuri püsimajäämise. 
* Tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 
aastatel 1917-1923 13 miljonit).
* Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu 
tasemele . 1921.a. oli mitmetes piirkondades  ikaldus  ja tulemuseks  nälg . 
Välismaised heategevusorganisatsioonid toitsid umbes 10 milj. inimest.
* Näljahäda  leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad.
MIKS  KOMMUNISTID  VÕITSID
* Valgete lüüa saamise põhjuseks oli nende endi vead
* Tegevuse koordineerimatus, mis võimalad Punaarmeel nad ükshaaval puruks 
lüüa
* Enamlased suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada
* Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemaid raudteesõlmed, mis 
võimaldasid  vägesid kiiresti ümber paigutada
* Mõtlematu  terror , mis ei jäänud maha  punasest  terrorist ning sellega häälestati 
enda vastu vene rahvas
11. Eesti  Vabadussõda .
Aeg - 28. nov. 1918- 3. jaan. 1920
   OSAPOOLED
* Kommunistlik Venemaa
* Eestlased, Suurbritannia , Valgekaartlased, Soome
* Baltisakslased  (Landeswehr)
   PÕHJUSED
* Saksamaa revolutsioon millest venemaa lootis kasu saada
* Vaikiv ajastu
* Eestlased tahtsid saada iseseisvaks
   EBAEDU PÕHJUSED
* Ebavõrdne seis. Venelaste armees oli mitu korda rohkem mehi.
* Ei usuta et Eesti on võimeline Venemaale vastu astuda
* Eesti vägedel ei ole ühtset juhtimist enne J.Laidoneri tulekut
* Eestlased võitlevad mingil ajal korraga mitmel rindel
   VÕIDU PÕHJUSED
* Pärast J. Laidoneri tulekut on eesti sõjaväel  keskne  juhtimine
* Venemaal on kodusõda
* Eestit alahinnati venelaste poolt
* Abi Antanti riikidelt
* Vabatahtlike üksuste loomine
* Koolipoiste abi
* Seniste  kõhklejate meeleolumuutus
   KÄIK
* 18.11.1918-Punaarmee rünnak Narva vastu
* 1919 jaan. –eestlaste vastutung
* 1919 juuni- juuli- Landeswehri sõda
* 1919 23.juuni- Võnnu lahing- Eestlased võitsid (võidupüha)
* 1919-  sissetung  Narva rindel-ei õnnestunud
* 1920 2. veebruar- Tartu rahuleping
   TULEMUSED
* määrati kindlaks Eesti  riigipiir
* vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad
* venemaa eestlased said õiguse  kodumaale  tulla
* eesti sai 15 milj. kuldrubla Venemaalt
* venemaa  tunnistas  eesti iseseisvust