tõhustamine. Saastaja maksab kulud, mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid. 12. Keskkonnaseire tasandid. Näited. Riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire. Nt õhuseire, mullaseire, põhjavee seire, rannikumere seire. 13. Riikliku planeeringu valdkonnad. Asustus infrastruktuur, transport, energeetika ruumstruktuur, roheline võrgustik. 14. Keskkonna globaalsed probleemid abinõud. Ökoloogiline jalajälg teavitus ja rahalised abinõud Kliimasoojenemine süsiniku vähendamine atmosfääris Joogivee reostamine tööstustele keskkonnasõbralikuma tootmise kehtestamine Metsade hävimine metsa juurde istutamine a. Keskkonna regulatsioonivahendid. Keskkonnaload, normatiivid (ettevõte peavad oma tegevuses järgima näiteks
tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid. Üleriigiline, maakonna, üld ja detailplaneering. Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule. Demokraatlik, Kõikehaarav, Funktsionaalne, Orienteeritus pikaajalisusele Üleriigilise planeeringu eesmärgid Riigi regionaalse arengu kujundamine, asustuse arengu suunamine, transpordivõrgustiku ja infrastruk kujundamine. Asustus, Transport, Energeetika ruumstruktuur, Roheline võrgustik Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. Maakonna ruumiline areng, säästva arengu kujundamine, asustuse arengu suunamine. Maakonnaplaneeringud Eestis, näiteid teostatud teema planeeringutest. Roheline Võrgustik, Väärtuslikud maastikud Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid. Kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine. Põllumaade, maastike säilimise tagamine. Maa-ja veealade kasutamisting-te kehtestamine. Detailplaneering ja selle eemärgid
määratlemine; 4) maapõue kasutamise üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 5) väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ning toimimist tagavate meetmete määratlemine; 6) vajaduse korral maakonnaplaneeringute koostamiseks suuniste andmine; 7) muude käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannetega seonduvate ülesannete lahendamine. Näited: asustus, transport, energeetika ruumstruktuur, roheline võrgustik. Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal- majandusliku arenguga; 3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub; 4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning
3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi (edaspidi roheline võrgustik ) aluste kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. Näited Asustus Energeetika ruumstruktuur Transport Roheline võrgustik Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded 1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; 3) säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel;
3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi (edaspidi roheline võrgustik ) aluste kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. Näited Asustus Energeetika ruumstruktuur Transport Roheline võrgustik Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded 1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; 3) säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel;