protsesside kestusele (H.Dehio, Untersuchungen über den Einfluss des Coffeins und Thees auf die Dauer einfacher psychischer Vorgänge, 1887). Dehio sündis 1861. aastal Rakveres Baltisaksa perekonnas, kes oli sinna kolinud Hillandist. Dehio töötas hiljem psühhiaatria kliiniku assistendina. Individuaalsete erinevuste eksperimentaalne uurimine (A.Oehrn, 1889), ajataju eksperimentaalne uurimine (M.Eijner, 1889), ruumi hindamine käe liikumise põhjal (M.Falk, 1890), võrkkesta ruumitundlikkuse uurimise meetodite katsetamine (C.Higier, 1890), une suhtelise sügavuse uurimine (E.Michelson Untersuchungen über die Tiefe des Schlafes), miles viimane uuris seda, kui suure valjusega heli ajab inimese üles une erinevates faasides. Selle töö tulemusel ta leidis, et inimese uni on kõige sügavam 45 minutit peale uinumist ja hakkab siis graduaalselt vähenema. Oma kõige olulisemaks saavutuseks psühholoogias pidas Kraepelin ise väsimuse uurimist ja
Nägemiskeskus: Esmane ehk primaarne nägemiskeskus paikneb kuklasagarates. Seal on Brodmani väljad 17,18,19 (need 3 moodustavad kogu nägemiskeskuse). Esmane neist on ainult 17. 17.nda välja neuronitele saabub info otse silma võrkkestalt. Selles pk-s on nn lihtsad retseptiivsed väljad. 18. ja 19. väli on seotud ka teiste tundlikkuse liikidega nagu puute- ja kuulmistundlikkus. Nende väljade kahjustumisel tekivad üsna erinevat laadi häried (nt, äratundmise häired). Visuaalse ruumitundlikkuse keskusel on seos nägemismeele abil kontrollivate liigutustega. Eesmine sagar juhib liigutusi. Kuklasagarate ja oimusagarate vahel on 1 pk, millega seosed võimaldavad ruumilist emotsionaalset aistingut. Kiirusagara 7. väljaga seonduv võimaldab silmade ja pea pööramist objektide vaatlemisel. Oimusagara seosed nägemiskeskuse str-dega võimaldavad näo osi ja üldse inimeste nägusid ära tunda. Nende seoste häirituse või nõrgenemise või kadumise korral ei tunta tuttavaid nägusid enam