antud punktis. Vastav definti.valem: E=F/q, siit tuleb E ühik: 1N/c. 2)välja suund-ühtib pluss laengule mõjuva suunaga E ja F on vektorid, millel on kolm omadust:arvväärtus, suund ja rakenduspunkt.3)välja kuju-näidatakse joonistel jõujoonte abil. Jõujooned näitavad: a)väljasuunda, mis ühtib jõujoone puutuja suunaga. B)välja tugevust-mida tihedamalt jõujooned seda tugevam on väljatugevus. Kuju põhjal liigitatakse: 1)homogeene ja 2)mitte homogeene. 4)ruumitihedust nt. Kui palju energiat on ühes kuupmeetris. 5)elektrivälja levimiskiirust- on tõestatud, et laengute vaheliste kandjateks on virtuaalsed prootonid, mis liiguvad valguskiirusega ühelt laengult teisele ja nendest elektriväli koosnebki. Delta t=r/c Punktlaengu elektrivälja tugevus: Kui laeng q kaugusel r asuks teine laeng q0, siis E selle kohal oleks leitav valemiga E=F/q0 Coulumbi seaduse põhjal F=kqq0/Er2, asendame F E-valemis E=kq/Er2
f Pi Vi, (4) V V kui see eksisteerib. Kui kolme muutuja funktsioonil z f x, y, z on olemas kolmekordne integraal, nimetetakse funktsiooni f integreeruvaks. Kehtib Teoreem 6. Kinnises piirkonnas V pidev funktsioon on integreeruv selles piirkonnas. Kui u f x, y, z esitab aine ruumitihedust piirkonnas V, siis integraal (4) annab kogu ainehulga selles ruumiosas. Definitsioon. Kui integreerimispiirkond V on alt piiratud pinnaga z 1 x, y ja ülalt pinnaga z 2 x, y , kusjuures nendel pindadel on z-teljega paralleelsete sirgetega ainult üks ühine punkt ja kui piirkonna V projektsioon xy-tasandil rahuldab tingimusi y 1 x , 2 x kui x a, b (selline piirkond on esitatud alloleval joonisel) siis integraali
annaabi.ee 
