mis on ühendatud magistraaltorudega. · Magistraaltorusid on tavaliselt kaks: pealevoolu- ja tagasivoolutorud. · Magistraaltorud algavad soojussõlmest · Soojusallikaks võib olla sõltuvalt elamu tüübist (eramu, korterelamu jne) katelsüsteem, soojuspump või väline soojusvõrk (kaugkütte katlamaja). Vesipõrandakütte tööpõhimõte · Soojusallikast juhitakse soojus soojuskandjaga (vesi) jaotuskollektorisse, kus see jaguneb erinevate küttekontuuride vahel. · Ruumitemperatuuri reguleeritakse põrandast u.1,1 m kõrgusele paigaldatud regulaatorist. · Põrandaküttel on soojuskandja temperatuur madal (kuni +40°C), põrandapinna temperatuur +24 kuni +30°C, õhutemperatuur on põrandast 4-5°C väiksem. · Põrandaküttel on suur inerts, see tähendab, et temperatuuri muutus ruumis võtab kaua aega, see on tingitud suurest betooni massist põrandas. · Põrandakütte puhul on võimalik kasutada erinevaid soojusallikaid, kaugküttevõrgu
6 Tehnosüsteemide Elekter Soojus võimsused kW kW Küttesüsteem 4.0 Jahutussüsteem Arvutusprogrammi nimi ja versioon Arvutusprogrammi litsentsi number Kuupäev Nimi Allikri Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemuste esitamine Suvise ruumitemperatuuri kontroll Ruum Piirtemperatuur °C Piirtemperatuuri ületavate kraadtundide arv °Ch Ajavahemik Inimesed Seadmed Valgustus (kellaaeg) W/m2 W/m2 W/m2 nt. 8:00-15:00 … Temperatuuri kestuskõver 01.06-31.08; (haridus- ja teadushoonetes (va koolieelsetes
soojuspumpade juures ei ole temperatuuri nivoo probleemiks, sest ruumipuhutava õhu temperatuuri tõstmine üle soojuspumba võimaluste pole vajalik. Õhk vesi soojuspumpade juures võib aga võimalik saavutatav temperatuuritase jääda väheseks olemasoleva keskküttesüsteemiga ühendamiseks. Kui nõukogudeaegsed keskküttesüsteemid olid ehitatud selliselt, et talvise pakasega tõsteti radiaatorisse juhitava vee temperatuur +95°C ja selline temperatuur tagas normaalse ruumitemperatuuri, siis soojuspumpadega on küll teatud võtetega võimalik vee temperatuur tõsta näiteks +70°C tasemeni, kuid see toimub soojuspumba kasuteguri arvel. Soojuspumba jaoks on normaalne vee temperatuuri tõstmine kuni +50°C tasemeni. Soojuspumba efektiivsus on seda suurem, mida madalam on soojendatava vee temperatuur. Seega on
sest ruumipuhutava õhu temperatuuri tõstmine üle soojuspumba võimaluste pole vajalik. Õhk vesi soojuspumpade juures võib aga võimalik saavutatav temperatuuritase jääda väheseks olemasoleva keskküttesüsteemiga ühendamiseks. Kui nõukogudeaegsed keskküttesüsteemid olid ehitatud selliselt, et talvise pakasega tõsteti radiaatorisse juhitava vee temperatuur +95°C ja selline temperatuur tagas normaalse ruumitemperatuuri, siis soojuspumpadega on küll teatud võtetega võimalik vee temperatuur tõsta näiteks +70°C tasemeni, kuid see toimub soojuspumba kasuteguri arvel. Soojuspumba jaoks on normaalne vee temperatuuri tõstmine kuni +50°C tasemeni. Soojuspumba efektiivsus on seda suurem, mida madalam on soojendatava vee temperatuur. Seega on efektiivsemad põrandaküttega küttesüsteemid, kus on kasutusel madalamad
· vaimsed, psüühilised häired; · suitsiid; · läbipõlemissüdroom vaimse, füüsilise ja emotsionaalse kurnatuse seisund, mis on kujunenud pikaajalise ülepinge situatsioonis. Tööstressi tüüpilised märgid kehalises enesetundes (Seilenthal 2002: 13-20): · süda peksleb; · hingamine on kiire ja pinnaline, ka ilma füüsilise pingutuseta võib tekkida õhupuuduse tunne; · käed ja jalad muutuvad külmaks; · suu kuivab; · higistamine ka normaalse ruumitemperatuuri korral ja ilma füüsilise pingutuseta; · iiveldus, kõhuvalu kroonilised vaevused ja valud: lihaste ja luustike probleemid; · kõrge vererõhk; · kilpnäärme üle- või alatalitlus; · reumaatiline liigesepõletik. Tööstressi märgid mõttetegevuses (Seilenthal 2002: 14): · halvenenud keskendumisvõime; · otsustamisvõime langus ja sellest tulenev organiseerimatus; · vigade sagenemine; · vähenenud võime vastu võtta ja läbi töötada uut informatsiooni;
esemed on aga keemiliselt töödeldud, mis muudab nad looduses lagunematuks - vastasel juhul laguneksid nad kandes ära. [2] Enne turule jõudmist peab karusnahk läbima mitmeid protseduure, nagu näiteks kraapimine, pesemine, parkimine, kuivatamine, naha tekstuuri ja välimuse muutmine (pügamine, värvimine), mis kasutavad omakorda palju energiat nagu elekter ja küte, lisaks tuleb teatud etappide jaoks luua süsteemid ka kindla ruumitemperatuuri ja õhuniiskuse taseme hoidmiseks. [6] Karusnaha töötlemisel kasutatakse kemikaale nagu formaldehüüde, kroomi, erinevaid happeid, vesinikperoksiide, kromaate, pleegiteid, õlisid, sulfiide, kivisöetõrva derivaate, värvaineid ja viimistlusvahendeid. Mitmed neist ärritavad inimese nahka, mistõttu on nahaparkimistöökodade töötajad palju vastuvõtlikumad vähile. Formaldehüüd on tugev allergeen, mis võib põhjustada allergilist nohu ja hingamisteede haigusi. Seda kasutatakse
7 6 Konditsioneer Joonis 5. 1. Õhutöötlemisseadme (konditsioneeri) tehnoloogiaskeem ja õhuvoolude nimetused: VÄ – välisõhk, HÕ – heitõhk, VÕ– väljuv õhk, TÕ – tagastusõhk, ÕS – õhusegu, SÕ – sisenev õhk, RÕ – ringlusõhk, M – mootor, RE1 – tagastusõhu temperatuuriregulaator, RE2 – jahutuse regulaator, RE3 – ruumitemperatuuri regulaator, SV – soe vesi, KV – külm vesi, 1 – mürasummutuskamber, 2 – õhufilter, 3 – soojustagasti, 4 – ventilaator, 5 – ribakardin, 6 – õhujahuti, 7 – õhusoojendi, 5 – õhuniisuti Õhuvoolu hulk õhuvahetuse kordsuse järgi V = Vr k , (5.2) kus Vr on ruumala, m3, k – õhuvahetuse kordsus. 69
kriteeriumina. Kombineerides sisekliima projekteerimiskriteeriumi (CR 1752, 1998) ja hoonete energia- tõhususe projekteerimise lähteparameetrite standardi (EVS-EN 15251:2007, asendab endist sisekliima standardit EVS 839:2003) piirsuurusi, võib hoonetes, kus ei ole mehaanilist jahutust, on võimalik avada aknaid ja valida riietatust, erinevate sisekliimaklasside temperatuuride piirsuurused esitada Joonis 3.2 kujul. Käesolevas uuringus on ruumitemperatuuri hindamisel kasutatud madalaima sisekliima klassi (III) piirsuurusi: talvel +19…25 C. Tabel 3.2 Sisekliima klasside kirjeldus (EVS-EN-15251) Sisekliima Selgitus Prognoositud Soojusliku soojusliku soojusliku mugavustunde mugavuse rahulolematuse indeks PMV, -
söövad vähe ja nende füüsiline aktiivsus on suur (uue sotsiaalse grupi formeerumine). Esmisele võõrutusjärgsel nädalal on võõrdepõrsaid vaja hoida soojemas keskkonnas kui nad emise juures olid 26 28 oC, kuna nad kasutavad keharasva energiallikana. Teisel nädalal on soovitatav temperatuur 23 24oC. Pärast seda, kui võõrutatud põrsad on uute oldega kohanennud, söövad hästi ja neil ei esine kõhulahtisusr, saab ruumitemperatuuri oluliselt landada (18 20oC). Suboptimaalne keskkonnatemperatuuri kompenseerivad põrsad suurema söömusega (katsetes kasvavaid 25 vers. 15oC peetud sead võrdselt). 3. KESIKUD JA NUUMIKUD Ad libitum söötmisel kompenseerivad sead madala keskkonnatemperatuuri suurema energiatarbimisega ja vastupidi, söömus väheneb, kui sigala on liiga soe. Söömus sõltuvalt kekskonnatemp ja sea kehamssist Söömust mõjutavad samuti sigala relatiivne niiskus (RN) ja õhu vahetumine
täidetud ruumi ulatuses. Rümbad ja poolrümbad jahutatakse kambrites või tunnelites rippteel, nii et rümba sisepool oleks külma õhu liikumise suuna vastu. Searümpade jahutusmeetodid Tapasooja searümpa jahutatakse 42 °C-lt tasemeni 7 °C tagasingis ühe- või kaheastmelisel jahutusmeetodil. Tavapärase üheastmelise jahutussüsteemi puhul on searümbad jahutusruumis, kuhu on paigaldatud seina- või laejahutusseadmed, mis tagavad ruumitemperatuuri 0--2 °C ja õhu liikumiskiiruse umbes 0,5--4 m/s (kiirjahutus). Rümba pealispinnale kuivamiskooriku tekkimine annab hügieenieeliseid ja võimaldab liha pikemat aega säilitada. Kaheastmelised jahutusmeetodid on sokkjahutus, ultrasokkjahutus ja piserdusjahutus. Kõigil juhtudel toimub esmane jahutamine jahutustunnelis, mis on pikk, kitsas ruum, mis on varustatud konveier-rippteega rümpade transpordiks. Jahutustunneli eelis on see, et sinna võib pidevalt
niiskuse jaotus välistemperatuuride +5 C ja +15 C korral on toodud Joonis 7.9 paremal. Joonis 7.9 Siseõhu suhtelise niiskuse sõltuvus välistemperatuurist ühes korteris (vasakul) ja kõikides korterites (paremal). Kuigi keskmine suhteline niiskus puitkorterelamutes jääb sisekliima soovituslike piiride sisse (talvel 25…45 % ja suvel 30…70 %), on näha mõõtetulemuste suurt hajuvust mis viitab niiskustootluse, ventilatsiooni ja ruumitemperatuuri suurele varieeruvusele. 143 7.2.3 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus talvel 2009.2010. aasta talvel oli sisetemperatuur mõõdetud korterites vahemikus +5 ºC ja +31 ºC ja siseõhu suhteline niiskus oli vahemikus 9 % ja 78 %. Keskmine sisetemperatuur oli +21 ºC (st. hälve 3,1 C) ja erinevate korterite talveperioodi keskmine temperatuur oli vahemikus +13,3 ºC ja +24,8 ºC. Keskmine siseõhu suhteline niiskus oli 33 % (st. hälve
annaabi.ee 
