Laps õpib kõnelema kindlalt ja selgelt, talle hakkavad meeldima lood, laulud ja luuletused. Ta õpib vahet tegema erinevatel häälikutel ja neid seostama tähestikuga. Ta õpib lugema ja kirjutama üksikuid igapäevaseid sõnu ning kasutama kirjutusvahendeid. Matemaatiliste võimete areng Laps õpib matemaatikat tundma kõigepealt juttude, laulude ja mängude kaudu. Ta hakkab aru saama numbritest ja oskab võrrelda, mis on raskem või mis on suurem .Ta pöörab tähelepanu ruumisuhetele ning esemete kujule. Teadmised maailmast Laps õpib maailma tundma, küsides selle kohta palju küsimusi .Lapsevanematena peaksime alati püüdma neile vastata, mingil juhul ei tohiks last tõrjuda, kuigi küsimused võivad olla väga ootamatutest valdkondadest. Need võivad puudutada perekonda, soolisi erinevusi, erinevaid materjale, ilmastiku- ja sotsiaalseid nähtusi, tehnoloogiaseadmeid ning nende kasutamist jpm. Füüsiline areng
meeldima lood, laulud ja luuletused. Ta õpib vahet tegema erinevatel häälikutel ja neid seostama tähestikuga. Ta õpib lugema ja kirjutama üksikuid igapäevaseid sõnu ning kasutama kirjutusvahendeid. 3. Matemaatiliste võimete areng. Laps õpib matemaatikat tundma kõigepealt juttude, laulude ja mängude kaudu. Ta hakkab aru saama numbritest ja oskab võrrelda, mis on raskem või mis on suurem. Ta pöörab tähelepanu ruumisuhetele ning esemete kujule. 4. Teadmised maailmast. Laps õpib maailma tundma, küsides selle kohta palju küsimusi. Lapsevanematena peaksime alati püüdma neile vastata, mingil juhul ei tohiks last tõrjuda kuigi küsimused võivad olla väga ootamatutest valdkondadest. Need võivad puudutada perekonda, soolisi erinevusi, erinevaid materjale, ilmastiku- ja sotsiaalseid nähtusi, tehnoloogiaseadmeid ning nende kasutamist jpm. 5. Füüsiline areng
Kõrgekontekstilised kultuurid on Orient, Araabia maailm ja enam Aafrikast. Sealsed elanikud väärtustavad enam harmooniat, peensust ja taktitunnet kui selgust, seetõttu suhtlevad nad kaudselt. Nende vestlus põhineb kohal, ajal, olukorral ja ka suhetel, mitte niivõrd kontekstil(McKay 1995, 107). Madalakontekstiliste ja kõrgekontekstiliste kultuuride põhiliseks erinevuseks on see, et kõrgekontekstilises kultuuris pööratakse palju rohkem tähelepanu ruumisuhetele ja kontaktile. Madalakontekstilistes kultuurides aga rohkem verbaalsele otsekohesusele. Tihtipeale võivadki suhtluskonfliktid tekkida sellest, et eri kultuurides mõistetakse distantsi, kontakti ja verbaalset lähenemist teisiti ning osapooled ei pruugi mõista, mida teine osapool mõtleb või kas ta on valesti käitunud(McKay 1995, 108). Tõsiasi, et suhtleme igapäevaselt vastassoo esindajatega on tihtipeale üks põhjuseid, miks tekivad teatud seltskondades konfliktid
annaabi.ee 
