Partikulaar on üksikmõiste, mis tähendab üksikasja. Universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. Partikulaar on mistahes konkreetne objekt ("asi" kõige laiemas mõttes). Partikulaaridele osutavad niisugused fraasid nagu "see laud siin nurgas", "too noormees seal", "planeet Marss", "Vanemuise tänava õppehoone" jne. Kõik need väljendid peavad silmas kindlaid esemeid ja olendeid. Partikulaar hõivab kindla ruumipiirkonna kindlas ajavahemikus. Ehk: iga kindel ja konkreetne ajalis-ruumiline ese on partikulaar. Heaks näiteks on see, et kui maja on universaal, siis savitellis on partikulaar. Samuti võime rääkida lauast klassis, mis on konkreetne objekt, kuid võime ju rääkida ka lauast üleüldse. Kui tool on üldmõisteks, siis taburet ja tumba on üksikmõisteteks. Skolastilises filosoofias leidis aset universaalide olemasolu või siis selle viisi puudutav
Skeemile märgitakse: 1Teoreetilised ühtlased mikrokliima tingimused piiratud alal, mis rahuldab suurima võimaliku arvu inimestest antud riietuse või tegevusaktiivsuse puhul. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ruumi mõõtmed ja otstarve; mõõtepunktide asukohad protokollis viisil, mis üheselt määravad antud ruumipiirkonna; ruumi üldine seisund (vanus, millal viimati renoveeritud, mustusaste); märkida akende (lisada klaaside-kardinate iseloomustus) ja uste asukohad ja suurus; märkida töökohtade asetus ja ohtlikud alad; märkida küttekehade asukohad; märkida ventilatsiooniavade asukohad; märkida mõõtepunktide asetus; märkida üles välistingimused: õhutemperatuur (T/oC), suhteline õhuniiskus (RH/%) ning õhurõhk (p/hPa). Võimalusel
Magnetiline induktsioon lõpmata pika sirgvoolu läheduses arvutatakse valemiga = . (14.4a) 14.8 Koguvoolu seadus Koguvoolu seaduse tuletamiseks defineerime eelnevalt magnetilise induktsiooni vektori tsirkulatsiooni mõiste. Olgu mingis ruumipiirkonnas määratud magnetväli, s.t. igas selle ruumipiirkonna punktis on mingi seaduspärasuse alusel määratud vektor B . Kujundame selles ruumipiirkonnas mingi suletud kõvera pikkusega L, mille jagame joonelementideks dl ehk teisisõnu nii lühikesteks lõikudeks, st võime neid esimeses lähenduses lugeda sirglõikudeks. 14 L B dl
annaabi.ee 
