kujutamise strateegiad teatud ajaloolises kontekstis. Euroopa etnos on olnud ajaloolise eseme uurimine pikaajaline traditsioon. Münsteri koolkond varaloenduste uurimise keskus Euroopas. Innovatsiooniuuringud küsimus on hierarhias, kust innovatsioonid tulevad. Trad rahvakultuuris on ülevalt alla, eeskujud tulevad kõrgemalt allapoole. 20.saj on innovatsioonid rohkem alt üles. Tegeletakse rohkem ruumilise innovatsiooniga ruumilisega (linnast-maale); ajaloolise innovatsiooniga (millised on need perioodid, eestis sajandivahetus 19.-20.saj). Antropologiseerumine. ,,Kohtumispunktid" (ajaloo ja atnro) 60ndatest alates. Euroopa etnos on kaks protsessi korraga: antros (sotsantopoloogia ja kultuuriantropoloogia), etnos (rahvaliketnos) 60ndate lõpust alates arengud, mis on käsitletavad kultuuriliste pööretena suhtes antrose, etno ja ajaloo vahel hakkavad tihenema. Ajalugu on mõjut antropoloogia teooriatest
Sotsiaalse nähtuse olemus. Igasugune mõte, igasugune psüühiline üleelamine on väljendamatud nende puhtas psüühilises olemises ja võivad objektiviseeruda vaid teatud ,,mittepsüühiliste" vahendajate või saatjate kaudu /.../ Psüühika sümbolid. Justkui signaliseerivad teatud psüühilise nähtuse olemasolust. Selle sümbolisatsiooni põhiliigid: heliline (kõne, hüüatused, laul, muusika jne) valguse/värvi mis pidevalt on koostöös ruumilisega (raudteesignalisatsioon, sõjalaevade signalisatsioon, pildid, tähed, pealkirjad jne) esemeline /"ristid", ,,peeglid" ,,lipud", ,,vapid" /embleemid/ liikumis (miimika, zestid jne) Põhiline metodoloogiline reegel sotsiaalnähtuste uurimisel: ükskõik missuguse sotsiaalnähtuste kategooria uurimisel on hädavajalik rangelt eristada selle kategooria kahte poolt: puht psüühilist eelmise poolt tingitud välist-sümboolset