Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Ruumiline planeerimine seminar 3 - sarnased materjalid

suviti, valgustus, pood, heinamaa, kose, lynchi, autoga, kolhoos, kõrtsi, maantee, vaike, kubja, antsu, mitmele, hindo, 1684, talud, maadel, kotkase, muistne, liivimaa, jalgsi, jalgrattaga, liikuda, mõnus, koostaja, autoteed, koolitee, talvine, hooldus, sümboolika, emü, lahendatud, suureneda, bussiliiklus, plussideks, naabrivalve, linnale, kitsad
thumbnail
5
docx

Ruumiline planeerimine seminar 1

Ruumiline planeerimine 2008 Seminar nr 1: Eesti planeerimissüsteem; tihe ja hajaasustus Küsimused seminariks ja eksamiks ettevalmistamisel. Kaldkirjas olevaid küsimusi seminaril automaatselt ei käsitleta, kuid küsimused võiks igaüks endale selgeks teha. 1. Mitu haldustasandit Eestis on ja kuidas haldustasandit ära tunda? Haldustasandeid on kaks , riik ja omavalitsus. Riik kui tervik, maakond, omavalitsus. 4 regiooni Tallinn, Jõhvi, Tartu, Pärnu. Regioonikeskustes on päästeamet, politsei, haigekassa, piirivalveamet. 15 maakonda. Omavalitsuses on omavalitsusevolikogu, täidesaatevvõim on vallavalitsusel või linnavalitsusel. 2. Mitu planeerimistasandit on Eestis (analoogia haldustasanditega) ja millised on vastava tasandi planeeringute liigid? 4 planeerimistasandit. Riigitasandil on üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering, neid finantseerib riik. Omavalitsustasandil on detailplaneering ja üldplaneering. 3. Mis on planeering (millest see koosneb)? On

Ruumiline planeerimine
132 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Ruumiline planeerimine - kordamisküsimused

Tänav ­ kui majad moodustavad fassaadi siis on tee tänav. Tee ­ visuaalselt avatud ruumis, hooned pole tee ääres piisavalt tihedalt et tänavat moodustuks. Spetsialiseerunud liikluskeem. Vähe valikuvõimalusi. Tänav ­ vastupidi. 29. Kaasaegsete linnakeskuste väliste ostukeskuste rajamise poolt ja vastuargumendid. POOLT ARGUMENDID: 1. hea kaubapakkumine 2. madalad hinnad 3. palju kaubagruppe 4. suur valik 5. kõik ühes kohas koos (aja kokkuhoid) 6. hea juurdepääsetavus autoga 7. suur parkimiskohtade arv (mahutavus, autosid ei teisaldata ega saada parkimistrahve) 8. hea sotsiaalne miljöö 9. elamuslikkus 10. turvalisus VASTU ARGUMENDID: 1. Ostukeskus nõrgendab traditsioonilist elamutele ja keskusele orienteeritud jaemüügi võrgu struktuuri, väheneb esmatarbekaupade pakkumine suurele elanikkonna grupile, kellele pole oma autot (lapsed- ja noorukid (puudub autojuhtimise õigus), vanemad inimesed (väike

Ruumiline planeerimine
108 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Ruumiline planeerimine: Kohtla-Järve

Linna keskele virula väljak, mida kohalikud kutsuvad „pobeda” väljakuks. Suur osa elurajoone auvad linna ida pooleses ääres, lääne poolne linna osa kuulub rohkem tööstuste alla. Joonis 2. Ruumilise struktuuri olemus kaasajal Rohe ja haljasalad Joonis 3. Kohtla-Järve rohealad Kohtla-Järvel asuv park on hea koht ajaveetmiseks, pargis on ka tiik, milles saab suviti ujumas käia. Pargis asub ka linna kultuuri keskus, pargis on renoveeritud istumisalad, tiigi ümbrus, pargi teed. Pargis asub ka välijõusaal ning laste mänguväljak. Suur osa rohealast kuulub aga kahjuks tööstustele. Linnas on ka väiksemat sorti park, mille keskel on monument. Kõige sagedamini rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad alad Joonis 4. Kõige sagedamini rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad alad

Keskkond
13 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

Seminar 6: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega ning väga mitmekesise koostisega. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: 1) tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; 2) suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; 3) üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühis-kondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti muni

Ruumiline planeerimine
56 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Tallinna Hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tallinna Hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja lähiala detailplaneering Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 1 Tartu 2013 Sissejuhatus Töö eesmärk on kirjeldada Tallinna hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu vastuolulisust ning vaidluses osalevate poolte seisukohti. Teema on aktuaalne olnud viimasel kolmel aastal, kuid kuna detailplaneering on arutelu all olnud juba 2008-ndast aastast, on töös kasutatud ka artikleid, mis on ilmunud varem kui kolm aastat tagasi. 1. Taust, planeeringu vastuolulisus Tallinna hipodroom (joon. 1) avati aastal 1923 Konstantin Pätsi poolt ning on sellest ajast saadik toiminud hobuste võidusõidurajana. 1994

Ruumiline planeerimine
23 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus

2.1.Lynch´i mälukaardi analüüs Alal on väga palju eramaju, mille õueala on ümbritsetud erinevat tüüpi aedadega. Aiad on kujundatud lillepeenardega, hekkitega ja üksikute puudega, mis iseloomustavad valitud ala. Peale kujundatud aedade on veel üksikutes kohtatdes alles rohumaad, mis iseloomustavad ala kunagist maakasutust. Väikeste laste rohkuse tõttu asuvad alal kaks lasteaeda ja kool, mis on üheks sagedamini kasutatavateks aladeks. Peale kooli ja lasteaedade on ka alal ainuke pood Konsum, mis on Ülenurme aleviku elanikele väga tähtis. Alal asub kolm kõige kasutatavamat teed: Võru maantee, Tartu maantee ja Kaasiku tee (vaata joonis 5, suurema tähtsusega teed). Kaasiku tee pole küll väga suur tee, kuid sealt saab erinevatele väikestele teedele, mis viivad eramajadeni. Alas võib esile tuua mitmeid noortele mõeldud sotsiaalseid sõlmpunkte: kooli kõrval olevad staadionid, vallamaja läheduses olev lõkke ja erinevad palli platsid, poe esine ja

Ruumiline planeerimine
44 allalaadimist
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Seminar 2: Avalikustamine Eesti kohaliku tasandi planeerimisprotsessis

Seminar 2: Avalikustamine Eesti kohaliku tasandi planeerimisprotsessis 1. Milliseid seaduses nimetatud suhtlus- ja infokanaleid ning viise kasutatase huvitatud osapooltega suhtlemiseks ja nende informeerimiseks kohalike planeeringutega seoses ?  vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht;  regulaarselt ilmuv linnaosa leht; vastav ajaleht  regulaarselt ilmuv maakonnaleht;  üleriigilise levikuga päevaleht;  kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebileht;  tähtkiri;  elektronpost (siis, kui osapool on sellise võimaluse valinud);  informatsioonitahvel (sõlmpunktides – bussipeatused, poodide juures jms);  avalik arutelu;  avalik väljapanek;  infotahvel detailplaneeringu alal. 2. Mitu korda aastas peab kohalik omavalitsus informeerima avalikkust kavatsetavatest plan

Ruumiline planeerimine
68 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Nabala piirkonna lubjakivikaevanduste rajamine

Kuigi sinna lubjakivikarjääri ei planeerita, on vallavanem Tarmo Vaigu sõnul tegemist mõjualaga. Saku valda on algatatud Tagadi maastikukaitseala loomine, sinna piirkonda on planeeritud viis karjääri. Valla keskkonnaspetsialisti Maigi Meri sõnul on kaitseala eesmärk kaitsta rohevõrgustikku ja karstipiirkonda kui tervikut ning kaitsealuseid taimeliike. Keskkonnamõjude hinnang on tehtud Nõmmküla karjääri kohta. Kõige halvemini kaitseala loomisega on läinud Kose vallal, mis moodustas Nabalas 2007. aastal Rahkvälja maastikukaitseala. Paekivitoodete Tehase OÜ aga pöördus kohtusse ning maastikukaitseala loomine tühistati. Praegu tegeletakse Nabala maastikukaitseala moodustamise ettepaneku menetlemisega. Keskkonnaminister Keit Pentus ütles, et eksperdid vajavad täiendavat inventuuri sel aastal, mis uuriksid näiteks linnustikku, taimestikku ja ohustatuid kooslusi. Keskkonnaamet jõuab kaitseala loomises kindla seisukohani ilmselt

Ruumiline planeerimine
34 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Tartu Kesklinna osa maakasutusest ja ruumilisest struktuurist

kaubanduskeskuste alaks ning Kortermajade alaks Kalevi, Turu ja Aleksandri tänavate alguses (Joon. 10). Alal on mitmeid piirdeid, mis oluliselt piiravad inimeste liikumist. Esimeseks nendest Emajõgi, mida minu määratud alal on võimalik ületada kahest kohast. Teine oluline barjäär on Riia, Turu ja Vabaduse pst ristmik, mida saab ületada Vabaduse puiesteelt ning Turu tänavalt. Kolmandaks on barjäärideks suuremad juba eelnimetatud autoliiklusteed (Joon. 10). Joonis 10. Lynchi mälukaart kodukohast Minu arvates on suurimad maakasutuslikud kitsaskohad suured välja arendamata pargid, mida kasutatakse vähe. Samuti ka Riia tänav kui barjäär ning kesklinna järsk piir, millest teisele poole jääb jalakäijatele ebamugav ja kitsas ruum ning paneelmajad. Kandi tugevustena näen vanalinna tugevat identiteeti ka kodukandina, kultuuriasutuste asupaigana ning ka pidutsemispaigana. Lähiaastatel võib probleemiks saada siiski

Ruumiline planeerimine
38 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Rail Baltic raudtee läbi Nabala

Viimased on karmide nõudmistega. Seal on majandustegevus keelatud ja uusi ehitisi tohib sinna püstitada üksnes juhul, kui need on kaitseala tarbeks. Raudtee seda loomulikult ei ole.Nabala alal võib bioloogide hinnangul leida mitmeid haruldasi liike. Pealegi kahtlustatakse maa-aluste jõgede olemasolu ja sealsed metsad ja lamminiidud on säilitamist väärt. (Rail Baltic 2014). Raudtee vastu Viimasest ajaperioodist on eesseisvate probleemide ehedaks näiteks hiljutised Tallinn-Tartu maantee laiendamise käigus avastatud karstikoobaste varingud, mis viitab ebapiisavatele geoloogilistele uuringutele. Kaubarongide põhjustatud vibratsioon võib esile kutsuda karstialale iseloomulikke ootamatuid maapinnavaringuid veel järgnevate aastakümnete jooksul pärast trassi kasutusele (Mõttus 2013) 2012. aasta detsembris valminud uuringute ekspertiisi (Maaülikooli professor Kalev Seppa töörühm) järeldus oli, et plaanitava kaitseala

Ruumiline planeerimine
17 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus
775 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
113
doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE ­ OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...

Turismi -ja hotelli...
150 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ülesanne 1. Maakri tänava 28 ja 30 kruntide detailplaneering

Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Ruumiline planeerimine Maakri tänava 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu analüüs Tartu 2007 Maakri tänava 28 ja 30 kruntide detailplaneering Maakri 28 ja 30 kruntide detailplaneering võeti vastu Tallinnas 25.01.2006. Planeering lubab Maakri 30 ehitada 24korruselise äri- ja elumaja. 24korruselise hoone kõrgosa maht asub Maakri tänavast üheksa meetrit eemal ning hoonekompleksil piki Maakri tänavat on planeeritud kõrguseks neli korrust. Õueosale tuleb maa-alune garaaz mille katus on plaanis haljastada. Muu hulgas hõlmab Maakri 28 ja 30 kruntide detailplaneering tükikest Lennuki, Maakri ja Kuke tänavate vahelisest kvartalist, kuhu erinevad omanikud plaanivad mitmeid uusi kõrghooneid. Ühelt poolt piirneb ala 105meetrise Radisson SASi majaga ja teiselt poolt 72meetrise korterelamu Maakri Majaga. Kui selguvad kvartali

Ruumiline planeerimine
59 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Avinurme alevi keskuse maakasutusest ning ruumilis-strukturaalsest olemusest

........................................................ 6 2 Sissejuhatus Valisin oma alaks Avinurme alevi, selle pärast, et olen kohaga tihedalt seotud. Alevi piiritlemisel lähtusin omakorda veel sellest, et millise piirkonnaga ma kõige rohkem seotud olen, milleks siis valisin alevi südame. Vastavas töös teen lühikirjelduse oma kodukoha viimase 200 aastast ruumilisest arengust, tänapäeva ruumilisest struktuurist Lynchi mälukaardi abil ja mõningatest tulevikuvisioonidest. Peamist rõhku panen hoonetele, mis on olnud tähtsal kohal alevi kujunemisel läbi aegade. Sissejuhatavalt Avinurmest Avinurme on maanurk Eestimaal, mille kujunemist ja säilimist omanäolise geograafilise regioonina saab vaadelda tema asustusajaloo ja looduslike tingimuste kaudu. Ta on piiriks Peipsi nõo, Alutaguse suurmetsade ja Kirde-Eesti soomastike vahel, jäädes eemale suurtest magistraalteedest

Ruumiline planeerimine
54 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

On piiratud elanikkonna arvuga. Iseteenindav linn. Linnade vahele jääb roheline tsoon. Linnad ühendatakse omavahel raudteega. 26. Modernistliku linnakäsitluse põhiseisukohad: · Kubismi ruumikäsitlus ­ maastikus vabalt paiknevad hooned. · Tony Garnier'i avatud linn ­ funktsioonide eraldumine. · Sotsiaalsed utopistid ­ lahknemine ajaloolisest nn ,,kodanlikust" linnast. · Massitransport autoga · Diferentseeritud tänavate-teede süsteem ­ suur transpordivajaduse kasv. 27. Maakasutustüübid: elamine, töötamine, puhkamine, transport. 28. Eri liiklusvahendid on üksteisest eraldatud. Seetõttu peetakse liiklussüsteemi keskkonnasõbralikuks, sest eksisteerivad nt autovabad elurajoonid. Süsteem tekitab palju liiklust ja hooldustöid tänavatele/teedele. Reostust tekitav. 29. Peale igasuguste asutuste rajamiseks vajaliku elanike arvukuse kontrollarvude

Ruumiline planeerimine
215 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
36 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Meegomäe küla

.............................................................11 2 Asutusüksuse paiknemine Eestis Meegomäe küla asub Võru maakonnas Võru vallas. Küla asub umbes 6 km kaugusel Võru linnast. (Eesti Entsüklopeedia 2006) Joonis 1. Meegomäe küla asukoha skeem. Allikas: Maa-ameti geoportaal Asutusüksuse piirid ja skeem käesoleval hetkel Meegomäe küla piirneb põhjast Võru linnaga, lõunast Puiga külaga, idast Kose alevikuga ja läänest Raudsepa külaga. (Kupits Halduspiiride kaardiserver). Joonis 2. Meegomäe küla piirid praegusel hetkel. Allikas: google map Küla kuuluvus varasematesse haldusüksustesse 1917.a. oli Meegomäe küla Saksa nimeks Kasseritz ning Eesti nimeks Vana-Kasaritsa. Kihelkonnaks oli Rõuge, Maakonnaks Võru ning Kubermanguks Liivimaa. Meegomäe on eraldatud Vastseliinast 1588 ja 1592.a. vahel. Alale jääb Vana-Kasaritsa riigimõis

eesti asustuse ja...
39 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
113 allalaadimist
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine
36 allalaadimist
thumbnail
6
docx

RP Sikassaare tuulepark

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut SIKASSAARE TUULEPARK Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Sikassaare tuulepargi planeeringuala asub Saare maakonnas Kaarma vallas Sikassaare-Tiidu ja Sarapuu kinnistutel. Plaanikohaselt on plaanis rajada 3 tuulikut mille võimsuseks oleks kokku 4,5 MW. Ühe tuuliku võimsus 1,5 MW. Detailplaneeringule on väljastatud ehitusluba ning seda teostab OÜ Stacey. Detailplaneering asub Põduste-Upa hoiu-ja loodusala vahetus läheduses. Objekt sai ehitusloa juba 2006 aasta sügisel. (Eesti Keskkonnaühenduste Koda 2010) Saarlased ei nõustu tuulepargi uue asukohaga Laadja ja Upa küllade elanikud ei ole samuti nõus, et tuulegeneraatorid rajatakse Sikassaarde. Algsete plaanide kohaselt oli plaan paigutada tuulikud Nasva külla. Sealsed elanikud hakkasid protestima kui said teada millised on tuulikute mõjud ning tegid vallale ühisavalduse. (Saarlased ei ole... 2

Ruumiline planeerimine
18 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ruumiline Planeerimine, Merivälja tee probleemne planeering

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Arti Unt Ülesanne 1 Ruumiline planeerimine Juhendaja ­ Lektor Toomas Muru Tartu 2011 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................4 Elanike etteheited........................................................................................................... 5 Planeerijate argumendid.................................................................................................7 Poliitikute seisukohad.....................................................................................................8 Kokkuvõte.................................................

Ruumiline planeerimine
61 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine
299 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Lasnamäe Katleri mikrorajooni ruumilis-struktuurne lühikirjeldus

tunnuseks. Asumi iseloomulikuks tunnuseks on ka lähedal asuv paekallas, mis tagab ka suurepärase vaate linnale ja merele. Peale selle on oluline mainida selle ala puhul hea asukoht kesklinna suhtes, mis omab suurt eelist teiste Lasnamäe rajoonide ees. Joonis 1 Katleri asum Tallinna ja Lasnamäe raamis Joonis 2 Ala piiride skeem Ajalooline periodiseering Olukord enne paneelmajade ehitust 18. saj oli suur osa Lasnamäest heinamaa, mis olid jaotatud valdavalt Toompea ja all-linna vahel. Selline heinamaade vaheldumisi kasutamise komme püsis kuni 19.saj viimase veerandini. Antud alale oli kõige lähim Kuristiku küla (vt Joonis 3), mille hulka kuulus ka endine Katleri mõis, mis oli ka selle talu suurimaks valduseks. 17. sajandi lõpul oli see Tondi raba (vt Joonis 3) ääres asunud küla suhteliselt rahvarikas. Alles pärast Põhjasõda sealne asustus kadus ja taastus märksa väiksemana uuesti alles 19. sajandil.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
24 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Biotoopid

 •heinamaad  •karja- ja heinamaad 3) tekke järgi • sekundaarsed – tekkinud inimtegevuse (raie, niitmine, karjatamine) tulemusena • primaarsed – pole kunagi metsa all olnud niidud tekkisid: • jõgede ääres (luhad, soostunud alad) seoses karjakasvatusega • veelahkmealadel (aru- ja looniidud) seoses viljakasvatamisega Inimtegevuse tulemusel niitude kujunemisel 2 viisi: - alepõldude asemel: (vaesumine  sööt  heinamaa  karjamaa - metsade raiumine (järgnev niitmine) Võrreldes metsadega: rohumaad  niiskemad (karjamaad !) tallamine: mulla tihenemine, õhustatuse halvenemine  toitainetevaesemad (heinamaad !) heina äravedu: toitainete vähenemine, mulla vaesumine 4) ökoloogiliste tingimuste ja liigilise koosseisu järgi (rohumaade tüpoloogia) 1) arurohumaad – täna ! 2) soostunud rohumaad 3) madalsoorohumaad 4) siirdesoorohumaad

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

Loodus
7 allalaadimist
thumbnail
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt


 ︎Nüüd: võib olla ka öisel ajal, va looduskaitse all oleval territooriumil kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. 
 ︎Mastaabid linnas ja maal on erinevad! Maal algab kodu piir krundipiirist, mitte välisukse tagant! Õuealale, aeda, istandikku, jm. võib võõras minna ainult kindla põhjendusega, näiteks selleks, et küsida luba kalapüügiks, joogiveevõtuks, pikemaks telkimiseks, lõkketegemiseks jne. Põllumajanduslik maa – heinamaa, põld, karjamaa... 
 Ei ole lubatud liikuda külvil,orasel,viljas,istandikus ja mesilas; samuti kohas, kus liikumisega võidakse tekitada omanikule kahju, kuigi puudub piire või keelav tähis. 
 Suvel tuleb põldude vahel liikuda piki põllupeenart või mööda kuivenduskraavi kallast. 
 ︎Ära roni alale, mida maaomanik aktiivselt kasutab, sh hoonetevaheline ala, ära häiri kodurahu ega riku omandit! 
 Liikumine – veekogud 


Keskkonna kaitse
105 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

Kriminaalmenetlus
145 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

Ehitusmaterjalid
315 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun