Erinevalt ekstratekstuaalse maailma ruumiparameetritest (nagu vahemaa ja pindala, maht ja määr, koordinaadid ja deiksis) on kirjanduslik ruum palju keerulisem kontiinum. See ruum pole niivõrd mõõdetav, kuivõrd kogetav. Rawdon Wilson märgid: „Kirjanduslik ruum on suuresti lugemiskogemuse spetsiifiline aspekt, milleta fiktsionaalne maailm ei ole kujutletav.“ Ilma ruumilise ettekujutuseta ei ole võimalik mõista kirjandusteksti kui tervikut. Lugemisprotsess eeldab ruumikujutluste loomist. Narratiiv Narratiiv on lugu algusest lõpuni, sünnist surmani. Lühinarratiivid (mingi lugu, mis hõlmab näiteks ühe päeva tegemisi). Jätkunarratiivid (nt õpingud, abielu, karjäär) Mida jutustatakse? Mõiste: ajalugu, lugu, faabula. Kuidas jutustatakse? Mõisted: süžee, diskursus. Narratiivi on kätketud: o Teatud ajaline järgnevus o Instrumentaalne loogika (kuna narratiivne maailm on elliptiline e
Mitu õuna jäi korvi?" (Äraloendada tuleb nii: "Korvis on 5 õuna, võtan 1 õuna ära, jäi 4, võtan veel 1 ära, jäi 3 õuna"). Iga arvu omandamisel õpivad lapsed mitte ainult esemeid loendama ja vastama küsimusele "Mitu?", vaid ka määrama antud esemete järjekorranumbrit (vastavalt sellele, kuidas loendamine toimub). See tähendab koos põhiarvuga omandatakse ka järgarvud. Esemete järjekorra määramine, tähistamine järgarvuga omab suurt väärtust ruumikujutluste loomisel ja kujundamisel lastel. Õpilased omandavad esemete järjestamise oskuse, õpivad tajuma esemete kohta üldises esemete reas. Seoses sellega omandatakse ka vastav sõnavara: enne, vahel, järel, lähedal, mis viitab eseme asukohale teiste suhtes. Seda tööd tuleb alustada juba propedeutilisel perioodil. Eeltöös võiks lähtuda lihtsast tähelepanu juhtimisest sellele, kuidas esemed või ka inimesed asetsevad üksteise suhtes.
annaabi.ee 
