hingesoojus Traditsioon ja tehnika on lähtunud rooma kunstis tuntud surnute mälestusportreedest Nende eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte Vanimad ikoonid olid maalitud enkaustikatehnikas Alates 8. sajandist kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel Kõige levinum aine oli Maarja Jeesus-lapsega Ikoonimaal oli kanooniline kunst Ikoonide ruumikujutis erineb järsult antiikaegsest ja veel enam uusaegsest kunstist Kujutise foon on kuldne ja riietuse rikkalikud ornamenditaolised voldid on sõltumatud nende all asuvast kehast Nägu ja käed, mis on pehmejoonelise ja ümarana maalitud, on kontrastis muu kehaga Keha unustamine või tõrjumine on antiikkunstile vastandlik hoiak Ikoonidel on kujutatud suursugust ja rikast hingelisust Omapärane joonte graatsia ja värvide sära ning eriline ilu Bütsantsi ikoonimaal Tarbekunst
Neoimpressionistide maalid olid valgusküllasemad kui impressionistidel. Korrapärased värvilaigud muutsid maali mosaiigitaoliseks ja neis valitses kummaline tardumus. Paul Cezanne kujutas oma maalidel tihti vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta rohkem impressionistidele, kuid 1874. aastal nende esimesel näitusel sai ta kriitikutelt rohkem mõnitada kui teised. Tema piltidel näis olevat kohmakas ruumikujutis, millel esines palju moonutusi. Mõne aja pärast eemaldus Cezanne impressionismist, ta püüdis ühendada impressionistlikud värvid klassikalise vormikindlusega. Eelistas tumedate varjude asemel siiski selgete vormide loomist. Lähendas looduses leiduvaid vorme mõnele stereomeetrilisele põhivormile- koonusele, kuubile jne. Ta pidas võimalikuks mitmest vaatepunktist, et kujutada igat objekti sellisest küljest või nurgast, kus objekti vorm on piisavalt selge ja ilmekas.
annaabi.ee 
