sest ühte nähtus juhivad loodusseadused, teist aga ühiskonnareeglid. Erinevus põhihuvides: Inimgeograafia põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis. Loodusgeograafia põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise koospaiknemise alusel. Inimgeograafia on teemateadus. Tegeleb inimtegevusega. Loodusgeograafia on objektiteadus. Tegeleb loodusnähtusega. Inimgeol oma uurimisvaldkonda pole, on hoopis oma teema ruumikorraldus. INIMGEOGRAAFIA KOOSSEIS JA TÄHTSAMAD TEEMAD Fundamentaalteadus otsib uusi teadmisi Rakendusteadus uurib nende teadmiste praktilise kasutamise võimalusi ja ületada tekkivaid raskuski. Rakendusteadusest areneb välja rakendus. Fundametaalse inimgeo puhul on olulisemas kaks liigendust: · sisu alusel(küsimuste alusel, millega mingi koostisosa tegeleb) ja · abstraktsuse määra alusel(Kui laua küsimusteringi uuritakse ja kui üldiselt kehtivaid tulemusi taotellakse).
oma isikuga seostamine, selle tajumine Mina laiendina. Kodu, töölaud, koht bussis, minu kapp ühikas jne. Loomariigi analoogid?! Püsivalt ja ajutiselt personaliseeritud paigad, avalikud paigad. Käitumine sõltub paiga "kuuluvusest". Kuuluvusmärgid: nimesilt, kott toolil, senine praktika ... Katsed: märkide mõjukus ja reaktsioon territooriumile tungimisele. Millisesse tuppa võõras siseneb? Kultuurierinevused: kodu ruumikorraldus, mida tähendab suur korter, individuaalne vs kollektiivne personaliseerimine Territoriaalsus inimsuhete püsiva ruumilise korraldamise viis. Praktikas realiseerivad - arhitektid, ruumikujundajad, iga inimene ise ... Privaatsus Tähelepanek: inimsuhete ruumilise regulatsiooni vormid omavahel seotud, toimivad kooskõlaliselt. Näited: distants + orientatsioon + silmkontakt (bussis, liftis, tantsupeol), distants + personalisatsioon (distants väiksem
jäävad erinevatel põhjustel maha autoritaarse ja demokraatliku juhtimisstiiliga õpetajad. Kõige kesisemateks osutuvad hoolimatu juhtimisstiiliga pedagoogide töötulemused. Üldpõhimõtted klassikeskkonna ettevalmistamiseks. Klassi käitumiskorra kavandamine. õppetööks. Klassikeskonna ettevalmistamisel õppetööks tuleks silmas pidada, et mööbli paigutus vastaks õpetamisvajadustele, pinkide vahel oleks piisavalt liikumisruumi, kogu ruumikorraldus ja mööbli paigutus võimaldaks jälgida kõiki õpilasi ning samas soodustaks nende iseseisvuse ja vastutustunde arengut ning õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hõlpsasti jälgitavad. Arvestama peab ka varuvariantidega juhuks, kui õppetöös tuleb plaanitu rakendamisel ette ootamatuid takistusi. Lisaks tuleb õpetajasl klassiga tööks valmistumisel formuleerida 5-8 põhjendatud käitumisreeglit, mis on kooskõlas kooli üldiste eeskirjadega
tajumine Mina laiendina. Kodu, töölaud, koht bussis, minu kapp ühikas jne. Loomariigi analoogid?! Püsivalt ja ajutiselt personaliseeritud paigad, avalikud paigad. Käitumine sõltub paiga "kuuluvusest". Kuuluvusmärgid: nimesilt, kott toolil, senine praktika ... Katsed: märkide mõjukus ja reaktsioon territooriumile tungimisele. Millisesse tuppa võõras siseneb? Kultuurierinevused: kodu ruumikorraldus, mida tähendab suur korter, individuaalne vs kollektiivne personaliseerimine Territoriaalsus inimsuhete püsiva ruumilise korraldamise viis. Praktikas realiseerivad - arhitektid, ruumikujundajad, iga inimene ise ... Territoriaalsus see, kus inimene sätestab mingi ruumi või paiga iseenda omaks, territooriumi personaliseerimine. Nt kui kutsun külalist koju, siis viin ta elutuppa aga mitte magamistuppa, kus ta saaks sokisahtlis sobrada
laiendina. • Kodu, töölaud, koht bussis, minu kapp ühikas jne. Loomariigi analoogid?! • Püsivalt ja ajutiselt personaliseeritud paigad, avalikud paigad. Käitumine sõltub paiga “kuuluvusest”. • Kuuluvusmärgid: nimesilt, kott toolil, senine praktika … • Katsed: märkide mõjukus ja reaktsioon territooriumile tungimisele. Millisesse tuppa võõras siseneb? • Kultuurierinevused: kodu ruumikorraldus, mida tähendab suur korter, individuaalne vs kollektiivne personaliseerimine • Territoriaalsus – inimsuhete püsiva ruumilise korraldamise viis. Praktikas realiseerivad - arhitektid, ruumikujundajad, iga inimene ise … Privaatsus • Tähelepanek: inimsuhete ruumilise regulatsiooni vormid omavahel seotud, toimivad kooskõlaliselt. • Näited: distants + orientatsioon + silmkontakt (bussis, liftis,
tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ning hästi sidustatud asulate võrgustik • Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades võrdselt neid erinevaid elamisviise. Hajalinnastunud ruumis on kombineeritud linnaruumis pakutavate kvaliteetsete teenuste kättesaadavus, linlik ja liikuv eluviis ning maal elamise eelised. Seda toetab võrgustunud ühiskonna- ja ruumikorraldus Eesti 2030+ arengueesmärgid • Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, koguriigi territooriumil. Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas. • Puhas looduskeskkond ja kestlik areng: Kaitse vs kestlik kasutamine; Avatus merele ja rannikualad; Kestlik transport ja energeetika • Laiemad valikuvõimalused: Töökohtade ja teenuste säilitamine; Liikumisvõimaluste loomine • Head ja mugavad liikumisvõimalused • Siseriiklikud – võimalused
02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a assotsiatsiooni ilusast ja võimukast mütoloogias ja kunstis. Sellist oskust "silma petta" (prantslased nimetavad seda "trompe l'oeil") kasutati renessansis sageli, et rõhutada distantsi ja avardada ruumi. RENESSANSIAJA OLUSTIK JA ARHITEKTUUR Muutused toimusid kogu elulaadis. Majad muutusid valgusküllasemaks - aknad suuremaks, vähenesid kaitsevajadused. Väljapoole linnamüüre kerkivad elamud ja suvelossid (Itaalias villad). Muutus majade ruumikorraldus, tihti sisseehitatud gooti mööbli asemel võetakse kasutusele otstarbekas ja liigutatav mööbel, mis muutub üheks jõukuse näitajaks. Ülemkihtides võetakse söögilauas kasutusele nuga ja kahvel, riietuses taskurätt. Arhitektuuriga seoses on meelde jätta neli nime: Alberti, Bramante, Vignola ja Palladio. Varasemast on juba tuntud Vitruvius (Rooma arhitektuurikroonik, 1. saj, antiikkirjanik, keda palju eeskujuks võeti)