Volbergi projekteerimisosakonnas. Esimese projektiga oli määratud hoone üldmaht, saalides suurus(kummaski 400 kohta) ja asend, fuajee ja treppide asukoht, peafassaadi efektne kumerus ja sammasportaal. Külgfassaadid olid tagasihoidlikult ornamenteeritud ja ilma sammastiketa ning niisugusena oleksid nad vahest ehk rohkemgi sobinud kitsasse tänavaruumi. Projektiga edasi töötades annavad arhitektid A. Volberg ja P. Tarvas fassaadidele ja esimese korruse ruumijaotusele lõpliku kuju. Ilmuvad reljeefid, mis sümboliseerivad võitu sõjas, kalandust, rasketööstust, põllumajandust, kaevurite tänuväärset tööd ja teadust(külgfassaadidel) ning kirjandust, teatrit ja kauneid kunste (esifassaadil). Sambad omandavad uudse, "rahvusliku" ilme, andes põhjust tabavaks võrdluseks setu särgi varrukatega. Fassaadilahenduse eestlikkus ei seisne siiski mitte ainult sammaste ja nõukoguliku sümboolikaga
pilt 4 korruselist paekivihoonet katab kõrge viilkatus. Risttahukalise hoonel on sale 8-tahuline konsooltorn, mille friisil kõrgub hilisrenessanslik kiiver. Väljakule pööratud peafassaad toetub I korruse kõrgusele ja hoone pikkusest u. kolmveerandi moodustavale lahtisele võlvkaaristusele, mis lääne otsas lõppeb peasissepääsuesise tuulekojaga. Suhteliselt kitsad nelinurksed aknaavad paiknevad vastavalt hoone ruumijaotusele. Kontrastiks määrdekrohviga kaetud suurtele seinapindadele on hoone välimust mitmekesistatud töödeldud peadetailidega. Teravkaarne peaportaaal on 2-astmeline, sirge talumiga palestike ning arhivoldi osas ühtse ümarturbaga profileeritud. Lõunafassad vähevaadeldava tagaseinana ei ole kujundatud. Kujunduse ja valgusavadeta on jäänud see juba ehitusajast sultuna seisma. Enamik tarberuume paiknes keldris ja I korrusel. Neist lääne poolsed pikk 3-lööviline
Selle idaseinast eendub sale kaheksatahuline konsooltorn, mille friisil kõrgub hilisrenessanslik kiiver (arvatakse, et enne 15-16. sajandit oli torn teravatipulise gooti telkkiivriga). Raekoja platsile pööratud peafassad toetub I korruse kõrgusele ja umbes kolmandikust hoone pikkusest moodustuvatele lahtistele võlvkaaristutele, mis lääneotsas lõpeb peasissepääsuesise tuulekojaga. Hoone aknad on suhteliselt kitsad ja paiknevad vastavalt hoone ruumijaotusele. Raesaalis ja köögis on väiksemad aknad kui kodanikesaalis. Teise korruse aknad on neljakandilised ja suuremate kaunistusteta, enne 1962. aastat olid aknad gooti stiilile omaselt teravkaarega. Sakmeline kaitserinnatis on dekoratiivne ja mitmete töödeldud paedetailidega (aknaavad, nurgakvaadrid ja nisside raamistused). Tänapäevasel raekojal on üheks kauniks detailiks kaitserinnatises olevad 17. sajandi keskpaigas lisatud lohepeadega vasest veesülitid