Kloostrimõis Kolgas
on keskaegsetest majanduskeskustest vähe varemeid ja muid jälgi jäänud. /Markus 2009, lk 9/
Eestis olid ka majanduskeskused kindlustatud.
Veidi tahaksin peatuda kloostrite matmiskommetel, mis olid ühised kõikidel ordudel. Piisava ruumi
korral maeti klausuuri sisse, siseõue või kiriku põranda alla; ruumipuuduse korral maeti väljapoole
müüri äärde kloostrikalmistule. Tihtilugu maeti ilma kirstuta, matuste sügavus alla meetri. Reeglina
hauapanuseid ei olnud. Nii nagu muu ruumijaotusegi korral, kehtis ka matustel reegel - vaimulikud
ida poole, ilmalikud lääne poole. Palju aadlikke ja linnakodanikke laskis end parema hingeõnnistuse
lootuses kloostrite juurde matta. /Tamm, lk 119-123/
Kloostrid toimisid ka haiglatena, kus osutati tolle aja kohta väga head arstiabi. Haigetoavend võis
olla ka majandusmõisas, selline oli olemas nt Kärknale kuuluvas Albu majanduskeskuses. /Markus
2009, lk 10/
2. Klooster või kloostrimõis?
annaabi.ee 
