17. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA. 18. Kiirgusriskist: mis on bekrell, geri ja ekvivalentdoos (valem). Bq radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik (pr+i aktiivsus on 1 Bq, kui temas toimub 1 lagunemine sekundis). Gry on iooniseeriva kiirguse energiadoosi ehk neeldumisdoosi ja kerma rahvusvaheline mõõtühik (al. 3,5 doos on letaalne). 18. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? Ioniseeriva kiirguse poolt ainele ruumielemendis massiga dm üleantud keskmine energia dE D=dE/dm 19. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma riski inimese tervisele? Lubatud kiirgusedoos aastas 0,5 rad/a. 20. Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsient C24? C24 elanikkonna kiirguskaitsekoefitsient tavalise eluruumi juures näitab mitu korda saavad vähem kiiritust,võrreldes sellega, kui ollakse kogu aeg väljas (linnaelanikul on 2,5-4,5, maaelanikul on 1,5-2,5). 21
lukustatult, lastele kättesaamatult jne). 31. Kiirgusriskist: mis on – bekrell, grei ja ekvivalentdoos (valem)? 32. Bq radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik (pr+i aktiivsus on 1 Bq, kui temas toimub 1 lagunemine sekundis). 33. Gry on iooniseeriva kiirguse energiadoosi ehk neeldumisdoosi ja kerma rahvusvaheline mõõtühik (al. 3,5 doos on letaalne). 34. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 35. Ioniseeriva kiirguse poolt ainele ruumielemendis massiga dm üleantud keskmine energia dE D=dE/dm 36. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas? 37. Lubatud kiirgusedoos aastas 0,5 rad/a. 38. Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsent C24? 39. C24 elanikkonna kiirguskaitsekoefitsient tavalise eluruumi juures näitab mitu korda saavad vähem kiiritust,võrreldes sellega, kui ollakse kogu aeg väljas (linnaelanikul on 2,5-4,5, maaelanikul on 1,5-2,5). 40.
sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. 22. PÖÖRLIIKUMISE JA KULGLIIKUMISE ANALOOGIA. 23. RÕHK PAIGALOLEVAS JA LIIKUVAS VEDELIKUS (GAASIS). PIDEVUSE VÕRRAND. BERNOULLI VÕRRAND. AERODÜNAAMILINE TÕSTEJÕUD. BERNOULLI VÕRRAND: Pidevuse võrrand kirjeldab liikuva vedeliku- või gaasimassi jäävust – ruumielementi sisseja väljavoolava massi erinevus väljendub ruumiühikus oleva aine tiheduse muutumises (vaikne eeldus – ruumielemendis puuduvad allika- ja neelukohad). Bernoulli võrrand: seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. 9 AERODÜNAAMILINE TÕSTEJÕUD: lennukid püsivad õhus selle tõttu. Kasulik jõud, mis tõstab nt tuulelohe üles. Aerodünaamiline tõstejõud: kuna õhk on
See, mis juhtub vee lainega pilu läbimisel, juhtub sama ka osakese tõenäosuslainega, mis läbib samuti pilu. Tulemuseks on osakese laineline käitumine. Seda matemaatiliselt kirjeldada on seega aga kõik järgmine. Näiteks osakese füüsikalist olekut kirjeldab lainefunktsioon: See tähendab seda, et osakese lainefunktsiooni mooduli ruut annab tõenäosustiheduse osakese asukoha leidmiseks ajahetkel t. * on kaaskompleks. Sellest tulenevalt saame leida osakese asukoha tõenäosuse ruumielemendis dV Osakese lainefunktsioon peab olema ühene, lõplik ja pidev funktsioon. Ka selle tuletis peab olema pidev. Lainefunktsioon peab olema normeeritud mis tähendab seda, et osakest on võimalik kusagil ruumis leida. Osake või kvantsüsteem võib olla kahes erinevas olekus, mida kirjeldavad vastavalt lainefunktsioonid 1 ja 2. Sellisel juhul võib osake olla ka olekutes, mida kirjeldatakse olekute 1 ja 2 lineaarse kombinatsioonina Koefitsentide c1 ja c2 mooduli ruudud
Osakese ajas ja ruumis levivat tõenäosuslainet ( või lihtsalt osakese füüsikalist olekut ) kirjeldab matemaatiliselt lainefunktsioon: = ( ja selle lainefunktsiooni mooduli ruut = 89 annabki tõenäosustiheduse osakese asukoha leidmiseks ajahetkel t. ψ* on ψ kaaskompleks. Sellest tulenevalt saame leida osakese asukoha tõenäosuse ruumielemendis dV: = Statsionaarsete olekute lainefunktsioon on aga ( = ( Sellisel juhul ei sõltu lainefunktsiooni tõenäosustihedus ajast: = = Komplekssed suurused on lainefunktsioon ja selle ruut, kuid reaalarvuna võib väljenduda ainult tõenäosus. Osakese lainefunktsioon peab olema ühene, lõplik ja pidev funktsioon
annaabi.ee 
