püüab korrapära ära kaotada. Polarisatsioon on seda tugevam, mida tugevam on väline väli . Tugevam väli suudab dipoole korrapäraselt asetada, s.t soojuslikule liikumisele ebakorrapärale- vastu seista. Polarisatsiooni tugevust iseloomustatakse aine ruumiühiku dipoolmomendiga seda nim dielektriku polarisatsioonivektoriks ehk polarisatsiooniks. Antud kohas aines võetakse ruumielement V ning summeritakse seal asuvate molekulide dipoolmomendid . Tulemus jagatakse ruumielemendi suurusega, s.t leitakse nimetatud kohas ruumiühiku dipoolmoment. Keha pindadele tekkinud kompenseerimata laengud kannavad polarisatsioonilaengute nime. 9. Elektrinihke vektor D. Elektrilise induktsiooni vektor. Gaussi teoreem vaakumis: Dielektrikus: Uus kuju, kuid läbi sama kinnise pinna Sissejäävatest vabadest laengutest sõltuv vektori D voog läbi kinnise pinna. jooned joonistatakse sarnaselt joontele, aga jooned võivad alata ja lõppeda ainult vabadel laengutel. 10
S1V1=S2V2=const Ehk dV/st=sv=const v-voolamise kiirus s- voolutoru ristlõike pindala dV/dt-vedeliku hulk,mis voolab ajaühikus läbi voolutoru ristlõike 2.2.2.Bernoulli võrrand Voolutoru piires kehtib joa pidevuse teoreem,mille järgi ajaühikus läbib voolutoru iga ristlõiget const. hulk (V) vedelikku.Sellest tulenevalt,kehtib ka voolava ideaalse vedeliku mehhanilise koguenergia jäävuse seadus kogu voolutoru ulatuses. Kui vedelik läbib ristlõike S1,kiirusega V1¯,siis koosneb vedeliku ruumielemendi V mehhaniline koguenergia kineetilisest energiast mV1²/2=Vv1²/2, potentsiaalsest energiast mgh1=Vh1g A1=f ¯S¯= 1s1v1t= 1V survejõudude töö pinnale,ristlõike pindalaga S Rõhumisjõud: f=fs/s(ristlõikepindala)= s Joa pidevuse kohaselt: V/t=const=S1V1 V=S/t=V1*t=S1 Kogu mehhaniline energia: Vv2²/2+Vgh2+2V V1²/2+gh1+1=V2²/2+gh2+ 2 Bernoulli võrrand V²/2+gh+=const Horisontaalse voolutoru korral V1²/2+1=V2²/2+2 2.2.3.Torricelli valem
Ehk dV/st=sv=const vvoolamise kiirus s voolutoru ristlõike pindala dV/dtvedeliku hulk,mis voolab ajaühikus läbi voolutoru ristlõike 2.2.2.Bernoulli võrrand Voolutoru piires kehtib joa pidevuse teoreem,mille järgi ajaühikus läbib voolutoru iga ristlõiget const. hulk (V) vedelikku.Sellest tulenevalt,kehtib ka voolava ideaalse vedeliku mehhanilise koguenergia jäävuse seadus kogu voolutoru ulatuses. Kui vedelik läbib ristlõike S1,kiirusega V1,siis koosneb vedeliku ruumielemendi V mehhaniline koguenergia kineetilisest energiast mV1²/2=Vv1²/2, potentsiaalsest energiast mgh1=Vh1g A1=f S= 1s1v1t= 1V survejõudude töö pinnale,ristlõike pindalaga S Rõhumisjõud: f=fs/s(ristlõikepindala)= s Joa pidevuse kohaselt: V/t=const=S1V1 V=S/t=V1*t=S1 Kogu mehhaniline energia: Vv2²/2+Vgh2+2V V1²/2+ gh1+ 1= V2²/2+ gh2+ 2 Bernoulli võrrand V²/2+gh+=const Horisontaalse voolutoru korral V1²/2+1=V2²/2+2 2.2.3.Torricelli valem
teoreem,mille järgi ajaühikus läbib voolutoru iga ristlõiget const. hulk (V) gh=V ²/2 vedelikku.Sellest tulenevalt,kehtib ka voolava ideaalse vedeliku mehhanilise Avaldame sellest võrdusest avast välja koguenergia jäävuse seadus kogu voolutoru voolava vedeliku kiiruse ulatuses. V=(2gh) Kui vedelik läbib ristlõike S1,kiirusega V1¯,siis koosneb vedeliku ruumielemendi V mehhaniline koguenergia kineetilisest energiast mV1²/2=Vv1²/2, potentsiaalsest energiast mgh1=Vh1g A1=f ¯S¯= 1s1v1t= 1V survejõudude töö pinnale,ristlõike pindalaga S Rõhumisjõud: f=fs/s(ristlõikepindala)= s Joa pidevuse kohaselt: V/t=const=S1V1 V=S/t=V1*t=S1 III. Gaaside kineetiline teooria ja Kogu mehhaniline energia: termodünaamika 1. Gaaside kineetiline teooria
Kui räägitakse vedeliku liikumisest (näiteks voolamisel), mõeldakse selle all vedelikuosakeste liikumist. Kui suur peaks see osake olema? Newtoni mehaanika, mis kasutab pidevaid funktsioone, nõuab, et võrrandid kehtiksid "kuitahes väikeste osakeste korral". Klassikalise füüsika seisukohalt peab vedelik olema pidev keskkond - ainult siis saame rakendada diferentsiaalarvutust. Nii valime oma joonistel "ruumielemendi" piisavalt suure (et joonis loetav oleks) ja vajaduse korral vähendame seda kuni "lõpmata väikese suuruseni". Mehaanikas eristatakse aine kolme olekut järgnevalt: A. Tahke keha säilitab liikumisel oma kuju ja ruumala; B. Vedelik säilitab liikumisel oma (kogu)ruumala, kuid ei säilita kuju; C. Gaas ei säilita ei kuju ega ruumala, vaid täidab kogu olemasoleva ruumi. NB! Need lõpmata väikesed osakesed ei ole molekulid! Molekulid, millel on kindel mass ja
annaabi.ee 
