Ruumiandmete liigid 1 ? (1) Kuidas veel sai Layer Properties akent avada? Parem hiireklõps kihinimel > tunnused; topeltklõps kihinimel. ? (2) Täida lüngad: Kaart koosneb andmekihtidest, mille moodustavad ühesuguse andmekihi andmed. ? (3) Millest võib olla tingitud see, et rasterkaardi ja vektorkaardi objektid ei lange omavahel täpselt kokku? Kumera pinna kujutised tasapinnal on alati mingis projektsioonis. ? (4) Millistes piirkondades on vektorandmed puudu? Vektorandmed on puudu väiksetel saartel. ? (5) Milles seisneb asulate kujutamise erinevus vektor- ja rasterandmetes? Rasterandmetes märgitakse väiksemaid asulaid punktidena, vektorandmetes mitte punktidena. ? (6) Millised oleksid veel kaks võimalust QGIS programmi sulgemiseks? Project > exit QGIS; Ctrl + Q; sulgeda ülevalt paremast ristist.
Ruumiandmete sisestamine ? (1) Milliseid töövahendeid kasutasid, et suurendada tööaknasse oma kodukooli asula? Kirjuta vastusesse inglise keelne nimi. Touch zoom and pan. ? (2) Millised oleksid seega eeltingimused (lisaks sellele, et Sul on olemas arvuti), et saaksid WMS teenust kasutada? Mujal serveris peavad olemas olema rasterandmed. ? (3) Kumb on 1:20 000 mõõtkavast suurem mõõtkava, kas 1: 25 000 või 1:15 000? Miks? 1:15 000 on suurem, sest seal on pikkust vähem vähendatud. ? (4) Kas lennukilt tehtud pildid on primaarsed või sekundaarsed andmed? Sekundaarsed ? (5) Millise geomeetriatüübiga (punkti, joone, pinnaga) sa need objektide oma kaardile digiksid? Pinnaga ? (6) Miks peame looma mõlema nähtuse jaoks uued andmekihid, kuigi majade kiht oli meil juba olemas? Et oleks paremini eristatav ja saaks muuta ning valida kihte. ? (7) Miks on vaja seda (Nupp > klõps kihihalduris nimel piir) teha? Et sa...
MLKSB-2 Ruumiandmete kasutamine igapäevaelus Kõige rohkem kasutan igapäevaelus ruumiandmete saamiseks Google Maps teenust, kuna see on kerge ja kiiresti kättesaadav nii arvutist kui telefonist. See rakendus sisaldab linnade kaarte kui ka marsuudiplaneerijat, mis on mulle igapäevaselt väga kasulikuks osutunud. Google Maps näitab ära kõige kiirema ja otstarbekama marsuudi sihtkohta jõudmiseks, ilma et peaks ise erinevaid busside/trollide sõidugraafikuid kokku panema. Samuti on seda võimalik kasutada ka auto juhtimisel kaardi asemel.
süsteemis) · ja asend kui suhete süsteemteiste objektidega (topoloogia). GISi komponendid: 1 Andmedkaardikihid (geomeetrilised ja atribuutandmed), tabelandmed 2 TarkvaraGIS programmid (ArcGIS, MapInfo, Idrisi, Smallworld, GeoMedia, GRASS ) 3 Riistvaraarvutid, GPSid, printerid jmt 4 OrganisatsioonGISi loojad, arendajad, kasutajad ja vaatajad. GISi funktsioonid: · Ruumiandmete hankimine ja atribuutandmetega sidumine · Ruumiandmete haldamine (muutmine, säilitamine) · Päringud · Analüüsid · Andmete visualiseerimine (kartograafia) 1 Milleks GIS hea on ? · Objektide ja nähtuste kujutamiseks kaartidel · Erinevate valdkondade (nr rahvastik ja keskkond, kaubandus ja transport, tööjõud ja töökohad) ruumiliseks seostamiseks
ArcGIS ja QGIS. Selles peatükis tuuakse täpsed juhised, kuidas raster- ja vektorandmeid generaliseerida. Viimases peatükis kirjeldatakse kahte algoritmi. Algoritmideks on Ramer Douglas Peucker’i ja Lang’i algoritm, mõlemad põhimõte on sama, kuid need algoritmid teevad erinevaks paar nüansi. Referaadis on toodud välja valdkondi, mis aitavad generaliseerimist mõista ja annavad ülevaate generaliseerimise kasutamisest. Generaliseerimine ja selle kasulikus Generaliseerimine on kaardi ruumiandmete detailsuse vähendamine, rõhutamine vastavalt kaardi eesmärgist ja mõõtkavast. Generaliseerimine on protsess, kus otsustatakse, milliseid objekte kaartil tuleks välja jätta, esitada, lihtsustada, et üldine esitus oleks selgem. Selle protsessi teeb keeruliseks geograafilise maailma esitlemine võimalikult tõetruult, et liigse detailsuse vähendamisel säiliks ruumiandmete omavaheline iseloomulik suhe.
9. Mis on andmekihid? Miks hoitakse ruumiandmeid kihtide kaupa? Milliseid andmeid on mõttekas hoida ühes kihis? Tooge näiteid. Andmekihte luuakse, et säilitada erinevaid ruumiandmeid. Kihtide kaupa selleks, et oleks korrastatud juurdepääs erinevatele andmetele. Kihte saab ka ükshaaval avada ja võrrelda ning analüüsida (millised osad kattuvad jne.). Korrektne joonis eeldab erinevate asjade hoidmist erinevates kihtides. 10. Mis on ruumiandmete geomeetria? Millise geomeetria tüübiga võivad olla vektor- ja millise geomeetria tüübiga rasterandmed? Tooge näiteid erinevate andmetüüpide kohta. Et näha ruumiandmete erinevaid vorme ja nende ruumilisi vahekordi, siis on tegemist ruumiandmete geomeetriga. Rasterkujul on ruum jaotatud kindla suurusega ruutudeks. Ühte ruutu nimetatakse piksliks. Igal pikslil on rasterkujuliste andmete korral kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon.
GMESi teenuste arendamiseks vajalike andmeallikate ja infrastruktuuri jätkuvust. GMES-i tegevuse juhtimisel tuleb ühtlasi saavutada optimaalne vastastikune täiendavus. GMESi pikaajalisi juhtimisstruktuure arutatakse ELi ja ESA liikmesriikidega. Tõhus andmehaldus ja teabe jagamine on GMESi teenuste pakkumise nõutavaks eeltingimuseks. Säilitatakse pidev dialoog sidusrühmade vahel, et arendada välja vajalikud ruumiandmete infrastruktuurid, ja toetatakse INSPIRE (Euroopa ruumiandmete infrastruktuur) direktiivi ettepaneku elluviimist. Nii hõlbustab GMES juurdepääsu georuumilisele teabele ning selle kasutamist ja ühtlustamist üleeuroopalisel tasandil. GMES on oluline vahend riiklike süsteemide ühilduvuse suurendamiseks, aidates välja arendada kohased Euroopa standardid. GMES muutub üha olulisemaks ELi kahepoolsetes suhetes rahvusvaheliste partneritega. GMESi arendatakse ülemaailmse riikidevahelise seiretegevust koordineeriva organisatsiooni GEO (Group on Earth
1) Riigi maapoliitika rakendamine. 2) Maakatastri pidamine. 3) Geoinformaatika. 4) Geodeetiliste, geoloogiliste ja topograafiliste andmete hõive ja haldamine, sh Eesti territooriumi aeropildistamine. * maakatastri pidamine ja katastrimõõdistamiste korraldamine; * maareformi teostamise suunamine, koordineerimine ja kontrollimine; * ruumilise planeerimisega seotud ülesannete täitmine; * geoinformaatika-alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; * ruumiandmete infrastruktuuri arendamise alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; * üldist tähtsust omavate ja muude topograafiliste nähtuste andmete hõive teostamine, sellealase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; * kartograafia ja fotogramm-meetria alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; * geodeesia-alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; * geodeetilise süsteemi haldamine; * aadressiandmete süsteemi haldamine;
programmeerimiskeeli (nt. Python). (ArcView) 1.2 ArcEditor ArcEditor on terviklik geoinfosüsteemi lahendus geograafiliste andmebaaside loomiseks ja haldamiseks. ArcEditor on ESRI ArcGIS tooteperekonna üks liige ning sisaldab kogu 6 ArcView funktsionaalsust ning lisaks hulgaliselt GIS tööriistu. ArcView töövahenditele lisaks on tarkvaraga võimalus luua ja kohandada geoandmebaasis ruumiandmete omaduste (topoloogia, alamtüübid, domeenid ja geomeetrilised võrgud) salvestamist. ArcEditor toetab ühe kasutaja või mitme kasutaja poolt andmebaasi täienduste kirjutamist. Lai valik töövahendeid on olemas andmete korrastamiseks ja sisestamiseks ning samuti andmebaasi loomiseks ja versioonihalduseks. (ArcEditor) 1.3 ArcInfo ArcInfo on ESRI ArcGIS Desktop tarkvaradest kõige terviklikum ja suuremate laiendusvõimalustega, omades kogu ArcView ja ArcEditor funktsionaalsust ning lisaks
........................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 9 SISSEJUHATUS Geograafiline infosüsteem (GIS) on omavahel seotud kogum tarkvarast ja andmetest, mida kasutatakse geograafilise info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS annab raamistiku ruumiandmete ja 2 nendega seotud informatsiooni kogumiseks ja haldamiseks selliselt, et seda saab visualliseerida ja analüüsida. (Allikas: GIS-päev kodulehekülg) Referaadi läbivaks teemaks on kuidas erinevad õppeasutused on rakendanud GIS tarkvara õpetamist ja kasutamist koolitöös. Võrreldud GISi õpetamist erinevates kooliastmetes- gümnaasiumis, ülikoolis ja kutseharidusasutuses. Veel käsitlen GIS-i tarkvara kasutamist
PROTSESSID: andmehõive, andmetöötlus, väljund 18. Mille poolest digitaalsed ruumiandmed erinevad teistest andmetest? Ruumiandmed kirjeldavad: 4 · objekti KUJU ja ASUKOHTA (antakse edasi koordinaatidega) · objekti LIIKI, olemust (antakse edasi kas: graafiliste või andmetabelitesse organiseeritud ATRIBUUTIDEGA e. tärkandmetega) 19. Digitaalsete ruumiandmete liigitus. Kirjeldage nende olemust. Digitaalsed ruumiandmed: · VEKTORANDMED xy(z) koordinaatidel põhinev ruumiandmete mudel, mis esitab geograafilisi nähtusi: punktide, joonte, pindadena. Andmed saadakse digimisel, vektoreerimisel. · TÄRKANDMED atribuutide tabelid; link (ühendus) graafilise kujutise ning atribuudi tabeli rea vahel (relatsioonilises andmebaasis). Tabelisse võib piiramatult salvestada ükskõik, millist seda
sõltuv primaarvõtmest. 10. Thiesseni polügoonid näitavad... · Ruumi jaotust keskuste lähiümbruseks täieliku tessalatsioonina Test number 4 1. Metaandmed kirjeldavad kuidas andmeid koguti, missuguse ülesande jaoks, millal jne. Võib, et metaandmed on andmed andmetest. Metaandmete hulka kuulub kasutatud projektsioon ja koordinaatsüsteem. 2. Seadke vastavusse, mida kirjeldavad ruumiandmete mudelid: · Reaalsusmudel millist osa maailmast ja kuidas (milliste andmete kaudu) peetakse vajalikuks kaardistada · Andmemudel kuidas kaardistavate nähtuste kohta käivat teavet arvutis reaalselt hoitakse · Esitusmudel kuidas arvutis hoitavast andmebaasist moodustatakse reaalselt kasutatav kaart 3. Esinduspunkti dimensionaalsus on.. · Määramata, sõltub esindatavast objektist (jah, kõige sagedamini küll on 2D)
sõltuv primaarvõtmest. 10. Thiesseni polügoonid näitavad... · Ruumi jaotust keskuste lähiümbruseks täieliku tessalatsioonina Test number 4 1. Metaandmed kirjeldavad kuidas andmeid koguti, missuguse ülesande jaoks, millal jne. Võib, et metaandmed on andmed andmetest. Metaandmete hulka kuulub kasutatud projektsioon ja koordinaatsüsteem. 2. Seadke vastavusse, mida kirjeldavad ruumiandmete mudelid: · Reaalsusmudel millist osa maailmast ja kuidas (milliste andmete kaudu) peetakse vajalikuks kaardistada · Andmemudel kuidas kaardistavate nähtuste kohta käivat teavet arvutis reaalselt hoitakse · Esitusmudel kuidas arvutis hoitavast andmebaasist moodustatakse reaalselt kasutatav kaart 3. Esinduspunkti dimensionaalsus on.. · Määramata, sõltub esindatavast objektist (jah, kõige sagedamini küll on 2D)
LISA 3. EDITEERIMISEL KASUTATAVAD LÜHIKÄSUD 33 2 Sissejuhatus Käesolev materjal on mõeldud iseseisvaks õppimiseks kõigile, kes kasutavad ESRI® ArcGIS Desktop tarkvara. Konspekti sis u ei hõlma kogu ArcGIS Desktop toodete poolt pakutavat funktsionaals ust, vaid käsitleb esmajärjekorras kõige enamkasutatavaid ning olulisemaid funktsioone. Selle käigus antakse ülevaade ruumiandmete loomise ja haldamise peamistest töövahenditest. Materjal baseerub ArcGIS versioonile 9.2. Kõik õigused käesoleva dokumendi osas kuuluvad AlphaGIS OÜ`le. 1 ArcGIS Desktop ArcGIS Desktop hõlmab eneses kolme erinevat töölaua GIS tarkvaratoodet (ArcView®, ArcEditorTM ja ArcInfo®), mis võimaldavad ruumiliste andmetega töötamist ning analüüside teostamist läbi ühis e kasutajaliidese ja arenduskeskkonna. Ülesehituselt ning ka kõige väiksema
paljusus näitab otseselt majanduslikku ja kultuurilist arengutaset (esimene rahvuslik atlas Soomes 19. saj lõpp) Korralik tänapäevane atlas on väga infomahukas sisaldades lisaks kaardil kujutatud informatsioonile palju muid abiandmeid: graafikuid, tabeleid, tekstilisi kirjeldusi jms. Kosmosefotode põhjal tehakse satelliitatlaseid, mida saavad endale lubada siiski vähesed riigid. Atlas ongi tegelikult üleminekuvorm eraldiseisvatest paberkaartidest arvutitel põhinevale ruumiandmete süsteemile. Atlas tekkis seetõttu, et kaarte oli juba piisavalt palju ning need nägid kohati väga eriilmelised välja. Vaja oli neid ühtlustada ning süstematiseerida, et ka tavainimene nendest aru saaks. 8. Kaardi elemendid. Enamus elemente on matemaatilised: 1. kaardi geodeetiline alus (projektsioon, (referents)ellipsoid, algkoordinaadid) 2. kaardi raam 3. mõõtkava (joon, arv ja võrdlus) 4. kaardi võrgustik (koordinaadid):
..) 17. Millistest protsessidest ja komponentidest koosneb digitaalkaardi tootmine? Protsessid: andmehõive, andmetöötlus, väljund Komponendid: riistvara, tarkvara, andmed, organisatsioon 18. Mille poolest digitaalsed ruumiandmed erinevad teistest andmetest? Kirjeldava objekti kuju ja asukoha, mida edasi antakse koordinaatidega. Objekti LIIK ja olemus (antakse edasi graafiliste vüi andmetabelisse organiseeritud omadustega ehk tärkandmetega) 19. Digitaalsete ruumiandmete liigitus. Kirjeldage nende olemust. Vektorandmed- x,y,z koordinaatidel põhinev ruumiandmete mudel, mis esitab geograafilisi nähtusi (punktide, joonte, pindaladena) Rasterandmed- ruumiandmemudel, kus ruum on jaotatud ühesuuruste ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja vergudena. Kaardi pind jagatud imeväikseks ruutudeks-piksliteks. Iga piksel omab oma värvikoodi, vastavalt aluspinnale. Rasterkaart on värviliste ruutude maatriks. 20
· Kvantitatiivsete parameetrite üldsitamine · Valik tsensuse järgi · Valik normi järgi · Geomeetriliste joonte üldistamine · Kontuuride ühendamine · Objektide võimendamine Generaliseerimise täpsus · Geomeetriline täpsus · Sisuline tõepärasus (usaldatavus) Erineva lokalisatsiooniga objektide generaliseerimine · Punktlokaliseeritud objektid · Joonlokaliseeritud objektid · Pindlokaliseeritud objektid · Hajutatud objektid Ruumiandmete üldistamine interpoleerimine · Interpoleerimine on paratamatu, sest pidevalt määratud andmete (välja) puhul on meil mõõdetud andmed vaid mõnedes punktides ning kogu vahepealse ala jaoks peame andmed ,,tuletama" mõõdetuist. Interpoleerimismeetodeid valik sõltub andmete iseloomust · Lähima väärtuse ja/ või lineaarne o Lihtsamaid, lihtsameelsemaid o Sugugi mitte loogilisemaid o Parema puudusel sageli põhjendatud
shp (shape) formaati (nn check out). Samuti luuakse ArcPad'i projektifail (.apm) kaardikihtide kujundusega. ArcPad'ga teostatakse välitöö, mille tulemusena täpsustatud andmed laetakse tagasi geoandmebaasi (nn check in) (AlphaGIS 2011b). Joonis1. Geoandmebaasist väljavõtte tegemine ning paranduste laadimine väliseadmest geoandmebaasi. ArcGisi funktsioonideks on standardsete vektorandmete, rasterformaatide ning graafiliste kihtide kuvamine; geograafiliste ruumiandmete loomine ja muutmine; kiirprojekti koostamine; andmete digitaliseerimine; kaardil navigeerimine ja mõõtmine; päringute koostamine kaardikihtidest objektide kiiremaks leidmiseks ja tuvastamiseks; töötamine geoandmebaasi objektiklassidega (AlphaGIS 2011b). Kokkuvõte GPS asukohamääramine on minu meelest huvitav, kuid keeruline süsteem. See saab järjest populaarsemaks ja tavakodanikele kättesaadavamaks. Paigaldatakse uusi tugijamu ja luuakse
Samuti luuakse ArcPad'i projektifail (.apm) kaardikihtide kujundusega. ArcPad'ga teostatakse välitöö, mille tulemusena täpsustatud andmed laetakse tagasi geoandmebaasi (nn check in) (AlphaGIS 2011b). 6 Joonis1. Geoandmebaasist väljavõtte tegemine ning paranduste laadimine väliseadmest geoandmebaasi. ArcGisi funktsioonideks on standardsete vektorandmete, rasterformaatide ning graafiliste kihtide kuvamine; geograafiliste ruumiandmete loomine ja muutmine; kiirprojekti koostamine; andmete digitaliseerimine; kaardil navigeerimine ja mõõtmine; päringute koostamine kaardikihtidest objektide kiiremaks leidmiseks ja tuvastamiseks; töötamine geoandmebaasi objektiklassidega (AlphaGIS 2011b). 7 Kokkuvõte GPS asukohamääramine on minu meelest huvitav, kuid keeruline süsteem. See saab järjest populaarsemaks ja tavakodanikele kättesaadavamaks
Niisugust moonutatud, kuid tegelikku mootkava kaardi suvalises punktis nimetatakse erimootkavaks. moondeellips- ehk Tissot' indikatriss iseloomustab moonutuste iseloomu erinevates Maa piirkondades. Hea ülevaate erimootkava seostest peamootkavaga ja moonutuste iseloomust annab moondeellips ortodroom- Kaardi pinnale kantud suurringi kaar, sferoidi pinnal koige otsema tee joon loksodroom- joon, mis loikab koiki meridiaane ühe ja sama nurga all Kaugseire kui ruumiandmete saamiseviis- primaarsed andmed(kaugseire,maamootmine) ja sekundaarsed andmed(olemasolevate andmete kasutamine). Kaugseire objekti vaatlemine voi objekti omaduste kohta teabe kogumine vahenditega, mis on objektist eemal. Peamiselt moodetakse aluspinnalt peegeldunud voi kiirgunud elektromagnetkiirgust. Moodetud kiirguse andmed teisendatakse seejärel andmete kasutajale vajalikeks suurusteks. Tuntumad Maad uurivad satelliidid- Elektromagnetkiirguse lainepikkusteskaala-
eri mõõtkavades, mis oleneb kaardi otstarbest. CORINE maakatte andmebaasi abil kaardistatakse eri riikide maakate, milles kasutatakse samu klasse ja sama metoodikat. 13 Kasutatud kirjandus 1) Jürgenson, H. 1995. Eesti põhi-ja baaskaardi projektsioon ja tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem. Riigi maa-amet. Tartu. 2) Tartu Ülikooli Geograafia Instituut. 1998. Eesti ruumiandmete mudelid I etapp. Maa- amet. Tartu. 3) http://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=68&lang_id=1 4) http://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=33 5) http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=68&menu_id=7 6) http://www.maaamet.ee/index.php?menu_id=7&page_id=73&lang_id=1 7) http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=69&menu_id=7 8) http://www.sodur.com/index.php? option=com_content&view=article&id=136&Itemid=175 9) http://www
säilitamine. Andmed hõlmavad mullatüüpi, liike, suurust, klassi/puistu struktuuri, kõrgust, tihedust ja haldusüksuste piire (nt. puistud). Kui andmed on sisestatud GISi saab kaartidelt kuvada üldiste liikide jaotuse ja arvutada puistu pindala. Andmeid aeg-ajalt uuendatakse ning muutusi neil aladel saab salvestada ja analüüsida. Spetsiifiliste ressursi küsimuste korral võib luua rohkem kohandatud kaarte, näiteks kaart, mis näitab stressis või haigete liikide asukohti. Ruumiandmete kaartide loomine näitab suhteid raiutavate puuliikide vahel ja teisi aspekte näiteks järsud nõlvad ja ökoloogilistelt tundlikud rannikualad, mis on olulised metsaomanikele. Andmete kogumise tehnoloogiad metsa inventeerimisel ulatuvad prooviruutude valimisest maapealsete uuringute tegemiseks topograafiliste kaartidega, kaugseire ja tekkiva globaalse positsioneerimissüsteemini (GPS) välja (McKendry et al., 1991).
kohanimed. 6. Kuidas töötab üleilmne asukoha määramissüsteem (GPS)? See koosneb ümber maakera tiirlevatest satelliitidest ja maal asuvatest seirejaamadest.Satelliitidelt lähetatud signaalide järgi määravad GPS- vastuvõtjad reaalajas oma geograafilised koordinaadid maailma mis tahes punktis. 7. Mis on geoinfosüsteem (GIS)? Too näiteid milleks seda kasutatakse. Aparaatide, programmide ja kohateabe kooslus, mida kasutatakse ruumiandmete kogumiseks, töötlemiseks, päringute tegemiseks, analüüsimiseks ja esitamiseks. See aitab lahendada ruumilisi ülesandeid. Nt saab selle abil leida tuletõrje või kiirabiauto kiireima tee sihtkohani suurlinna ummikutes. 8. Mida näitab geoloogiline skaala? Maakoore kivimkihtide tekkimise järjekorra ja vanuse kindlaksmääramist. 9. Mis eoonis on tekkinud Eesti aluskord? Millal tekkisid kõige vanemad kivimid eesti alal? Vanaaegkond. 250 miljonit (???) 10
c. Iga piksel saab oma värvikoodi. Rasterkaart kui värvi väärtuste maatriks. d. RESOLUTSIOON!! (1px -> 0,4m; 1,2m; 4m) e. Rasterandmed saadakse skaneerimisel (skänneriga; plussiks, et võtab vähe aega), vektorandmete rasterdamisel (trükkimine rasterdraiverisse, spetsiaalne konverteerimise tarkvara). f. Rasterandmeid on vaja taustapiltideks, lihtsate kiirete kaartide tootmiseks, kiirete ruumiandmete saamiseks. 31. Kirjeldage tärkandmeid. a. Atribuutide tabelid b. Link graafilise kujutise ning atribuudi tabeli rea vahel. c. Võib lisada piiramatult, salvestada ükskõik millised ruumiobjekti iseloomustavad andmed. d. Andmete tüübid: kvalitatiivsed andmed (ei ole nr-d), piiratud väärtustega ehk alternatiivsed (jah/ei, 0/1, on/ei ole), mittealternatiivsed (loend võimalikest
projektsioonid, • generaliseerimisnõuded, leppemärgid jms; • tehnoloogia - trükiprotsessi omapära, suhteliselt hiljuti veel ka fotoprotsessi peensuste arvestamine; • kujutav kunst - kaardi oluline komponent on visuaalne esteetilisus, nii saab kunstist vajalikku abi esteetilisuse saavutamisel; • visuaalne taju - kaarte "kasutatakse" silmade abil. Hea kaart arvestab inimsilma omadusi, nägemise seoseid teiste meeltega ning ka inimpsüühikat; • ruumiandmete haldus - hea kaardi tegemiseks kogutakse, organiseeritakse ja analüüsitakse suurt andmehulka; • piirangud (map conditions) - kaartide kasutamisega seotud juriidilised küsimused, seadused, standardid, eelarvestamine jne Kaardiõpetus õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente, liike ning kaartide kasutamise meetodeid. Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta.
lagunenud. See vähenemise proportsioon ongi vanuse mõõt, mille põhjal saab määrata puutüki kui ka turbakihi vanust. Andmetöötlusviisid. Igasugune uurimustöö annab uusi andmeid, et nende põhjal teha õigeid järeldusi tuleb osata andmeid töödelda ja esitada need kõigile ühiselt mõistetaval viisil. Kuna geograafias peab arvestama aja ja ruumi mõõtmega, siis kasutatakse siin mitmeid spetsiifilisi andmetöötlusviise. Ruumiandmete töötlemiskes kasutatakse kartograafilisi meetodeid: Uuritavaid objekte või nähtusi analüüsitakse vastavatel kaartidel. Tänapäeval kasutavad geograafid paberkaartide asemel digitaalseid ehk arvutikaarte. Arvutikaartidele saab rohkem infot mahutada. Paberkaardil on võimalik kajastageoinfosüsteemiksda vaid kindel hulk objekte või nähtusi, sest andmete pi,deval lisamisel muutub kaardi pilt nii kirjuks, et sellest pole võimalik enam aru saada. Arvutikaardile agaa saame
6. Markus, Kersti. "Misjonär või mõisnik - tsistertslaste roll 13.sajandi Eestis", Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14 7. Norrman, Jimmy. "Vårdprogram för parkanläggningen vid Kolk herrgård", Estland. 1999 8. Nurme, Sulev, Nutt, Nele. "Pargiterminite seletussõnaraamat", 2012 http://www.keskkonnaamet.ee/public/Pargiterminite_seletuss6naraamat.pdf 9. Odres, Lembit.Uurimistöö, 1977; asukoht Kolga muuseum 10. Praust, Valdo Eesti digiteeritud ruumiandmete ja ajalooliste kaartide kasutamine ajaloolise teedevõrgu rekonstrueerimiseks. Ettekanne Pärnus 2012. PDF netist. 11. Raam,Villem. "Padise klooster" 1958 12. Russow, Urve. "Roma-Kolga projekt", 1998 13. Soojustrassi arheoloogiline ülevaatus Kolga mõisas. 1986. Muinsuskaitseameti digiarhiiv ERA.T-76.1.11872 ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0011872.pdf 14. Tamm, Jaan. "Eesti keskaegsed kloostrid" Tln, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2002 15. Tarvel, Enn
· Kaitse planeerimine (kaitsealad) · Loodushoid ja toetused · Liigikaitse · Loodusharidus KKM Info- ja tehnokeskus. Keskkonnaalase teabe kogumine, analüüsimine ja väljastamine ning keskkonnaseisundit kajastavate ülevaadete koostamine ja avaldamine; Keskkonnateadlikkuse edendamine; riikliku keskkonnaseire programmi koordineerimine; Kartograafilise andmekogu (digitaalkaardistik) loomine ja sellel põhinevate geograafilise informatsioonisüsteemi (GIS) meetodite arendamine, ja ruumiandmete töötlemine; Keskkonnaalaste infosüsteemide, nagu näiteks keskkonnalubade infosüsteemi (KLIS), kalanduse infosüsteemi ja jäätmete aruandluse infosüsteemi JATS haldamine; Keskkonnajärelevalve teostajad. Kontrollib keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist; Teeb suulisi korraldusi ja ettekirjutisi- seaduslikkuse tagamiseks Peatab keskkonnakaitse- või -kasutusalaste nõuetega vastuolus oleva tegevuse ja teatud juhtudel ka õiguspärase tegevuse
annaabi.ee 
