Lahuse % arvutused Liita saab lahusti ja lahustunud aine masse, mitte ruumalasid. Lahuse mass= lahusti mass+ lahustunud aine mass 100% = lahusti massi%+ lahustunud aine massi% Lahustunud aine massi% näitab lahuse kontsentratsiooni Ülesanne 1 Mitme %-lise lahuse saame, kui 30 g soola lahustada 500g vees? 30g+500g =530g lahust 530g100% 30g x% x= 30g·100% : 530g =...........%-lise lahuse Ülesanne 2 Mitu grammi kaaliumkloriidi on vaja 3 kg 5%-lise väetiselahuse tegemiseks? Mitu grammi vett tuleb lisada? 3 kg=3000 g
muutu. Reaktsioonis osalevate ainete massi- ja ruumala suhted: Keemilise reaktsiooni võrrand on matemaatiline võrrand. Reaktsioonivõrrand väljendab reaktsioonis osalevate ainete moolide suhet. Reaktsioonivõrrand näitab reaktsioonis osalevate ainete massivahekorda. Lähteainete kogumass on võrdne saaduste massiga. n = m/M Kui reaktsioonist võtavad osa gaasilised ained, saame reaktsioonivõrrandist arvutada ka reageerivate gaaside või gaasiliste reaktsioonisaaduste ruumalasid. Gaasilise aine ruumala V leidmiseks tuleb moolide arv n korrutada molaarruumalaga Vm, seega V = n · Vm. Normaaltingimustel Vm = 22,4 dm³ Reaktsioonivõrrandist saab leida reaktsioonis osalevate gaasiliste ainete ruumalade suhet. Keemilise reaktsiooni kiirus: Ainehulga muundumiseks tarvisminev aeg oleneb reaktsioonikiirusest. Reaktsioonikiirust näitab ajaühikus reageerinud lähteaine või moodustunud reaktsioonisaaduse hulk moolides. Reaktsioonikiirus on seda
8. Leiame statsionaarsed punktid piirkonnas D > Leiame statsionaarsed punktid piirkonna D rajal > Arvutame funktsiooni väärtused leitud punktides (suurim = g.max / väikseim = g.min) 9. 10. Kasutatakse nt. veahinnangute juures 11. 12. 13. 1.Lineaarsus 2.Adiiivsus 3.Monotoonsus • Arvutatakse seest väljapoole • Välimisel integraalil arvud rajadeks 14. Ruumalasid; ruumiliste pindade pindalasid; keerukamate kujude masse; massikeskmeid 15. 16. 1.Lineaarsus 2.Adiiivsus 3.Monotoonsus Arvutatakse järjest 3 integraali seest väljapoole. Kõigepeal sisemise muutuja järgi ja ülejäänud on konstandid 17. Kasut. Ruumala leidmiseks 18. 19. Kasutatakse massi ja ruumala leidmiseks 20. 21
neil oli huvi maailmas toimuva vastu, kuid see ei kõigutanud nende maailmapilti. ei püütud lahendada teaduslikke probleeme või neid ammugi tõestada. egiptlased olid aga esimesed kes võtsid kasutusele täpse päikesekalendri. see põhines tähelepanekul, et niiluse üleujutus algas iga kord siis kui tähtt sirius jälle ilmub koidikul taevasse.siirius ilmus alati uuesti 365 päeva pärast, mis jagati 12 kuuks milles oli 30 päeva. üle ji veel 5 päeva. geomeetrias oldi asjalik. osati ruumalasid ja pindalasid arvutada(pii). arstiteadus oli hämmastav. tehti keerulisi operatsioone ja palsameerimine. ravimid. KIRJANDUS suur osa oli seotud otseselt religiooniga.hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud. oli ka kaudselt usuga seotud raamatuid või üldse mitte seotud.mahukaid suurteoseid ei kirjutatud, küll aga lühivormid. elutarkust väljendavad õpetussõnad. egiptlasi peetakse novellide leiutajateks. kuulsaim on ,,sinuhe jutustus".
1000 aasta vanusest NGC6543, hüüdnimega Kassisilm. Arvatakse, et see udu on tekkinud kompaktse kaksiktähe ühe komponendi surma käigus Kui umbes Päikese massiga tähtedest toimub nende kustumise käigus aine laialipaiskamine siiski suhteliselt rahulikult, siis tunduvalt massiivsemate tähtede puhul võtab ka see protsess tõeliselt suurejoonelise ulatuse - süttib supernoova. Selle käigus mitte ainult ei paisata laiali sureva tähe aine, vaid tähtedevahelise keskkonna suuri ruumalasid läbib plahvatuse lööklaine, mis põrkudes seal asuvate gaasipilvedega võib neis esile kutsuda uute tihendite tekkimise ning neist omakorda võivad saada kolded tähetekke uuele ringile. PILDIL: HKT foto meist 2500 valgusaasta kaugusel umbes 15000 aastat tagasi plahvatanud supernoova -6- Mitmiktähed e. kaksiktähed Mitu tähte on taevas? Palja silmaga loendades umbes 800. Tegelikult on neid enam, kui
selle teatud osa. 5. Kolmekordne integraal: põhjalik selgitus (vastava piirkonna jaotus, integraalsumma jne). Olgu ruumis antud mingi piirkond V, mis on piiratud kinnise pinnaga S. Olgu piirkonnas V ja selle pinnal defineeritud mingi pidev funktsioon z=f(x,y,z). Jaotame piirkonna V suvalisel viisil osapiirkondadeks: v1, v2, v3,..., vn. Uute sümbolite kasutuselevõtmise vältimiseks mõistame v1,..., vn all mitte ainult vastavaid osapiirkondi, vaid ka nende ruumalasid. Võtame igas osapiirkonnas vi mingi punkti Pi, saades nii n punkti: P1, P2, P3,..., Pn. Tähistame antud funktsiooni z=f(x,y,z) väärtusi valitud piirkonnas sümbolitega f(P1),..., f(Pn) ja moodustame integraalsumma (23.1.) Suurendame osapiirkondade vi arvu piiramatult nii, et vi suurim läbimõõt läheneks nullile. Kui seejuures funktsioon z=f(x,y,z) on pidev, siis integraalsummadel, mille kuju on (23.1
vitaalkapatsiteet (IVC). Pärast maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nim. kopsude jääk- ehk residuaalmahuks (RV). Maksimaalse sissehingamisel on kopsudes ruumala, mida nim. kopsude kogumahtuvuseks ehk totaalkapatsiteediks (TC). Pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jäävat ruumala nim. funktsionaalseks residuaalkapatsiteediks (FRC). Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nim. mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks ehk kapatsiteediks. Kopsude mahud ja mahtuvused olenevad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest ja soost. Osa sissehingavast õhust jääb hingamisteedesse ega jõua alveoolideni. Hingamisteede mahtu nim. surnud ruumiks. See on umbes 150 ml. Seega kui pool liitrit õhku sisse hingata, jõuab alveoolidesse ainult 350 ml. Alveolaarventilatsiooniks nim
nende alveoolide ventileerimisel gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel pole võimalik ning tekib alveolaarne surnud ruum. Anatoomiline ja alveolaarne surnud ruum kokku mood funktsionaalse surnud ruumi. Seda osa kopsude ventilatsioonist, mis osaleb gaasivahetuses, nim alveolaarventilatsiooniks. Hingamismaht on tavaliselt hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. Maksimaalse sissehingamise järel on kopsudes ruumala, mida nim kopsude kogumahtuvuseks. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nim mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvusteks. Kopsude verevoolutusest ehk perfusioonist ning kopsude alveolaarventilatsiooni suhtest oleneb see, kuidas hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani. 13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise "etapid".
maksimaalset väljahingmaist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse kopsude jääk- e residuaalmahuks (RV). Maksimaalse sissehingamise järel on kopsudes ruumala, mida nimetatakse kopsude kogumahtuvuseks e totaalkapatsiteediks (TLC). Pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jäävat ruumala nimettaakse funktsionaalseks residuaalkapatsiteediks (FRC). Selles ruumalas uuendatakse iga gingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi väljisrõhu ja vere vahel. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nimetatakse mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks e kapatsiteetideks. Kopsude elulist mahtuvust e vitaalkapatsiteeti ja selle alajaotusi ekspiratoortset reservmahtu, hingamismahtu ja inspiratoorset reservmahtu saab registreerida spirograafi abil. Kopsude residuaalmahu määramise tuntumad meetodid põhinevad mingi testgaasi kopsudesse sisse- või kopsudest väljauhtmisel.
alveolaarõhu ja vere vahel ei toimi-alveolaarne surnud ruum · Gaasivahetustsoon Seda osa kopsude ventilatsioonist,mis osaleb gaasivahetuses nimetatakse alveolaarventilatsiooniks.Valveolaarventilatsioon=(Vkeskmine hingamismaht-Vanat surnud ruum)*f.Saab leida ka gaasivahetuse kaudu,kuna äraantud üld-ja alveolaarventilatsiooni CO2 hulk võrdne. Ruumalad millel puuduvad tinglikud alajaotused nim mahtudeks,mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvusteks e kapatsiteetideks. Hingamismaht-tavalise hingamisega ühe korraga sisse või väljahingatud õhu hulk. Väljahingamise reserv-ekspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tava väljahingamishulka maksimaalselt väljahingates. Sissehingamise reserv-inspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tavalise sissehingamist maksimaalselt sissehingates. Pärast max sissehingamist max väljahingamisel saadud õhu hulk-ekspiratoorne vitaalkapatsiteet.
gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel ei toimi-alveolaarne surnud ruum Gaasivahetustsoon Seda osa kopsude ventilatsioonist,mis osaleb gaasivahetuses nimetatakse alveolaarventilatsiooniks.Valveolaarventilatsioon=(Vkeskmine hingamismaht-Vanat surnud ruum)*f.Saab leida ka gaasivahetuse kaudu,kuna äraantud üld-ja alveolaarventilatsiooni CO2 hulk võrdne. Ruumalad millel puuduvad tinglikud alajaotused nim mahtudeks,mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvusteks e kapatsiteetideks. Hingamismaht-tavalise hingamisega ühe korraga sisse või väljahingatud õhu hulk. Väljahingamise reserv-ekspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tava väljahingamishulka maksimaalselt väljahingates. Sissehingamise reserv-inspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tavalise sissehingamist maksimaalselt sissehingates. Pärast max sissehingamist max väljahingamisel saadud õhu hulk- ekspiratoorne vitaalkapatsiteet.
t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Kõiki gaase ja aure on võimalik viia vedelasse olekusse rõhu tõstmise ja temp.i alandamisega ja sealt edasi tahkesse olekusse rõhu alandamise ja temp.i tõstmisega. Osarõhk on selline rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temp.il üksi täidaks kogu segu ruumala. Gaaside segude korral saab arvutada segu rõhu ja massi liites kokku erinevate gaaside rõhke ja masse. NB! Segude korral ei saa liita erinevate gaaside ruumalasid. 8.Vedeliku mõiste jne.: Vedelikud on ained ja materjalid, mis voolavad raskusjõu mõjul. Vedelikud võivad olla puhtad ained, erinevate puhaste vedelate ainete segud, mõne tahke aine lahus vedelas aines. Aurumine – vedeliku osakestel on kõikidel erinev kin. energia; osakesed, milledel on suurem kin. energia eralduvad vedeliku pinnalt gaasilisse olekusse ja see protsess ongi aurumine ehk aurumine on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Aurumine on endotermiline
sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni välja hingatud õhu hulk. Inspiratoorne vitaalkapatsiteet (IVC)- pärast maksimaalse sügavusega väljahingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingatud õhu hulk. Kopsude kogumahtuvuseks e totaalkapatsiteediks (TLC)- ruumala kopsudes maksimaalse sissehingamise järel. Funktsionaalseks residuaalkapatsiteediks (FRC)- kopsudesse jääv ruumala pärast tavalise sügavusega väljahingamist. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nimetatakse mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks e kapatsiteetideks. Kopsude elulist mahtuvust e vitaalkapatsiteeti ja selle alajaotusi – ekspiratoortset reservmahtu, hingamismahtu ja inspiratoorset reservmahtu saab registreerida spirograafi abil. Kopsude residuaalmahu määramise tuntumad meetodid põhinevad mingi testgaasi kopsudesse sisse- või kopsudest väljauhtmisel.
ühtlast jaotumist kogu anuma ruumala ulatuses, algoleku iseeneslik taastumine on äärmiselt ebatõenäoline, kuigi mitte võimatu. Tegelikult tekivad ja kaovad pidevalt molekulide arvu väikesed erinevused anuma kahes pooles. Kui anum mõttes jagada väikesteks võrdse ruumalaga osadeks, siis nendes spontaanselt tekkivad molekulide arvu suhtelised erinevused fluktuatsioonid on seda suuremad, mida väiksemaid ruumalasid me vaatame. Eelöeldust nähtub, et entroopia kasv ja tasakaaluoleku kujunemine on lihtsalt kõige tõenäosema olukorra realiseerumine kõikvõimalike olukordade seas. Entroopia kasvu seadus toimib mitte ainult molekulide maailmas, see on üldine kõigi suurearvuliste kollektiivide korral. Me võime jälgida, kuidas nõrgaltorganiseeritud inimkollektiivis kogunevad ja jaotuvad ühtlaselt tootmis- ja olmejäätmed. Suurearvuline
Reaalgaaside korral (madalatel temperatuuridel ja kõrgetel rõhkudel) tuleb arvestada molekulidevahelisi tõmbumisi ja molekulide omaruumala. Seda võtab arvesse van der Waalsi võrrand: Kus P on gaasi rõhk; n moolide arv; V gaasi ruumala; R universaalne gaasikonstant; a gaasi iseloomustav empiiriline konstant, võtab arvesse molekulidevahelisi jõudusid; b gaasi iseloomustav empiiriline konstant, võtab arvesse molekulide ruumalasid; T gaasi temperatuur. Gaaside seadused Boyle'i (Boyle-Mariotte'i) seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdeline talle avaldatud rõhuga. VP = const V1P1 = V2P2 Gay-Lussac'i seadus ehk Charles'i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga. Gaasi temperatuuri tõustes 1 kraadi võrra konstantsel rõhul paisub gaas 1/273 võrra oma algruumalast. NB
pinnaga, mille moodustaja on paralleelne z-teljega ja juhtjooneks piirkonna D rajajoon. Eeldame, et piirkonnas D on t¨aidetud tingimus f (x, y) g(x, y). Kahe- kordse integraali omaduse t~ottu [f (x, y) - g(x, y)]dxdy = f (x, y)dxdy - g(x, y)dxdy. D D D M~olemad kahekordsed integraalid t¨ahendavad geomeetriliselt k~oversilindri ruumalasid, esimene neist on pealt piiratud funktsiooni z = f (x, y) graafi- kuga ja teine funktsiooni z = g(x, y) graafikuga. Seega nende vahe t¨ahendab niisuguse k~oversilindri ruumala, mis pealt on piiratud funktsiooni z = f (x, y) graafikuga, alt funktsiooni z = g(x, y) graafikuga ja k¨ uljelt silinderpinnaga, mille moodustaja on paralleelne z-teljega ning juhtjooneks piirkonna D ra- jajoon. Joonisel 7.11 oleva k~oversilindri ruumala arvutatakse valemist
annaabi.ee 
