Küllastumata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, milles lahustatud aine sisaldus (antud tingimustel) on maksimaalne. Hästi lahustuvad ained- lahustuvus üle 1g/100g H²O. Vähe lahustavad ained- lahustuvus 0,1-1g/100g H²O Praktiliselt mitte lahustuvad- lahustuvus alla 0,1g/100g H²O Gaaside lahustuvust vees iseloomustatakse küllastunud lahuses 100 g vee kohta lahustunud gaasi ruumalana normaalrõhul. Vees lahustuvad hästi gaasid, mille molekulid molekulid hüdraatuvad väga tugevasti, näiteks NH3, HCl, SO2 jt. Tahkete ainete lahustuvus - temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb Gaaside lahustuvus: temperatuuri tõstmisel lahustuvus väheneb, rõhu tõstmisel suureneb. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasi. Näited igapäeva elust ·Suhkur ja sool lahustuvad vees ·Puljong lahustub supis
Kõige sagedamini väljendatakse lahustuvust lahustunud aine massina (grammides) 100 g lahusti ( vee ) kohta küllastunud lahuses. Hästi lahustuvad ained - lahustuvus üle 1g/100g H20 kohta ( ntks leelised, paljud happed ning soolad jt ) Vähelahustuvad ained lahustuvus 0,1-1g/100g H20 kohta ntks CA(OH) 2 Praktiliselt mittelahustuvad ained- lahustuvus alla 0,1 g/100g kohta. Ntks FeS. Gaaside lahustuvus vees iseloomustatakse sagedamini küllastunud lahuses 100 g vee kohta lahustunud gaasi ruumalana normaalrõhul Ainete lahustuvus vees sõltub mitmest tegurist. Üks olulisemaid on temperatuur.tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb. Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb. Gaaside lahustuvus vees rõhu tõstmisel suureneb. Kristallhüdraadid- kristalsed ained, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid ntks Na2CO3 * 10H20- naatriumkarbonaat- vesi Vee karedus- kaltsiumi ning magneesiumisoolade sisaldus vees
Võtame igas piirkonnas si mingi punkti Pi;saades nii npunkti: P1;P2;Pn:Olgu funktsiooni z= f(x;y) väärtused valitud punktides f(P1);f(P2);f(Pn):Moodustame summa Vn = n f (P1) × s i Seda summat nimetatakse funktsiooni f(x;y) integraalsummaks i=1 üle piirkonda D o Kui piirkonna D igas punktis f 0; siis saab iga liidetavat f(Pi)si geomeetriliselt tõlgendada väikese silindri ruumalana, kusjuures silindri põhjaks on si ja kõrguseks f(Pi). Summa Vn on nimetatud elementaarsete silindrite ruumalade summa. o Kui funktsioon f(x; y) on kinnises piirkonnas D pidev, siis integraalsummade jadal leidub osapiirkondade si maksimaalse läbimõõdu nullile lähenemisel ja n lõpmatu kasvamisel piirväärtus. Seda piirväärtust nimetatakse funktsiooni f(x; y) kahekordseks integraaliks üle piirkonda D ja tähistatakse sümboliga
.., Pn. Tähistame antud funktsiooni z=f(x,y) väärtusi valitud punktides sümbolitega f(P 1),...,f(Pn) ja moodustame korrutiste summa, mille liikmeteks on f(P1)s1: Summat nim. funktsiooni z=f(x,y) integraalsummaks üle piirkonna D. Kui piirkonna D igas punktis f0, siis saab iga liidetavat f(Pi)si geomeetriliselt tõlgendada väikese silindri ruumalana, kusjuures silindri põhjaks on si ja kõrguseks f(Pi). Summa Vn on nimetatud elementaarsete silindrite ruumalade summa, s.t. teatud ,,treppkeha" ruumala. Vaatleme funktsiooni z=f(x,y) integraalsummade suvalist jada Vn1, Vn2, Vn3,..., Vnn, mis on saadud antud piirkonna D jaotamisel osadeks si mitmel erineval viisil. Oletame, et osapiirkonna si maksimaalne läbimõõt läheneb nullule, kui nk. Siis ositab õigeks järgmine väide:
annaabi.ee 
