Rahvariided
kulges eri paikkondades, erineva jõukuse, kultuuritaseme ning vanusega inimeste juures
erinevalt. Mehed kui liikuvam osa külarahvast (eriti pärast talurahvale liikumisvabaduse
andmist) võtsid linnamoe omaks juba sajandi keskel. Enam traditsioonidega seotud naiste
rõivas tegi taandumisjärgus läbi veel mitmeid üleminekuvorme. 19. sajandi keskpaiku
asendusid pikitriibulised seelikud kohati põiktriibuliste ja ruudulistega, 1860.-1870. aastail
kandsid paljud Põhja-Eesti talunaised põiktriibulisest või ruudulisest riidest kleiti -
kaapotkleiti, mis oli juba linnamoele lähedane rõivaese.
Tööriided
Töörõivaste puhul on esikohal praktiline funktsioon, s.o vastupidavus ja mugavus. Kõik
terviklikku rõivakomplekti kuuluvad esemed ei olnud tööl kohustuslikud - eesti naiste
igapäevaseks töörõivaks suvisel ajal oli vaid särk sellele köidetud vöö ja põllega
annaabi.ee 
