ülekandmine) – läbikantava aine mass (dM) on võrdeline tiheduse gradiendiga (dσ/dx), pindalaga (dS) ja ajaga (dt) ning sõltub aine omadustest, mida võtab arvesse difteg (D). dM= - D(dσ/dx)dSdt D-difusioonitegur D=(temp)3/2/rõhk . Soojusjuhtivus – mingist pinnast läbikantav soojushulk (dQ) on võrdeline temperatuuri gradiendiga (dT/dx), pindalaga (dS), ajaga (dt) ning sõltub aine omadustest, mida arvestab soojajuhtivustegur (K).See on võrdeline rutjuurega temperatuurist. dQ= -k(dT/dx)dSdT Sisehõõrdejõud (F), mis mõjub kahe gaasi kihi eralduspinnal (dS) on võrdeline nende kiiruste gradientidega (du/dx), eralduspinnaga (dS) ning sõlt gaasi om ,mida arvestab sisehõõrdetegur e dünaamiline viskoossus (η).See kasvab temp tõustes võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist ning on rõhust sõltumatu. F= η(du/dx)dS 15. Aine agrekaatoleku muutused – Sulamine - aine üleminek tahkest olekust vedelasse soojuse juurdevoolu tõttu
(dM) on võrdeline tiheduse gradiendiga (d/dx), pindalaga (dS) ja ajaga (dt) ning sõltub aine omadustest, mida võtab arvesse difteg (D). dM= - D(d/dx)dSdt D-difusioonitegur D=(temp)3/2/rõhk . Soojusjuhtivus mingist pinnast läbikantav soojushulk (dQ) on võrdeline temperatuuri gradiendiga (dT/dx), pindalaga (dS), ajaga (dt) ning sõltub aine omadustest, mida arvestab soojajuhtivustegur (K).See on võrdeline rutjuurega temperatuurist. dQ= -k(dT/dx)dSdT Sisehõõrdejõud (F), mis mõjub kahe gaasi kihi eralduspinnal (dS) on võrdeline nende kiiruste gradientidega (du/dx), eralduspinnaga (dS) ning sõlt gaasi om ,mida arvestab sisehõõrdetegur e dünaamiline viskoossus ().See kasvab temp tõustes võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist ning on rõhust sõltumatu. F= (du/dx)dS 32.Reaalse gaasi isotermid .Van der Wahlsi võrrand Reaalse gaasi ruumala on ideaalse gaasi ruumalast suurem
annaabi.ee 
