Selle keskseks teemaks on inimese kannatused enne siitilmast lahkumist. Siin põimuvad nii sõjajärgsed koledused kui ka luuletaja enda elu (seoses emaga): Ma tulen, ma tulen, tee lahti uks! * Ema südamehaigus ja hingepakk Olen mure ja teen su õnnetuks. * Sind lämmatagu kui hullujakk. ,,Ahastaja" luuletus inimesest, kes on sõjast väsinud, kurnatud. Võimalik, et ta kaotas oma lähedasi ja koos sellega ka elu mõte. Väsinud elu rutiinsusest, raskusest ning üksluisusest otsib kannatav hing vastuseid oma küsimustele: miks, milleks, kelle eest? Otsib rahu, otsib kohta, kus saaks segamatult mõtiskleda toimuva üle. Elukoorem muutub liiga väljakannatamatuks, probleemid rõhuvateks; keha on veel siin ent meel juba kaugel: Kuhu põgeneda üksteise eest? * Hauad, need vaikuse asupaigad, Kuhu põgeneda iseenda eest! * siia kisendanoma kisenduse.
Tema sisekaemuslikku proosat nim autopsühhograafiliseks. ,,Lugu" (1970) ja ,,Sina" (1973) raamatuna avaldatud pikemad tekstid. Enese- ja ajaanalüüsi metateos ,,Endspiel. Laskumine orgu" (koos Madis Kõivuga)-1988: dialoogiline romaan. Mari Saat on traditsioonilisem. Mari Saat on 70ndate proosas olulisim naisautor. Tähelepanu esimese jutustusega ,,Katastroof" (1973). Kirjutab armastussuhetest ja perekonnaelust, toob sooje tundeid. Teadlikkus igapäeva rutiinsusest, mis on tegelik kate. Muinasjutulikkus, unenäolised visioonid. Loomingus põimunud psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt, tavaliselt on üks keskne naistegelane. Proosas realistlik aluspõhi, aga sinna tulevad kergesti maagilised ja unenäolised maailmad. Tema psühhologismis freudistlikud ja jungilikud kujundid. Romaan ,,Võlu ja vaim I. Loomade ränded" (1991) pani punkti tekstikesksete romaanide esiletõusule. Avab uue teema soliidse identiteedi küsimuse eesti proosas
võimalused oma tööd hästi teha. Juht peab muutuma "võimukandjast" "võimuandjaks" (Belasco, Stayer 2001). Juhi mõjuvõimu aitab suurendada delegeerimine. Võimu delegeerimine on menetlus, mille käigus juht määrab oma alluvate kohustused ja vastutuse ning annab üle selleks vajalikud õigused. Delegeerimine sõltub paljudest teguritest: organisatsiooni suurusest, struktuurist, töökoha keerukusest ja rutiinsusest ning töötaja kompetentsusest ning motiveeritusest. Olulised on ka kontrolli vajalikkus ning võimalused ning muud organisatsiooni juhtimisest tulenevad tingimused. Delegeerimise eeldusteks on: · see peab olema alluvate poolt aksepteeritav · otsuste risk peab olema minimaalne · alluval peab olema piisavalt infot · juhil peab olema õige käsitlus võimust 19 Delegeerimisega kaasnevad nii tulud kui ka kulud.
annaabi.ee 
