perele. Ta aitas ka ise heina teha ning kui teised pärast lõunat puhkasid, pidi Krõõt koju jooksma, et lehmi lüpsta, misjärel ta jälle heinamaale pidi minema, et seal paar tundi kasulik olla. Hiljem pidi Krõõt veel sigu söötma ja õhtusööki valmistama. Kui meespere magama läks, siis jäi perenaine veel üles, et kedrata, kuni ta voki taha magama jäi. Naise töö võib tunduda mehe omast kergem, kuid tegelikult on see palju rutiinsem ja puudub nähtav tulemus iga päev peab kõike ikka uuesti ja uuesti tegema. Selle tõttu vananesid talunaised tihti enneaegu. Ka Tammsaare enda ema suri noorena, samas kui isa elas palju kauem. Maril oli mõnes osas veelgi raskem lisaks perenaisekohustusele oli tal seitse last, keda kantseldada. Kui tüdrukuna oli Maril laul pidevalt huulil, siis perenaisena ta enam ei laulnud mured võtsid kogu ta aja. Töö ei olnud ainus, mis naiste elu raskeks tegi
Erakutseõppeasutusse õppima asumisel on oluline veenduda, kas koolil on kehtiv koolitusluba, mis annab õiguse viia läbi õpet konkreetse õppekava järgi. TÖÖVÄLJAVAATED Kokad leiavad tööd toitlustusteenuseid pakkuvates ettevõtetes. Nad töötavad restoranides, kohvikutes, sööklates, baarides, koolides, haiglates, kiirtoitlustusettevõtetes, suurköökides, catering- ettevõtetes jms. Koolides, lasteaedades ja kiirtoitlustuskohtades töötavate kokkade töö on mõneti rutiinsem ja lihtsakoelisem kui näiteks restorani- ja hotellikokkadel. Koka edasised karjäärivõimalused on edutamine toitlustuskoha peakokaks või oma toitlustuskoha asutamine. 2000.a. rahvaloenduse andmetel oli koka kutsealal hõivatud töötajate arv üle 7000. 2003.a. vahendati riiklike tööhõiveametite kaudu kokkadele 337 tööpakkumist. Samas registreeritud tööotsijatest 3219 soovis saada tööd kokana. 2002.a
Taylor käsitlevad seda). Mehhaaniline bürokraatia püüab luua organisatsiooni, kus oleks: · väga selge hierarhia, rangel subordinatsiooni põhimõttel. · käskude ahel toimib ülevalt alla (mitte "üle hüpates") ning info liigub alt üles (samuti mitte "üle hüpates"), et oleks võimalik töö kontroll. · maksimaalselt detailne tööjaotus, täpne spetsialiseerumine. Mida rutiinsem tegevus, seda parem on antud tegevust kaudselt (instruktsioonide kaudu)juhtida. · vähendada mitteformaalseid suhteid, suurendada formaalselt reguleeritavate suhete hulka. Peab välistama horisontaaseid suhteid, suhted käivad ülemuste kaudu. Alluv saab käske kirjalikult väldib isiklikke suhteid. · püüab vähendada kontrolli ulatust, püüab luua jaotuse, kus ühele liinimänedzerile ei allu väga palju ülemusi. Orgaanilised organisatsioonid:
puudub. Otsene kontakt kliendiga jaguneb veel kahte kategooriasse: ei toimu otsest suhtlemist teenindaja (iseteenindus) ja kliendi suhtlemine teenindajaga. Iseteenindus on sageli ettevõtte seisukohast üsna kasulik, sest kliendid teevad vajalikul ajal vajaliku töö ise ära. (Fitzsimmons, 1998, lk 93) Teenindusprotsesside kirjeldamist personalile peab ettevõte teostama piisava põhjalikkusega, kuna see mõjutab otseselt kliendiga suhtlemise protsessi. Mida läbimõeldum ja rutiinsem on teenindusprotsess, seda rohkem jääb teenindajal aega ja energiat kliendiga suhelda. (Hakomaa, 2002) 9 Hästi korraldatud teenindussüsteemi korral on teenusepaketi osad: toetav üksus, kohalolevad kaubad, nähtavad ja nähtamatud teenused — sõltuvalt soovitud teenusepaketist harmoonilises kooskõlas. Siit järeldub, et teenusepaketi määratlemine
inimesi ühele juhile allub, seda rohkem on juhte vaja. Juhtimisulatus pole lihtne küsimus, see mõjutab nii igat juhti kui organisatsiooni tervikuna. Optimaalse juhtimisulatuse leidmiseks pole vormelit, kuid lähtutakse põhimõtetest, et: 1) mida kompetentsem juht ja alluvad, seda suurem juhtimisulatus; 2) mida vähem on juhil juhtimisega mitte seotud ülesandeid, seda suurem juhtimisulatus; 3) mida sarnasemad on tööd, mida tuleb juhtida, seda suurem juhtimisulatus; 4) mida rutiinsem on töö ja kogu allüksuse tegevus, seda suurem võib olla juhtimisulatus; 5) mida lähemal üksteisele paiknevad tööd füüsilises mõttes, seda suurem võib olla juhtimisulatus. Juhtimisulatus võib erineda ka samal tasandil. Kompetentsel juhil võib olla alluvaid rohkem kui kogenematul. Ühesuguse kompetentsusega juhtidel võib juhtimisulatus olla erinev vastavalt sellele, milline on alluvate töö. Seega juhtimisulatust mõjutavad: (1) juhi omadused ja (2) töö iseloom.