sõlmiti sõprus- ja piirileping ● Poola riik kaotati ● Leedu anti NSV Liidu mõjusfääri 30.november 1939 ● Talvesõda- NSV Liidu ja Soome vahel Põlenud maja pärast pommitamist 30.november 1939 Helsingis 17.juuni 1940 ● Punaarmee okupeeris Baltimaad Kokkusaamine Vabaduse väljakul 17.juunil 1940, millel nõuti Eesti astumist NSV Liitu 28.juuli 1940 ● Punaarmee võttis Rumeenialt ära Bessaraabia ning Bukoviina 19.aprill 1940 ● Weserübung ● Saksamaa vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi Oslo langemine 19.aprill 1940 10.mai 1940 ● Saksamaa pealetung Prantsusmaale Prantsuse perekonnad põgenemas Saksa sõdurite eest 10. mail 1940 26.mai 1940 ● Briti sõdurite evakueerimine Operatsioon “Dynamo” briti sõdurite evakueerimine
Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Saksamaa juht Hitler aga ei suutnud seda kõike taluda ning oli selleks ajaks teinud enesetapu. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks. Kõige selle kohaselt oli kaotajaks Suur Saksamaa. Veel võib kaotajariikideks lugeda näiteks Itaalia, kes kaotas oma kolooniad Aafrikas. Ungari, mis suruti tagasi 1938-nda aasta piiridess. NSVL võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjale ja Petsamo. See verine kokkupõrge mõjutas pea kogu maailma rahvaid ning kuigi osad riigid krooniti võitjateks ning teised kaotajateks, siis tegelikult said kõik nad sõjas kannatada. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud. Ka võitjariigi - Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega
1938: Ansluss 28.09.1939: Baasideleping(sõja välistamiseks), toodi Vene baasid Eestisse 1939: Talvesõda(Venemaa-Soome) 1940: Saksamaa hõivad Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, osa Prantsusmaast 1940 juuni: Saksamaale alistus Prantsusmaa 06.08.1940: NSVL okupeeris Balti riigid, Rumeenialt võttis Bessaraabia 14.06.1941: NSVL korraldatud massiküüditamine Eestis 22.06.1941: Saksamaa ründas NSVL, Suur Isamaasõda 1941: Saksa okupatsioon Eestis 1941: Barbossa plaan: Saksa, Jaapan, Itaalia plaanisid vallutada Moskva, Leningradi 1941 suve lõpp: Suvesõda(Vene-Eesti) 1941 suvi: Hitleri-vastane koalitsioon(Venemaa, USA, Suurbritannia) 7.12.1941: Jaapan ründas USA 1942: Midway atoll(Usa, Jaapan) 1942 juuni: Midway lahing(hävituslik Jaapanile)
Poola purustamine- MRP ga seonduvalt sai Hitler vabad käed et rünnata poolat. 1 sep ta seda tegigi, 3sept kuulutasid saksamaale sõja prantsusmaa ja Suurbritannia.kuid nad sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli suurem ja tugevam kui poola oma. Poola ratsanike vastu astusid saksa tangid ja õhus oli ka võim täielikult saksa käes. Poola jõud taganesid riigi idaossa kuid sealt üllatas neid rünnakuga nsvliit. 6okt lõppes sõjategevus 1939 ründas aga nsv liit soomet ja võttis rumeenialt ära bessaraabia. Välksõda läänes samaaegselt taani ja norra vallutamisega valmistus Hitler ka välksõjaks läänes. Ta plaan oli selline et alguses tuli anda löök belgia ja hollandi pihta see pidi meelitama prantsuse ja inglise väed Belgiasse . kuid tegelik plaan oli see et hävitada Luksemburg ja tungida yle ardennide mööda magino liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude seljataha. 10 mai ründas saksamaa langevarjuritega belgiat ja hollandit. Ennem
septembril 1939. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. 17. septembril 1939. aastal sisenes Poola ka Stalini sõjavägi, asudes vallutama Poola idaosa. Poola alistati kahe nädalaga ning peagi kuulus NSV Liidu koosseisu ka Leedu. 1939. aasta novembris algas NSV Liidu-Soome vaheline Talvesõda, kus Soome suutis küll säilitada iseseisvuse, kuid pidi Venemaale loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeriti NSV Liidu poolt Baltimaad ja Rumeenialt võeti ära Bessaraabia. 1940. aastal alustas vallutusi ka Saksamaa. Hitleri võimu alla langesid Taani, Norra, Belgia, Holland ja Luksemburg. Alguse sai sõda Prantsusmaaga, kus sakslased jäid peale. 22. juunil aastal 1940. sõlmiti Compiegne metsas Prantsusmaa-Saksamaa vaheline vaherahu, mille kohaselt läks kaks kolmandikku Prantsusmaast Saksa alla, kusjuures ühel kolmandikul Prantsusmaal oli juba Saksa-sõbralik valitsus.
Koostöö sotsilismileeri ajal: · Vastastiku majandusabi nõukogu 1949a. · VLO 1955a. NÕUKOGUDE LIIT Hilisstalinism- 1945-1953a. · Periood peale teist maailmasõda. · Nõukogude Liit on tunduvalt mõjuvõimsam kui enne teist maailmasõda. · Ida-Euroopas ja Aasias oli võim suurte territooriumite üle. · NL jääb USAle alla, kuna puudub tuumarelv. · Majanduses valitseb kaos. · NL sai Baltimaad: Eesti, Läti, Leedu; Rumeenialt Moldova, Ida-Soome, Lääne- Valgevene, Lääne-Ukraina, Ida-Preisimaa põhjaosa. · Relvastatud vastupanu Baltikumis ja Lääne-Ukrainas. · Terrori ja repressioonide jätkamine. · Range tsensuur. Stalini surm 1953a. 5. märts. · Esialgne võim Beria kätte. · Piirati julgeolekuorganite omavoli. · Liberaliseeriti tsentraliseeritust. · Liiduvabariigile rohkem õigusi. Hrustsov · Talurahva maksukormuse vähendamine. · 1955a
täpsete kuupäevadega. 1939-1945 1939: 1. september - Saksamaa väed tungivad Poolasse, algab teine maailmasõda. 3. september - Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17. september - Punaarmee vallutas Poola idaosa, NSV ja Saksama vahel sõlmitakse sõprus- ja piirileping. November - Algab NSV ja Soome vaheline talvesõda, NSV võidab Karjala maakitsuse. 1940: Punaarmee okupeerib Baltimaad ja võtab Rumeenialt Bessaraabia. Kevad - Saksa armee vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi, alustab pealetungi Prantsusmaale. 22. juuni - Compiegne’i metsas sõlmitakse Saksa-Prantsuse vaherahu, Saksamaa okupeerib kaks kolmandikku Prantsusmaast. Sügis - Berliinis sõlmitakse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline Kolmikpakt. Hilissügis - Itaalia ründab Kreekat, Hitleri abiga alistatakse ka Jugoslaavia. 1941: Suvi - Saksamaa ja Itaalia kätte on langenud 12 Euroopa riiki, toimub holokaust. 22
anda.NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping, millega Poola riik kaotati, selle alada jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ninh Leedu anti NSV Liidu mõjusfääri. 4.LÄÄNERINNE- SÕDA EUROOPAS 1939-1940 1939.a lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu(Talvesõda). Soomlastel õnnestus küll säilitada iseseisvus,kuid pärast kolmekuulist sõda pidid nad loovutama NSV Liidule Karjala maakitsuse. 1940. a-l okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.Need alad liideti samuti NSVL-ga. 1940 kevadel vallutas Saksa armee ära Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi.Seejärel võtsid sakslased ette Prantsusmaa ning Itaalia astus Saksamaa poolel sõtta. 1941.a suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki,kus kehtestati range okupatsioonireziim. 5.NSVL- SAKSA SÕDA 1941-1945 Mõlemad tegid ettevalmistusi üksteise ründamiseks, kuid Saksamaa koos liitlastega jõudis ette, tungides 1941.aasta 22
17. sept. Sisenes ka NSVL Poolasse. Kuu lõpuks oli Poola vallutatud ja riik jaotatud Saksamaa ning NSV Liidu vahel. NSVL ja Saksamaa sõlmisid sõprus- ja piirilepingu Sõjategevuse laienemine 1939 novembri lõpus alustas NSVL sõda Soome vastu. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidid loovutama Karjala maakitsuse peale kolmekuulist sõda. 1940 okupeeris NSVL ka Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. 1940. aasta kevadel alustas ka Saksamaa uuesti sõjategevust. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holllad. Seejärel alustati pealetungi Prantsusmaale. Nüüd alustas Saksamaa pool sõtta ka Itaalia. 22. juunil 1940 kirjutati Compiegne'i metsas alla Saksa-Prantsuse vaherahule. Prantsusmaa oli alistatud. Vaherahuga mitteleppinud prantslased ees otsas kindral Charles de Gaulle'iga rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa.
3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli palju parem kui Poola oma. Poola lääneosa sai vallutatud. Taheti ka idaosa, kuid NSVL tungis ise sinna (17. septembril 1939). 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, seega sõda kestis mõned päevad üle kuu aja. Poola lakkas eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSVL Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 19391940 Sks paiskas oma väed läände, PrantsuseSaksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinedele. Sõjategevus soikus kumbki osapooltest erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Sks ilma vastuhakuta Taani. Ründas ka Norrat, kuid Norra kaitses end küllaltki ägedalt, olenemata sellest, et rünnak oli ootamatu. Siiski saadi endale enamik Norrast. Suvel alistati Norra lõplikult. VÄLKSÕDA LÄÄNES Sks plaan: 1
Poolasse 1.septemberil1939. aastal. 3. september kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17. septembril sisenes Poolasse ja Stalini Punaarmee. Septembri lõpus tuli poolakatel alla anda. NSV LIIDU LAIENEMINE 10. nov 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu, nimetatakse ka Talvesõjaks. Soomel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidi vastavalt rahule loobuma Karjala maakitsusest. 1940. okupeeris Punaarmee Eesti, Läti ja Leedu. Võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja Bukoviina. KOLMIKPAKT Hitler hakkas valmistuma kallaletungiks NSVL'e, seetõttu soojendati suhteid Itaalia ja Jaapaniga. Sügisel 1940 sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist toetada. SAKSAMAA KALLALETUNG NSVL'E MRP järgset mittekallaletungilepingu punkti ei kavatsenud kumbki pool täita. 22. juuni 1941 tungis Saksamaa ootamatult kallale NSV Liidule, ennetades nende rünnakut 2 nädalaga.
Poola purustamine Maailmasõja algus MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler süüdistas Poolat Saksa ründamises. 1. sept. 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja, kuid sõtta veel tegelikult ei astunud. 17. sept. NSVL -> Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. Poola alistus NSVL-le ja Saksamaale. Poolat ei eksisteerinud enam. Nov. 1939 ründas NSVL MRP kohaselt Soomet ja 1940 võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Baltimaade annekteerimine 24. sept. 1939 nõudis Molotov Eestilt NSVL-ga vastastikuseabistamise lepingut. Eesti võttis pakkumise vastu. Moskvasse saabunud Eesti delegatsiooni ootasid uued nõudmised. Leiti kokkulepe ja 28. sept. kirjutas Eesti baaside lepingule alla. 18. okt. alustas Punaarmee üksuste paigutamist Eestisse, 25 000 sõdurit. 2. okt. nõudis Molotov Läti esindajatelt Eestiga sarnast lepingut. 5. okt. kirjutas Läti lepingule alla, toodi sisse 30 000 meest. 3
3 sept kuulutasid prants sellist nime, sest sõda oli välja ja sb saksamaalesõja,tegelikult sõtta kuulutatud, aga sõjategevust ei ei sekkunud.Poola lennuväli hävitati toimunud. juba esimesel p. 17 sept tungis NSV kallale ja hõivas Ida-poola.NSV · Välksõda-sx vägedel tuli anda löök ründas soome ja võttis rumeenialt ära belg hol pihta ning meelitada bessaraabia. prants-inglise põhijõud belgiasse ja nad hävitada. 10 mai ründas sx belg- hol kasutades langevarjuüksuseid, taanduma. Kuid loodetud tulemust ei vallutasid piirikindlused
Talvesõda · 1939. aasta 30. novembril alustas Nõukogude Liit sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjala kannasel, Laadoga Karjalas ja Viena Karjalas, kokku umbes 10% kogu Soome territooriumist. 1940 okupeeris Punaarmee Balt riigid ning võttis Rumeenialt ära Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Jaapani rünnak USA-le ja USA rünnak Jaapanile · Jaapan ründab USA-d. Miks? Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid
Kaart õpik lk. 11 Tähtsamad muutused maailmakaardil: ● Muutusid riikide piirid ● Mõned riigid kadusid maailmakaardilt ● Riikide territooriumid vähenesid ● Mõned riigid lõhenesid NSV Liidu territoorium suurenes järgmiste riikide arvelt: ● Soome pidi loovutama Karjala ● Eesti, Läti, Leedu ● Saksamaa loovutas osa Ida-Breisimaast ● Poola jäi ilma idapoolsetest aladest ● Tšehhislovakkialt võeti tagakarpaatia ● Rumeenialt võeti Bessaraabia ● Jaapan pidi loovutama Kuriilid ja Sahalini lõunaosa (saared) 3. Osata nimetada sotsialistlikke riike Ida-Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Teha vahet, kas tegemist on Ida-Euroopa iseseisva sotsialistliku riigiga või NSV Liidu liiduvabariigiga. IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA Poola Mongoolia Kuuba Saksa DV Põhja-Vietnam Tšehhoslovakkia Hiina RV
· 17.septembril tungib Ida-Poolasse NSVL. · Septembri lõpus Saksa ja NSVL ühine võiduparaad Brestis ning Saksa-NSVL sõprus-ja piirileping. Baltikumi alistamine... · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga. · Soome keeldub ja algab Talvesõda (1939-1940). NSVL nõrk Soome loovutab ainult Karjala, jäädes iseseisvaks. NSVL tegevus 1940... · Märtsis tehakse Soomega rahu ja saadakse Karjala. · Rumeenialt võetakse ära Bessaraabia ja Lõuna-Bukoviina. · 15.-17.juuni 1940 okupeerib NSVL Eesti, Läti ja Leedu. Läänerinne 1940... · september 1939 mai 1940 ,,kummaline sõda" Prantsusmaa ja Saksa vahel. Mõlemad pooled kindlustatud (Maginot` ja Siegfriedi kaitseliinid), vähe sõjategevust. · Saksamaa okupeerib Taani ja Norra. Norras ametisse kollaboratsionistid (vaenlasega koostöötaja), peaministriks Quisling kvisling on püüdlik kollaboratsionist.
Soome osutas oodatust suuremat vastupanu, Mannerheimi liinist ei suudetud läbi tungida. 1940: · 12. 03 NSVL sõlmib Soomega vaherahu. · 17. 06 NSVL on okupeerinud täielikult Balti riigid. · 21. 06 Eestis töörahva meleavaldus nõudes uue valitsuse sisse seadmist · 14.-15. 07 Balti riikide parlamendivalimiste lavastus NSVL poolt. · 3.-6. 08 Balti riikide sotsialistlikeks vabariikideks kuulutamine ja NSVLi koosseisu liitmine. · NSVL võtab Rumeenialt ära Bessaraabia 1941: · 22. 06 tungis S NSVLi (väegrupid Nord, Mitte, Süd). Nord liikus üle Baltikumi Leningradi, Mitte piiras ja purustas Valgevenes olevad Punaarmee ühtlasi edasi liikudes Moskva peale. Süd pidi vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSVLi vastu sõda Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari. NSVLi lennuvägi purustati. · Sügiseks vallutas S Baltikumi, Valgevene, suure osa Ukrainast. Punaarmeel suured kaotused
kavatsustele vallutada Suurbritanniat, tal see ei õnnestunud. 1940 hilissügisel tungisid saksa väed Kreekasse ja Jugoslaaviasse 1941 juunis tungisid saksa väed koos liitlastega NL aladele. Saksamaal õnnestus hõivata suurem osa NSVL Euroopa osast. 6. NSVL vallutused 1939-1941 17. sept 1939 sissetung Poolasse 1939 novembris Talvesõda. Soome pidi loovutama Karjala ja Viiburi. 1940. aastal okupeeriti Baltimaad ja Rumeenialt võeti Bessaraabia ning Bukoviina. 7. Pearl Harbor Kuna maailma tähelepanu oli põratud sõjategevusele Euroopas, kasutas Jaapan seda ära ning proovis kehtestada ülemvõimu Ida-Aasias. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikus Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Sõda oli nüüd haaranud ka Vaikse ookeani piirkonda, seega oli see muutunud tõeliseks maailmasõjaks. 8. Murrangulised lahingud
Sb ja Prantsusmaa kavatsesid Soomele appi minna ning NL pidi rahulduma vähemaga. 1940 12.märt sõlmiti Moskvas rahu. Jätkusõda(1941-1944). Kui Saksamaa ründas 1941 NL, jäi Soome erapooletuks. Sellest hoolimata alustas NL pommitamist. 24.juuni 1941 kuulutas Soome NL sõja. Soome vallutas tagasi Karjala maakitsikuse ja hõivas NL kuulunud Karjala alad. 1944 punaarmee pealetung ja Soome pidi taganema. 19.sept 1944 sõlmiti vaherahu. *1940- Punaarmee okupeeris Baltimaad, võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. SAKSAMAA *1940- vallutas Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi. Pealetung Prantsusmaale *Saksamaa poolel astus sõtta Itaalia *Prantsusmaa alistumine *Saksa-Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juuni 1940 Compiegne'i metsas. 2/3 Prantsusmaast (ka Pariis) jäi Saksa okupatsiooni alla. Prantslased polnud rahul ja kutsusid rahvast üles võitlema. *Suurbritannia oli mõnda aega ainus Saksa ja Itaalia vastu võitleja. Churchill keeldus alistumast Mussolinile ja Hitlerile.
1940, 3.-4. aug vormistas Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Balti riikide annekteerimise ning litis need enda koosseidu. 1939-1940 kummaline sõda Pr-Sks piiril Maginot ja Siegfriedi kaitseliin, kumbki pool erilist aktiivsuse ei ilmutanud. Aktiivsem sõda merel, Sks üritas läbi lõigata Ingl varustusteid (Sks sai tõsiseid kaotusi). 1940, 9.nov hõivas Sks armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat (kuningapere sai põgeneda, enamik maad hõivati kiiresti). 1940 võttis NSVL Rumeenialt ära Bessaraabia 1940, 10.mai ründasid skslased Belgiat ja Hollandit (Välksõja plaan), kasutati langevarjuüksusi, ootamatu löök. Soomusjõudude edasiliikumist toetas lennuvägi. 1940, 12.-13.mai ületasid skslased mitmes lõigus Maasi jõe, mis avas tee märkamatult üle Ardennide liikunud tankidiviisile, mis pr kaitse läbi murdsid ja nende tagalasse tungisid. Soomusüksuste edasitungi toetasid lennuvägi, eriti sööstpommitajad Stukad.
vallutustesse ei sekku, kuid juba 3. septembril 1939. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. 17. septembril 1939. aastal sisenes Poola ka Stalini sõjavägi, asudes vallutama Poola idaosa. Poola alistati kahe nädalaga ning peagi kuulus NSV Liidu koosseisu ka Leedu. 1939. aasta novembris algas NSV Liidu-Soome vaheline Talvesõda, kus Soome suutis küll säilitada iseseisvuse, kuid pidi Venemaale loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeriti NSV Liidu poolt Baltimaad ja Rumeenialt võeti ära Bessaraabia. 1940. aastal alustas vallutusi ka Saksamaa. Hitleri võimu alla langesid Taani, Norra, Belgia, Holland ja Luksemburg. Alguse sai sõda Prantsusmaaga, kus sakslased jäid peale. 22. juunil aastal 1940. sõlmiti Compiegne metsas Prantsusmaa-Saksamaa vaheline vaherahu, mille kohaselt läks kaks kolmandikku Prantsusmaast Saksa alla, kusjuures ühel kolmandikul Prantsusmaal oli juba Saksa-sõbralik valitsus. Sõda Inglismaa vastu
*5.07.45 Potsdami (Stalin, Truman, Attlee) Lahkhelisid palju; Saksa jagati 4 okupatsioonitsooniks 10.02.47 kirjutati rahulepingule alla (võitjariigid, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) *Saksa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume *Itaalia kaotas Aafrikas kolooniaid ning väiksemaid alasid Vahemere piirkonnas *albaania sai iseseisvaks *Ungari suruti tagasi 1938 aasta piiridesse *võidetud alad pidi loovutama ka Bulgaaria *Rumeenialt võttis NSVL Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ning Petsamo *Saksaga rahulepingut ei sõlmitud, kuid hakati sisse nõudma reparatsioone, võeti kogu Ida- Preisimaa ning teisi alasid *Jaapaniga rahu 8.09.51 NSVL, Poola ja Tsehhoslovakkia Tagajärjed *purustused ja suured kaotused (kokku hukkus ~60miljonit inimest, enamus tsiviilisikud) *Balti riigid NSVL võimu all, tema kontrolli all Kesk- ja Ida- Euroopa *Euroopa ja kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus
Nõukogude Vabariik- Béla Kuni (Aaron Kohn) juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti naaberriikide sõjavägede poolt ning Trianoni rahuga (1920) kaotas Ungari üle kaks kolmandikku senisest territooriumist, mh. terve Transilvaania. 1920. aastal taastati kuningriik, mis oli tegelikult kontradmiral ja riigihoidja Miklós Horthy autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. Saksamaa toetusel sai Ungari 1938 osa Lõuna- Slovakkiast, 1939 Taga-Karpaatia, 1940 Rumeenialt Põhja-Transilvaania. II maailmasõjas toetas Ungari Saksamaad ning osales ka sõjas Nõukogude Liidu vastu 1941–1944. Sõja lõpus 1944.aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes 1945 NSV Liidu okupatsioon. Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1948 said juhtpositsioonidele kommunistid ning järgmisel aastal kuulutati Ungari rahvademokraatiaks, mida juhtis Mátyás Rákosi. 1956.
c) Pärast MRP'd ei pidanud Saksamaa ja NSVL kartma Suurbritanniat ega Prantsusmaad. 8. Sõjategevus 1939-1945. Tähtsamad sündmused, lahingud ja konverentsid. 1) 1.sept 1939 Saksamaa tungib Poolasse. 2) 3.sept 1939 Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutavad Saksamaale sõja. 3) 17.sept 1939 sisenes Poolasse Punaarmee. 4) 1939 novembri lõpp alustab NSVL sõda Soome vastu(Talvesõda). 5) 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt Bessaraabia. 6) 1940 kevadel vallutas Saksa armee Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi. 7) 22. juuni 1940 Prantsusmaa alistus Saksamaale. 8) 22. juuni 1941 tungib Saksamaa kallale NSVL'le. 9) 7.dets 1941 ründas Jaapan USA'd. Päev hiljem astub USA maailmasõtta. 10) 1939 novembris alustas NSVL Soome vastu sõda. 11) 25. juuni 1941 Soome kuulutab NSVL'le sõja. Algab Jätkusõda(lõpp 19.sept 1944) 12) 1942-1943 Stalingradi lahing. 13) 28.nov-1
Maailmasõja algus · MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. · Hitler süüdistas Poolat Saksa ründamises. · sept. 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. · sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja, kuid sõtta veel tegelikult ei astunud. · 17. sept. NSVL -> Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. · Poola alistus NSVL-le ja Saksamaale. Poolat ei eksisteerinud enam. · Nov. 1939 ründas NSVL MRP kohaselt Soomet ja 1940 võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Baltimaade annekteerimine · 24. sept. 1939 nõudis Molotov Eestilt NSVL-ga vastastikuseabistamise lepingut. · Eesti võttis pakkumise vastu. · Moskvasse saabunud Eesti delegatsiooni ootasid uued nõudmised. · Leiti kokkulepe ja 28. sept. kirjutas Eesti baaside lepingule alla. · 18. okt. alustas Punaarmee üksuste paigutamist Eestisse, 25 000 sõdurit. · 2. okt. nõudis Molotov Läti esindajatelt Eestiga sarnast lepingut. · 5. okt
sept 1939 kallale. 3 sept. 1939. kuulutasid Prant. ja Ingl. Saksamaale sõja, kuid teg. siiski sõtta veel ei sekkunud. Sx. armee oli parem kui Poola. Poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval. 17. sept 1939 tungis Poolale kallale Nsv Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus läbi ning Sx ja Nsv Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poola riiki enam ei eksisteerinud. 1939. a nov ründas Nsv Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda 1939-1940: Poola kiire purustamine vapustas lääneriike. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Sx piirile rajatud Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjateg. soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Aktiivne teg. käis aga merel, kus Sx laevastik üritas läbi lõigata Ingl. varustusteid. 9. aprill 1940 hõivas Sx armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat,
sõjategevust ja Poola vallutamist ka ära hoida ei suutnud. 17. sept. sisenes Poolasse ka NSVL, kes vallutas endale Poola idaosa. Saksamaa ja NSVL vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping, millega Poola riik kaotati. 1939. aasta Novembri lõpul algas Talvesõda (NSVL Soome), kus soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid nad pidi loovutama NSVL-le Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Venemaa Baltimaad ja Rumeenialt Bessaraabia. 1940. aasta kevadel alustas taas aktiivset sõjategevust Saksamaa, kes vallutas Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi. Seejärel võeti ette Prantsusmaa, siis astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia. Üsna varsti pidi Prantsusmaa alistuma. Sõlmiti Saksa - Prantsusmaa vaherahu 22. juuni 1940 Compiegne'i metsas. Saksamaa tahtis veel vallutada Suurbritanniat ja pidevalt tehti õhurünnakuid Inglismaa linnadele. Hitler üritas valmistada meredessanti Suurbritanniasse, kuid
Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 1940): · Prantsuse ja Saksa vägede kindlustumine piiril Maginot´ ja Siegfried´i kaitseliinil, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei näidanud · 1939 40.a. kolmekuuline Talvesõda NSV Liit sai Soomelt Karjala maakitsuse, kuid Soome säilitas iseseisvuse · 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia (Moldova), mis liideti NSV Liiduga · merel üritas Saksa laevastik läbi lõigata Inglismaa varustuskanaleid · tegevusvabaduse saamiseks merel vallutas Saksamaa 1940.a. kevadel Taani ja Norra b) Välksõda läänes: · 1940.a. kevadel vallutas Saksa armee Hollandi, Belgia ja Luksemburgi, et sedakaudu tungida Prantsusmaale ning lääneliitlased seljatagant purustada · suure vaevaga suutsid inglased oma väed Dunkerque´i kaudu koju evakueerida
Teine maailmasõda hakkas 1.septembril.1939.aastal(9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist)Saksamaa sissetungiga Poolasse.3 sept. Kuulitasi Saksamaale sõja Prants ja Ingl. 17 sept sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. 3Sõjategevuse laienemine1939 a novembril algas NL sõda Soome vastu. Soomlased suutsid säilitada oma iseseisvust aga Karjala läks Punaarmeelaste kätte. 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.1940.a kevadel alustas taas aktiivselt Saksa armee:vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaal.Saksa- Prantsuse vaherahu sõlmiti 22 juuni 1940a. Compiegne´i metsas. Saksamaa tugevdas sidemeid Itaalia ja Jaapaniga.1940a sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, mille allakirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. 1940a hilissügisel ründas Itaalia Kreekat
- Stalin: soovis levitada kommunismi ka läände; - MRP oli Saksamaast ja NSV Liidust teinud ajutised liitlased: nad võisid nüüd teisi riike Suurbritanniat ja Prantsusmaad kartmata rünnata. 7. Millal ja mis sündmusega algas II maailmasõda? 1. september 1939 Saksamaa sissetung Poolasse. 8. Tead, millised alad oli Nõukogude Liit okupeerinud 1940. aasta lõpuks: Ida-Poola, Karjala (Soomelt), Baltimaad, Bessaraabia (Rumeenialt). 9. Tead, millised alad oli Saksamaa okupeerinud 1940. aasta lõpuks: Lääne-Poola, Norra, Taania, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, 2/3 Prantsusmaast, Kreeka, Jugoslaavia. 10. Tead, kuidas toimus Prantsusmaa okupeerimine; millal ja kus allkirjastati Saksa- Prantsuse vaherahu. 1940 kevad alustab Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. Itaalia astub Saksamaa poolel sõtta. Saksa armee murrab Briti-Prantsuse vastupanu Prantsusmaal 22.06
iseseisvus siiski säilib · 17.03.939 tungisid väed Poolavägivallapoliitika. NSVL ja Sks vahel sõprusleping(28.09.1939), P. kui riik kaotati, alad jagati 2 riigi vahel · 1939 sept, okt baaside leping Balti riikidega · 1940 juunis Balti riikide okupeerimineNSVL väed riiki, kohaliku valitsuse kukutamine, liitmine oma valdustega · 1941 suvesõda(see vist see, et Sks ründas NSVL) · 1940 võttis Rumeenialt ära Bessaraabia 4. Itaalia ja Jaapani roll II MS · It üritas saada Kreekat, Balkanit. Üksi ei saa hakkama, Sks väed appi, 1941 saadakse jagu. Põhja-Aafrikaga sama lugu · 07.12.1941 ründab Jaapan Pearl Harborit, J. liitlased Sks, It. Põhjused:USA-le ei meeldi Jaapani mõjuvõimu laiendamine Vaikse ookeani piirkonnas, nõuab J. vägede väljaviimist Koreast ja MandzuuriastJ. ei vasta USA nõueteleUSA kehtestab ranged
sõjavägi mitte ainult suurem, vaid ka parem. Poola ratsaväe vastu panid sakslased tankid., Poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept. 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poolat polnud enam. 1939. aasta novembris ründas NSV Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Välksõda läänes Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks läänerindel. Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama Luksembrugi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot´ liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada. 10. mail 1940 ründasidki sakslased
Hiina, P-Korea, Jugoslaavia, Albaania. 12. Kus surus NSV Liit relva jõul maha kommunismivastased väljaastumised 1953, 1956 ja 1968. aastal? 1953 Saksa DV, 1956 Ungari , 1968 Tsehhoslovakkia. 13. Nimeta sotsialismimaad, mis ei kuulunud VLOsse. Jugoslaavia 14. Nimeta 6 neutraalset riiki Euroopas külma sõja ajal. Rootsi, Soome, Iirimaa, Sveits, Austria, Jugoslaavia. 15. Mis oli Teise maailmasõja tulemus NSV Liidu jaoks? NSVL sai Rumeenialt Besaraabia ja Lõuna-Bukoviina, Soomelt saadi Petsamo piirkond.Samuti sai NSVL endale Saksamaa idapoolsed alad ning osa Ida-Preisimaa territooriumist.Tsehhoslovakkia andis NSVLile Taga-Karpaatia-Ukraina. 16. Millise kolme mehe kätte koondus võim pärast Stalini surma 1953. a? Georgi Malenkov, Lavrenti Beria, Nikita Hrustsov. 17. Anna hinnang Beria tegevusele pärast Stalini surma. Milleni oleks võinud viia Beria võimulejäämine peale Stalini surma?
1.sept 1939 tungis hitler poolale sõda kuulutamata kallale. 3.sept 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja SB saksamaale sõja, kuigi veel tegelikult sõtta ei sekkunud. Poola lennukivägi hävitati juba esimesel päeval. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept tungis poolale kallale ka NSVL hõivates ida-poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Poola riik lakkas eksisteerimast. 1939 nov ründas NSVL MPR'ile tuginedes kallale ka soomele, 1940 võeti rumeenialt ära bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 1939-1940 Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Maginot' ja Sigfriedi kaitseliinil. Algas nn kummaline sõda, kus kumbki poole aktiivset sõjategevust ei ilmutanud. Natuke aktiivsed tegevus oli merel, kus saksa laevastik üritas läbi tungida inglismaa varustuseist, kandes tõsiseid kaotusi. Hitler andis käsu vallutada Norra. 9 apr 1940 hõivas saksa armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat
Soomet aitas ka külm talv. Veebruaris murdis Punaarmee kaitseliini läbi ja Soome oli sunnitud Moskvas rahu sõlmima: Soome pidi loovutama NL-ile Ida-Karjala (450 000 elanikku asustati Soome) Hanko poolsaar renditi NL-ile sõjaväebaasiks · Juuni-august 1940 Baltimaade ja Bessaraabia okupeerimine. Kasutades soodsat situatsiooni - maailma tähelepanu keskmes oli Pr vallutamine Sxm poolt - viis NL lõpule Baltimaade okupeerimise ja Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina hõivamise. Balti riikides organiseeriti riigipöörded ja maailmale üritati jätta muljet töörahva revolutsioonist kodanluse vastu. · 1940 sügisel alustas ka NL ettevalmistusi sõjaks Sxm vastu. Kahe riigi vahel algas võidujooks sõjaks ettevalmistamise osas. NL nägi samuti ette Sxm ründamise (6.juuli), seetõttu polnud piiridel vajalikku kaitset ja see võimaldas sakslastel 1941 aasta suvel kiiresti edasi tungida.
halastamatult Poola üksuste ühendusteid ning tagalat, puhastades oma soomusjõududele teed. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept. 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poola riik oli lakanud eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSV Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata
1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2.09.1945 allkirjastas kapitulatsiooni akti. 24) Priisi rahukonverents- 1945-46 Pariisis. Üldist rahulepingut ei sõlmitud, arutati läbi 10-20 võitjariigi rahuprojektid ning Saksamaa Euroopa-liitlaste- It, Rum, Bulg, Ungari ja Soome- vahel ning 10.02.1947 kirjutati alla rahulepingutele Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume (It kaotas Aafrika kolooniad, Albaania jälle iseseisev, Ungari tagasi 1938 a piirides, Rumeenialt võttis NSV Liit Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ja Petsamo). Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll pidi ta jälle maksma reparatsioone ning jäi ilma arvukatest aladest 25) totaalne sõda- Kui I MS oli puudutanud vaid rinnet, siis nüüd oli kadunud piir rinde ja tagala vahel. Osalesid kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Õhuväed panustasid tsiviilobjektide hävitamisele lootuses vastane demoraliseerida
·03.09.1939 a. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, veel sõtta ei astutud ·Poola armeel võrreldes Saksamaaga väga kehv seis ·Poola armee üritas üritas taanduda maa idaossa, kuid 17.09.1939 a. tungis Poolale kallale ka NSVL ning hõivas Ida-Poola ·06.10.1939 a. oli sõjategevus lõppenud ·Saksamaa ja NSVL pidasid ühise võiduparaadi: Poola oli lakanud eksisteerimast ·1939 a. novembris ründas NSVL MRP-le tuginedes Soomet; 1940 a. võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda 1939-1940 ·Saksamaa paiskas väed läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsusmaa-Saksamaa piirile rajatud Maginot` ja Siegfried kaitseliine ·Sõjategevus soikus, algas nn. kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei näidanud. ·Aktiivsem tegevus merel, kus Saksamaa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, tõsised kaotused. ·09.04.1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat
Endise Vene impeeriumi alade okupeerimine. · Poola idaosa vallutamine sept 1939. Poola ohvitseride vangilangemine ja mõrvamine Katõnis 1940. · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga sept - okt 1939. 20-30 tuh punaarmeelast igasse riiki. · 1939. nov - 1940, märts Talvesõda Soomega · Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu juuni, 1940 · Bessaraabia annekteerimine Rumeenialt 1940 3. NSVL-Soome talvesõda. Põhjused, tulemused. Miks õnnestus soomlastel sõda võita? Moskva nõudis Karjala maakitsusel oleva Soome riigipiiri nihutamist tükk maad lääne poole, et viia Leningrad kahurite laskeulatusest välja. Piiri nihutamise tegelikuks põhjuseks oli vajadus - tagada ohutu varustustee lääneliitlaste abi vastuvõtuks Murmanski sadama kaudu sõja puhkemisel Saksamaaga. Soome lahes nõudis N
Kuulutasid SB ja P Saksamaale sõja. 17.sept. sisenes Poolasse ka punaarmee, kes vallutas Lääne-Ukraina ja Lääne Valgevene alad) Septembri lõpuks oli asi otsustatud ja poolakatel tuli alla anda. Poola jaotati NSV ja saksa vahel piirilepnigu kohaselt, mille üks pukt oli, et Leedu jääb NSV mõjusvääri. SÕJATEGEVUSE LAIENEMINE 1939. novembri lõpul algas NSV sõda soome vastu talve sõda. (ptk12A) 1940. Aastal okupeeris punaarmee baltimaad ning võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. 1940 aasta kevadel alustas taas aktiivset sõjategevust saksamaa, kes vallutas Norra, Taani, Luksenburgi, Belgia, Hollandi. Seejärel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaale. Nüüd asutus S poolt ka sõtta Itaalia.Üsna varsti oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning P alistus. Saksa-Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juunil 1940 aastal SAKSAMAA JA NSV RÜNDAVAD POOLAT VOL2. Compiegne metsas, kus 1918 oli S pidanud Antandile alistuma
Liidule), pool Poolat · Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata Teise maailmasõja sõdivad pooled · 1.september 1939 ründas Hitler sõda kuulutamata Poolat · 3.september 1939 kuulutavad Sb ja Prantsusmaa Saksamaale sõja · 17.september 1939 tungib Poolale kallale N.Liit · November 1939 ründab N.Liit Soomet · 1940. Aastal võetakse Rumeenialt Bessaraabia (N.Liidu poolt) · 1940. Aprill ründab Saksamaa Taanit ja Norrat · 1940. Mai ründab Saksamaa Hollandit ja Belgiat (22.juuni 1940 Prantsusmaa alistub) · 1940. Oktoobris alustavab Itaalia rünnakuid Kreeka vastu · 6.aprill 1940 ründab Saksamaa Jugoslaaviat · 20. Mai 1941 ründavad sakslased Kreetat · 1940. September alustab Itaalia Egiptuse vastu sõda · 22. Juuni 1941 ründab Saksamaa N.Liitu
Sarnane protsess toimus Jaapanis Tokyos. · Pariisi rahukonverents (29. juuli 1946 15. okt 1946) => ei sõlmitud üldist rahulepingut vaid arutati erinevaid rahulepingute projekte Sks ja tema liitlastega. Liitlased pidid samuti maksma reparatsioone ning loovutama territooriume (Itaalialt Aafrika kolooniad; Vahemere äärsed alad, Transilvaania ühendati Rumeeinaga (võeti ära Ungarilt), Bulgaaria pidi loovutama sõjas võidetud alad, NL sai Bessaraabia ja Bukoviina Rumeenialt ja Karjala Soomelt). Sks-ga ei sõlmitud rahulepingut. Jaapaniga sõlmisid võitjariigid (va NL) rahulepingu 8. sept 1951. · Sõja tagajärjed: 1) Ei sõlmitud üldist rahulepingut nagu I ms ajal; sõja puhkemises süüdistati Sks kõige rohkem 2) II ms oli süsteemide vastasseis: luau sai dem eiravad riigid; võitis lib dem (+NL) 3) NL kasutas ära oma tugevnenud positsiooni Jalta konverentsil; surus peale 2. rinde avamise Normandiast (Ida-Eur alad NL)
MRP-ga sai Hitler võimaluse Poolat rünnata. Hitleri käsul tungiti 1. september 1939 Poolale sõda kuulutamata kallale. Poolat süüdistati Saksamaa ründamises. Selle tagajärjena kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale 3. septembril sõja. 17. septembril tungis Poolale kallale ka NSVL ning hõivas Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud ning Poola riiki polnud enam olemas. Novembris ründas NSVL Soomet ja 1940. aastal võttis Rumeenialt Bessaraabia. 7. Kummaline sõda mis see oli, millal Toimus 1939-1940. Poola purustati küll kiirelt, kuid Prantsuse-Saksa piirile Maginot'le ja Siegfriedile olid rajatud kaitseliinid. Sõjategevus soikus ning kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud, sellega algas nn kummaline sõda. Merel käis aktiivsem tegevus: Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kuid kandis seejuures tõsiseid kaotusi. Et laevastikul rohkem tegevusvabadust oleks, käskis Hitler 9. aprillil
Mesopotaamias. Merel üritasid sakslased murda läbi inglaste blokaadist: toimus suurim soomuslaevade lahing Jüüti merelahing ehk lahing Skagerakki juures 31.05. Inglaste kaotused olid suuremad, ent blokaadi lõpetamist sakslastel saavutada ei õnnestunud. 2. Teise maailmasõja sündmused 1940-1941 1940 okupeeris Punaarmee Balti riigid ning võttis Rumeenialt ära Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaa alustas 9. aprillil 1940 operatsiooni "Weserübung" Norra ja Taani vallutamiseks. Taani alistus mõne tunniga, lahingud Norras kestsid 10. juunini ning Norra kuningas ja valitsus jätkasid võitlust Saksamaa vastu eksiilis. 10. mail alustas Saksamaa operatsiooniga "Fall Gelb", mille eesmärk oli
1) Tsehhoslovakkialt võeti ära Taga-Karpaatia ja anti NSVLiidule, 2) Saksamaa pidi loobuma Oderist ida poole jäävatest aladest (anti Poolale)ja Preisi- maast (jagati Poola ja NSVL vahel), 1949. lõhestati Saksmaa kaheks: sotsialistlikuks SDV-ks ja demokraatlikuks SLV-ks, 3) Poola kaotas oma läänepoolsed alad, mis liideti Lääne-Ukraina nime all NSV Liiduga, 4) Eesti, Läti ja Leedu kaotasid oma iseseisvuse ja okupeeriti NSVLiidu poolt, 5) Soome pidi loovutama NSVLiidule Karjala, 6) Rumeenialt võeti ära Bessaraabia ja liideti Moldaavia nime all NSVLiiduga Muudatused kaasaja poliitilisel kaardil 1) Tsehhoslovakkia on lagunenud kaheks (1992) - Tsehhiaks ja Slovakkiaks, 2) Jugoslaavia on lagunenud Sloveeniaks, Horvaatiaks, Bosniaks, Makedooniaks ja Jugoslaaviaks (Serbia+Montenegro), 3) Saksamaa on taas üks riik (1990), 4) Baltimaad on taas iseseisvad riigid 2. Kahepooluselise maailma kujunemine. Kahepooluseline maailm kujunes välja pärast Teist maailmasõda
*Itaalia *Prantsusmaa *Jaapan *NSVL *(kokku 11 riiki) *USA *(kokku 61 riiki) sõja käik >1. sept 1939 Saksamaa tungib kallale Poolale (17. sept NSVL Ida-Poolasse), 6.oktoobriks Poola okupeeritud >1939 nov NSVL ründam Soomet, 1940 võttis Rumeenialt Bessaraabia >1939-1940 nn kummaline sõda-aktiivset sõjategevust ei toimu >1940 (aprill) Saksamaa hõivab vastupanuta Taani, ründab Norrat ning vallutab ka selle; valmistub välksõjaks läänes >1940 (mai) ründab Belgiat ja Hollandit >1940 Saksamaal õnnestub Prantsuse põhijõud sisse piirata, väike vastupanu =>Compiegne'i metsas vaherahu, Saksamaale 2/3 Prantsusmaa aladest (sh Pariis)
jõud mobiliseerida. Hitler provotseeris Poolat, süüdistades teda Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. Septembril 1939 sõda kuulutamata kallale. 3. Septembril 1939 kuulutasid prantsusmaa ja Suurbritannia saksamaale sõja, kuid sõtta veel ei sekkunud. 17.septembril 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit. 6. Oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, Poola riik oli lakanud eksisteerimast. 1939.a. novembris ründas NSV Liit Soomet, 1949.a. võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. 2.2 Kummaline sõda 1939 1940 Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Natuke aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, hõivas Saksa armee 9. Aprillil
evakueeritud Prantsuse üksustest vastupanuliikumine Vaba Prantsusmaa. Prantsuse valitsus kapituleerus 22.juunil 1940 ning riigi põhja- ja lääneosa okupeeriti Saksa vägede poolt. Okupeerimata Prantsusmaa (nn Vichy Prantsusmaa) juhiks oli marssal P.Petain, kes tegi sakslastega koostööd. Samal ajal viis NSV Liit omalt poolt lõpule MRP lepingu. Juunis 1940 okupeeriti Eesti, Läti, Leedu ja vallutati Rumeenialt Bessaraabia ning Põhja-Bukoviina ning annekteeriti (e vägivaldselt liideti) need alad oma koosseisu. 1942.aastaks olid Saksamaa ja tema liitlased vallutanud järgmised alad: Euroop Poola (1939); Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, as Prantsusmaa (1940); Jugoslaavia, Kreeka (1941); sakslased olid võitluses NSV Liidu vastu jõudnud kuni Volga jõeni ja Kaukaasiani.
valitsejasuguvõsade võimu enamikus Itaalia riikides, taastati Sveitsi konföderatsioon. Saksa Rahva Püha Rooma keisririiki endisel kujul ei taastatud. Võitjariigid siiski üksmeelt ei saavutanud. Jagatud Poola ühtsust ei taastatud. Suurem osa Poolast jäi Venemaa võimu alla, Lääne-Poola anti Preisimaale, Kagu- Poola Austriale. Poola kunagisest pealinnast Krakovist moodustati eraldi vabariik. Venemaa sai endale Soome, Rumeenialt Bessaraabia ja Türgilt Lääne-Gruusia. Oma valdusi laiendas Austria Lõuna-Saksamaa, mõnede lõunaslaavlaste alade ja Itaalia arvelt. Preisimaa sai endale kunagi Rootsile kuulunud alasid. Inglismaa omandas Küprose ja Joonia saared. Eraldi riigina moodustati Madalmaade kuningriik (Holland, Belgia, Luksemburg). Rootsiga liideti varem Taani võimu all olnud Norra. Saksamaa probleemide lahendamiseks loodi Saksa Liit. See pidi säilitama enamiku
· 3. sept 1939 Sb ja Pr kuulutasid Sm-le sõja, kuid sõtta veel ei astunud-->Saksa väed kasutasid ära: Poola ratsaväe vastu paisati tankid, lennuvägi hävitati koheselt, pommitati Poola üksuste ühendusteid ja tagalat, Poola armee üritas taanduda idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola, 6. okt-ks sõjategevus lõppenud--->Poola vallutatud · 1939 nov NSVL ründas Soomet · 1940 võttis Rumeenialt Bessaraabia Kummaline sõda 1939-1940 · Poola vallutamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud Sm-ga rahu sõlmima · Sm paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Pr-Saksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil--->sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud · aktiivsem tegevus merel, Sm laevastik üritas läbi lõigata Ingl varustusteid, kandes kaotusi · 9
annaabi.ee 
