tingitud sellest, et kammlõikepingil kopeeritakse tööriista hammaste kontuur töödeldavale pinnale. Pinkide põhikarakteristikuteks on tõmbejõud ja tõmbepikkus. Pinged on sageli hüdroajamiga ja töötavad enamasti poolautomaatrežiimil. Neid liigitatakse sise- ja väliskammlõikepinkideks, töökäigu liikumise sihi järgi horisontaal- ja vertikaalpinkideks. Kammlõikamist kasutatakse saritootmisel. Hambalõikumine: Hambalüikumisel kasutatakse kahte meetodit: kopeer- ja rullumismeetodit. 1) Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, mille on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel lõigatakse hambad kopeermeetodil ketasmoodulfreesiga või sõrmmoodulfreesiga ühe hambavahe kaupa. 2) Rullumismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi hammaslõikurit või hammasrataslõikurit ehk hambatõukurit. Tooriku hamba külgpind kujuneb lõikuri lõikeservade pideval asendi muutumisel nende
Joonis 21. Revolvertreipink 35. Kamm ja hambalõikamine Kammlõikamine on avade ja välispindade töötlemise kõrgtootlik meetod, mis tagab suure täpsuse ja minimaalse pinnakareduse. Tööriistaks on lõikehammastega varustatud kammlõikur, mis saab sirgjoonelise pealiikumise ja eraldab kogu töötlusvaru ühe töökäiguga. Joonis 22. Kammlõikamine a – kammlõikur, b - lõikehambad Hambalõikamisel kasutatakse kahte meetodit – kopeer- ja rullumismeetodit. Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Rullumismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumistega. 26 36. Lihvimine Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus abrasiivlõikuri abil saadakse sile pind ja mõõtmete suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud abrasiivkettaks
Pingi töövõll puuriga saab pöörleva pealiikumise ja vertikaalse ettenihkeliikumise. Toorik kinnitatakse töölauale. Puur seatakse tööasendisse traaversi pööramisega sambal ja töövõllikasti nihutamisega piki traaversit. Horisontaalpuurpingid kuuluvad samuti puurpinkide rühma, kuigi neil võib sooritada ka treimis- ja freesimisoperatsioone. 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. Hambalõikamine. Hambalõikamisel kasutatakse kahte meetodit: kopeer- ja rullumismeetodit. Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel lõigatakse hambad kopeermeetodil ketasmoodulfreesiga või sõrmmoodulfreesiga ühe hambavahe kaupa. Hambumismoodul on hambumissammu ja jagatis. Freesimisel antakse freesile pöörlev pealiikumine, toorikule sirgjooneline ettenihkeliikumine. Saritootmisel kasutatakse hambalõikepäid ja kammlõikureid. Sõrmfreesiga lõigatakse ka kald- ja noolhammastega rattaid.
46. Hambalõikamine rullumismeetodil tigumoodulfreesiga Sele 2.47. Hambalõikamine rullumismeetodil Sele 2.44. Kammlõikamine. a kammlõikur, b hammasrataslõikuriga lõikehambad Hambalõikamisel kasutatakse kahte meeto- Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus abra- dit kopeer- ja rullumismeetodit. Kopeermeetod siivlõikuri abil (sele 2.48) saadakse sile pind ja põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on mõõtmete suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõva- hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel lõigatakse dest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud hambad kopeermeetodil ketasmoodulfreesiga või abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel sõrmmoodulfreesiga ühe hambavahe kaupa
annaabi.ee 
