t. rullumisteljest kaugel laeva rullumistegur on suurem kui samasuguse tühja topeltpõhjaga laeva oma. 5. Kuigi laeva ettevalmistus on töökäigulise kreenikatse ettevalmistusega sarnane, peab arvesse võtma rullumistesti väiksemat tundlikkust segavate momentide suhtes. Nii piirdub lisa 2 paragrahv 5 toodud kontroll-leht rullumistestiks ettevalmistumisel punktidega 1,3,4,8,9 ja 10. On ikkagi tähtis, et laev oleks vabaks rullumiseks valmis pandud, nagu lisa 2 neljandas paragrahvis kirjas. 6. Üldiselt ei soovitata kasutada merel käigusoleva laeva rullumistesti tulemusi järgmistel põhjustel: · Ei ole avameretestiks vajalikke tegureid; · Mõõdetud rullumisperioodid võivad olla mitte laeva vabade, vaid lainetusest tingitud sundvõngete tulemused; · Sageli on võnked kas korrapäratud või siis korrapärased liiga lühikese ajavahemiku vältel, et täpseid mõõtmisi võimaldada;
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. õõtseperiood – ühe täisvõnke tegemiseks kuluv aeg ehk kahe täisulatuse ajaline kestus sekundites, õõtsesagedus – täisvõngete arv ühes ajaühikus. Külgõõtsuvuseks ehk rullumiseks (roll, бортовая качка) nimetatakse laeva võnkeid ümber pikitasandis asuva pikitelje (Joon. 3.30.), tekib laevaga risti või nurga all jooksvatest lainetest ja muudest juhuslikest dünaamilistest mõjudest. Võnkeperiood 6 - 20 sek, amplituud 10 o-30o. Tekivad ebameeldivad kiirendused. Periood oleneb lasti paigutusest laevas. Mida suurem on laeva metetsentriline algkõrgus, seda väiksem on külgõõtsumise periood, seda järsem ja raskem on õõtsumine.
annaabi.ee 
