Väga palju õnnetusi on juhtunud, kui inimesed pole piirkiirusest kinni pidanud. Seda eelkõige just maanteel, aga ka linnasiseselt. Tuleks meeles pidada, et liiklusohtliku olukorra tekitamine seab ohtu nii sinu kui ka kaasliiklejate elu. Teine väga tähtis punkt on ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine. Väga positiivne on see, et üha enam tekib igale poole kergliiklusteid, kus saab nii jalgrattaga ja rulluiskudega sõita kui ka lihtsalt jalutada. Nii on jalakäiad, ratturid, rulluisutajad jne rohkem kaitstud suuremate sõidukite eest, mis omakorda vähendab õnnetuste riski. Ka ühistranspordiliiklus on suureks probleemiks linnades. Tipptunnil on ühistransport inimestest nii pungil ning võimatu on bussi ära mahtuda. Paljud jäävad ka seetõttu tööle või kooli hiljaks. Kõige lihtsam lahendus oleks panna liinidele, kus sõidab kogu aeg palju inimesi, rohkem liiklusvahendeid sõitma. See aga nõuab ressurssi.
millised võimalused on olemas rohestruktuuri planeerimiseks)? 6. Millised on rohestruktuuri elementide funktsionaalsed väärtused (kuus)? 1) maastikulised- ja kultuurajalooga seotud (sh identiteedi ehk paiga vaimuga seotud) 2) ökoloogilised ehk tiheasula loodusega seotud 3) inimeste vabaõhu rekreatsiooni ehk puhketegevusega seotud 4) kergliiklusega (jalakäijad, ratturid, ratastooli kasutajad, rulluisutajad jne) seotud 5) kohaliku kliima ja õhukvaliteediga seotud 6) heit- ja pinnasevee kogumise ja ringlusega seotud 7. Milliste teiste struktuuridega tiheasulas võib rohestruktuuri kõrvutada? Taristu - teede ja tänavate, platside struktuur kõvakattega elemendid. Rohestruktuur Hooned on osa linnastruktuurist identiteedi tekitamiseks Tehnovõrkude infrastruktuur / taristu
tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi aluste kujundamine. 6. Millised on rohestruktuuri elementide funktsionaalsed väärtused (kuus)? 1) maastikulised- ja kultuurajalooga seotud (sh identiteedi ehk paiga vaimuga seotud); 2) ökoloogilised ehk tiheasula loodusega seotud; 3) inimeste vabaõhu rekreatsiooni ehk puhketegevusega seotud; 4) kergliiklusega (jalakäijad, ratturid, ratastooli kasutajad, rulluisutajad jne) seotud; 5) kohaliku kliima ja õhukvaliteediga seotud; 6) heit- ja pinnasevee kogumise ja ringlusega seotud. 7. Milliste teiste struktuuridega tiheasulas võib rohestruktuuri kõrvutada? Näiteks teedevõrguga, sest osa teedevõrgust jääb rohestruktuuri alla. Nt. jalgrattateed. Samuti hoonestustruktuur, sest eramaadel asuvad samuti rohealad ja hooned jäävad nende juurde. 8. Millist rolli omab rohestruktuur tiheasula kui terviku suhtes? Moodustab raamistiku tiheasula ümber
Vaidleb vastu traditsioonilisele nägemusele, et subkultuuri nähakse kui ühtset korpust ja seadis küsimuse alla üldse subkultuuri mõiste. Ta leiab, et ehkki subkultuur on oluline, siis võrreldes sellega, mida noored inimesed teevad ,,enamusel ajast" ei ole subkultuur ikkagi nii monoliitne, kui seda on varem mõistetud. Pealegi, kui leitakse (eriti CCCS), et subkultuur oli vastukultuur, siis kuidas arvata nendest subkultuuridest, mis olid meinstriimi sees: näiteks rulluisutajad? Või kui subkultuur on nii vastukultuuris kui peavoolukultuuris, siis mis see subkultuur ikkagi on? Mugav, aga mitte täpne ega õige sõna. Pigem, leiab ta, on hilistarbimisühiskonnas noortekultuur midagi liikuvat ja ujuvat. Grupp ei ole fookuses, vaid paik, locus, ja indiviidi suhestumine järjest erinevate locidega. (Vrd erinev tarbimine erinevast kihist inimestega.) 18. Millised on neli lähenemist sellele, kuidas meedia on noorte subkultuuri mõjutanud? a
oma lastelt maksimaalseid saavutusi, näiteks Olümpiamängudel osalemine, põhjustab see lastes tohutult stressi ja ületreeningust põhjustatud valud püütakse leevendada valuvaigistitega, sest üritatakse mitte valmistada pettumust oma vanematele ja treenerile. Selle tulemusena on hakanud arenema alternatiivsed spordialad nagu näiteks lumelaudurid ja rulluisutajad, mis on enamasti täiskasvanute mõjude alt väljas. Erinevused mitteformaalselt (mängijate poolt kontrollitud) ja formaalselt organiseeritud (täiskasvanute poolt kontrollitud) spordi vahel 1970 ndatel aastatel tehtud uuringute tulemustena selgus, et lapsed saavad spordis kogemusi erinavaid teid mööda. See sõltub sellest, kas sport on mitteformaalselt organiseeritud ja kontrollitud mängijate endi poolt või formaalselt
Vaidleb vastu traditsioonilisele nägemusele, et subkultuuri nähakse kui ühtset korpust ja seadis küsimuse alla üldse subkultuuri mõiste. Ta leiab, et ehkki subkultuur on oluline, siis võrreldes sellega, mida noored inimesed teevad ,,enamusel ajast" ei ole subkultuur ikkagi nii monoliitne, kui seda on varem mõistetud. Pealegi, kui leitakse (eriti CCCS), et subkultuur oli vastukultuur, siis kuidas arvata nendest subkultuuridest, mis olid meinstriimi sees: näiteks rulluisutajad? Või kui subkultuur on nii vastukultuuris kui peavoolukultuuris, siis mis see subkultuur ikkagi on? Mugav, aga mitte täpne ega õige sõna. Pigem, leiab ta, on hilistarbimisühiskonnas noortekultuur midagi liikuvat ja ujuvat. Grupp ei ole fookuses, vaid paik, locus, ja indiviidi suhestumine järjest erinevate locidega. (Vrd erinev tarbimine erinevast kihist inimestega.) Maffesoli (1996) uus-hõimud on parem väljend. Vanad sotsiaalsed regulaatorid (klass,
rohelised jäätmaad, mis võivad olla nii kultuuristatud kui ka loodusliku ilmega, nt mahajäetud/ lammutatud ehitiste alad, täidetud pinnasega alad; rohefunktsioonid: -maastikulised- ja kultuurajalooga seotud (sh identiteedi ehk paiga vaimuga seotud); -ökoloogilised ehk tiheasula loodusega seotud; -inimeste vabaõhu rekreatsiooni ehk puhketegevusega seotud; -kergliiklusega (jalakäijad, ratturid, ratastooli kasutajad, rulluisutajad jne) seotud; -kohaliku kliima ja õhukvaliteediga seotud; -heit- ja pinnasevee kogumise ja ringlusega seotud. Heit- ja pinnasevee kogumise ja ringlusega seotud funktsioonid • Sadevee infiltratsiooni- ja puhastusalad • Vee ja elustiku kaitsega seotud alad
annaabi.ee 
