astub. Sellest ka teelehe nimi: kasvab teede peal. Teda nimetatakse ka inimkaaslejaks taimeks: see on taim, kes levib kõikjale, kuhu inimesed liiguvad. Sellise levimise abil on ta jõudnud maakera kõikidele mandritele ja nii on võib-olla huvitav teada, et tema päriskoduks on näiteks Eestimaal eelkõige mererannikud. Omapärased on ka suure teelehe õisikud, mis võivad taime kaunistada suve algusest kuni sügiseni. Teelehe pikka peenikest rullikujulist õisikut nimetatakse tähaks. See on selline pikk ja peenike õisikutüüp, kus õied on peaaegu raotud. Suure teelehe õied on küll imepisikesed, kuid neil on siiski olemas kõik õie osad: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Õitsemise ajal paistavad silma ilusad tolmukad, mis on õiest kuni mitu korda pikemad. Nii on õisik nagu lillade ilukarvadega ehitud. Peagi valmivad aga teelehel seemned. Need asuvad kupardes, nagu näiteks mooni seemned
Generaatoris F-411 (M-105) on Hootori võll 6 toetub kahele kuullaagrile. Ta pannakse mähised jaotatud 3 toiterühma, generaatoris F-421 (M- 106, pöörlema võlli välimisele otsale liistu ja mutriga kinnita- «Voshod» jt.) 4 toiterühma. tud hammasratta kaudu. Õli sissepääsu läbi käituspoolse :f ...Rootor on ühe poldiga kinnitatud väntvõlli koonusotsale kuüllaagri väldib mansett-tihend 5. ja kujutab endast rullikujulist kaheksa poolusega Generaator töötab järgmiselt. Rootori pöörlema hakka- misel toidetakse ergutusmähist akust saadava vooluga. m Alates umbes 2400 pöördest minutis, kui generaatori pinge 87