B- rühma vitamiine sisaldavad ja mineraalsooli 19. Leivatootmise areng. 20. Nõuded rukkileivale. 90% rukkijahu; leiva happelisus peab olema kõrgem kui rukkipüüljahu 21. Leibade jagunemine rukkijahu sisalduse alusel. Leivad, rukkileivad, rukkisegaleivad ja peenleivad, lisanditega leivad, seemneleivad, teraleivad ja koorikleivad 22. Peenleib. Kõige peenem rukkijahu sort, valmistatakse keet( rukkipüülist, kuumast veest ja rukkilinnastest), magusama maitsega, madala happelisusega 23. Tera- ja seemneleivad. Kasutakse idandatud või kooritud rukkiteri, purustatud nisuteri või helbeid; kasutatakse jämeda jahvatusega jahusid; happesus kõrgem 24. Koorikleib. Kasutatakse rukkiterasid, natur juuretist, soola, siirupit ja kartulihelbeid 25. Juuretise baasil tehtud leibade väärtus. Tervislikum, kergesti seeditav, meeldiv maitse ja aroom 26. Lisandid leivas kaasajal (taimsed, loomsed)
1) peenleivad, mis on rukkipüülijahust keeduga valmistatud magushapud leivad. C) Retsepti järgi: 1) tera- ja seemneleivad sisaldavad vähemalt 8% jahu kogusest mitmesuguseid teri ja seemneid mitmesuguses töötluses ning jämeduses; 2) lisanditega leivad võivad sisaldada aedvilju, puuvilju, liha jm; 3) koorikleivad õhukesed, pikisuunas läbilõigatud tooted. Peenleivad Peenleibade valmistamiseks kasutatakse kõige peenemat rukkijahusorti. Rukkipüülijahust, kuumast veest ja rukkilinnastest valmistatakse keet, mis suhkrustatakse ning seejärel jahutatakse. Keedu suhkrustumine peab toimuma vähemalt kolm tundi. Peenleiva taina valmistamiseks kasutatakse naturaalselt kääritatud rukkijuuretist, köömneid, suhkrut, soola ja pärmi ning rukkipüülijahu. Osale peenleibadest lisatakse parema mahu ja struktuuri saamiseks kuni 20% nisujahu. Peenleibadele annab vajaliku aroomi, maitse ja säilivuse just taina pikk käärimisaeg (kuni kolm tundi)
Täismahla sisaldus on 25 50 % ülejäänud on vesi ja suhkur, sidrunhape. Looduslikud värvained konservandid ja antioksüdandid. Mahlajoogid Mahla sisaldus on alla 25 %. Karastusjoogid apelsinimaitselised - Fanta, sidrunimaitselised sprite, coca-cola, greibimaitselised laimimaitselised toonitud Fanta ja coca-cola valmistamisel eestis segatakse jook konsertraadist, veest, süsiihappegaasist. Kali Kali on käärimisel teel saadav alkoholivaba jook, mis on valmistatud punastest rukkilinnastest, suhkrust ja veest. Eestis müügil olevad pudelijoogid ei ole kaljad vaid on kalja ja linnasemaitselised karastusjoogid. Energiajoogid On vitaminiseeritud, sisaldavad tauriini ja mõjutavad soodsalt ainevahetust, ergutavad kesknärvisüsteemi. Red bull, red energi, Suhkru sisalduse pärast ei soovitata diabeetikutele ja ei ole soovitatav alla 14 aastastele. Spordijoogid sisaldavad mineraale, need asenduvad higistamisel kaotatud vedelikke ja mineraalsooli
Väikesed lihatükid keedeti enne pajas pehmeks, siis lasti odrajahu sisse. Lihakastme kõrval püsis visalt silgukaste. Silgud pandi vähese vee, piima ja võiga ning sibulatega pannile, keedeti natuke ja lisati siis tublisti rõõska koort. Kastmeks kasutati ka liha-keeduleeme pealmist rasvast korda, mida maitsestati soolaga ja lisati hakitud sibulat. Eestlaste tavaliseks joogiks oli kali ehk taar. Oli levinud ütlus: igal talul oma taar. Taaripätsid tehti kas odra- või rukkilinnastest. Need kuivatati pruuniks, mistõttu ka taar oli üsna pruun vedelik. Taarile lisati sageli kadakamarju.Valmistati ka kadakamarjajooki või teed. Palju kasutati meejooki, mis valmistati meest, veest ja pärmist. Kevadeti joodi kasemahla. Leivale pealerüüpamiseks võeti heinamaale kaasa ka jahukördiga segatud hapupiima. Tähtpäevadeks pruuliti õlut. Õlu tehti harilikult odralinnastest. Paikkonniti ja
kartulisisust kaduma. Kastmetest: Kõige tavalisem, lihtsam ja vanim oli silgusoolvesi ja soolane hapupiimakaste. Hapupiimale lisati koort ja sibulat. Kasutati ka lihasoolvett. Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi. Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Joogiks: · Kali ehk taar. · Taaripätsid tehti kas odra- või rukkilinnastest. · Need kuivatati pruuniks, mistõttu ka taar oli üsna pruun vedelik. · Taarile lisati sageli kadakamarju. · Valmistati ka kadakamarjajooki või teed. · Palju kasutati meejooki (e. mõdu), mis valmistati meest, veest ja pärmist. · Kevadetti joodi kasemahla. · Leivale pealerüüpamiseks võeti heinamaale kaasa ka jahukördiga segatud hapupiima. · Tähtpäevadeks pruuliti õlut. · Valmistati harilikult odralinnastest. Kokkuvõte
Kõrge mineraalainete sisaldusega( üle 1500mg/ 1 liitri kohta soola sisaldus)(VÄRSKA) Joogivesi- saadakse põhjaveest mida filtreeritakse. Lauavesi- sisaldab teatud vahekorras mineraalseid komponente. Lauaveeks loetakse mõnda allika vett. Karastusjoogid: Limonaad- vesi, suhkur, süsihappegaas, sidrunhape, lõhna- ja maitseained, värv- ja säilitusained ja muud lisandid. Tavaliselt gaseeritud. Kali- käärimise teel saadud jook, väiksese alkhooli sisaldusega mis koosneb suhkrust, veest ja rukkilinnastest. Mõned müügiolevad kalijad ei ole ka kääritatud. Nende koostise on vesi, suhkur, kaljakonsentraat, sidunhape, süsihappegaas ja säiltusaine. Mõdu- Mee maitseline kali Laste vahujook- Valmistaud puuviljade konsentraatide baasil ja on tugevasti gaseeritud. Koola joogid- erinevad teistest karastusjookidest kofeiini sisalduse poolest. Jäätee- teeekstrakt, vesi, magusaine, mahl, lõhna- ja maitseained ja sidrunhape on koostises.
juurdelisamisega. Väikesed lihatükid keedeti enne pajas pehmeks, siis lasti odrajahu sisse. Lihakastme kõrval püsis visalt silgukaste. Silgud pandi vähese vee, piima ja võiga ning sibulatega pannile, keedeti natuke ja lisati siis tublisti rõõska koort. Kastmeks kasutati ka liha-keeduleeme pealmist rasvast korda, mida maitsestati soolaga ja lisati hakitud sibulat. Eestlaste tavaliseks joogiks oli kali ehk taar. Oli levinud ütlus: igal talul oma taar. Taaripätsid tehti kas odra- või rukkilinnastest. Need kuivatati pruuniks, mistõttu ka taar oli üsna pruun vedelik. Taarile lisati sageli kadakamarju.Valmistati ka kadakamarjajooki või teed. Palju kasutati meejooki, mis valmistati meest, veest ja pärmist. Kevadeti joodi kasemahla. Leivale pealerüüpamiseks võeti heinamaale kaasa ka jahukördiga segatud hapupiima. Tähtpäevadeks pruuliti õlut. Õlu tehti harilikult odralinnastest. Paikkonniti ja ajaliselt on õlut pruulitud erineval viisil, õlut joodi
Samuti sai käärimist pikendada, kui virdevõtmise ajal kõrvale pandud paar lüpsikutäit rammusat virret lisati kääritamise ajal jaokaupa käimatõrde. Sama efekti võis saavutada suhkru lisamisega. Siin-seal on õllesse lisatud ka kangemat alkoholi, sagedamini just pulmaõlle puhul. Kõige parem olevat, kui käimatõrde asetada püsti avatud piiritusepudel ja selle sisu ise õlles lahustub. Tavalistest linnastest pruulitud õlu sai kollakat värvi. Seda võis tumedamaks muuta rukkilinnastest küpsetatud leiva, pruunistatud suhkru ja kõrvetatud linnaste lisamisega. Värvi lisas ka õllekeeduvette visatud marjadega kadakaoks. Vahukorra alanemine ja käärimise aeglustumine oli märgiks, et õlu oli valmis ja kõlbulik ankrusse (keha) ajamiseks. Sellist protseduuri nimetati õlle "laotamiseks". Vanasti oli kombeks saata õllelaotust ka naabritele. Sageli oli just saadetud õlu see, mis klaaris naabrimeeste vahelised tülid. Õlle kättetoimetajateks olid tavaliselt lapsed
Mahlajoogid on nektaritest veel lahjemad mahlatooted. Mahla osakaal alla 25%. Karastusjoogid. Enimtuntud on apelsinimaitselised ( Fanta, Jaffa) , sidrunimaitselised (sprite, 7 up), kokakoola ja pepsikoola, greibimaitselised, laimimaitselised ning toonikud. Fanta ja Coca- Cola valmistamisel Eestis segatakse jook kontsentraadist, veest ja süsihappegaasist täpselt ette antud vahekordade järgi. Kali on ka käärimise teel saadav alkoholivaba jook, mis on valmistatud punasest rukkilinnastest, suhkrust ja veest. Eestis müügil olevad pudelijoogid ei ole kaljad, vaid on kalja- või linnasemaitselised karastusjoogid. Energiajoogid on vitaminiseeritud, sisaldavad tauriini ja mõjutavad soodsalt ainevahetust ning ergutavad kesknärvisüsteemi (red bull, battery, red energy). Suhkrusisalduse tõttu ei ole soovitavad diabeetikutele ning kofeiinisisalduse tõttu lastele alla 14. eluaastast. Spordijoogid sisaldavad mineraale, mis asendavad higistamisel kaotatud vedelikke ja mineraalsooli
Rukkisegaleibade jahu koostises on aga 50,1–89,9% rukkijahu. Peenleivad on rukkipüülijahust magushapud keeduga leivad. Lisanditega leivad sisaldavad aedvilju, puuvilju, liha jm. Tera- ja seemneleivad sisaldavad erinevaid teri ja seemneid mitmesuguses töötluses ning jämeduses 8% jahu kogusest. Koorikleivad on madalad ja horisontaalselt läbilõigatud tooted. 22. Peenleib Valmistamiseks kasutatakse kõige peenemat rukkijahusorti. Rukkipüülist, kuumast veest ja rukkilinnastest valmistatakse keet, mis suhkrustatakse ja jahutatakse. Osale peenleibadest lisatakse kuni 20% nisujahu parema mahu ja struktuuri saamiseks. Peenleivad on teiste leibadega võrreldes alati väiksema/madalama happesuse ja magusama maitsega. 23. Tera- ja seemneleivad Tera- ja seemneleibade valmistamiseks kasutatakse idandatud või kooritud rukkiteri, purustatud nisuteri, mitmesuguseid helbeid ja seemneid. Enne taina valmistamist keedetakse/hautatakse terad pehmeks. Teradele
rukkile hästi ning seetõttu arenes rukis varsti omaette teraviljakultuuriks. Rukis oli kaua tuntud kui "vaese inimese nisu", kuid tänapäeval on rukkijahust leib jäänud põhiteraviljatoiduks Põhjamaades, Venemaal, Põhja-Euroopas. Eestis hakati rukist kultuurina kasvatama juba 11.sajandil. Lisaks igapäevarukkileivale on aegade jooksul rukkijahust valmistatud ka pühade ja nn. rituaaltoite. Põhjanaabrid soomlased teevad praegugi lihavõtteroaks rukkijahust ja rukkilinnastest keedetud paksu ja imalamaitselist putru - mämmi. See roog on tuntud ka Eesti saartel. Pühadeleivad erinesid argipäevaleibadest peenema jahvatusega jahu kasutamisega ja erilise kujuga. Üldiselt oli eestlastel kombeks näärileibu kaunistada ja anda nendele mitmesugust erikuju. Küpsetati rukkileivataignast kuhikukujulisi leibu (pätsi läbimõõt umbes 30 cm), millele vajutati pühademärgid sisse. Näärileib
lahjendatakse veega. Eestis valmistataksegi mahlu peamiselt kontsentreeritud mahlast. Karastusjoogid. Tuntumad nendest on: apelsinimaitselised – Fanta, Jaffa; sidrunimaitselised – Sprite; 63 greibimaitselised; laimimaitselised; kokakoola ja pepsikoola; toonikud. Kali. Kali on käärimise teel saadud alkoholivaba jook. Seda valmistatakse punastest rukkilinnastest, suhkrust ja veest. Eestis müüakse kalja- ja linnasemaitselist karastusjooki. See ei ole puhas kali. Energiajoogid. Tuntumad energiajoogid on: Red Bull, Battery, Red Energy. Energiajoogid on vitaminiseeritud joogid, mis mõjutavad ainevahetust ja ergutavad närvisüsteemi. Neid ei soovitata lastele alla 14. eluaastat. Spordijoogid. Tuntumad spordijoogid on: 1. Isostar, 2. Gatorade. Spordijoogid sisaldavad mineraale
annaabi.ee 
