Ka traditsiooniline Soome jõuluroog on kaalika- ja porgandivorm. Lisaks nendele on väga levinud ka veel makaroni-, räime-, maksa- ja kartulivorm. Soome maakohtades serveeritakse värskeid kartuleid koorimata kujul ja need tuleb enne söömist ise ära koorida. Soomlased oskavad seda teha noa ja kahvliga ilma ,et puudutaks kuuma kartulit. Joogid Sahti on Soome traditsiooniline filtreerimata õlu, mille tegemisel kasutatakse eelkõige odra ja lisaks rukkilinnaseid ning mõnikord nisu ja kaera. Suhkrut või siirupit sahti`sse ei lisata, käärimiseks vajalik suhkur saadakse valmisprotsessi köigus viljast. Pärmina kasutatakse täiesti tavalist presspärmi. Sahti tegu võtab aega paar nädalat. Rootsi Rootsi köök varieerub, kuid oma olemuselt on see toekas toit, mis on mõeldud inimest läbi pika külma talve aitama. Rootsi köögi puhul ei saa üle ega ümber kalast, mille poolest on eriti kuulus Göteborg ja sealne kalaturg.
Ka traditsiooniline Soome jõuluroog on kaalika- või porgandivorm. Lisaks nendele on väga levinud veel ka makaroni-, räime-, maksa- ja kartulivorm. Soome maakohtades serveeritakse värskeid kartuleid koorimata kujul ja need tuleb enne söömist ise ära koorida. Soomlased oskavad seda teha noa ja kahvliga ilma, et puudutaks kuuma kartulit. Joogid Sahti on Soome traditsiooniline filtreerimata õlu, mille tegemisel kasutatakse eelkõige odra ja lisaks rukkilinnaseid ning mõnikord nisu ja kaera. Suhkrut või siirupit sahti’sse ei lisata, käärimiseks vajalik suhkur saadakse valmimisprotsessi käigus viljast. Pärmina kasutatakse täiesti tavalist presspärmi. Sahtitegu võtab aega paar nädalat. TAVAD JA KOMBED PÜHAD SOOMES Soomes tähistatakse aasta jooksul mitmeid pühi ja tähtpäevi ning osad neist on samad, mis Eestis. Mõned tähtpäevad on puhkepäevad, mõned mitte. Lipupäevad, ehk päevad, mil
valmistatud toodete kohta. Nii valmibki shampanja vaid Champagne'i piirkonnas Prantsusmaal. Kõiki ülejäänud vahuveine, mis pole sealkandist pärit, tuleb nimetada lihtsalt vahuveiniks. Taolisi näiteid võib Euroopa Liidust tuua sadu. Soome rahvuslik magustoit - mämmi · Sahti -- Soome shampanja Sahti on Soome traditsiooniline filtreerimata õlu, mille tegemisel kasutatakse eelkõige odraja lisaks rukkilinnaseid ning mõnikord nisu ja kaera. Suhkrut või siirupit sahti'sse ei lisata, käärimiseks vajalik suhkur saadakse valmimisprotsessi käigus viljast. Pärmina kasutatakse täiesti tavalist presspärmi. Sahtitegu võtab aega paar nädalat. Kuigi soomepärane sahti on patenditud, valmistatakse alkoholisisaldusega õlut samal viisil mujalgi. Näiteks Saaremaa koduõlut või taluõlut tehakse samal meetodil samadest algainetest. · Soolane ja magus
Maitseks lisati köömneid, mustsõstraoksi jne. 9 Õlut tehti odrast. Õlletegemine oli traditsiooniliselt meeste ülesanne. Vajalike linnaste saamiseks pandi odraterad kottides jõkke või ojasse mõneks päevaks ligunema, nõrgunud terad laotati rehetoa põrandale laiali idusid ajama ning kuivatati pärast parisl. Kuivanud linnased jahvatati pärast käsikivil või veskis. Peale odralinnaste on kasutatud ka rukkilinnaseid. Sügisel tehti valmis aasta jagu linnaseid. 19.sajandi jooksul hakati maa mandriosas õllehautist ahjus valmis küpsetama. See linnasetainas laotati üle kogu ahjupõranda laiali ja küpsetati õlleleivad. Küpsetatud linnased laotati kurnatõrre põhja ja valati kuuma veega üle, maitseks lisati humalaid. Jahtunud virdele lisati pärmi ja lasti õllel tõrres kuni ööpäev käärida, misjärel see vaati villiti. Lõuna-Eestis nimetati ohvriõlut kahjaks
annaabi.ee 
