TALLINNA TEENINDUSKOOL Freddy Kriisa 011PK RUKKILEIB EESTLASTE TOIDULAUAL Referaat Juhendaja: Janno Semidor Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................3 Aganaleib Päästja ikaldusaastatel..................................................3 Leivategu ja küpsetamine.................................................................4 Leib toidulaual..................................................................................5 Kokkuvõte........................................................................................5 Kasutatud kirjandus..........................................................................6 ...
Tuntumad taanlased on muinasjuttudega kuulsaks saanud kirjanik Hans Christian Andersen, ka kirjanik Karen Blixen ja disainer Arne Jacobsen. Taani film on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse peamiselt tänu režissöör Lars von Trieri eksperimentaalfilmidele. Taanlaste rahvussport on jalgpall. 1992. Aastal võitis Taani Euroopa meistrivõistlused. Muudest spordialadest on populaarsed ka käsipall rattasport, ujumine ja tennis. Traditsiooniline Taani toit on rukkileivast võileivad, mille peal pannakse salaamit, kala, sealiha, juustu või šokolaadi. Pearoana pakutakse sageli praetuid lihatooteid, näiteks lihapalle, mida serveeritakse kartulite ja juurviljadega. Jõuluõhtul on traditsiooniline magustoit riisipuder, mille sisse on segatud koor mandlid ja vanilje ning mida pakutakse kuuma kirsikastmega. Viis huvitavat fakti: Maailma pikkuselt teine rippsild asub Taanis Zealandi ja Funeni saare vahel.
Magedest ehk linnastest, pärmist ja humalatest valmistatud saare koduõllest aga on saanud tuntud "kaubamärk", mida ka mujalt tulnud mehed meelsasti maitsevad. Saare õlle ja selle tegemisega on seotud ka Saaremaal Leisis igal aastal toimuv meelelahutusüritus "Saaremaa Õlletoober". Samas selgitatakse välja aasta parim koduõlle meister. LEIB SAAREMAAL Saaremaa ja magushapu leib näivad olevat lahutamatud. Oma on armas, teavad mustast rukkileivast lugu pidavad saarlased, olgu leib siis poest ostetud või koduahjus küpsetatud. Iidseid traditsioone kannavad edasi maakonna kaks suuremat saia- ja leivatootjat - OÜ Saare Leib ja OÜ Karja Pagariäri . Paljud saarlased peavad selleks õigeks Saaremaa leivaks Borodino-nimelist vormileiba,mis kannab ka Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärki. Teine saarlaste lemmikleib on Terviseleib, üks Karja Pagariäris küpsetatavast kümnekonnast leivasordist. KÜLASTA SAAREMAAD! TÄNAME!
keedeti sülti mitte sea vaid vasikalihast, Hiiumaal ka veiselihast. • Rannarootslased valmistasid ka juustu. Ida-eesti toit • 18. sajandist kasvatasid Ida-Eesti eestlased aed- ja juurviljadest ainult naerist ja kapsast. • Eestlased elavsid suvel peamiselt hapupiimast, soolakalast ja rukkileivast, ühe korra nädalas keeti oa- ja hernesuppi, mida söödi terve nädala jooksul. Ida-eesti toit Avinurmes, Peipsi ääres ja Viru rannas elatus enamik väiksemaid majapidamisi oma kalasaagist, aia- ja metsasaaduste vahetamisest rukki vastu. Seega ka rukkijahust pudru tegemine on põlisem kui mujal. Rukkist tehti isegi vorstipuder. Muud toiduained Marju ja pähkleid korjasid need suurpered, kus
glükoos ja vere glükoositase tõuseb. Organism püüab vere glükoositaset konstantsena hoida nii et paigutab Glc kiiresti rakkudesse. Rakkudesse paigutust organiseerib pankrease hormoon insuliin, abistavad K+ ja Cr See, kui kiiresti vere glükoositase tõuseb, oleneb toiduainest. Olulised tegurid on : · tärklise seeduvus · suhe tärklis/valk · lipiidid + kiudaine + suhkur · toidu konsistents näiteks rukkileivast tõuseb vere Glc kiiremini kui pähklisokolaadist. Kohv hoiab jäätisest tekkivat Glc tõusu tagasi. Glükolüüs ja aeroobne oksüdatsioon Skeem, vitamiin B1 tähtsus 6.1.4. Vere glükoosisisalduse (veresuhkru taseme) regulatsioon. Insuliinist sõltumatud rakud on : · aju · erütrotsüüdid · peensoole limaskesta rakud · neerutorukesed · maks Insuliinist sõltuvad: · skeletilihased · rasvkude
inimeste silmis selle meretaguse maa sümbolid. Õlu. Läbi aegade on olnus saarlane väga kange õllepruulija ja -pruukija. Koduõlle tegemise komme pole Saaremaalt veel sugugi kadunud ega arvatavasti ei kao ka. Magedest ehk linnastest, pärmist ja humalatest valmistatud saare koduõllest aga on saanud tuntud "kaubamärk", mida ka välismaalt tulnud mehed meelsasti maitsevad. Leib. Magushapu leib ja Saaremaa näivad olevat lahutamatud. Mustast rukkileivast lugu pidavad saarlasted teavad , et oma on armas, kas poest ostetud või koduahjus küpsetatud. Maakonna kol suuremat saia- ja leivatootjad- AS Saare Leib, OÜ Karja Pagariäri ja AS Nasva Pagar kannavad edasi iidseid traditsioone. Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärgi nime kannab vormileib nimega Borodino ja paljud saarlased peavad selleks õigeks Saaremaa leivaks. Teine saarlaste lemmikleib on Terviseleib, üks Karja Pagariäris küpsetatavast kümnekonnast leivasordist. Tuulikud.
Leiba söödi ka märgatavalt rohkem, leiva hulka suurendati veel aganate ja kartuli lisamisega. Meie põhjamaise kliima tõttu kasvatati põhiliselt rukist, kaera ja otra. Leivategemisel tõrjus rukis teised teraviljad välja, kuna must leib hapnes paremini ja säilis kaua. Maailma mastaabis on alati olnud esikohal nisu, algselt kasvas rukis nisupõldudel umbrohuna ja kui külmale tundlikum nisu hävis, jäi rukis kasvama. Eestlaste toidulauale lisandusid nisutooted rukkileivast palju hiljem ja saia kasutati rohkem pidusöögina. Kui esimese Eesti Vabariigi ajal söödi leiba-saia umbes 730g elaniku kohta päevas (leiba sellest ¾), siis kuuekümnendatel tarvitati neid vaid 200-400g päevas ja saia osakaal tõusis kuni pooleni, hakati rohkem maiustama kondiitritoodetega. Üheksakümnendatel tõusis uuesti leiva-saia ning putrude tarbimine, kuna loomsed toiduained kallinesid märgatavalt. Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringust (A. Kasmel, A
Rukkileib on tõeline maitsenauding, milles sisaldub ka tugev emotsionaalne laeng. 2) Aitab kehakaalu kontrolli all hoida. Rukkileib on hõrgutis, mis on lubatud ka kaalujälgijatele. Kiudained ei anna liigseid kaloreid ning kiudainerikast toitu pole võimalik "üle süüa" ning seetõttu ei lisa see ka kehakaalu. 3) Tekitab täiskõhutunde. Kiudained seovad seedimisprotsessis vett, paisuvad, annavad mõnusa täiskõhutunde ning peletavad nälja pikaks ajaks eemale. 4) Annab energiat. Rukkileivast saavad meie keha ja aju pikaks ajaks energiat, mis aitab meil kõigi vajalike tööde-toimetustega hakkama saada. 5) Hoiab veresuhkru ühtlast taset. Rukkileivast imendub suhkur aeglaselt ja ühtlaselt vereringesse. Veresuhkru tase tõuseb aeglaselt ning püsib pikka aega ühtlasena. 6) Kaitseb südant. Mitmed teaduslikud uuringud on tõestanud, et mida rohkem süüa täisteraviljatooteid, seda väiksem on risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. 7) Hoiab kõhu korras
maitsetaimede ürte, vahukoort. Vahud ja sambukid Valmistamise tehnoloogia järgi võib vahud liigitada: · Toorvahud · Keedetud vahud Vahud serveeritakse vahetult peale valmistamist temperatuuril 10-14 ´C. Toorvahtusid valmistatakse puuviljade ja marjade püreedest, rõõsast koorest, kohupiimast. Igale sööjale arvestatakse 50-100g toorvahtu. Keedetud vahtusid valmistatakse vee ja puuvilja- või marjamahla segust ning mannast, odra- või rukkijahust, ka rukkileivast. Keedetud vahtude maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, vanilli, kaneeli, piparmündi-, melissi-, aniisiürti. Sambukid valmistatakse puuviljade ja marjade püreest või kastmetest ja munavalgest. Sambukite lisanditeks sobivad magusad kastmed, rõõsk koor, rõstitud põhklid ja mandlid, kondiitritooted. Suffleed Suffleed on õhulised vormiroad. Järelroana serveeritavate sufleede oluliseks komponendiks on paks magus kaste või puder, puuvilja- või marjapüree, muna
Leiba ei tohtinud syya noa otsast, seetõttu kasvavat lapsel suur, kiuslik ja kuri syda. Kylla minnes ei tohtinud viia tervet leiba, ikka otsast väike tykike endale lõigata muidu lähevad teisel aastal rukkid hukka või viiakse leivaõnn kodust ära. Leival on oluline osa ka tavandis. Pulmalaual, veimevakas, varrudel ning mitmetel pyhadel on leib olnud aukohal ja hoidnud koduõnne. Leiva jätk, elu jätk Meie esivanemad võisid enne talude päriseksostmist 19. sajandil puhtast rukkileivast yksnes unistada. Enne seda andsid mõisad maarahvale maad napilt hinges pysimiseks. Sellegi eest tuli tasuda ebainimlikult raske orjatööga. Nälg oli tavaline saatja ning leivast, mis oli sageli ainus toit, sõltus sageli sõna otseses mõttes ellujäämine. Nii segati varem leivataignasse aganaid ning suure nälja ajal sammalt, puukoort, lehti jm. Vanemate inimeste mälestustes olevat aganaleib olnud vahel nii kerge ja pude, et tuul selle ära viinud ning leib võtnud kergesti tuld.
muuseumides, laste joonistuste ja luuletuste võistlused ning muud üritused koolides, rahvamajades, vallavalitsustes, perearstikeskustes jm. Leivanädal lõpetatakse igal aastal traditsioonilise lõikus-tänupühadega Eesti kirikutes. Käesoleva töövihiku mõte on selles, et teha veidigi lihtsamaks leivanädala ürituste, tegevuste ja õppekäikude planeerimist ja läbiviimist. Töövihikus antakse põgus ülevaade leivaviljast ja rukkileivast, mis on meie elu alus. Samuti leiate siit vanasõnu, kõnekäände, uskumusi ja kombeid, rahvapäraseid väljendeid, rahvamänge ja -laule, mõistatusi, ristsõnu, leivatoitude retsepte jne. Töölehti võib soovi korral paljundada, muuta tööjuhendit vms. Kogu materjal on soovituslikku laadi! Kindlasti tutvuge töövihiku lõpus oleva kirjanduse loeteluga, kust võite leida täiendavat materjali rukkileiva tervislikkuse kohta ja rukkileiva kohast eestlaste kultuuris.
diabeet, maksatsirroos või naha hüperpigmenteerumine. Rauatablette ei tohiks võtta liiga palju, kõige suurem lubatud päevane annus on 50 milligrammi. Ülemäärane raud on mürk. Vanuritel võib suur annus põhjustada maoverejooksu. Mida süüa tasuks? Parimad toidud rauaallikatena on veri ja maks, hea on ka punane liha. Maksatoite võib süüa paar korda kuus, kuid rasedatele seda ei soovitata. Taimsetest toitudest saab kõige hõlpsamini rauda rukkileivast ja sojast. Taimetoitlased peaksid toitu rikastama sojajahu ja seesamiseemnetega. Kui süüa iga päev mitmesuguseid ube, pähkleid ja seemneid, siis tõenäoliselt saab ka taimetoitlane küllaldaselt rauda. Aed- ja puuviljadest rauda peaaegu ei saadagi, välja arvatud nõgesest. Rauda ei leidu ka valges lihas või kooritud viljas. Lihasöömisest loobunud inimesed ja lakto-vegetaarlased peavad samuti hoolitsema rauavajaduse rahuldamise eest - rukkileiba, ube, pähkleid ja
190 Vahud Vahud liigitatakse toorvahtudeks ja keedetud vahtudeks. Toorvahtusid võib valmistada puuviljade ja marjade püreedest, rõõsast koorest, kohupiimast. Igale sööjale arvestatakse magustoiduks 50-100 g toorvahtu. Keedetud vahtusid valmistatakse vee ja puuvilja- või marjamahla segust; mannast, odra- või rukkijahust; rukkileivast. Keedetud vahtude valmistamine: 1. Vee ja mahla segu kuumutataksekeemiseni. 2. Lisatakse suhkur ja maitseained. 3. Pidevalt segades lisatakse manna või jahu. 4. Mannat või jahu keedetaksepaisumiseni. 5. Segu jahutatakse 40-50º C-ni. 6. Segu vahustatakse. 7. Vaht jahutatakse. Keedetud vahtude lisandiks sobivad piim ja rõõsk koor. Igale sööjale arvestatakse magustoiduks 50-100 g keedetud vahtu koos lisandiga. Kreemid
annaabi.ee 
